mesindus.ee

Mina teen, hind sõltub paljus sellest, milliseid tarusid soovid. Esialgu on mul kaks prototüüpi- esimene, millega hetkel katsed mesindada käivad , on valmistatud 40 mm prussist, mis kaetud pealt 5mm PVC ga ja seest vineeriga-soojustuseks kasutasin knauf klaasvilla. Peale käivad 1/2 raamilised magasinid, mis mahutavad 12 raami ja valmistatud liimpuidust, ning värvitud naturaalse puidukaitsega. Teine variant on sarnane, kuid pesa on pealt kaetud õhukese voodrilauaga. Proovin kas õnnestub mõni pilt ka üles sättida- täna on netiühendusega probleeme.
Hinnas lepime kokku, liiga kallilt ma ei tee või teisipidi, kui liiga kallis, siis sa ei osta
http://picasaweb.google.com/Pokumees/Taru#
http://picasaweb.google.com/Pokumees/TarudeEhitus#
 
 
 
Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

Üks pesakorpus on täitsa ok, kui viitsid iga kahe nädala tagant taru lahti võtta ja ema üles otsida. Mina majandan ka ühe pesakorpusega siis tuleb emalahutusvõre ja meekorpuseid on praegu 3-7 - mesilastest küll puudus pole. Nipp seisneb siis selles et iga kahe nädala tagant võtad taru lahti, otsid ema üles ja tõstad kinnikaanetatud haudmekärjed ülespoole emalahutusvõre. Pesakorpusse jätad siis ema koos 2 lahtise haudmeraamiga ja ühe suirakärjega ning ülejäänud kärjepõhi. Nüüd on emal ruumi munemiseks(enne peavad nad kärjed üles ehitama) ja kaob ka igasugune sülemlemistung. Mul sülemles sel aastal ainult üks pere ja sedagi ainult oma laiskusest. Tublimad mesilased on mul sel aastal juba 5 korpust kärjepõhja üles ehitanud. See nipp muuseas töötab ka krantside puhul - testitud(lihtsalt iga kahe nädala tagant neilt tigedikkudelt ema üles leida on paras katsumus).

Väga viisakad ja kenad tarud paistavad! Palju need voodrilauaga korpused kaaluvad sul? Ise tegin ka kunagi sarnaseid, aga ei mõelnud kaalule üldse ja sai liiga rasked materjalid valitud. Nüüd ei viitsi nendega eriti mässata-rasked kipuvad olema. Tühi korpus kaalub mingi 30 kg

Ei kaalu 30, hea kui 15 kg, kurat pole millegiga kaaluda ka:) ei noh, ma tean mis kaalub 25 kilone tsemendikott, olen neid tassinud küll ja küll, sellega ei saa küll võrrelda , samas ega selle pesakasti kaalul väga suurt tähtsust olegi, sest seda pole ju vajadust kogu aeg tõsta.
Peal olevad magasinid on aga õhukese seinaga (18mm) ja ma tegin nad just pooleraamised, et oleks veelgi kergem majandada. Mesinik Allu korpused on kõik ühesuured ja kuigi on kaetud soome papiga ja võivad kergemad olla, (milles ma veidi kahtlen), siis arvan, et pooleraamised magasinid peal on poole kergemad tõsta küll.
 
 
Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

tegin pisut arvutusi, sest ausalt öeda endal ka ettekujutus, mis miski maksab. Kätte juhtus üks puumarketi hinnakiri, nii et hind peaks oema suurusjärk, mitte lõplik. Erinevates kohtades on puidu hind üsna sarnane.
Prussi kulu ühe mooduli peale on 5 jm( 9-kr.jm), voodrilaud 6 jm (12 kr jm.),siseseinte vineeri 0,45 m2 ( 40 kr m2), pikad kruvid 8 tk kruvid (kroon tk.), lühikesed kruvid 48 tk, 2,5mm naelad 60tk, liim-8 törtsu- soojustusvill m3?-värv 150 gr- kokku umbes 220 krooni + tööraha-pakun, et 300tk oleks hind, mille eest võiks neid valmistada. Vabalt võin teha ka tellija mõõdu järgi ja materjalist-vahel meil vedeleb igasugu träni kuuris:)
 
Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

sa poku ole ettevaatlik nüüd...tundub,et sel isikul titetegemise soov on tekkinud...kui kokku saate las näitab päevade graafiku ette,riskida pole mõtet.edu sulle...

Ma jätan selle meelde Poku aga sina arvuta uuesti oma kulud üle -mulle tundub , et sa teed endale liiga:)

 Ei saa aru miks te teete need korpused nii rasked ja kogukad? Ise olen teinud kergemad ja odavamad. Materjalile läheb kuni 100 krooni eest, pluss tööraha. Seest 4- 5 mm vineer, soojustuseks kasutan 25 -30 mm peno ja väljast soomepapiga. Ära värvides kestab selliselt ehitatud aastaid ja siis võib jälle värvida. Kaal langstroth korpuse puhul 4- 4,2 kg ja eest raami puhul tuleb kaal samasse kanti või natuke alla. Mõlemad mahutavad 10 raami. Talvitumisel pole probleeme olnud. Ega mesilane külma ei karda vaid tuult ja niiskust. 
4 aastat tagasi ehitatud eesti raamiga korpused pildil.

kui sul on paarkümmend pere. Sellisel juhul ei tohiks mitte need pesakorpused rasked olla. Neid on vaja tõsta, liigutada. See mis ütlesid soomepapi kohta on õige. See on halb materjal väljast korpuste tegemiseks. Pakun, et soomepapiga tehtud korpused peavad 10 aa kindlasti. Pildil oli näha jah, et värv koorub kuid see on kasutuses olnud soomepapp ja all on vana värv. Kui värvida uut soomepappi siis värvi ei kooru 5 aastaga kohe kindlasti. Teine võimalus on asendada soomepapp teise materjaliga. Vineer, OSB plaat mida on alates 6mm kindlasti kuid on raskem ja kallim. Endal on plaan teha uued korpused vineeriga kuna  soomepappi hind on juba 80 krooni plaat ja kvaliteet ei kannata kriitikat. Vineer on ainult 2x kallim vist. Vineeriga ehitatud korpuseid näed pildilt. 11.02.09 õppepäev Tartu AMS'is.
 

Ma ise olen ka poole peale jõudnud korpuste ehitusega. nö materjali hankimisega tegelenud.
Soome papp on huvitav, aga ta narmendab, kuid kuna mul polnud plaani midagi osta (lauad, prussid on eelnevalt hangitud) siis sai teisi lahendusi otsitud. Lõpuks sai sõbra käest veekindalt pappi, mida pannakse uste peale. Tegemist rohelist värvi papiga 6mm paks ja jõhkalt tugev. St teda sai lõigata tavalise käsisaega. Ükski äär ei narmenda. Sai ka esimese veeproovi kätte, nimelt jäi ta 2nädalat välja kärupeale ligunema.  Hiljem mustuse sai harjaga maha pühtitud, kuid ühtegi kahjustust ei ole näha kuigi ta oli praktiliselt kogu väljasseismise aja veelombis.  Jutu point selles, et tasub ka kõrvale kaeda ja otsida alternatiive soome papile ja ka puitkattele.
Vineeri osas on paljudel tuttavatel viimastel aastatel remonti tehtud kodudes. Ja vana mööbel välja visatud. Ise leidsin, et vineeri saab kasutada näiteks Võru mööblitehase kappide riiuleid ja tagaseinasid. (küljed ja uksed jah enamajolt tehtud saepuru plaadist kuid muu on vineer  või õhuke papp ikkagi. Seega saigi veetud vanat mööblit kodu. Üleliigne sellest lõkke abil likvideeritud. Vineer aga hea 5 või 7mm paksune just hea korpuste sisse kasutada. Kuna tavaliselt antakse tasuta mööblit ära (enda trantspordi peab vaid organiseerima) Siis on ka selle hankimine suht 0 eeki.
Ainuke mida veel vaja on soojendusmaterjal. Veneaegset penoplasti ei tahaks väga kasutada. Villaga soojendamisele pole jälle palju kogemusi.
Siiamaani kahjuks endal polnud head projekti korpuse ehitamiseks ja katsetusteks pole siiani veel aega olnud. KUid loodan, et saan talvel seda muuta. Korpustaru ehituse juures on vaja kuradi täpset saagi, vastasel korral ei tule lõpptulemus piisavalt hea. Mistõttu isetehes müügiks on vaata, et kasulikum osta tõesti puidumaterjal poest.
Jutu point on selles, et materjali leiab kõikjalt enda jaoks. Senikaua kui ei taha sellega äri ajada. Kui äriks aga läheb peab kulutused jääma alla 200eegi korpuse. Kui suuremat hinda tahta siis keegi ei osta, kuna soome penoplastist korpus on odavam. Kahjuks on penol ka rohkem eeliseid puidu ees, seega rahvas läheb selle poole, mis on odavam ja mis parem. Ehk mõne totu petab ära kuid suurt massi ei peta. Seetõttu ongi raske endatehtud kaupa müüa.
Ühesõnaga vaid endale tehes leiab ikka materjali. Samas hea konstruktsiooni leidmiseks võib kuluda päris suur hulk materjali enne kui vastupidav korpus valmib, mis peab ka aastaid vastu.
Samas see teema on vist esimene Eestis, kus arutatakse kuidas ehitada korpustaru. Varem pole ma neid kohanud. Endalegi sai piltidepealt palju selgemaks, mis ja kuidas ehitada. Ja pokumehe ühtluse järgi: Vaidluses selgitatakse tõde.....

 Mina läksin lihtsama vastupanu  peale. Kuna töötan puidu tsehis siis seal jääb ikka punn lauajuppe üle. Ma liimin  18 mm  punn lauad kokku kilpideks. Siis saen kilbid möötu ,Pooltele freesin  raamide seismis sooned sisse. Siis kruvin  naad küproki kruvidega kokku.  Üles serva panen 40x18 liistu, alla aga 18x18 liistu.  (Nendega saab  talve korpustega ühe joone peale panna. Suve korpus on selline. liistudest saab kaste ka tösta). Talve korpusele lisan liistude vahele 18mm peno . peale löön soome papi ja korpuse töstmis liistud. Ma ise ei ole sellist asja kasutanud nagu soome papp karvane pool välja kuid  söber ja suur mesinik onseda kasutanud ja siis enam värv maha ei kooru.  Tall on nii sadades peredes tehtud. Minu teada 10 a mureta peavad vastu. Edu välja töötamisel  vasupidavat,  odavat  ja lihtsamat taru tüüpi.

Kas keegi pole proovinud korpust ise penost teha. On ju olemas suht tugevad penod. Põranda, EPS 100/50 ja sokli  EPS 120/50. Esimene number näitab marki, tugevust,teine paksust. EPS 100/50 maksab üks leht kuuekümmne krooni ringis, EPS 120/50 aga kaheksakümmne krooni ringis. Paljudes kauplustes on praegu suured soodused, nii et saab ka odavamalt.Lehe mõõtmed on 1200x1000 mm. Keskmiselt peaks kahest lehest kolm korpust välja tulema. Lõikaks tükid välja, kataks seest näiteks riide  , väljast soome papi või vineeriga ja liimiks kokku.Nurkadest võiks pikkade kruvide või metallnurkadega tugevndada. Raamiõlgade jaoks saaks kohe penosse astmed sisse lõigata.
Ma pole tööstuslikult tehtud penost taru näinud, aga on selline kogemus, et penost küljesoojendusi püüvavad mesilased auklikuks teha. Sellepärast mõtlesingi, et peno tuleks seestpoolt millegiga katta.
Mis soome pappi puutub, siis sain kunagi päranduseks vanad tarud, soome papiga kaetud. Nüüd on neil vanust üle kahekümmne aasta, aga ikka kasutuses.
Kui soome pappi kasutada väljaspool, tuleks see enne värvimist immutada,näiteks Vivaprotectiga.
Sellised öised mõtted siis.................

Nii ongi, et ise tehes on odavam aga sellegi poolest tuleb materjal osta. Vahel meil tõesti vedeleb igasugu lauajuppe ja need tulekski ära kasutada aga kui suuremat hulka plaanda midagi teha, siis see variant ei kõlba- liiga ajamahukas.
Mõeda, 20 ! taru ja iga üks neist tahaks vähemalt 4-5 korpust, seega 100 tk + katused +põhjad -raamid, raame peaks sel juhul olema 1000 tk. Hulk tegemist ja arvestada juba ainult prussi kogust, siis paras 3 m3 tuleb ära (osa läheb kindlasti kütteks ja see tähendab uut poeskäiku), aga talvega jõuaks need valmis küll. Mõtekas on kogu vajaminev materjal , st detailid valmis teha, siis hea talvel nokitseda ja kokku panna.
Tegemine polegi selle juures ehk kõige raskem, vaid välja mõtemine. Kui head projekti pole, ei ole ka midagi saagida. Minu kogemus on, et igasugu nüansse tuleb ette  leiutamisega ja hulk tööd saab  niisama tehtud ja pärast minema visatud, kui kõlbmatu. Siis kõnnid jälle paar päeva ja mõtled, kus viga sai tehtud, et kastid kõverad jne.
Ümber tegemisest head nahka ei saa, ka selle olen järgi proovinud. Kordi lihtsam on uus teha, kui mõni ebaõnn või mõõtmisviga sisse juhtub.
Ise kavatsen järgmiseks aastaks kümme taru lisaks teha, enda mesila laienduseks. Kuuldavasti pidavat soome papp 10 aastatki vastu-
no ma ei tea, kas tõesti tahate endale selliseid tarusid nagu selles videos näha oli? Vahi siis neid veel 10 aastat, kuigi ei meeldi.
Värv on ka tähtis, kui ikka ainult kuuri järelejäänud jääke kasutada, et mitte poest osta ja raha raisata, siis on tulemuseks, et õu on saanud nagu prügila- metsa alla viid, kaebab mõni mööduja, et keegi on oma prahi jälle metsa vedanud:)
Penoplast ,mis maja ehituseks on küll päris kõva, aga sellegi poolest ei ole päris sellist tugevust, nagu poetarudel, sest see on eripressiga pressitud.
Järeldus - kui raha ei ole, siis on igasugune viis tarude soetamiseks kallis. Kui aga käed otsas ja enamusel tundub, et ongi, siis las minna-edu toimetamisel, tunnikse ikka õhtul vaba aega leiab.
 
 
Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

Ega miski takisagi-loen soome mesindusfoorumist, et nemad on rahul ja ostavad oma raamide jupid ja klopsivad neid ise kokku(neil on traaditud raami hind umbes 5.25 eek ju siis sedasi juppidena ostes hoiab pisut rahhi kokku). Ainus jama selle asja juures on, et kõik raamid tulebki edaspidi osta, sest ,et ise teha neid õlgadega raame , oleks vaja head puidutöötlemis tehnikat.
 
 
Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

Sorry, ma ajasin midagi segamini- vaatasin soome netipoe hindu, seal seisab, et kui osta sajale raamile jupid siis tüki hind oleks 50 euro senti ehk ümber arvutatuna, 7.50 eek- See odavam hind oli ilmselt kuskil mujal lehel.
Valmis kärjepõhjaga raam oli selal 2 euri, mis on meie omast 5 eeku odavam.
Ikkagi on eesti raami tegemisel vähem janti, mina jään selle juurde. Korra mõtlesin, et võiks mingid punnid kinnitada raamide vahele, et hoiaks vahekauguseid õiges kohas. Elu aga näitab, et kui kärjed üles ehitatud, siis paigast enam ei liigu.
 
 
 
Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...