mesindus.ee

 Ilmus Mesinik nr. 1 (57) Veebruar 2009 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

Otsustasin täna teekonna mesilaase ette võtta, et rookida lumi katustelt maha. Alati olen käinud UAZiga, siis sel talvel pole sellega midagi peale hakata. Panin traktori käima, T40 ja läksin sellega. Ega sellesti mingit kasu olnud, tuli mitu korda välja kaevata, lihtsam oli jala lumes edasi roomata. Õudne kogus lund on ikka maha sadanud, lumi on ikka tarud vallutanud, uks taru kukkus isegi lume raskuse all ümber. Ja ehmatuseks on siiani juba 7 peret surnud. Tegemist lamavtarudega. Surnud lihtsalt nälga, sest ei ole üle läinud teiselepoole, kus süüa oli veel küllaga.

Tegin nii lühidalt kui suutsin ja jätsin paljust kirjutamata, kuid siin see Jäneda kokkutuleku esimene päev on, koos minu muljetega. Paljud nägid ja kuulsid hoopis teisi asju, seda nägemust ei pea võtma ainukese olemasoleva tõena vaid minu poolse püüdena kohal mittekäinutele pilti maalida.

20. veebruar, esimene päev

Püüdsin määratleda, kes on õieti hobimesinik, millised kriteeriumid teevad mesinikust hobimesiniku? Mina jäin selle sõnastamisega igatahes hätta.
Kuigi mõned mõtted tekkisid jäi siiski suurem osa piirjoonest ähmaseks.
Kas hobimesinikuks olemist peaks määratlema tarude arvu, saagikuse, tulude või mõnede muude parameetrite või omaduste järgi , mis te arvate?

Tere, mure järgmine. Olen hobi korras mõne taru kaupa mesilasi proovinud pidada. Kuidas käib lisasöötmine ja millised on oskajate arvamused, kuidas praegune talv mesilastele mõjus? Mul vaevaga hoitud 1 taru, 3 aastat tagasi 2 taru mesilased ära, nüüd oleks hirmus kahju jälle sama asi läbi elada. Eile kobistasin taru juures ja kuulasin, sees oli mitte just eriti tasane sumin.

Mesindamiskeskkond on meil väga vilets. Suure tõenäosusega on meil mesilates nii Nosema ceranae (Soomes on juba ammu) kui ka IAPV (kui on Austrias ja Saksamaal, miks siis mitte meil). See tähendab, et kokku on meil olemas kõik tarvilikud tingimused mesilasperede kollapsiks. Piisab vaid mingitest lisastressoritest (pikk talv, pestitsiidid, mesiniku vähesed teadmised jne) ja mesilasperede tervislik seisund võib tasakaalust välja minna ning järgneb vähem või rohkem hullem.

EML juhatus osaleb praegu Soomes Tuusulas Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu konverentsil. Konverentsi teemadeks on sel aastal:

• Mesilane ja ökosüsteem - ettekanded tolmendamisest, saagikusest ning mõjust ökosüsteemile
• Mesilaste tervis ja bioloogia - ettekanded perede hävimisest, varroatoosikindlate liinide aretamisest
• Riikidevahelised mesindusalased teadusprojektid Euroopas

Lisatud juhend on mõeldud toidu käitlejale, kes tegeleb mee käitlemisega (sh pakendamine, turustamine). Juhendi eesmärgiks on selgitada, milliseid õigusaktidega kehtestatud üldisi nõudeid/tingimusi tuleb mee märgistamisel järgida.

Juhendi on koostanud Veterinaar- ja Toiduamet.

Jaanuaris ja veebruaris jätkub inventari korrastamine ja uute vajalike vahendite valmistamine. Ka jaanuaris-veebruaris tuleks kord kuus mesilas ära käia ja mesilasi vooliku abil kuulatleda. Vanemas kirjanduses soovitatakse ka talvel lennuavad traadist konksu abil puhastada tarulangetisest ja surnud mesilastest, kuid see ei ole hädavajalik, sest mesilaste talverahu rikkumisest tuleks võimalikult hoiduda. Lennuavad tuleb puhastada märtsis ja siis ka mesilasi sagedamini (2 korda kuus) kuulatleda.