suminad.ee

Syndicate content
Mesilastest ja mesindusest
Uuendatud: 2 aastat 39 nädalat tagasi

Mesilase liik Nomia melanderi

6. märts 2016 - 20:14

Riik: Animalia
Hõimkond: Arthropoda
Klass: Insecta
Selts: Hymenoptera
Sugukond: Halictidae
Perekond: Nomia
Liik: Nomia melanderi

NomiaMelanderi02

Nomia melanderi (i.k. alkali bee) on keskmise suurusega erakmesilane. Pärit USA lääneosa kõrbede ja poolkõrbede nõgusatest osadest. Inimtegevusega on ta seotud väga tõhusa ja hästi kontrollitava tolmeldajana, peamiselt lutserni aga ka mõnede teiste kultuuride (nt. sibul) alal. Nomia melanderi on maailmas ainus intensiivselt kontrollitav maapinnas pesitsev mesilane. Algselt rajati lutserni põllud mesilaste looduslike elupaikade lähedusse, tänapäeval luuakse kunstlikult sobiv pinnas, et mesilased saaksid pesitseda. Tihedusega 400 pesa ruutmeetri kohta võimaldab tolmeldada natuke üle hektari põllukultuuri. Suurimas pesitsuspaigas on seni olnud 1,5 hektari peal 5,3 miljonit pesitsevat emamesilast (mediaan = 278 pesa/m2). Korraliku hoolitsuse puhul (niisutussüsteem ja kahjurite tõrje) saab kasutada pesitsusala üle 50 aasta. Pesa koosneb käigusüsteemist, millest saab ligi pesaõõnsustele.

USA Washingtoni osariigi kliimas lahkuvad täiskasvanud mesilased pesast kesksuve ajal. Isased isendid lahkuvad üldiselt enne emaseid. Isamesilased tiirutavad alguses pesitsusala juures oodates paaritumata emamesilasi. Peale paaritumist kaevab iga emamesilane endale madala maa-aluse pesa. Keskmiselt jõuab mesilane päevas ette valmistada ühe pesaõõnsuse ja täita selle ühe kuulikesega, mis koosneb mitme miljoni õietolmutera ja nektari segust. Emased mesilased peavad külastama rohkem kui 5000 lutserni õit, et koguda piisavalt õietolmu iga pesaõõnsuse tarbeks, ehkki neil võib olla saadaval mitmeid erinevaid õitsvaid taimi. Pesitsemine kestab 30 päeva. Iga emamesilase korjetegevuse tulemusena annab lutsern 150 grammi seemnetoodangut.

NomiaMelanderi03

Uusi pesapaiku saab luua mudarikaste või peene liivaga aladele. Pinnast niisutatakse lisaks looduslikule niisutusele perforeeritud torusüsteemide abil, mis asuvad 45 kuni 60 cm allpool maapinda. Soola lisatakse otse maapinnale. Enne maikuud võetakse juba asustatud pesitsusalalt pinnase-kuubikuid, pakendatakse ja viiakse uuele pesitsusalale. Seal pinnase-kuubikud paigutatakse eelnevalt kaevatud kraavidesse. Vanim kunstlikult loodud pesitsusala, mida kasutatakse on pärit aastast 1955.

NomiaMelanderi01

Loodud mesilaste populatsioon on võimeline ise iga aasta kasvama, kui ei ole järgmisi probleeme:

  1. Mesilaste liigne tihedus alguses
  2. Putukamürkide mittekohane kasutamine taimede õitsemise ajal
  3. Mittesobiv alt-niisutus
  4. Päevased vihmahood pesitsuse ajal
  5. Erinevad kahjurid villimardikad (sugukond Meloidae) või kägukärblase (sugukond Bombyliidae). Mõlema kahjuri ohjamine on suhteliselt lihtne.

Kuna eesti keeles puudub mesilase liigist Nomia melanderi nimetus, siis võib soovi korral selle välja mõelda. Kindluse mõttes võiks näiteks Tartu Ülikooli teadlastega selle sobivuse üle arutleda.

 

Talvine mesila Pärnumaal

19. veebruar 2016 - 16:12

Väike ringkäik 2012. aasta detsembrikuus Pärnumaal ühes mesilas. Mesila eest hoolitseb mesinik August Rapp, kes on tunnustatud “Aasta mesinik 2015” tiitliga. August räägib lühifilmis natuke mesindusinventarist ja muust huvitavast.

Mesilasemade kasvatamine – lühiülevaade

17. veebruar 2016 - 12:01

Iga mesinik, kes rohkemate peredega toimetab, peaks teadma mesilasemade kasvatamisest. Veel parem – oskama ise vajadusel oma mesila tarbeks mesilasemasid kasvatada. Videos selgitab Aimar Lauge enda mesilas praktiseeritavaid võtteid. Liikuvad pildid on jäädvustatud Muhumaal 2013 aastal. Möödunud aja jooksul midagi revolutsioonilist mesilasemade kasvatuses muutunud ei ole ja info on siiani ajakohane.

Suur-meenäitur

1. detsember 2015 - 9:03

Suur-meen'iturSuur-meenäitur (Indicator indicator) on meenäiturlaste sugukonda meenäituri perekonda kuuluv linnuliik. Suur-meenäitur elab peaaegu kõikjal Mustas Aafrikas, välja arvatud Namiibias, Botswanas ja osas Lõuna-Aafrika Vabariigist. Ta on kõige laiema levilaga meenäitur. Elab eelkõige savannis, kus on puid; kuid ka põõsastikes ja metsaservades. Elupaigad asuvad merepinna kõrgusest kuni 3000 meetri kõrguseni, kuid enamik neist on vähem kui 2000 m kõrgusel.

Linnu pikkus on umbes 20 cm ja kaal umbes 50g. Linnu seljaosa on tume ja kõhualune valge. Saba külgedel on valged vöödid. Isaslinnul on must kurgualune, kahvatuhall kõrvaala ja roosa nokk; mõned tema tiiva kattesulgedest tiivanuki lähedal on kuldsed. Emaslinnu kurgualune on hele ja nokk mustjas. Noorlindudel on seljaosa oliivikarva ning puguala ja kurgualune kollakas.

Mesinduse seisukohalt on linnul huvitav koostöö inimesega. Ta otsib inimesega kontakti nende läheduses, tehes kahenoodilist sirisevat laulu ja lennates siis mesilaste pesa suunas, mille ta on eelnevalt leidnud. Ida-Aafrika põliselanikud on pikkade aastate jooksul seda enda jaoks ära kasutanud, võttes endale mee ja jätnud linnule natuke vaha ja hauet, tasudes sedasi linnule tema ponnistuste eest. Nö. arenenud ühiskond sai sellest seosest inimese ja linnu vahel teada mõnisada aastat tagasi ja loomulikult kaheldi alguses selles väga tugevalt. Peale teadusuuringuid, mis avaldati 1955. aastal, jäädi seda lõplikult uskuma.

Borana Oromo ehk borana hõim, poolrändleva eluviisiga karjakasvatajad, kes elavad Keenia põhjaosas, on meekütid. Tundmata aladel võtab neil mesilaste pesa leidmine ilma kõrvalise abita aega ligi üheksa tundi. Koostöös suur-meenäituriga suudavad nad aega lühendada kolme tunnini. Suur-meenäitur teeb asjakohaseid helisid ja lendab mesilaspesa suunas, meekütid jälitavad lindu juhindudes viimase valgete sabasulgede järgi. Borana meekütid vastavad linnule vilistades, vastu puid tagudes või valjult rääkides, andes linnule märku, et talle järgnetakse. Alati ei otsi lind inimesi, meekütid suudavad kriiskavate viledega lindu leida umbes kilomeetri raadiuses.

Ühes uuringus teadlased liikusid linnu järgi suunas, kuhu lind neid juhatas. Leides mesilaste pesa, ei hävitanud teadlased seda, vaid jäid vaatlema linnu käitumist. Linnu käitumises tekkis kaks muudatust, kui ta pesa läheduses oli – esmalt tegi ta paar korda teistsugust heli ja siis vaikis, teiseks jäi ta istuma mõnele lähedal olevale oksale. Harvem tiirutab lind mesilaste pesa ümber. Vaatluste tulemusel on selgunud ka see, et lind otsib enne mesilaspesa üles, kui läheb otsima kedagi, kes teda aitaks süüa kätte saada. Vihmastel ja külmadel päevadel, kui mesilased ei ole aktiivsed, uurib suur-meenäitur pesade avasid ja vaatab pesasse sisse.

Kui borana meekütid on leidnud mesilaste pesa, siis kasutavad nad tuld ja suitsu, kuni avavad pesa ja võtavad mee välja. Vaatluste tulemusel selgus, et 96 protsenti pesadest olid linnule kättesaamatud ja ta vajas kõrvalist abi. Suits kaitseb lindu, kuni ta tegeleb vaha ja haudme söömisega. Seega koostöö linnu ja meeküttide vahel on kasulik kõigile peale mesilaste.

 

Väärarengutega mesilased

29. november 2015 - 10:16

Tarudest võib leida väärarengutega mesilasi. Peamiselt on väärarenguteks kaks põhjust – geneetilised või keskkonnast tulenevad.

Geneetilised väärarengud: mesilastel on valged või roosad silmad, erinev keha või karvade värvus jne. Mesinikud märkavad kõige sagedamini heledavärviliste silmadega mesilasi, mis on nähtavaim väärarengu vorm. Põhja-Ameerikas on tuvastatud A.m. mesilasel üle 30 erineva mutatsiooni. Üks veider mutatsioon on nö. gükloopmesilane, mis tähendab, et mesilase pea on tavapärasest kitsam ja kaks liitsilma ühinevad ülaosas üheks.

Kükloopmesilane

Keskkonnast tekkinud väärarenguid põhjustavad haudme jahtumine või ülekuumenemine, vajalike toitainete puudus, ravimid, pestitsiidid, haigused, parasiidid jne. Muutused toimuvad peamiselt vagla või nuku staadiumis ja saavad nähtavaks, kui mesilased kooruvad haudmest. Üks peamine probleemide allikas on varroalest, mis kannab mitmeid viiruseid. Kõige nähtavam väärareng, mida mesinik tarus näeb on deformeerunud tiiva viiruse (DWV).  Deformeerunud tiiva viirusel on koos varroalesta ründega viirustest suurim läbilöögivõime.

DWV

 

Väike inglise-eesti mesindussõnastik

1. september 2015 - 7:50

Olustvere TMK mesindusõppe raames koostatud lühike ja osaliselt seletav inglise-eesti mesindussõnastik. Sõnastik on pidevas täiendamises ja uutele ettepanekutele avatud.

A
Abdomen – Tagakeha
Abnormal bees – Väärarengutega mesilased
Abnormalities – väärarengud
Absconding swarm – Hädasülem/Põgenenud mesilaspere/pagulassülem: (sügisel) ebasobivate olude tõttu tarust lahkunud mesilaspere.
Acarine disease – Akarapidoos, trahheelestast (Acarapis woodi) põhjustatud parasiithaigus
Acetic acid – Äädikhape
Acute paralysis virus (APV) – Akuutse paralüüsi viirus
Adult bee – Valmik, täiskasvanud mesilane
Africanized honey bees – Afrikaniseerunud mesilased: Aafrika mesilasrasside ristumisel Euroopa mesilasrassidega tekkinud omalaadne mesilastõug.
Afterswarm – Järelsülem
Alarm odor/- pheromone – Häireferomoon
Alfalfa – Lutsern
Alighting board – Lennulaud
Alimentary system – Seede-elundkond
Amoeba disease – Amöbioos (amöbiaas)
American foulbrood (AFB) – Ameerika haudmemädanik (AHM)
Annual cycle of colonies – Mesilaspere aastaring
Antennae – Tundlad
Apiarist – Mesinik
Apiary – Mesila
Apiculture – Mesindus
Apitherapy – Apiteraapia
Artificial insemination – Kunstlik viljastamine
Artificial swarming – Kunstlik sülem: hõlmab idupere tegemist, mesilaspere jagamist jms.

B
Bait hive – Sülemipüüdja
Bald brood – Toruhaue (kiilashaue): peata vaglad ja nukud ridu moodustavates haudmekannudes. Üldjuhul põhjuseks väikse kärjeleediku poolt otse kaanetise alla näritud tunnelid. Üksikjuhtudel kannibalismi tagajärg.
Balling – Pundar: Olukord, kus töömesilased moodustavad (uue) mesilasema ümber kera/palli ja üldjuhul surmavad mesilasema
Bank colonies – Peamiselt noortest mesilastest koosnev mesilaspere, mida kasutatakse paljude paarunud mesilasemade säilitamiseks mõne päeva või isegi mõne nädala jooksul
Bearding – “Taruhabe”: mesilaste kogunemine palava ilmaga lennulauale/lennuava ette kobarasse
Bee bread – Suir
Bee brush – Taruhari
Bee escape – Mesilase-eemaldaja
Bee festoon – Mesilasvanik: tarus kärgi liigutades või neid välja tõstes kärgede vahele tekkiv mesilasahel. Hõlmab ka ehitusahel (-kett).
Bee dance – Mesilastants
Bee-haver – Mesilasteomaja (pilklik): väheste oskustega mesinik
Beekeeper – Mesinik
Beekeeping – Mesindus
Bee louse – Mesilastäi Braula coeca (tegelikult väike tiivutu kärbeslane). Parasiit.
Bee paralysis – Mesilaste viiruslik(ud) halvatushaigus(ed)
Bee races – Mesilasrassid
Bee space – Mesilaskäik
Beeswax – Mesilasvaha
Beeswax foundation – Vahast kärjepõhi
Bee yard – Mesila, mesilagrupp
Black honey bee – Tumemesilane
Black queen cell virus – Musta emakupu viirus: viirushaigus, mis tapab areneva mesilasema nukustaadiumis. Sümptomiks emakupu pruuniks või mustaks muutumine.
Boardman feeder – Lennuava külge kinnitatav söödanõu
Bottom board – (korpus)tarupõhi
Breeding, breeder – Tõuaretus, tõuaretaja
Breeder colony – Emapere: lähtepere, mis on oma omaduste poolest välja valitud tõuaretuse lähtematerjaliks
Brood – Haue
Brood care – Haudme hooldamine
Brood comb – Haudmekärg
Brood chamber/- box – Haudmekorpus
Brood diseases – Haudmehaigused
Brood food – Üldnimetus haudmetoidule, hõlmab mesilasema- ja töölistoitepiima (toitepiim-küülus) ning vanematele vakladele söödetavat segu suirast ja meest (küümus).
Brood gap – Haudmepaus
Brood nest – Haudmepesa
Brood pattern – Haudmepilt (plaathaue, auklik haue jne)
Brood pheromone – Vt. open-brood pheromone
Brood rearing – Haudme/mesilaste üleskasvatamine (munast valmikuni)
Brother Adam – Vend Adam Buckfasti kloostrist
Bucket feeder – Ämbersöödanõu
Builder bee – (kärje)ehitaja-mesilane
Building chain – Ehitusahel
Bumblebee – Kimalane
Burr comb/brace comb – Metsik kärg: kärjed, mis on ehitatud korpuste või raamide vahele väära mesilaskäigu kasutamise tõttu
Buzzing flight – Juhtlend: uue korjeallika leidnud mesilane, kes on tarus juba tantsu abil “nekruteid” võtnud, sooritab vahetult peale tantsu aeglase “sumiseva” lennu söödaalale. Nekrutid lendavad koos temaga.

C
(sugar) Candy – Pudersööt, kandi
Capped brood – Kaanetatud/kinnine haue
Capped honey – Kaanetatud mesi
Capping – Kaanetamine, kaanetis
Cappings scratcher – Kärjekahvel
Carbohydrates – Süsivesikud
Carniolan honey bee – Kraini mesilane
Caste – Kast: jagunemine kastidesse – ühelt poolt mesilasema vs. töömesilased, teiselt poolt töömesilaste tööjaotus
Caucasian honey bee – Kaukaasia mesilane
(comb) Cell – Kärjekann
Cell cup – Emakupu alge (tehislik)
Cell rim – Kärjekannu serv
Chalkbrood – Lubihaue
Chilled brood – Jahtunud haue
Chitin – Kitiin
Chunk honey – Meepakendusviis, mille puhul klaaspurki asetatakse kärjemee tükid ja vaba ruum täidetakse vedela meega
Clarifier tank – Kurnamisnõu/settenõu?
Cleaner bee – Puhastajamesilane
Cleansing flight – Puhastuslend
Cloake board – Cloake’i vahelagi: emalahutusvõrest ja eemaldatavast täislaest koosnev vahelagi stardipere moodustamiseks Cloake’i meetodil
Cluster/clustering – Kobar/kobardumine
Cluster’s core/mantle – Kobara tuum/väliskiht
Cocoon – Kookon
Colony – Mesilaspere
Colony evaluation – Mesilaspere hindamine
Colony odor – Mesilaspere “oma” lõhn
Comb – Kärg
Comb alley – Kärjetänav
Comb-builder – Kärjeehitaja
Comb foundation – Kärjepõhi, kunstkärg
Comb honey – Kärjemesi
Comb storage – Kärjeladu
Complete metamorphosis – Täismoone
Compound eyes – Liitsilmad
Contracting colony – Kahanev/koonduv mesilaspere (sügis)
Controlled mating – Puhaspaarumine
Court bees – Mesilasema saatjamesilased
Creamed honey – Kreemjas mesi
Crystallized honey – Kristalliseerunud mesi
Crop (anatom.) – Meepõis
Cubital index – Kubitaalindeks: moodus eristada  üksteisest mesilasrasse tiivasoonte paiknemise järgi
Cuticula/cuticle – kutiikula
Cuticular wax – Kutikulaarvaha: mesilase epikutiikula välimine kiht

D
Dance floor – Tantsuplats: feromoonidega märgistatud kindel ala lennuava vahetus läheduses asuval kärjel, millel toimuvad mesilastantsud
Dark bee – Tumemesilane
Dearth – (nektari- või õietolmu-) korje puudumine
Decoy hive – Sülemipüüdja, sülemipüüdmistaru
Deep box – Langstroth- v. dadant-korpus
Deformed wing virus (DWV) – Kärbunud tiiva/könttiiva viirus
Demareeing – Demareerimine: sülemlemistungi kompenseerimine Demaree meetodil
Dequeening – Mesilasema eemaldamine mesilasperest
Disapperaring disease – Mesilasperede nõrgenemine seletamatutel põhjustel
Disease resistance – Haigustele vastupanuvõime, resistentsus
Dividing colonies – Mesilasperede jagamine mitmeks pereks
Division board – Vahelaud
Drawn comb – Ülesehitatud kärg
Drift – Leskede ja töömesilaste “eksimine” naabertarru
Drone – Lesk
Drone-breeder colony – Lesekasvatuspere
Drone brood – Lesehaue
Drone cell – Lesekann
Drone comb – Lesekärg
Drone congregation area – Leskede kogunemisala: ala, millele suguküpsed lesed kogunevad ootama paarumisvalmis noori mesilasemasid
Drone-laying queen – (Lesemuneja): ainult viljastamata mune munev mesilasema: kas paarumata või siis lõppenud spermavarudega mesilasema
Drone mother colony – Lesekasvatuspere
Drone saturation – Leskedega küllastamine: mingil alal kindla tõuliini leskede ülekülluse tekitamine puhaspaarumise tagamiseks
Drone trap – Leselõks: seade, mis on konstrueeritud leskede ja mesilasema tarust väljumise takistamiseks (põhineb emalahusturvõre kasutamisel)
Dummy board – Vahelaud pesaruumi kitsendamiseks
Dwindling – Mesilaspere arvukuse kiire või ootamatu vähenemine (tavaliselt kevadel)

E
Egg – Muna
Egg laying – Munemine
Emergency queen cell – Aseemakupp
Entourage – Mesilasema saatjamesilased
Entrance feeder – Lennuava külge kinnitatav söödanõu
(hive) Entrance reducer – Lennuava piiraja/kitsendaja
Equalizing colonies – Mesilasperede ühtlustamine
Equipment – Inventar
Escape board – Mesilaseeralda(te)ga vahelagi meekorpuse tühjendamiseks mesilastest
Essential oil – Eeterlik õli
European foul brood (EFB) – Euroopa haudmemädanik (EHM)
Examining colonies – Mesilasperede läbivaatamine
(queen) Excluder – Emalahutusvõre
Expanding colony – Kasvav/arenev mesilaspere (kevadsuvi)
Extracted honey – Vurritatud mesi –
Extractor – Meevurr
Extra feed – Abi-/hädasööt, lisasööt
Extrafloral nectaries – Mesikaste: mujalt, kui taimede õitest, pärit taimne nektar, mida mesilased koguvad ja lehemeeks ümber töötlevad

F
Fanning – Tuulutamine
Fat body – Rasvkeha
Feeding/feeder – Söötmine/söödanõu
Feral colony – Metsik (omanikuta) mesilaspere
Fermentation – Käärimine
Fertile queen – Paarunud mesilasema
Field bee – Korjemesilane
(ultra-)Filtering – Peenfiltreerimine: õietolmu eemaldamine meest väga peene filtri abil
Finishing colony – Ammpere
Flight – Lendamine, lend
Flight muscle – Lennulihased
Follower boards – Vahelaud
Fondant – Pudersööt, kandi
Food chamber – Haudmepesa ülemine korpus, kus lisaks haudmele on ka sööt
Food exchange – Täiskasvanud mesilaste omavaheline toiduvahetus – trofallaksis
Food storer bee – Lao-/vastuvõtjamesilane
Forager/foraging – Korjemesilane/korje
Formic acid – Sipelghape
Frame – (kärje)raam

G
German honey bee – Tumemesilane
Gland – Nääre
Glucose oxidase – Glükoosoksidaas: ensüüm, mis lagundab nektaris ja toores mees leiduvat glükoosi glükoonhappeks ja vesinikülihapendiks
Grafting – Vageldamine
Grafting tool – Vageldusnõel (spaatel)
Granulated honey – Kristalliseerunud mesi
(mutual) Grooming – (Üksteise) puhastamine
Guard bee – Valvur

H
Head labial gland – Kuklanääre: funktsioon pole päris selge. Seedimine?
Heater bee – Soojendajamesilane/kütjamesilane
High fructose corn syrup (HFCS) – Kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup: USA-s levinud lisasööt.
Hive – Taru
Hive box – Korpus
Hive entrance – Lennuava
Hive products – Mesindussaadused
Hive stand – Tarujalad/-alus
Hive tool  – Konkspeitel
Hoffman self-spacing frame – Hoffmani õlaga kärjeraam
Honey – Mesi
Honey bee – Euroopa meemesilane Apis mellifera
Honey bee tracheal mite – Trahheelest Acarapis woodi
Honey-bound condition – Meevöö-tõke: olukord, kus haudmekorpuse kärgedel on ülaosas ühtlane meevöö, mis takistab mesilasemal liikumist üles lisatud/laiendatud haudmekorpusesse
Honeycomb – Meekärg
Honeydew – Loomne mesikaste: teiste putukate (nt. lehetäid) suhkruterikkad eritised, mida mesilased koguvad ja “loomseks” meeks töötlevad
Honey flow – Meekorje
Honey loosener – Meekobesti
Honey press – Meepress/kärjepress
Honey sac – Meepõis
Honey stomach – Meepõis
House bees – Tarumesilased: puhastaja-, amm-, laomesilased
Hypopharyngeal gland – Neelunääre: amm-mesilaste puhul toodab toitepiima komponente, lao- ja korjemesilaste puhul nt. glükoosoksidaasi ja invertaasi

I
Inner cover – Tarulagi
Instrumental insemination – Seemendamine
Integrated pest management (IPM) – Integreeritud kahjuritõrje
Integument – Väliskest
Introducing cage – Emaandmispuur
Introducing (new) queen – Mesilasema andmine
Invertase – Invertaas: ensüüm, mis lagundab sukroosi glükoosiks ja fruktoosiks
Israeli acute paralysis virus (IAPV) – Iisraeli akuutse paralüüsi viirus

L
Lactic acid – Piimhape
Larva/larvae – Vagel/vaglad
Laying performance – Munemisvõimekus
Laying queen – Munev mesilasema
Laying worker – Väärema
Local mating – Vabapaarumine

M
Main nectar flow – Peakorje
Maintenance – Hooldamine
Mandibles – Suised
Mandibular gland – Ülalõuanääre: töömesilasel toodab mh. alarmferomooni, mesilasema puhul emaainet
Marked queen – Märgistatud mesilasema
Mated queen – Paarunud mesilasema
Mating – Paarumine
Mating flight – Paarumislend
Mating nuc(leus) – Paarumistaru
Medium box – Farrar korpus
Migratory beekeeping – Rändmesindus
Mite – Lest

N
Nasonov gland/-pheromone – Nasonovi nääre/-feromoon
Nectar – Nektar
Nosema disease – Nosematoos
Nourish – Üles kasvatama/hoolitsema
Nucleus colony – Idupere
Nuptial flight – Paarumislend
Nurse bee – Amm-mesilane

O
Observation hive – Vaatlustaru
Ocellus, ocelli – Lihtsilm, lihtsilmad
Olfactory sense – Lõhnataju
Open brood – Lahtine haue/avashaue
Open-brood pheromone – Haudmeferomoon: tegelikult 2 eri feromooni, millest üks ergutab amm-mesilasi toitepiima tootmisele ja surub alla töömesilase munasarjade arengut ning teine reguleerib amm- ja korjemesilaste hulga suhet tarus
Orientation flight – Orienteerumislend
Outer cover – Tarukatus
Overwintered colony – Edukalt talvitunud mesilaspere
Ovipositor – Muneti
Oxalic acid – Oblikhape

P
Package bees – Pakett-pere
Pail feeder – Ämbersöödanõu
Parasitic Mite Syndrome (PMS) – Mesilaspere nõrgenemine/hukkumine varroalestaga levivate viirushaiguste tõttu
Parent colony – Lähtepere: tugev mesilaspere, millest võetakse mesilasi ja hauet idupere tegemiseks
Pathogen – Patogeen: haigustekitaja
Pepperpot brood (pattern) – Auklik haue, mille põhjuseks on mesilasema ebakvaliteetne munemisvõime
Pheromone – Feromoon
Poison gland – Mürginääre
Pollen – Õietolm
Pollen basket – Suirakorvike
Pollen substitute – Õietolmu-/suiraasendaja
Pollen trap – Õietolmukoguja
Pollination – Tolmeldamine
Prepupa – Eelnukk
Primary/prime swarm – Esisülem/esiksülem
Proboscis – Iminokk
Progeny – Järeltulijad
Propolis – Taruvaik
Proventriculus – Ventiillehter
Pupa – Nukk

Q
Queen – Mesilasema
Queen cage – Ema(saate)puur
Queen clipping – Mesilasema märgistamine tiiva kärpimise teel
Queen cup – Emakupp
Queen replacement – Mesilasema väljavahetamine
Queen substance – Emaaine
Queen rearing – Mesilasemade kasvatamine
Queenless colony – Mesilasemata mesilaspere
Queenright colony – Mesilasemaga mesilaspere

R
Races of honey bees – Mesilasrassid
Rearing frame – Emakasvatusraam
Receiver bee – Vastuvõtja-/laomesilane
Reconnaissance flight – Luure-/otsinglend (korje või pesapaiga leidmiseks)
Recruitment – Värbamine: korjepaiga leidnud luuremesilane värbab tantsuga “nekruteid” korjele
Recruit – “Nekrut”: tantsuga korjele värvatud (korje)mesilane
Rendering wax – Esmane vahasulatus (tulemus on veel muude jääkidega segi)
Replacing a queen – Mesilasema väljavahetamine
Requeening – Mesilasema väljavahetamine
Ripening – “Mee küpsetamine” laomesilaste poolt: veesisalduse vähendamine ja ensüümide lisamine
Robbing – Röövimine
Round dance – Ringtants: luuremesilane annab teada, et taru vahetus läheduses on korjeala
Royal jelly – Mesilasema toitepiim

S
Sacbrood – Kotthaue
Salivary glands – Süljenäärmed: üldnimetus mesilase peas ja rindmikus asuvatele näärmetele
Scale – Ameerika haudmemädaniku tõttu hukkunud vagla kuivanud jäänused kärjekannu põhjas (“soomus”)
Scale hive – Kaalutaru/seiretaru/kontrolltaru: tarukaalul olev taru
Scout bee – Luuremesilane: kogenud korjemesilane, kes tegeleb uute korjemaade või pesapaiga otsinguga; 10% korjemesilastest
Screened bottom board (SBB) – Võrkpõhi
Sealed brood – Kinnine haue/kaanetatud haue
Sensory hair – Kompimiskarv
Settling tank – Selitusnõu
Shaking signal – Raputamissignaal: kui mesilasperes napib peakorje ajal korjemesilasi, hakkavad korjemesilased tarumesilasi “raputama”, et neid korjele värvata
Slatted bottom rack – Ribipõhi: ca 5cm paksune ribidest koosnev tarupõhi (võib kasutada võrkpõhja peal), mis tagab ventilatsiooni, aga väldib tuuletõmbust
Slumgum – Tahke jääk peale esmast vahasulatust – nukukookonid, suir, taruvaik, prügi jne.
Small hive beetle – Väike tarumardikas
Smoker – Suitsik
Solid brood (pattern) – Plaathaue/laushaue
Spermatheca – Seemnepaun
Splitting a hive – Mesilaspere poolitamine
Spotty brood (pattern) – Auklik haue, mille põhjuseks on kärjekannudest eemaldatud haiged vaglad
Spring buildup – Kevadine kasvuperiood
Spring growth – Kevadine kasvuperiood
Starvation – Näljasurm
Stinger – Nõel
Stonebrood – Kivihaue
Stabilized colony – Stabiliseerunud/oma suuruse saavutanud mesilaspere (korjeperiood)
Sticky board – Püünisplaat: vaseliini, toiduõli vms. kaetud valge plaat võrkpõhja all – varroalesta monitooringu vahend
Stimulative feed – Ergutussööt
Straining – Kurnamine (läbi sõela)
Subsistence flow – elatiskorje
Sump tank – Kurnamisnõu
Super – Meekorpus
Supering colonies – Laiendamine korpustega
Supersedure – Salajane emavahetus/emavahetus sülemlemiseta
Swarm/swarming – Sülem/sülemlemine
Swarm control – Sülemlemistungi kompenseerimine
Swarm prevention – Sülemlemise ennetamine

T
Temporal caste – Temporaalne (ajaline/ajutine) kast: töömesilaste tööjaotus erinevatel eluperioodidel; jagunemine “töökastidesse” (puhastaja, amm, laomesilane, korjemesilane) vastavalt vanusele ja sellest tulenevale füsioloogilisele võimekusele
Thoracid labial gland – Rindmikunääre: eritab suhkruid toitaineteks lagundavat sülge
Thorax – Rindmik
Top-bar hive – Künataru
Tracheal mite – Trahheelest
Transition cell – Üleminekukann
Tremble dance – Värinatants: kui mesilasperes napib nektarit vastuvõtvaid mesilasi, hakkavad korjemesilased ennast väristades neljal tagumisel jalal kärgedel ringi tormama, et leida juurde vastuvõtja-mesilasi või lõpetada uute korjemesilaste värbamine.
Trophallaxis – Suust-suhu toitmine/toiduvahetamine
Two-queen colony – Kahe mesilasemaga mesilaspere

U
Uncapping – Lahtikaanetamine
Uncapping knife – Kaanetusnuga
Undertaker bee – Matjamesilane: mesilane, kes veab tarust välja surnud mesilasi
Unhealthy brood – Elujõuetu haue
Uniting colonies – Mesilasperede ühendamine
Unripe honey – Ebaküps/toores mesi: liiga kõrge veesisaldusega mesi
Unsealed brood – Lahtine/kaanetamata haue
Unsealed honey – Kaanetamata mesi
Urban beekeeping – Linnamesindus

V
Varroa destructor – Varroalest Varroa destructor
Varroa disease – Varroatoos
Varroa mite/punk – Varroalest
Varroa sensitive hygiene (VSH) – Varroatundlik hügieenkäitumine
(bee) Veil – Näovari
Venom – Mürk
Virgin queen – Paarumata mesilasema

W
Waggle dance – Vibavtants: luuremesilane annab tantsu käigus jälgijatele teada korjeala suuna ja kauguse taru suhtes
Walk-away split – Idupere, kuhu pannakse lahtist hauet (sh. munad), kinnist hauet, noori mesilasi ja jäetakse omapead endale mesilasema kasvatama
Washboard behaviour – Pesulaua-tants: oletatavasti lennuava ümbruse lihvimine ja puhastamine
Water collector bee/water carrier – Veekoguja-mesilane/aam-mesilane
Wax glands – Vahanäärmed/vahapeeglid
Wax melter – Vahasulati
Wax moth – Vahakoi
Wing venation – Tiivasooned
Winter bee – Talvituv mesilane
Winter cluster – Talvekobar
Wintering – Talvitumine
Winter losses – Talvekaod
Winter stores – Talvevarud
Worker – Töömesilane
Worker cell – Tööliskann (tavamõõdus kärjekann)
Worker egg – Viljastatud muna
Working a colony/working bees – Mesilaspere hooldamine/mesilastega tegelemine

Mesi

15. juuni 2015 - 22:40

Mesi – peamise toormaterjali korjavad mesilased taimede õite nektarinäärmetest, vähemal määral puulehtedelt- ja okastelt nn. mesikastet või lehetäide magusat väljaheidet. Nektar on magus, erinevaid suhkruid (sahharoos, glükoos, fruktoos jne) sisaldav vedelik, mida mesilased imevad oma meepõide ja kannavad tarru. Et nektarist saaks mesi, on vaja mesilastel seda töödelda, mis kujutab endast põhiliselt veesisalduse vähendamist. Mesilased ei paiguta tarusse saabumisel kohe kärjekannudesse, vaid annavad selle edasi tarumesilastele, kes jätkavad selle töötlemist. Töötlemine kujutab laias laastus endas tooraine korduval imemisel meepõide ja meepõiest väljutamisel ning paigutamisel kärjekannudesse. Iga töötlemise korraga väheneb mee niiskusesisaldus ja mesilased rikastavad mett erinevate meepõies sisalduvate ainetega. Vesi aurub ka kärjekannudesse paigutatud meest. Tavaliselt kaanetatakse mesi, mis on mee valmimise tunnus, siis kui mee niiskusesisaldus on 18-22%.

Mett liigitatakse botaanilise päritolu järgi õie- ja lehemeeks. Õiemesi on taimenektarist saadud mesi. Lehemesi on elusate taimeosade ja neist toituvate putukate eritistest saadud mesi. Liigitus toimib lisaks veel taimeliikide järgi, millelt mesilased nektarit korjavad. Eristatakse mono- ja polüfloorset mett. Monofloorne mesi sisaldab vähemalt 50% ühe taime õietolmuteri ehk ühelt taimeliigilt korjatud nektari osa on üle poole. Polüfloorses mees on iga meetaime õietolmuterade maksimaalne sisaldus alla 50%. Eestis on meetaimedeks näiteks paju, võilill, põdrakanep, raps, valge ristik, mesikas, pajulill, kanarbik, pärn, naat jne. Mee töötlemise järgi eristatakse kärje-, sektsiooni või vurrimett.

Mesi

Mee füüsikalistest omadustest lähemalt mee värvusest, lõhnast, maitsest ja konsistentsist.
Mee värvus sõltub taimedest, millelt nektarit korjatakse. Värvuse andjaks on taimede pigmendid: klorofüll – roheline, karotiin – punane, ksantofüll – kollane. Näiteks valge ristiku mesi on peaaegu värvitu, kanarbikumesi tume, pärna- ja mesikamesi hele merevaiguvärvi. Erinevate taimede mesi erineb peaaegu värvutust kuni tumepruunini. Vihmasel suvel on mesi heledam kui põuasel suvel. Samuti on mesi heledam, mis on vurritatud suve esimesel poolel, kui kesksuvel või sügisel vurritatud mesi. Lehemesi on tavaliselt tumedam, kui õiemesi.

Mee lõhn on seotud mees leiduvatest eeterlikest õlidest, mis omakorda sõltub taimedest, milledelt nektar pärineb. Mesi võib olla lõhnatu, nõrga, aromaatse, vänge või hapuka lõhnaga. Kogenud taimetundja või mesinik võib lõhna järgi oletada, millistelt taimedelt nektar on peamiselt korjatud. Mee maitse on seotud mee lõhnaga ja võib olla magus, mõru, hapu, kibe, vahamaitseline jne.

Mee konsistents on valminud ja värskelt vurritatult veniv. Säilitamisel muutub mesi tumedamaks ja tihedamaks. Mee säilitamisega kaasneb varem või hiljem, olenevalt korjetaimedest, mee kristalliseerumine. Kristalliseerumist põhjustavad melitsitoosi ja glükoosi kristallialgmed. Mida kiiremini mesi kristalliseerub, seda peeneteralisem ta on. Kristalliseerunud mett saab uuesti üles sulatada veevannis temperatuuril 40°. Üle 42° mett kuumutades hakkavad mee kasulikud omadused kaduma.

Mee erikaal on keskmiselt 1,43 g/cm³ kohta, sõltudes veesisaldusest. Mesi on happeline ja happesus kõigub 3,5 -5,5 pH vahel. Mee säilitamiseks on parim pime ja jahe ruum. Mett tuleb hoiustada anumates, mis meega ei reageeri – klaas, roostevabast plekist nõud, email ja toiduaineplastik, õhukindlalt suletuna. Mee keemiline koostis on keerukas. Sisaldab endas süsivesikuid (liht ja liitsuhkrud), fremente, mineraalaineid, vitamiine, amiinohappeid, orgaanilisi happeid jne. Süsivesikutest on ülekaalus lihtsuhkrud glükoos ja fruktoos, 60-80% kogumassist. Suhkrutest veel maltoos, levuloos, sahharoos jne. 18-22% sisaldab mesi vett. Fremendid, mis aitavad organismis lõhustada liitsuhkruid lihtsuhkruteks. Näiteks invertaas (lõhustab sahharoosi fruktoosiks ja glükoosiks), diastaas (lõhustab tärklist), lipaas (lõhustab rasvu). Mineraale on mees väga rikkalikult. Fosfor, kaltsium, kaalium, raud, koobalt, vask, molübdeen, tsink, magneesium, jood, liitium, nikkel jne. Tumedas, eriti lehemees on mineraale rohkem. Mineraalainete hulk sõltub paljuski pinnasest, kus korjetaimed kasvavad. Vitamiinidest esineb erinevaid B-grupi vitamiine, lisaks A, C ja K- vitamiinid.

Mett kasutatakse põhiliselt toiduainena. Süüakse naturaalselt või lisatakse toitudesse. Oluline on arvestada, et üle 42° temperatuuri hakkavad mee kasulikud omadused vähendama. Populaarsed on ka erinevad meesegud – astelpajuga, taruvaiguga, õietolmuga, kaneeliga jne.

Teised mee kasutusvaldkonnad on haiguste ravimisel (südame- ja vereringehaigused; närvihaigused; külmetus-, kopsu- ja hingamisteede haigused, maksahaigused, nahahaigused jne), kosmeetikatööstuses ja konserveerimisevahendina.

Mesilasvaha

31. mai 2015 - 21:46

Mesilasvaha

Vaha eritavad 12-18 päeva vanused töömesilased vahanäärmete abil. Vaha eritub mesilaste organismist ja hangub väikeste tahvlikestena nn. vahapeeglitele. 1 kg vaha tootmiseks kulub 3,35 kg mett ja natuke õietolmu. Koostiselt on vaha keerukas aine, mis sisaldab palju keemilisi ühendeid – üle 300. 70 – 75 % koostisesse kuuluvatest ainetest on keerulise ehitusega eetrid, vabad rasvhapped, süsivesikud, vesi, aromaatsed värv- ja mineraalained ning teised komponendid. Teistest ainetest sisaldab 13-15% vabu rasvhappeid ja 12-17% süsivesikuid. Oluliseks komponendiks on A-vitamiin. Värvuselt on vaha valkjast kuni tumepruunini. See sõltub nukukestade, suira ja taruvaigu sisaldusest. Vaha on tahke toatemperatuuril, sulamistemperatuur 62-65°, erikaal 0,958-0,970 g/cm³. Vees ei lahustu. Säilib aastaid heades tingimustes.

Mesilased kasutavad vaha kärgede ülesehitamiseks ja mee ning haudme kaanetamiseks.

Vaha saadakse kasutusest kõrvaldatud kärgedest ja kärgede kaanetisest ehk koorimisvahast. Viimasest valmistatud vaha on tavaliselt eriti kõrge kvaliteediga. Vaha sulatatakse erinevaid tehnikaid kasutades, aga peamiselt keeva vee või auruga sulatades. Vaha töötlemiseks kasutatakse “pehmet vett” nt. vihmavesi. Sulavaha selitatakse ja hiljem eemaldatakse praht. Kõige olulisem vaha taaskasutus mesinduse seisukohast on uute kärjepõhjade valmistamine, millede peale mesilased ehitavad uued kärjed. Vaha sulatamisel ei tohi kasutada happeid, mis muudavad vaha värvi ning teevad vaha rabedaks.

Vaha on iidsetest aegadest kasutatud meditsiinis. Vahal on nahka pehmendav, põletikuvastane ja koe taastumist soodustav võime ehk põletushaavad, haavandid ja kasvajate ravi. Samuti aitab kärjemee mälumine ennetada ja ravida kurguhaigusi. Ravimiseks peetakse kõige paremaks heledat koorimisvaha. Vaha kuulub paljude plaastrite, salvide ja palsamite koostisse kui konservant ja ravimi sitkust ja tihedust suurendav aine. Tavaliselt ei tekita allergiat. Mesilasvaha

Mesilasvaha kasutatakse laialdaselt kosmeetikatööstuses – salvides, huulepulkades ja kreemides. Aastasadu on mesilasvaha olnud oluline aine küünalde valmistamisel, samuti erinevate anumate paikamisel. Toiduainetööstuses kasutatakse vaha näiteks juustukerade katmisel, mis aitab pikendada juustu säilivusaega. Toidulisaaine tähis on E901. Lisaks kasutatakse kingaviksides, pookevahades, poleerimisvahendites.

Taruvaik

17. mai 2015 - 21:55

Taruvaik ehk proopolis on aine, mida mesilased korjavad peamiselt taimede ja puude pungadelt. Koostises on aromaatsed vaigud ja palsamid (50-55%), vaha (30-40%), eeterlikud õlid (8-10%) ja õietolm (5-10%). Värvus varieerub kollakast mustani, peamiselt pruunikas. Taruvaigu koostis ja värvus sõltub mesilastõust ja korjemaal olevatest taimedest-puudest. Värskelt eritatud taruvaik on kleepuv ja sitke. Soojade ilmadega pehme ja külmal ajal kõva. Taruvaik on hea lõhna ning mõrkja maitsega. Lahustub piirituses hästi, õlis ja rasvas kehvemini. Vees praktiliselt ei lahustu. Sulamistemperatuur 80°, erikaal 1,27 g/cm3.

Mesilased kasutava taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ning desinfitseerimiseks. Avauste ja pragude kittimiseks, erinevate võõrkehade katmiseks, mida nad tarust välja vedada ei jaksa ning lennuava suuruse reguleerimiseks. Kuna taruvaik on väga hea haiguste vastane aine, siis kaitseb see mesilasperet seente, bakterite, viiruste eest, tagab tarus terve mikrokliima ja kaitseb taru sisemisi seinu.

Taruvaik raamil

Mesinikud koguvad taruvaiku taru seintelt, kärjeraamidelt või raamivaheliistudelt kraapides. Lisaks kasutatakse spetsiaalseid reste, mis asetatakse raamide peale. Mesilased kitivad restis olevad pilud taruvaiguga kinni. Hiljem rest paigutatakse umbes -10° kraadi juurde, mõningase aja järel muutub taruvaik rabedaks ja tuleb resti küljest lahti. Taruvaiku säilitatakse õhukindlas anumas jahedas ruumis.

Kuna taruvaik on tugevalt antibakteriaalsete omadustega on seda aastatuhandeid kasutatud rahvameditsiinis. Raviotstarbel hakati taruvaiku kasutama juba Muinas-Egiptuses. Taruvaiku kutsutakse ka looduslikuks antibiootikumiks. Peamised kasutusalad on haavandite ravi, hingamisteede haigused. Lisaks laiendab taruvaik peeni veresooni, langetab kõrgenenud vererõhku jne. Allergiat taruvaigu suhtes on harva, kuid võib esineda inimestel, kes ei talu mesilasmürki, samuti astmahaigetel ja diateesi põdejatel. Allergia sümptomiteks on sügelus, nahapunetus ja nõrkus.

Taruvaik on leidnud kasutamist veel kvaliteediliste lakkide koostisosana. Muusikariistade ja mööblilaki koostisosana aitab taruvaik kuivanud lakipinna jätta sileda, läikiva ja väga vastupidava. Aianduses on taruvaiku kasutatud viljapuude pookimise määrde valmistamisel. Taruvaik aitab kaasa pookoksa tihedale kinnitamisele, samas kahandab niiskuse kadu ja mikroobide ning seente sissetungi. Tänapäeval on erinevad eelnevad kasutusalad vallutanud erinevad keemilised tooted, aga võib siiski praktiseerida looduslähedasi materjale oma töödes.

Mesilasmürk

10. mai 2015 - 22:12

Mesilasmürk on kahe näärmenõre segu. Värvitu, iseloomuliku lõhnaga vedelik, mis maitselt kibe ning tugevalt baktereid hävitava toimega. Reaktsioonilt happeline, erikaal 1,1313. Mesilasmürk sisaldab valke, fremente, erinevaid happeid ja mineraalaineid, näiteks: apamin, melitiin, hüaluronidaasid, fosforhape, magneesium, kaltsium jne. Mesilasmürk lahustub vees, kui isegi 50 000 kordsel vesilahusel on sellel veel antibakteriaalne toime. Piirituses mesilasmürk ei lahustu. Mesilasmürki kogutakse spetsiaalsete seadmetega, mis töötavad impulssvoolu abil. Mesilasmürki tuleb säilitada tumedas pudelis õhukindlalt.

MesilasmürkMesilasmürki vastkoorunud töömesilasel ei ole, selle tootmine algab neljandast päevast, saavutades maksimumi 10-20 päeva vanuselt. Kevadel ja suvel on mürgi tootmine kehas suurem kui talvel. Mesilasema desinfitseerib mesilasmürgiga munasid, töömesilased kaitsevad pesa ja nõelamise tulemusena satub mesilasmürk koos nõelaga rünnatava organismi. Kuna mesilase astel on kidaline, siis inimese ja looma nõelamisel tõmbub nende nahk kokku ja astel rebeneb mesilase tagakehast ning mesilane peale seda hukkub.

Mesilasmürgi peamine mõju esineb tänu melitiinile, mis põhjustab vööt- ja silelihaste kokkutõmbumist. Mesilasmürgil on organismile mitmeid omadusi: vähendab liigese- ja närvivalu, normaliseerib vererõhku, langetab vere hüübivust, väheneb külmetushaigustesse jäämine jne. Kuna osad inimesed on mesilasmürgile väga allergilised, siis tasub enne mesilasmürki sisaldavaid ravimeid kasutama hakates nõu pidada arstiga.

Mesinikel võib aastate pikkuse nõelata saamise tõttu välja kujuneda immuunsus. Tavaliselt on mürgistuseks vaja 20-30 torget. Allergilise reaktsiooni võib ära tunda lööbe, sügeluse, peavalu, uimasuse või raskenenud hingamise järgi. Nähud avalduvad umbes 5 minuti möödudes nõelamisest. Üliharva võib lõppeda nõelamine surmaga. Kõige tundlikumad kohad inimesel nõelamise suhtes on pealagi, suulagi, keel, kaela piirkond, silmaümbrused, huuled.

Mesilase nõelamise korral ei tohi astelt näppudega pigistades välja tõmmata, kuna siis pressitakse astlas olev mürk organismi. Astel tuleb küüne, konkspeitli või mõne muu sarnase esemega nahast välja lükata.

Mesilasema toitepiim

25. aprill 2015 - 22:39

Mesilasema toitepiim on keerulise keemilise struktuuriga aine, mis on amm-mesilaste ülalõuanäärmete nõre, mida kasutatakse vaklade toitmiseks. 2-3 päeva vanustele vakladele on mesilasema toitepiim ainuke toit nende arenguprotsessis. Samas mesilasema jaoks on see toit kogu nende eluperioodi jooksul. Kui töömesilased otsustavad kasvatada uue mesilasema, juhul kui mesilasema on jäänud vanaks või hukkunud, valivad nad mitu väikest vakla ja toidavad neid suure koguse mesilasema toitepiimaga. Vaglad, millest areneb uus mesilasema on spetsiaalse kujuga kärjekannus, mida kutsutakse sülemi- või aseemakupuks. Sedasorti söötmine lubab vaglal areneda mesilasemaks, mis on keerukas morfoloogiline protsess, kui võrrelda töömesilase või lese arenguga.Mesilasema toitepiim

Mesilasema toitepiima tootmine on sarnane emadekasvatusega. Kasutatakse spetsiaalseid raame, millel on hulk emakuppe. Toitepiim võetakse kupust 3-4 päeval koos vaglaga. Asemele pannakse uus 1 päeva vanune vagel ja protsess algab otsast peale.

Mesilasema toitepiim on hapukas-magusa maitsega, poolläbipaistev ja valkjas vedelik. Koostises on valkained, süsivesikud, lipoidid, mineraalaineid, vitamiinid jt. aineid. Toitepiimas on kindlaks määratud üle 20 aminohappe, millest 10 asendamatud. Vitamiinidest esinevad enim B-grupi vitamiinid (B1,B2,B3,B6,B8 ja B12) ja PP. Toitepiim on bakteritsiidne – mikroobid ja viirused hävivad suhteliselt lühikese ajaga (10-15minutit). Kui mesilasema toitepiima liiga palju lahjendada, siis see hoopis soodustab bakterite kasvu. Toitepiima tuleb säilitada õhukindlalt, pimedas ja jahedas ruumis, nt. külmikus. Selliselt hoiustatuna säilib kuni pool aastat.

Toitepiima kasutatakse ravieesmärkidel – üleväsimus, astma, maksakahjustused, maohaavandid, ainevahetuse stimuleerimine, vererõhu reguleerimine jne. Tarvitatakse tablettidena või meega segatuna keele alla, kuna maomahla kõrge happelisuse tulemusena laguneb mesilasema toitepiim seedetraktis. Võib esineda ülitundlikust. Suurema tõenäosusega on ülitundlikkuse võimalus inimestel, kellel on muid allergiaid. Lisaks ravieesmärkidele kasutatakse toitepiima erinevates ilutoodetes – juuste hooldusvahendid, kreemid jne.

Talvekadudest taastumine

19. aprill 2015 - 21:31

Artikkel Olustvere TMK mesinikuõppe õpilaste (2015. a lend) kutsealase inglise keele tundide raames valminud töödest. Tervitame uusi tegijaid teadmiste vahendamise põllul!

James E. Tew: “Talvekadudest taastumine”

Mesilaspered mõnikord lihtsalt surevad. Seda nii looduses kui mesilates. Siiski – kui mesinik on teinud kõik endast oleneva, siis ei oleks perel ka looduses paremini läinud. Mesinikud hoolitsevad, et peredel oleks edukaks talvitumiseks kõik tingimused ning seejärel soovivad peredele veel vaid head õnne. Me loodame et enamus, kui mitte kõik, elavad talve üle. Alati siiski mitte.

Esmane ülesanne talvel surnud pere puhul on välja selgitada hukkumise põhjus. Kui mesilas on varem olnud probleemiks Ameerika haudmemädanik, peaks ühendust võtma ka kohaliku veterinaararstiga. Aeg-ajalt on probleemiks nosematoos. Kahjuks on nosematoosi raske diagnoosida ja ka ravimid on kallid. Nosematoosi korral tehakse lihtsalt emavahetus. Pere surmaga on alati seotud ka lestad. On selgunud et isegi väike hulk varroalestasid võib levitada viiruseid, mis väga edukalt võivad mesilase tappa või halvata. Mesinike teadmised invasiivsetest viirustest on kasvanud ning seepärast surutakse hoolega lesta arvukust alla. Üheks talvekao põhjuseks on ka nälg. Nälga surnud mesilasperes on sööta alles jäänud kasinalt, kui üldse. Mesilased on kärjekannudes, peaga kärjekannu põhja poole.

Mesila talvel

Kui talvekadude põhjused on kindlaks tehtud, peab otsutama, mida teha hukkunud pere inventariga. Haiguse tõttu hukkunud pere inventar on vaja hävitada või steriliseerida, olenevalt haiguse põhjustajast. Nälga surnud peredel raputatakse võimalikult palju mesilasi raamidest välja, lüües raami serva pihta. Neid raame saab anda uuele perele, kui ta on juba tugevam. Mesilased puhastavad kärgedesse jäänud surnuid sealt veel ka ise välja. Sellist inventari on hea ladustada kuuri all või õues, siis jääb ka hais õue. Hiirte ja koide ligipääs kärgedele tuleb muidugi tõkestada.

Vastavalt edukalt talvitunud perede tugevusele saab neist võtta hauet, mesilasi või isegi mesilasema uute perede tegemiseks. Uue pere jaoks puhastatakse ja remonditakse talvel hukkunud pere taru. Mida rohkem mesilasi ja hauet uuele perele antakse seda suurema tõenäosusega see ellu jääb. Uuele perele on kasulik anda paarunud ema, mitte lasta neil ema ise teha. Kui pere peab ema ise kasvatama, siis kaotavad nad liiga palju korjeaega. Hauet ja mesilasi võib võtta mitmest perest, kasutades ühendamiseks tugevalõnalist ainet (õlu vms.) või ajalehte, mis ei ole mesilastele kahjulik.

Uue pere tegemiseks saab osta pakkettperesid. Mesilased tuleb võimalikult varakult ette tellida, et mesilased saaks sobival ajal. Kui vajatakse vaid mesilasi, saab osta ilma emata paketi. Samuti saab nõrgaks jäänud ületalvitunud peresid täiendada u kahe kilo tervete mesilastega. Peresid on kasulikum täiendada nii mesilaste kui haudmega. Siis ei ole lisatud mesilaste kadumine nii järsk ja pere kasvab kiiremini. Haudme ja mesilaste lisamisel on vaja veenduda, et need oleksid haigustest vabad.

Talvel hukkunud peresid on väga hea asendada suvel saadavate sülemitega. Kahjuks on sülemite saamist väga raske ette näha.

Kui pere talvel välja läheb (hukkub) avaneb mesinikul võimalus viia läbi rutiinne taru hooldamine. Tumedad, lesekannudega ja remonti vajavad kärjeraamid eemaldatakse ja sulatatakse. Kui vana kärg on korralik, saab seda veel kasutada, kuid neid ei tohi liiga kaua kasutuses hoida. Vanad kärjed on kasulik välja vahetada haigustekitajate kuhjumise ohu tõttu. Et raamid tarus kergelt liiguksid on hea taruvaik eemaldada. Eemaldatud taruvaik on mõistlik kokku koguda, kasvõi müügi eesmärgil. Vajadusel saab nüüd taru ka üle värvida.

Suured talvekaod viitavad hooldusvõtetele, mida on vaja täiendada. Ilmselgelt peab mõne pere hukkumiseks igal aastal valmis olema. Kui järgmiseks kevadeks valmistada talvekadude taastamine ette, siis saab perede hukkumisest kergemini üle.

Lühendatult tõlkinud: Heikki Pärn, Raimond Pilv

Närvilised naabrid

17. aprill 2015 - 23:22

Artikkel Olustvere TMK mesinikuõppe õpilaste (2015. a lend) kutsealase inglise keele tundide raames valminud töödest. Tervitame uusi tegijaid teadmiste vahendamise põllul!

Andrea Qugley, “Närvilised naabrid”
Ilmunud ajakirja “Bee Culture” 2015 närtsinumbris

Artikkel käsitleb lähemalt kolme küsimust: miks sattus väike tarumardikas Euroopasse alles nüüd; mida ohustatud riigid enda kaitseks ette on võtnud; praegune olukord Itaalias.

Väike tarumardikas on omane Alam-Sahara Aafrikale ehk siis alale, mis paikneb Sahara kõrbest lõunas. Ta elutseb seal paralleelselt kohalike temaga kohastunud meemesilaste harudega. Egiptusest leiti mardikas esmakordselt 2000. aastal ning arvatakse, et ta jõudis sinna inimtegevuse tagajärjel. Nüüdseks hõlmab tema levikuala ka Niiluse deltat, kuid samas on levikut tõkestanud parasiidile sobimatu kuiv kliima ja kõrb. Tänu geograafilistele oludele ning Egiptuse ja Iisraeli vahelisele kaubandust pärssivale poliitilisele olukorrale ei ole viimatimainitud riiki tarumardikat veel sattunud. Kui mardikas peaks kanda kinnitama ka Iisraelis, siis suure tõenäosusega jõuaks ta sealt ka Vahemeremaadesse. itaalia

Euroopa riigid on tutvunud Ameerika Ühendriikide ja Austraalia kogemustega ning teinud vastavaid järeldusi. Näiteks 2010. a valmis Ühendkuningriigis ametlik analüüs tarumardika võimalike riiki jõudmise viiside kohta. Leiti järgmised ohufaktorid: meemesilaste ja kimalaste import, mesindussaaduste import, mullastiku või väetise import, puuviljade import, kuhu tarumardikas võiks muneda, sissetoomine mesiniku kaitserõivastusel või varustuse kaudu, liikumine kergkonteinerite ja transpordivahenditega või siis kahjuri loomulik levik kas iseseisva lendamise või peremeessülemi abil.

Euroopa Toiduohutuse Ametkonna (EFSA) 2013. a raport analüüsis väikese tarumardika Euroopasse jõudmise tõenäosust ja riske. Tunnistati, et hinnangutes on vajakajäämisi ja et läbi tuleks viia täiendavaid uuringuid. Eriliselt toodi välja võimalus, et tarumardikas võib reisida ka suvalise kaubaga, mis ei ole otseselt seotud mesilastega.

Enamikel riikidest on nn eksootiliste kahjurite ja haigustega võitlemiseks välja töötatud eraldi meetmed. Euroopa Liidus lepivad riigid omavahel kokku, mil moel ja millises ulatuses peavad riigid eri meetmeid rakendama. Suurbritannias on näiteks selleks otstarbeks loodud Loomade ja Taimede Tervise Agentuuri koosseisu kuuluv Riiklik Mesilaste Allasutus. RMA ja järelevalveametnikud tuvastavad kõige tõenäolisemaid riskikohti ning paigutavad välja sööta ja regulaarselt kontrollitavaid kontrolltarusid. Riskigruppi kuuluvad lennujaamad, sadamad ja sadamalinnad. Väikese tarumardika leidmisele järgneks leviku ulatuse ja võimaliku kontrolli alt väljumise hindamine. Olenevalt ohu suurusest püütaks tarumardikat kas hävitada või tõkestada tema levikut.

Pärast väikese tarumardika avastamist Itaalias on naaberriikides üleval kartused, et ükskord jõuab kahjur ka nende mesilasperede kallale. Siiski arvatakse, et kahjuri levikut teistesse Euroopa piirkondadesse saab vältida või siis vähemalt võtaks see aastaid. Samal ajal on oma enda unikaalse Apis mellifera Ruttneri mesilasrassiga väikesed saared Malta ja Gozo suures hädaohus, sest paiknevad kahjuripuhangule Kalaabrias palju lähemal, kui Rooma. Alates 2014. a 19. novembrist kehtib Maltal täielik mesilaste sisseveokeeld Itaalia lõunapoolsematest piirkondadest.

Olgugi et Suurbritannia on oma eraldatuse tõttu Euroopa põhimandrist mõnevõrra paremas olukorras, on viimased arengud mesinikud siiski valvsaks teinud. Suurbritannia mesinikud avaldavad arvamust, et tegemist on olukorraga, mis peaks õigustama piirangute seadmist Euroopa Liidu aluspõhimõttele, mis näeb ette kaupade vaba liikumist. Samas ei ole valitsus veel ühtegi sammu astunud. See-eest aga kogutakse allkirju eesmärgiga keelustada mesilaste import Euroopa Liidust Suurbritanniasse seniks, kuni ei ole teada väikese tarumardika tegelik levik. Paljud teadlased ja asjassepuutuvad ametkonnad on väljendanud oma sügavat muret seoses kujunenud olukorraga ning sooviksid näha lõppu igasugusele ohupiirkonnast lähtuvale puuviljade ja köögiviljade sisseveole. Samas ei anna olemasolev õigusruum neile just palju lootust.

Kui varem võis Euroopa Liidus tervisetõendi olemasolul mesilasi vabalt riigist riiki vedada, siis praegu kehtivatest piirangutest tulenevalt on ohupiirkonnast mesilaste üle riigipiiri vedamine keelatud. Väikese tarumardika puhangu tõttu Itaalias olid Suurbritannia järelevalveametnikud sunnitud riiki 2014. a sisse veetud mesilased uuesti üle vaatama. Tarumardikat siiski ei avastatud.

Osa šveitsi, Saksamaa ja Austria mesinikest on talvekadude vältimiseks harjunud oma mesilasi viima Itaaliasse, eelistades just Kalaabria piirkonda paljude heade näitajate pärast. Nüüdseks tuleb aga kõik juba Kalaabriasse või Sitsiiliasse viidud mesilased sinna jätta, sest 12. detsembril keelustas Euroopa Liit nendest piirkondadest nii meemesilaste, kimalaste, mesindusinventari kui ka erinevate mesindussaaduste väljaveo mistahes Euroopa Liidu piirkonda või Euroopa Majandustsooni. Keeld ei hõlma puhastatud ja töödeldud mesilasvaha ning inimestele tarbimiseks mõeldud mett, välja arvatud kärjemesi. Ettekirjutus vaadatakse uuesti üle pärast 31. maid 2015, mil see aegub.

Kriisipiirkonna mesinike ning seaduses näpuga järge ajavate inspektorite vahel valitsevad üksteist mittemõistvad suhted. Ühelt poolt väidavad mesinikud, et nad teevad kõik endast oleneva tarumardikast lahtisaamiseks, samal ajal kui inspektorid ei tee piisavalt mardika kontrolli all hoidmiseks, vaid otsustavad sageli kergekäeliselt kõik lihtsalt maha põletada. Olukorda püütakse kontrolli all hoida uue nõudega, mis näeb mesilasperest teatamata jätmise eest ette trahvi.

1. detsembril said aga itaalia mesinikd kuulda head sõnumit – neile hüvitatakse mardika kontrolli all hoidmisest tulenev majanduslik kahju. Samuti võidakse neile kompenseerida ka saamata jäänud tulu ning võimalik kahju ärajäänud tolmeldamisest. Lisaks sellele on pärast 11. detsembrit kinnitust leidnud ainult üks uus juhtum, mis teeb kokku 60 nakatunud mesilat. Praeguseks ajaks on hävitatud juba üle 3500 mesilaspere. Uus tolmeldushooaeg annab aga aimu tarumardika tegelikust olukorrast Itaalias ning näitab ära ametivõimude edaspidise tegutsemisvajaduse ulatuse.

Lühendatult tõlkinud: Priit Aloe ja Allan Liiver

 

Haiguste- ja parasiidikindlate mesilaste aretamine

14. aprill 2015 - 21:57

Artikkel Olustvere TMK mesinikuõppe õpilaste (2015. a lend) kutsealase inglise keele tundide raames valminud töödest. Tervitame uusi tegijaid teadmiste vahendamise põllul!

Haiguste- ja parasiidikindlate mesilaste aretamine
Greg Hunt, Purdue Ülikool

Need, kes on mesilasi pidanud üle 20 aasta, mäletavad aegu kui mesilased said enam-vähem ise hakkama enda eest hoolitsemisega ning oodatud talvekaod olid kõige rohkem 10%. Alates varroalesta avastamisest Ameerikas 1980-ndatel aastatel on oodatud talvekadu 25% või rohkem igal talvel ja me peame mõtlema lesta kontrollile. Viimane uuring tõestab et varroalest võib olla põhiline faktor kollapsi tekkimisel. Jätkusuutlik lahendus probleemile oleks aretada mesilased, kes on rohkem vastupidavamad varroalestale ning haigustele.

Kõhulahtisus (Nosematoos)

Mõned aastad tagasi kasutasid teadlased kollapsi tunnustega mesilaste DNA-d ning tegid ootamatu avastuse, et Nosema ceranae on Ameerikasse jõudnud. See parasiit on sugulane Nosema apisele, kes põhjustab kõhulahtisust ehk nosematoosi. Tehti katse, kus mesilastele söödeti koos suhkrusiirupiga nosematoosi spoore. Jõuti järeldusele, et osadel mesilasperedel on loomupärane resistentsus nosematoosi vastu ja võib-olla on võimalik sellisel teel aretada mesilasi, kes on täiesti resistentsed.

Haigusk01

Viirused

On palju hiljutisi uurimusi mesilaste viirustest, kuid kuna viirusinfektsioonid nõuavad kalleid molekulaarseid uurimismeetodeid, et neid analüüsida, siis on raske aru saada, millised viirused põhjustavad kõige enam levinud probleeme ning viirusinfektsioonid jäävad tavaliselt märkamata. On teada, et varroalest saab edasi kanda viirusi ja nõrgestada mesilaste immuunsüsteemi. Samuti on tõendeid, et mõned viirused võivad edasi kanduda nakatunud mesilasema poolt munetud munadega. Uuringud on ka näidanud, et paljud mesilased on viirustega nakatunud, kuid neil puuduvad sümptomid.

Lestad

Tundub, et küllaldane vastupidavus hingamisteede (trahhee) lestale on nüüd olemas paljudel mesilaspopulatsioonidel, nii et keskendume varroalestale. Esimene meetod, mida mesinikud kasutavad resistentsete mesilaste selekteerimiseks varroalesta puhul on see, et mesilased jäetakse ilma ravita ning aretustööks kasutatakse ellujäänud mesilasi. See on näidanud mõningast edu, kuid ei pruugi olla kõige tõhusam viis. Teine meetod on importida ellujäänud mesilasi teistest riikidest. Kolmas võimalus on valida teatud tunnustega mesilased kellel on leitud mõningad resistentsuse tunnused varroalestale.

Kaks kõige olulisemat iseloomustavat tunnust varroalestale vastupanu osutamises näivad olevat varroatundlik hügieen (VSH) ja puhastamiskäitumine. Mesilased kellel on kõrge VSH avastavad varroalestad kärjekannudest ja kaanetavad need kannud lahti. Lahtikaanetamine häirib lesta paljunemist. Mõned mesilased on näidanud, et oskavad lestad iseendalt maha puhastada ning ära tappa.

Geneetiline vastupanu

On võimalik teostada ristamisi mesilastega, kes esindavad konkreetse kõrge ja madala liini tunnuseid ja seejärel kasutada DNA markereid, et välja selgitada pärandatud geenipiirkonnad, mis mõjutavad tunnuseid. Mesilaste puhul kasutati seda tehnikat esmakordselt, et kaardistada geene, mis mõjutavad käitumuslikke tunnused õietolmu korjel ja nõelamisel. Seda meetodit – kvantitatiivse tunnuse kaardistamist – on kasutatud ka selleks, et kaardistada geene, mis mõjutavad mesilaste üldist hügieenilist käitumist. Kui me suudame leida õiged geenid, siis võiks testida, kas mesilased omavad õigeid geene. Markeritel põhinev valik võib kiirendada aretustööd resistentsuse saavutamiseks ja võimaldavad lisada mitu erinevat vastupanu joont samas aretusliinis.

Lühendatult tõlkinud: Evelin Niinepuu, Madis Kalman

Haigusk02

Väike tarumardikas – Enamus, mis sa selle kohta kuulnud oled, on vale!

12. aprill 2015 - 22:48

Artikkel Olustvere TMK mesinikuõppe õpilaste (2015. a lend) kutsealase inglise keele tundide raames valminud töödest. Tervitame uusi tegijaid teadmiste vahendamise põllul!

Väike tarumardikas
Enamus, mis sa selle kohta kuulnud oled, on vale!
Charles Linder
Ilmunud ajakirja „Bee Culture“ 2015 märtsinumbris
Lühikokkuvõte

On tekkinud küsimus, kuidas suhtuda väikese tarumardika probleemi. Enamik eksperte ütleb, et väike tarumardikas ei kahjusta tugevaid peresid. Osad on isegi väitnud, et vaid ilma emata või haiged või halbades tingimustes pered on tundlikud. Minu arvamus on, et tarumardikas on palju agressiivsem, kui on arvatud, ja ohtlik ka tugevatele peredele.
Väike tarumardikas on pärit Lõuna Aafrikast ja leiti USA-st aastal 1996 ja Austraaliast aastal 2002. Nad on liikunud kiiresti põhja poole ja tundub, et külm ilm on neile vaid väikeseks takistuseks ja leviku põhitingimuseks on ikkagi sobivad pinnasetüübid. Emased isendid munevad tarru ja 3-8 päeva hiljem kooruvad vaglad. Vaglad toituvad mõned päevad ja seejärel kukuvad tarupõhja nukkuma. Täiskasvanud emane suudab muneda üle 2000 muna. Nad suudavad muneda ka kaanetatud haudmesse. Mardika vagel valmib tavaliselt kolmeteist päevaga, aga on dokumenteeritud valmimine ka viie päevaga väga heade tingimuste korral.Väike tarumardikas
Väike tarumardikas on suhteliselt uus nähtus minu piirkonnas. Märkasin neid esmakordselt neli aastat tagasi. Kõik allikad, mida ma lugesin, väitsid üht ja sama – tugevad pered, tugev päike ja pole probleemi. Nii et ma väga ei muretsenud. Siis 2014 aastal asjad muutusid. Viisin 30 taru kliendi palvel kõrvitsakasvandusse. Kasvanduse omapära on see, et hooaja algul on maapind puhas. Kõrvitsataimed ei ole veel laiali laotunud ja maapind on nagu kõva põrand. Mõne päeva pärast tagasi minnes avastasin tarude eest maapinnalt suure hulga mesilaste vaklade kesti. Kaalusin põhjusi: pestitsiidid, kolimiskahjud, röövimine, sipelgad, ükski põhjus ei tundunud tõenäoline. Siis ma avasin tarud ja see mis ma leidsin ei olnud hea. Pealmistel korpustel ei olnud väga viga, aga haudmepesa oli nagu sõjatanner. Avatud haudmekannud, millest rippusid välja mesilaste vaklade tükid ja väikese tarumardika vaglad igal pool. Kõik mesilasemaga mesilaspered ja paljude mesilastega. Tugevad pered aga väike tarumardikas haudmepesas!
Asusin asja uurima ja leidsin artikleid, et mesilaspere põgeneb kui mardikate hulk muutub liiga suureks. Samuti, et mardikad suudavad muneda kaanetatud haudmesse. Kõik mis ma seni lugenud olin, rääkis, et tarumardikad munevad meekärgedele ja tugev pere suudab valvata piirkonda ja puhastada munadest.
Nüüd olid mul väga suured kahtlused. Tegin vaatlusi kahe nädala jooksul ja leidsin, et paljud kaanetatud haudmekannud olid täis tarumardika vaklu. Ühest kärjekannust lugesin kokku 25 mardika vakla. Suureks probleemiks on see, et neid on väga raske märgata.
Natuke numbritest. Tarru, kus on kaks või kolm mardikat, võib tekkida sada või rohkem vakla nädalas mesilastele kättesaamatusse kohta. Eeldame, et kümme mardikavakla haudmekannu kohta, see teeb vaid kümme nakatunud haudmekannu taru kohta. Väike tarumardikas
Kindlasti aitas nende levikule kaasa ka see, et 2014 aasta oli väga niiske ja probleemid tekkisid just tarudega niisketes ja varjulistes kohtades. Milles ma olen kindel, on see, et väike tarumardikas muutub parasiidist kiskjaks, kui tingimused on neile head ja õiged. Ja seda mitte ainult nõrkade perede puhul. See tähendab, et mesinike suhtumises peab tulema muutus. Selle asemel, et neid ignoreerida, on aeg alustada ennetavate tegevustega.
Mida siis teha?
Hoida ära nende toomine tarudesse. Kontrollida üle kõik mesilasemade saadetised. Samuti tasub tähelepanelikult vaadelda pinnasetingimusi seal, kuhu plaanite paigutada tarud. Niiske pehme pinnas on soodus mardikatele. Võti on see, et ära oota. Kui märkad mardikaid, ole aktiivne ja tegutse.

Ravi?
Variante on erinevaid. Võib kasutada õlivanne tarude all ja/või äädikaga mardikalõkse korpuste vahel. Märkasin ka seda, et alates septembrist, kui mardikad lõpetavad munemise, jätavad mesilased nad rahule ja ei ahista neid enam nii palju, kui suvekuudel. See lubab tarumardikatel hästi talvituda talvekobara sees. Selle vastu aitab sügisene tuhksuhkruga töötlemine. See ärgitab mesilasi ahistama tarumardikaid rohkem kui tavaliselt. Esimese 10-15 minuti jooksul on näha massilist tarumardikate kukkumist.

Nendel, kellel ei ole seni probleeme olnud väikese tarumardikaga, soovitan olla tänulik ja jääda valvsaks. Ning kui teised räägivad teile, et on kaotanud peresid, siis ärge eeldage et põhjuseks on vaid nende vähesed oskused. Mõistke et väikesed tarumardikad võivad „võtta maha“ ka head ja suured pered.

Lühendatult tõlkinud : Raul Orav, Taivo Vaine

Suir ja õietolm

9. aprill 2015 - 21:35

Õietolmuterad on paljas- ja katteseemnetaimede tolmukais valmivad isassugurakud. Mesilased koguvad õietolmu paljudelt taimeliikidelt, mida võib jagada kahte gruppi – tuultolmlejad ja putuktolmlejad. Tuultolmlejate gruppi kuuluvad lepp, sarapuu, haab, kask, tamm jne. Putuktolmlevate gruppi kuuluvad paju, valge ristik jne. Eri taimeliikide õietolmuterad on erineva kuju, suuruse, värvuse ja keemilise koostisega. Enamus õietolmuterasid on kollased, pruunikad või punakad. Samas esineb ka valget, sinakat ja eelnevate värvide variatsioone. Kujult võivad olla õietolmuterad kepi, kera, kuubi jne kujuga. Mesilased koguvad õietolmu valgu- ja vitamiinirikka sööda – suira valmistamiseks. Lisaks kasutatakse õietolmu vaha ja mesilasema toitepiima valmistamisel.

Õietolmu koostisse kuuluvad rasvad, valgud, mineraalained, süsivesikud, vitamiinid jt ained. Õietolmust on tuvastatud 20 erinevat aminohapet, neist 8 nö. asendamatud aminohapped. Vitamiinidest esinevad peamiselt B1,B3,B5,B6,B12 ja H vitamiinid. Suhkrutest, mida on leitud õietolmust 27 erinevat sorti, on levinuimad lihtsuhkrutest fruktoos ja glükoos ning liitsuhkrutest saharoos ja maltoos.

Suir ja õietolm

 

Töömesilaste tagajalgade väliskülgedel on tugevate karvadega ääristatud süvend, mida nimetatakse suirakorvikeseks. Sellesse paigutavad mesilased kokku pressitud õietolmuterad, mis tarusse kantakse.

Suir on mesilaste poolt ümber töödeldud õietolm. Juba õitelt korjamise ajal niisutavad mesilased õietolmuteri sülje või nektariga ja veeretavad väikesteks tombukesteks, lisades juurde mett. Töömesilased kannavad õietolmu tarusse, asetavad selle kärjekannudesse ja tambivad oma peaga kinni. Ühte kärjekannu paigutatakse tavaliselt kuni 18 õietolmutombukest. Kärjekannud täidetakse 2/3 ulatuses ja kaetakse pealt meekihiga. Tavaliselt on ühes kärjekannus mitmelt erinevalt taimelt pärit õietolm. Kärjekannudesse paigutatud õietolmus toimuvad samaaegselt biokeemilised ja mikrobioloogilised protsessid, mille tagajärjel suureneb piimhappesisaldus, mis parandab suira säilivust. Tarus säilib suir kevadeni. Jahedas ja kuivas kohas võib suir säilida aastaid.

Õietolmu kogutakse spetsiaalsete õietolmukoguritega. Kogutud õietolm kuivatatakse temperatuuril 37-40°. Säilitatakse jahedas ruumis õhukindlalt suletud anumas. Suira kogutakse suira eemaldamisel kärjekannudest, milleks kasutatakse erinevaid töövõtteid.

Õietolmu ja suira kasutatakse peamiselt ravivahenditena. Õietolm toniseerib organismi, tõstab söögiisu. Parandab südame- ja veresoonkonna probleeme, soodustab maksarakkude talitust. Lisaks tõstab potentsi. Kuna õietolmul on ergutav mõju, siis õhtuti ei ole soovitav seda tarbida. Õietolmu liigse tarbimise korral võib langeda verehüübivus ja raskeneb maksa töö. Suir sobib hästi maksahaiguste ja jämesoole krooniliste põletike raviks. Tarvitatakse meega segatult. Annuste suurused ja ravikuuride pikkused tasub läbi arutada oma perearstiga. Õietolmu tarbimiselt tuleb arvestada, et osadel inimestel võib see tekitada allergilisi reaktsioone.

Astelpaju-mee toormahl

6. aprill 2015 - 0:18

Astelpajumarjad 300 gAstelpaju01
Mesi 8 spl
Vesi

 
Valmistamisjuhend:

1. Sügisel kasutada värskeid astelpajumarju. Muudel aastaaegadel sobib suurepäraselt külmutatud mari.

2. Kasutades külmutatud marju, tuleb need enne kasutamist üles sulatada.

3. Lisada astelpaju marjad blenderisse ja purustada. Sama tulemuse saab kasutades saumikserit.

4. Lisada mesi ja segada astelpajumarjadega läbi. Kasutades tehnika abi, on mett lihtsam marjamassis lahustada.

5. Kurnata läbi jämedama sõela. Sõelale jäävad peamiselt seemned. Kestad suudab blender üsna peeneks tükeldada. Kui on soov ära tarbida seemnetes olevad kasulikud ained, siis pole seda punkti vaja läbi teha.

6. Kui mahl tundub liiga hapu, siis võib lisada veel mett.

7. Tarbida kas paksemat toormahla või lisada vett ja lahjendada soovitud konsistentsini.

8. Et tegu on täielikult kuumtöötlemata mahlaga, siis parimad maitseomadused säilivad külmikus hoituna mõned päevad. Hiljem hakkab kvaliteet iga päevaga langema.

Astelpaju02

Vahasulatus väikemesilas

31. märts 2015 - 1:17

Vahasulatus01

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli Meekoda on hästi välja kukkunud ja eeskujulikult varustatud. Tänasel päeval Olustveres mesinikuks õppida peab olema puhas rõõm – töövõtted koos praktilise poolega saab kätte koolist õppimise ajal. Suurem osa inventarist on toodetud Eestis ja lähemalt vaatame käesolevas postituses vahasulatamise inventari.

Kasutusel on OÜ Asteni Mesindus poolt toodetud vahasulataja ja aurugeneraator ning Saksamaal toodetud vahaselitaja-desinfitseerija. Järgnev vahasulatamise juhend on näide mesindusõppurite praktikast, aga sobib ka kindlasti väikemesilasse (inventari suurusest tulenevalt).

Vahasulatus02

1. Aurugeneraator on ühendatud vahasulataja külge. Vahaselitaja-desinfitseerija on eraldiseisev seade. Aurugeneraator saab omale vee otse kraani külge ühendatud voolikust, puudub vajadus kopsikuga kuskilt august juurde valada vms. Vahasulataja on konstrueeritud selliselt, et suurt rõhku aurust ei teki ja plahvatusohtu ei ole. Loomulikult tuleb ettevaatlik olla kuuma auruga ja kasutada kaitsevahendeid.

2. Esmalt tuleb tööle rakendada aurugeneraator, et vahasulatajasse tekiks piisav kogus auru. Samuti on kasulik sise lülitada vahaselitaja-desinfitseerija, et saavutada tööks vajalik temperatuur.

Vahasulatus03

3. Kui vahasulatajas on piisavalt auru, siis tõsta sisse sulatamist vajavad kärjeraamid.

4. Nüüd kulub natuke aega ja sulavaha hakkab vahasulatajast välja voolama. Loomulikult on väljavoolutoru alla asetatud ämber.

Vahasulatus04

5. Vahepeal võib vaha ära valada vahaselitajasse. Vahaselitajat kasutades piisab ühest sulatuskorrast, ülejäänud töö teeb selitaja. Vahaselitaja võimaldab tõsta temperatuuri kuni 150 kraadini, mis hävitab näiteks ameerika haudmemädaniku eosed.

6. Vahepeal võib piiluda vahasulatajasse ja raamide alumistele liistudele kukkunud vaha sealt maha lükata ja raamid sulatajast välja võtta, kui need on vahast puhtad.

Vahasulatus05

7. Lasta vahasulatajal veel mõned minutid vahatükke sulatada, siis kraapida järelejäänud vaharaba ühte serva ja näiteks pahtlilabidaga kergelt pressida, et viimane kergelt eemalduv vaha kätte saada.

8. Viimase etapina vahasulatajast vaharaba välja tõsta ja uued raamid sisse. Seda tööd tehes ei tasu unistama jääda, siis läheb palju auru raisku. Vaharaba võib visata katlasse, kui katel ja korsten seda kannatavad. Saadav energiahulk on päris suur.

Vahasulatus06

9. Kui vahaselitajat pole kasutada, siis tuleb vaha teistkordselt sulatada.

10. Kui vahaselitaja on täidetud, siis on vaja natuke oodata, et vaha tõuseks üles ja vedelik jääks allapoole. Kõige peale pinnale tõuseb sodi, mille võiks sõelaga välja kurnata.

Vahasulatus07

11. Selitaja alumisest kraanist tuleb vedelik välja lasta sellise tasemeni, et ülemisest kraanist hakkab vaha tulema. Kui sulatatud on näiteks hukkunud perede kärjeraame, kus on sööta palju sees, siis on siirupivedelikku päris palju ja vaha vähem.

12. Vahasulatamise lõppedes puhastada inventar ja ruumid.

Vahasulatus08

13. Hiljem, kui vahakettad on hangunud, siis on vaja kraapida põhjale jäänud sodi ja peale seda on ilusad vahakettad valmis vahavahetuseks.

14. Vahasulatusest tekkinud vedelik (sulatusvesi, söödajäägid jne) tuleb ära kasutada või hävitada selliselt, et mesilastel ei tekiks võimalust seda tarusse tagasi kanda. Peamiselt selleks, et mitte levitada haiguseid.

Vahasulatus09

Kindlasti on veel erinevate tööetappide võimalustega vaha sulatada, aga laias laastus asi sedasi käib.

Vahasulatus10

 

suminad.ee ei vastuta ühegi soovituse eest, sest mesinduses on tuhat tõde, igal mesinikul oma!

 

Laste lemmik – kärjemesi

25. märts 2015 - 23:29

KM01

Kärjemesi, meenäts või meekomm – laste lemmik on see igal juhul. Eks omamoodi meesöömise võimalus meeldib paljudele täiskasvanutelegi. Ja kui laiemalt ringi vaadata, siis kõnekeeles on kärjemesi laiemalt kasutusel. Näide Eesti õigekeelsussõnaraamatust – “Minia on nagu kärjemesi (hea ja lahke).”

Kärjemesi on tervislik ja meie kliimas eriti kasulik sügis-talvisel perioodil. Kärjemee söömine on kasulik hingamisteedele. Nohu ja köha ei kimbuta talvisel ajal praktiliselt üldse. See on järgi proovitud nii suurte kui väikeste peal. Läbi mälutud vaha võib julgesti alla neelata, inimesele sellest ohtu ei ole, pigem kasu. Vaha puhastab seedetrakti jääkainetest. Ennetavalt eelnevate murede vastu manustatakse kärjemett 2-3 korda päevas ja korraga tuleb mäluda kärjemett 10-15 minuti jooksul, et see jõuaks mõjuma hakata.

Kärjemee hoidmine ei erine tavalise vurritatud mee omast – jahedas ja pimedas ruumis hästi suletud karbikeses. Kärjemesi kristalliseerub oluliselt aeglasemalt, kui vurritatud mesi. Hoiustada võib ka sügavkülmas.

KM02

Kärjemee tootmiseks on mitmeid võimalusi. Kellel on palju üleliigset aega ja tahtmist erineva inventariga toimetada võib tootmiseks kasutada spetsiaalseid väikeseid puidust või plastist raame või sektsioonidega raame. Ameerika Ühendriikides on populaarsed ümmargused karbid, millele peale mee valmimist kaaned peale pannakse ja müüki paisatakse. Lihtsam viis kärjemett toota on samal hooajal ülesehitatud ja korralikult kaanetatud kärgedest vajaliku suurusega tükid lõigata. Selliselt talitades ei lähe kärjemee omahind liiga suureks, kui võrrelda spetsiaalsete raamide kasutamisega. Seda nii ajakulu, kui inventari poolest. Hea viis kärjemett pakendada on mähkida kärjemesi toidukilesse ja see paigutada läbipaistvasse plastkarpi. See annab kliendile võimaluse enne ostu sooritamist kauba headuses veenduda ja mesi ei vaju karbi põhja laiali. Erinevate mesinike hinnangute põhjal võib väita, et arvestades kõiki kulusid on kärjemee tootmine 30-50% kallim, kui vurritatud meel. Vahemik kõigub mesinike erinevate töövõtete tõttu.

Kui kärjemee tootmisega pole tahtmist tegeleda, siis võib pakkuda klientidele ilusat valget kärjekaanetusvaha, millele on lisatud mett. Kaubandusest sellist toodet ei leia, aga mesinik otsemüügil võib klientidele võimalust pakkuda. Nagu elu on näidanud, kasutavad meesõbrad seda varianti hea meelega.

KM03

Suitsiku küttematerjalid

22. märts 2015 - 0:10

Suits06

Tihtilugu on mesinikel õige arvamus kõigest ja see puudutab ka küttematerjale, mida kasutada suitsikus. Selleks, et edaspidi mõttevahetustes argumenteeritult kaasa lüüa, sai tehtud katsetusi viie erineva küttematerjaliga, milledeks olid turvas, tuuletõkkeplaat, kuivad puuklotsid, pehkinud puit ja männikoor. Testid toimusid sarnaselt sellele, kuidas suitsikut mesilas keskmiselt kasutatakse ja materjalide mõõtühikuks oli üks suitsikutäis. Küttematerjali süütamine toimus pealtpoolt gaasipõletiga ja mõõdeti erinevaid parameetreid. Suitsiku pinnatemperatuuri kolmest punktist (infrapunatermomeetriga), suitsu hulka, küttematerjali käsitlemist, süütamise lihtsust, suitsu temperatuuri (käega mõõtes), saastet peale põlemist. Artikli avapildil on toodud ära numbritega mõõtmispunktid ja allolevas tabelites on neile numbritele viidatud. Kuna tegemist ei olnud laboritingimustes täppismõõtmistega, vaid pigem hinnangu andmisega, siis jääb igale mesinikule vaba voli väita, et tema valik on parim, hoolimata testi tulemustest. Lisaks võib alati vaielda, kui täis on suitsik topitud, milline materjali niiskusesisaldus, tükkide suurus ja veel suur hulk parameetreid. Oluline on märkida, et praktikas ei põle suitsik tihti täiesti tühjaks ühe hooga ja seda täidetakse vahepeal. See muudab oluliselt tulemusi. Samas kuldse keskmise loeb allolevatest andmetest välja.

Suits01

Käsitlemine

Tuuletõkkeplaat Turvas Puiduklotsid Männikoor Pehkinud puit
Lihtne murda. Üldiselt puhas, vähesed ebemed. Suurema pätsi puhul vaja murdmiseks abivahendit, väiksemad tükid lihtne murda. Ajab pudi. Klotside tegemisel abivahendiks saag ja kirves. Mugav käsitleda, saab näpuvahel murda. Suuremate tükkide puhul võib vaja minna abivahendit. Ajab natuke sodi. Suuremate tükkide puhul vaja abivahendit, muidu käevahel töödeldav. Sodi ei teki.

Süütamine

 Tuuletõkkeplaat Turvas Puiduklotsid Männikoor Pehkinud puit
Lihtne ja kiire. Lihtne ja kiire. Lihtne. Ajakulukam, kui kaks esimest. Kõige tülikam ja ajakulukam. Lihtne ja kiire.

Suits02

Põlemise aeg

 Tuuletõkkeplaat Turvas Puiduklotsid Männikoor Pehkinud puit
Aeg kokku* – 56 min.
Kasutusaeg* – 34 min.
Aeg kokku – 53 min.
Kasutusaeg – 32 min.
Aeg kokku – 76 min.
Kasutusaeg – 56 min.
Aeg kokku – 56 min.
Kasutusaeg – 41 min.
Aeg kokku – 30 min.
Kasutusaeg – 21 min.

*Aeg kokku – kulunud aeg, süütamisest kuni suitsiku tühjakspõlemiseni. Kasutusaeg – aeg, mille jooksul materjali põlemine andis kasutatavat suitsu.

Suitsu hulk

Tuuletõkkeplaat Turvas Puiduklotsid Männikoor Pehkinud puit
0 min – väga palju
10 min – palju
20 min – palju
30 min – väga palju
0 min – pigem vähene
10 min – palju
20 min – palju
30 min – keskmine
0 min – pigem vähene
10 min – palju
20 min – palju
30 min – palju
40 min – väga palju
50 min – palju
0 min – keskmine
10 min – palju
20 min – palju
30 min – palju
40 min – vähene
0 min – väga palju
10 min – palju
20 min – vähene

Suits05

Suitsu temperatuur

 Tuuletõkkeplaat Turvas Puiduklotsid  Männikoor Pehkinud puit
0 min – leige
10 min – soe
20 min – soe
30 min – kuum
0 min – leige
10 min – soe
20 min – kuum
30 min – kuum
0 min – leige
10 min – leige
20 min – soe
30 min – soe
40 min – soe
50 min – kuum
0 min – soe
10 min – soe
20 min – soe
30 min – soe
40 min – kuum
0 min – leige
10 min – soe
20 min – tuline

Suitsiku temperatuur käepideme juures (pildil nr 1)

Tuuletõkkeplaat Turvas Puiduklotsid Männikoor Pehkinud puit
10 min – 70
20 min – 100
30 min – 104
10 min – 53
20 min – 103
30 min – 120
 10 min – 49
20 min – 68
30 min – 99
40 min – 112
50 min – 138
10 min – 102
20 min – 120
30 min – 121
40 min – 113
10 min – 83
20 min – 133

Suits04

Suitsiku temperatuur kaane koonuse tipus (pildil nr 2)

Tuuletõkkeplaat Turvas Puiduklotsid Männikoor Pehkinud puit
10 min – 62
20 min – 83
30 min – 54
10 min – 49
20 min – 91
30 min – 76
10 min – 50
20 min – 71
30 min – 72
40 min – 72
50 min – 90
10 min – 67
20 min – 73
30 min – 67
40 min – 66
10 min – 62
20 min – 85

Suitsiku temperatuur kerel (pildil nr 3)

Tuuletõkkeplaat Turvas Puiduklotsid Männikoor Pehkinud puit
10 min – 15
20 min – 19
30 min – 43
10 min – 23
20 min – 29
30 min – 71
10 min – 18
20 min – 26
30 min – 28
40 min – 41
50 min – 142
10 min – 22
20 min – 32
30 min – 71
40 min – 106
10 min – 75
20 min – 122

Suits03

Jäägid peale põlemist

 Tuuletõkkeplaat Turvas Puiduklotsid Männikoor Pehkinud puit
Suitsikus valge lendlev tuhk. Sisemine pind kaetud ebemetega, pikemaajalisel kasutamisel tekib juba paksem kiht. Suitsikus valge lendlev tuhk. Sisemine pind kaetud ebemetega, pikemaajalisel kasutamisel tekib juba paksem kiht. Lõpptulemusena natukene söetükke. Pikemaajalisel kasutamisel kergelt pigitab sisemist pinda. Jäägina veidi tuhka. Ühekordsel kasutamisel kerge pigikord. Kestval kasutamisel pigitab kõige rohkem. Suitsikus väikesed söetükid. Seestpoolt kaetud õrna ebemekihiga. Pigi vähesel määral.

suminad.ee ei vastuta ühegi soovituse eest, sest mesinduses on tuhat tõde, igal mesinikul oma!