Jututoas (http://taru.mesindus.ee/) vaagiti täna erinevate varroatoositõrje meetodite plusse/miinuseid.
(10:00:43) Tormi: niisiis, millega rahvas varroatõrjet teeb sel sügisel?
(10:01:07) Tormi: kas keegi peale minu veel sipelghappega teeb?
(10:19:16) Eero: ei tea kas teeb
(10:38:47) Suitsik: mina teen sel aastal bayvarooliga
(10:39:25) Suitsik: sipelghappega võib ka julgesti teha-Tormi
(10:39:51) alfa: omk, ma ei julge. kus ma neid emi võtan kui kutuks teeb
(10:40:33) Suitsik: tuleb teha lahja lahus
(10:40:36) alfa: miks piimhapet ei kasutata eriti?
Niisiis on käes suve viimased päevad ja paljudel seisab ees perede talveks ettevalmistamine, ehk siis söötmine, koondamine ja lestade tõrje.
Eilsest arutelust siinses jutukas, taru.mesindus.ee sain teada, et paljude jaoks on endiselt asi ebaselge ja selletõttu ka palju küsimusi.
Raamatud räägivad nendest toimuingutest aga kas väga lakooniliselt või liiga põhjalikult, sageli lausa akadeemiliselt ja seetõttu jääbki palju ebaselgust, mille tõttu kannatavad mesilased-tegelikult võiks öelda, et surevad, sest minu meelest on see üks peamine põhjus, miks kevadeks paljude mesilased surnud on.
Tere,
Koostan pikemat aega uurimust mesikäppade kohta, mesinike seisukohast. Olen (15 aastat) mesindusnõustaja ning ise mesindan karude piirkonnas ligi 30 aastat. Kokkupuuteid ja juhtumisi on paljugi kogunenud. Tänavugi on mesikäpad juba neljal korral minu isiklikke mesilagruppe külastanud.
Tervist tervist. Olen Andres Raava (jun). Kogun infot isa mesindustehnoloogia METE kohta. Hea oleks kuulda kommentaare nendelt, kes on tema raamatu" läbi lugenud ning asja julgenud katsetada. Seega küsimused, ideed ning kriitika on teretulnud.
Aeg hakata oma peredega esimeseks talveks valmistuma.
Lugesin, et talveks ei tohi tarusse jätta rapsi-, kanarbiku- ja lehemett. Kuna ümberringi on rapsipõllud, siis arvan, et enamus mett ongi just sealt pärit. Nüüd olen probleemi ees, kuidas ma peaks käituma, et rapsimesi tarru ei jääks. Kõiki raame korraga ei saa ju enne sügisest söötmist vurritamiseks välja võtta?
AS EVR Infra teostab umbrohutõrjetööd järgmistel raudteelõikudel:
12.07.2010 Ülemiste – Maardu – Muuga raudteelõigul.
13.07.2010 Ülemiste jaamas ja Tallinn – Keila raudteelõigul.
14.07.2010 Tallinn – Nõmme –Laagri – Saue – Keila – Vasalemma – Riisipere
Vihmase ilma ja tugeva tuule korral umbrohutõrjet ei teostata ja tööd lükkuvad edasi. Sellest teavitame täiendavalt.
Tuletame meelde, et raudtee ääres inimeste viibimine ja koduloomade karjatamine on mittesoovitatav. Võimalusel hoida raudteest eemal ka kodulinnud ja sulgeda mesilastarude lennuavad.
alexfilm, 17. juuni 2010
Põllumajandusameti Pärnu keskuse peainspektor Jaanik Lilles hoiatab põllumehi, et rapsi õitsedes ja oma muudel õistaimedega põldudel taimemürki pritsides võivad nad mesilaste surmamise eest saada kaela kopsaka trahvi või ootab neid kohtutee.
NB! KURSUS ON KOMPLEKTEERITUD!
4. õppepäeval käsitletavad teemad:
Mesindus ja seadusandlus
Mesilaspere haigused – varroatoos, varroatoosi tõrje
Mesilaspere talveks ettevalmistamine
Mesilasperede talvitumine. Talvised tööd mesilas
Mesila tasuvus
Koolitus toimub Viljandimaal, Põllussaare talus. Asukoht: Suure-Jaani valla Olustvere piirkond, Ülde küla (Tääksi – Kõo maantee ääres). Õppepäevade algus kell 10.00. Osaluse päevatasu 50 krooni (toiduraha).
NB! KURSUS ON KOMPLEKTEERITUD!
3. õppepäeval käsitletavad teemad:
Sügisene mesilasperede koondamine, mee võtmine
Mee vurritamiseks ja säilitamiseks vajalik inventar, mee vurritamine
Mesilasperede täiendussöötmine
Kärgede sorteerimine ja säilitamine
Koolitus toimub Viljandimaal, Põllussaare talus. Asukoht: Suure-Jaani valla Olustvere piirkond, Ülde küla (Tääksi – Kõo maantee ääres). Õppepäevade algus kell 10.00. Osaluse päevatasu 50 krooni (toiduraha).
Kommentaarid
11 min. 38 sek. tagasi
48 min. 48 sek. tagasi
9 tundi 18 min. tagasi
18 tundi 12 min. tagasi
19 tundi 34 min. tagasi
19 tundi 58 min. tagasi
20 tundi 11 min. tagasi
21 tundi 40 min. tagasi
1 päev 1 tund tagasi
1 päev 9 tundi tagasi