Uudiseid mujalt
10.03.2020 – Teabeõhtu – Tööd suurmesilas ja mesilashaigustega toimetulek
Teema: Tööd suurmesilas ja mesilashaigustega toimetulek
Lektor: Mario Kalvet
Aeg: 10.03.2020 kell 17:30-20:45
Koht: Akadeemia tee 21/1, 5. korrus (k-space.ee) (https://goo.gl/maps/o7q488NsPnNDcADx7)
Lisainfo: Infopäevadest võivad osa võtta nii juriidiliste isikute esindajad (FIE, ettevõtte aktsionär, osanik, liige, juhtorgani liige või töötaja) kui ka eraisikud. Täpsem info telefonil 56501056.
Välisuks suletakse automaagiliselt kell 18:00. Hilinejad peavad helistama ja saavad sisse (5140710 Erki). Võimalusel siiski palun hilinemist vältida.
Osalemisest anna palun teada siin: LINK
Lääne-Nigula valla tunnustus
Mis saab olla toredam, kui EML liikmeid vääriliselt tunnustatakse ja sellest ikka ja jälle teada saame anda. Aasta ettevõtja tiitli Lääne-Nigula vallalt pälvis EML juhatuse liige Andres Tamla! Palju õnne … Loe edasi >>
Los perros estornudan, las abejas bailan: cómo votan los animales
Las elecciones presidenciales de Estados Unidos han tenido un comienzo complicado. Tal vez podamos sacar algunas lecciones políticas del reino animal.
EML esindajad kohtusid presidendiga
EML juhatuse liikmed Aado Oherd ja Ülo Lippa andsid 25.veebruaril Kadrioru lossis Eesti Vabariigi presidendile Kersti Kaljulaidile üle 2019. aasta Mesilaste Sõbra aukirja. President tänas EML-i ja Eesti mesinikke selle … Loe edasi >>
Sneezing Dogs, Dancing Bees: How Animals Vote
The 2020 election is off to a complicated start. Maybe we can draw some comparative political lessons from the animal kingdom.
14.04.2020 – Tallinna Mesinike Seltsi Teabeõhtu – Internetiturundus praktikas II
Teema: Internetiturundus praktikas
Lektor: Rode Luhaäär
Aeg: 14.04.2020 kell 18:00-20:00
Koht: youtube
Lisainfo: õppepäev on Eesti Mesindusprogrammi poolt rahastatud ja seega avatud kõigile.
Palun registreerida vormil: https://forms.gle/CTyUYeewGZLSs8pz8
Peale registreerimist saate video lingi! Meeldetuletus koos videolingiga saadetakse enne ürituse algust kõigile registreerunutele.
Praktilise õppeõhtu jooksul võtame üksipulgi läbi erinevad internetis turustamise võimalused ja osalejad saavad ise kõik järele proovida. Soovituslik tutvuda 10.12.2019 loengu materjalidega (https://linnamesi.ee/materjalid/).
Mandrimesinikud saare peal Talvekoolis - 1. päev
Kuidas siis mandrimesinikud Muhumaal ja Saaremaal Talvekoolis käisid, sellest saab väikese ülevaate õppereisi korraldaja Marianne silme läbi.
Toimus see kõik 25.-26.jaanuaril 2020.aastal.
Õppesõidu idee tuli üleöö, vahetult enne jõule, nagu ikka head ja põnevad asjad. Ettevalmistuseks jäi ca kuu ja seetõttu oli väike kõhedus põues: kas ikka osalejaid jätkub? Eriti veel siis, kui vahepeal pikad pühad... Sai siis natukene sisemist võitlust peetud, et kas teha õppesõit jaanuari lõpus või lükata veebruarisse. Aga määravaks sai siiski asjaolu, et 25.jaanuaril algas ju ka uus aasta - METALL-ROTI aasta. Ja kuidas siis seda ikka tähistada, kui mitte koos toredate mesinikega.
Kuupäevad paika pandud, algas ettevalmistava osa 1.etapp - kokkulepped vastuvõtjatega. Siin tuli ka esimene tagasilöök. Ühelt Saaremaa ettevõtjalt, kes lubas korraldada nö degusteerimised kui lõunasöögi, tuli äraütlemisteade praktiliselt nädal enne sõidu toimumist, et ta ikka loobub meie grupiga tegelemisest. Kusjuures ta mitte ise ei hakanud seda teavitamagi ja eelnevad kirjad olid jäänud vastuseta. Lõpuks telefonitsi kättesaamine ja temapoolne äraütlemine. Uskumatu, sest ta ise avaldas kangesti soovi, et võiksin gruppe tema juurde viia, mitte see ei olnud algselt vastupidiselt.
Aga öeldakse, kus häda kõige suurem, siis abi kõige lähem. Helistasin Aimar Laugele ja kurtsin oma muret. Aimar soovitas uue lõunasöögikoha ja sealt edasi sain ka ettevõtjad, kes rõõmuga meie 38-liikmelise grupi vastu võtsid. Etteruttavalt ütlen, et meie grupi liikmed omalt poolt täitsid vastuvõtjate müügikassat ikka väga hoolega. Kaasa sai ostetud nii Muhu õlut, ahjusooja leiba-saia kui käsitöövõid.
Õppesõidu ettevalmistava osa 2.etapp läks juba palju ladusamalt. Osalejaid jätkus, nii mesinikke kui meetarbijaid.
Tegelikult sõit Saaremaale võttis meie grupil ikkagi tükk aega - tiirutades erinevatest paikadest läbi, et osalejaid bussile võtta. Kõigi koduukse ette sõita muidugi ei saanud ja seetõttu pidid nii mõnedki tulema kokkulepitud kohta väga-väga varakult. Kohe nii varakult, et seda kellaaega ei julge siin välja öeldagi. ????
Koolituse osa algas Tallinnast, kui bussi sisenes Aleksander Kilk. Ja sel mehel juba juttu jätkub ning väga põnevalt. Kasutamata ühtki materjali, kõik info talle pähe talletatud. Lihtsalt uskumatu! Saime palju huvitavat infot nii saarele sõites kui sealt ka tagasi tulles.
Tegelikult nii meil need õppesõidud käivadki, et alati on keegi tark inimene mikrofoniga esimeses pingis, kes jagab oma mesindusalaseid teadmisi. Ja teised kuulavad ning soovi korral arutlevad kaasa.
Kilomeetrid kaovad märkamatult. Me tegelikult praamile minnes sõitsimegi nö minut-minutisse, et mitte praamilt maha jääda. Päevakava oli tihe.
Kui mandril oli sombune ilm, siis Muhumaa ootas meid päikesega.
Ja loomulikult heatujulise Aimariga, kes kohe minuga riidlema hakkas: miks ma talle ei olevat hommikul ette helistanud, et me ikka praamile jõuame ja üldse Muhumaale tuleme. Tema olevat alles ärganud. Teades Aimarit, siis ei võtnud ma seda osa tema jutust üldse mitte tõsiselt. Kell oli ju ka kaugelt üle keskpäeva.
Aega polnud raisata ja kohe asusimegi Hellamaa Külakeskuse maja saali Aimarilt õpetussõnu kuulama.
Tegelikult oleksid mesinikud muidugi Aimarit kuulanud seal veel tunde ja küsimusi esitanud, kuid keegi peab olema see paha inimene ja selle idülli lõpetama. Eks ma olen see paha inimene harjunud olema, aga igatahes ajasin ma rahva õue, et liikuda Aimari kodu poole mesilasi vaatama.
Keegi grupist lausus, et peaksin drooni muretsema, siis hea kõrgelt filmida, kui pikk rivi mesila poole liigib.
Järgmine ligiastuja aga ütles, et õppereisile pandud vale nimi: mis Talvekool - Kevadkool oleks õigem nimi olnud. +6 kraadi ja päike tekitasid tõesti selle tunde ja ega siis peagi kalendrisse vaatama, et tegelikult oli 25.jaanuar.
Aimar polnud kade mees. Nii mitmelgi tarul võttis katuse maha ja näitas, mida ta mummud hetkel seal tarus ka mõtlevad.
Osad mummud aga olid ise tulnud päikesevanni võtma. Või tulid nad pärast seda, kui me olime neid häirinud?! No mitte ei märganud, sest tegin fotosid rahulikult siis, kui grupp oli edasi liikunud.
Aimari juures oli palju uudistamist. Mesinikel küsimusi jätkus....
Aimar Lauge on väsimatu töömees ja sama väsimatu on ka tema isa. Puutööd ju ikka isa tehtud, kes on kuldsete kätegatöömees. Ja kes tuli ka neid hullusid mandriinimesi vaatam, kes ie taha talvel püsida rahulikult oma kodus. ????
Mittemesinikud uudistasid ka hoolega. Eriti seal, kus asusid meeriiulid. Ja soovijate kottidesse mahtus hulgaliselt Muhu mee purke. Ka mesinikud ostsid neid. Ikkagi meretagune kraam...
Väga maitsev mesi. Minul juba järgi proovitud nii pannkookide peal kui ka lihtsalt lusikaga purgist limpsides. Kui sellises pakendis purki näete, ostke kindlasti...
Tunnid läksid ja kõht hakkas nõudma oma osa. Lõunasöögile oodati meid Muhu Restos.
Toiduportsjonid, mis lõpuks lauale jõudsid, olid suured ja maitsvad. Vastupidiselt Rüütli SPA hotellile, kus kell 19.15 õhtu-buffeele minnes ootasid tühjad anumad. No paar salatilehte ikka sain ja magusat kooki oli ka saadaval, millest ma ise vabatahtlikult loobusin. Aga kui buffet-õhtusöögi maksumuseks on 12.-eurot, siis ikka paneb mõtlema...
Tegelikult lausa uskumatu, sest õhtusöögiaeg oli ette nähtud 17 - 20.00. Aga õnneks olid teised õppesõidul osalejad targemad ja juba kella 18-st sööma läinud ja kõhud täis saanud. Mina elasin ka õhtu üle, sest lõunasöök oli veel kõhus täielikult tunda.
Kuid vaade hotellitoa aknast oli suurepärane.
Millele kulub mesinike õhtune aeg, kui ollakse õppesõidul. Ikka omavahelistele mesindus-aruteludele. Ja sellealast juttu oli jätkunud ka SPA-saunalaval. Võib-olla ka basseinis ujudes ja mullivannis istudes. Ei tea, ei osalenud. Eelnevad magamata ööd andsid tunda ja ma valisin võimaluse korralikuks väljapuhkamiseks... Pole ma ju ka mesinik....
Toimus see kõik 25.-26.jaanuaril 2020.aastal.
Õppesõidu idee tuli üleöö, vahetult enne jõule, nagu ikka head ja põnevad asjad. Ettevalmistuseks jäi ca kuu ja seetõttu oli väike kõhedus põues: kas ikka osalejaid jätkub? Eriti veel siis, kui vahepeal pikad pühad... Sai siis natukene sisemist võitlust peetud, et kas teha õppesõit jaanuari lõpus või lükata veebruarisse. Aga määravaks sai siiski asjaolu, et 25.jaanuaril algas ju ka uus aasta - METALL-ROTI aasta. Ja kuidas siis seda ikka tähistada, kui mitte koos toredate mesinikega.
 |
| Roti-aasta sümbol |
Aga öeldakse, kus häda kõige suurem, siis abi kõige lähem. Helistasin Aimar Laugele ja kurtsin oma muret. Aimar soovitas uue lõunasöögikoha ja sealt edasi sain ka ettevõtjad, kes rõõmuga meie 38-liikmelise grupi vastu võtsid. Etteruttavalt ütlen, et meie grupi liikmed omalt poolt täitsid vastuvõtjate müügikassat ikka väga hoolega. Kaasa sai ostetud nii Muhu õlut, ahjusooja leiba-saia kui käsitöövõid.
Õppesõidu ettevalmistava osa 2.etapp läks juba palju ladusamalt. Osalejaid jätkus, nii mesinikke kui meetarbijaid.
Tegelikult sõit Saaremaale võttis meie grupil ikkagi tükk aega - tiirutades erinevatest paikadest läbi, et osalejaid bussile võtta. Kõigi koduukse ette sõita muidugi ei saanud ja seetõttu pidid nii mõnedki tulema kokkulepitud kohta väga-väga varakult. Kohe nii varakult, et seda kellaaega ei julge siin välja öeldagi. ????
Koolituse osa algas Tallinnast, kui bussi sisenes Aleksander Kilk. Ja sel mehel juba juttu jätkub ning väga põnevalt. Kasutamata ühtki materjali, kõik info talle pähe talletatud. Lihtsalt uskumatu! Saime palju huvitavat infot nii saarele sõites kui sealt ka tagasi tulles.
 |
| Aleksander Kilk oma teadmisi jagamas |
Tegelikult nii meil need õppesõidud käivadki, et alati on keegi tark inimene mikrofoniga esimeses pingis, kes jagab oma mesindusalaseid teadmisi. Ja teised kuulavad ning soovi korral arutlevad kaasa.
 |
| Õppereisil osalejad huviga kuulamas |
Kilomeetrid kaovad märkamatult. Me tegelikult praamile minnes sõitsimegi nö minut-minutisse, et mitte praamilt maha jääda. Päevakava oli tihe.
 |
| Ja nii need kilomeetrid kadusid.... |
Kui mandril oli sombune ilm, siis Muhumaa ootas meid päikesega.
 |
| Muhumaa tervitas meid päikesega |
Ja loomulikult heatujulise Aimariga, kes kohe minuga riidlema hakkas: miks ma talle ei olevat hommikul ette helistanud, et me ikka praamile jõuame ja üldse Muhumaale tuleme. Tema olevat alles ärganud. Teades Aimarit, siis ei võtnud ma seda osa tema jutust üldse mitte tõsiselt. Kell oli ju ka kaugelt üle keskpäeva.
Aega polnud raisata ja kohe asusimegi Hellamaa Külakeskuse maja saali Aimarilt õpetussõnu kuulama.
 |
| Aimar Lauge õpetussõnu jagamas |
 |
| Jalutuskäik Aimari mesilasse |
Keegi grupist lausus, et peaksin drooni muretsema, siis hea kõrgelt filmida, kui pikk rivi mesila poole liigib.
Järgmine ligiastuja aga ütles, et õppereisile pandud vale nimi: mis Talvekool - Kevadkool oleks õigem nimi olnud. +6 kraadi ja päike tekitasid tõesti selle tunde ja ega siis peagi kalendrisse vaatama, et tegelikult oli 25.jaanuar.
Aimar polnud kade mees. Nii mitmelgi tarul võttis katuse maha ja näitas, mida ta mummud hetkel seal tarus ka mõtlevad.
 |
| Tarude juures praktilisel vaatlusel |
 |
| Mesimummud päikesevanni võtmas |
Aimari juures oli palju uudistamist. Mesinikel küsimusi jätkus....
Aimar Lauge on väsimatu töömees ja sama väsimatu on ka tema isa. Puutööd ju ikka isa tehtud, kes on kuldsete kätegatöömees. Ja kes tuli ka neid hullusid mandriinimesi vaatam, kes ie taha talvel püsida rahulikult oma kodus. ????
 |
| Aimar koos oma väsimatu abilisega, isaga |
Väga maitsev mesi. Minul juba järgi proovitud nii pannkookide peal kui ka lihtsalt lusikaga purgist limpsides. Kui sellises pakendis purki näete, ostke kindlasti...
 |
| Muhu mesi - soovituslik ost |
Tunnid läksid ja kõht hakkas nõudma oma osa. Lõunasöögile oodati meid Muhu Restos.
Toiduportsjonid, mis lõpuks lauale jõudsid, olid suured ja maitsvad. Vastupidiselt Rüütli SPA hotellile, kus kell 19.15 õhtu-buffeele minnes ootasid tühjad anumad. No paar salatilehte ikka sain ja magusat kooki oli ka saadaval, millest ma ise vabatahtlikult loobusin. Aga kui buffet-õhtusöögi maksumuseks on 12.-eurot, siis ikka paneb mõtlema...
Tegelikult lausa uskumatu, sest õhtusöögiaeg oli ette nähtud 17 - 20.00. Aga õnneks olid teised õppesõidul osalejad targemad ja juba kella 18-st sööma läinud ja kõhud täis saanud. Mina elasin ka õhtu üle, sest lõunasöök oli veel kõhus täielikult tunda.
Kuid vaade hotellitoa aknast oli suurepärane.
Millele kulub mesinike õhtune aeg, kui ollakse õppesõidul. Ikka omavahelistele mesindus-aruteludele. Ja sellealast juttu oli jätkunud ka SPA-saunalaval. Võib-olla ka basseinis ujudes ja mullivannis istudes. Ei tea, ei osalenud. Eelnevad magamata ööd andsid tunda ja ma valisin võimaluse korralikuks väljapuhkamiseks... Pole ma ju ka mesinik....
Mandrimesinikud saare peal Talvekoolis - 2.päev
Õppereisi teine päev - pühapäev. Reisikorraldaja meenutab....
Päev algas loomulikult hommikusöögiga ja selle üle enam nuriseda ei saanud. Jätkus kõigile. Ka minule, kes ma jälle viimasel minutil kohvilauda jõudsin.
Ja siis keerasime oma bussinina juba Reo küla poole, kus asub üks väga põnev klooster.
Juba kaugest ajaloost on teada, et ühes õiges kloostris peab olema ka kloostrimesindus.
Õde Theofili võttis meid nii armsalt vastu, et kõik olid temast vaimustuses. Ta rääkiski väga huvitavalt, kuidas ja miks alustati kloostrimesindusega ja millised raskused on sel teel neil olnud. Rahvas kuulas tund aega kloostrikirikus seda huvitavat juttu ja oleks kauemgi kuulanud, kuid enne lahkumist oli üle vaja vaadata ka mesindusruumid. Need olid ülipuhtad. Kõik ahhetasid, kui seda nägid. Uskumatu, kuidas nad seda küll suudavad.
Aitäh, õde Theofili ja teised kloostriõed, nii südamliku vastuvõtu eest. Maitsev tee koos koogi ja ahjusoojade pirukatega oli nagu kirss tordil, mida me ei osanud ju oodatagi.
Nii meie reis kulges. Kaks õppepäeva möödusid lennates. Muhumaale ja Saaremaale tuleb minna kauemaks, sest mesinikel juba juttu jätkub. Seda me aprillikuus teemegi. Siis juba mesinik-ettevõtjatega ja meid ootab seal juba 5 mesila külastus.
Tavapäraselt käime reisimas mugava bussiga, seega ärge kartke pikka bussisõitu... eriti mesinike seltskonnas.
Tegelikult sai filmitud ka mõningased klipid. Kuid nende "kokkukleepimiseks" ja näitamiseks kulub veel aega.
Kohtumisteni järgmistel õppereisidel!
Päev algas loomulikult hommikusöögiga ja selle üle enam nuriseda ei saanud. Jätkus kõigile. Ka minule, kes ma jälle viimasel minutil kohvilauda jõudsin.
Ja siis keerasime oma bussinina juba Reo küla poole, kus asub üks väga põnev klooster.
Juba kaugest ajaloost on teada, et ühes õiges kloostris peab olema ka kloostrimesindus.
 |
| Reo klooster Saaremaal |
 |
| õde Theofili tutvustamas mesindusruumi |
 |
| Huvitavat juttu jätkus kuulamiseks igal momendil |
Nii meie reis kulges. Kaks õppepäeva möödusid lennates. Muhumaale ja Saaremaale tuleb minna kauemaks, sest mesinikel juba juttu jätkub. Seda me aprillikuus teemegi. Siis juba mesinik-ettevõtjatega ja meid ootab seal juba 5 mesila külastus.
Tavapäraselt käime reisimas mugava bussiga, seega ärge kartke pikka bussisõitu... eriti mesinike seltskonnas.
 |
| Meie kindel koostööpartner rohkem kui 10 aastat |
Tegelikult sai filmitud ka mõningased klipid. Kuid nende "kokkukleepimiseks" ja näitamiseks kulub veel aega.
Kohtumisteni järgmistel õppereisidel!
Kuidas eesti mesinikud Dalmaatsias, Šolta saarel mesinikul külas käisid
Õppereis toimus 2019.aasta sügisel. Muljeid jagab Liia, kes on aktiivselt osalenud erinevatel mesindusalastel õppereisidel.
Miski ei iseloomusta meie rännakut mesiniku juurde paremini kui järgnevad laulusõnad:
Loenguruumiks oli viinamarjaväätidega kaetud varikatusealune, kus istekohtadeks olid seatud tarupatjadega kaetud korpused ja oma tegevuse tutvustamiseks mesindamisel vajaminevad vahendid.
Saime ülevaate kohalikust mesindusest, mis erineb eestimaisest üsna palju, seda eriti kliimast tingitult.
Nimelt on neil aasta jooksul kaks korjeperioodi: üks septembrist detsembrini (korjetaimeks metsik rosmariin) ja teine algab veebruaris ning kestab ligikaudu juulini (korjetaimeks põhiliselt salvei). Juulis ja augustis mesilasema ei mune, on ka korjepaus kõrge temperatuuri tõttu. Selleks perioodiks jätab mesinik tarru 5-6 kg mett mesilastele toiduks. Samal ajal toimub varroalesta tõrje erinevate preparaatide ja meetoditega, mida finantseerib riik. Saaremesinik oli väga üllatunud, kui kuulis, et meil selleks riigipoolne toetus puudub. Mõlema korjeperioodi meesaak on mesiniku ütlust mööda 20 kg, seega aasta keskmine toodang kokku 40 kg pere kohta.
Septembri lõpus toovad oma mesitarud 30 päevaks saarele metsiku rosmariini korjele mesinikud rannikult, kuna nimetatud mesi on parim toit mesilastele talveperioodiks. Talvitumine toimub saarel detsembris-jaanuaris (temperatuur põhiliselt +10, üksikutel päevadel kuni +15). Rannikualal on õhutemperatuur madalam ja sellest tulenevalt ka mesilaste talvitumine parem.
Tulutoovate mesindussaadustena loetles mesinik meile 5 nimetust: mesi, õietolm, taruvaik, vaha ja mesilasema toitepiim. Viimast nimetust tootis ta 0,5 kg ja turustab seda lisaks kodumüügile ka kohalikus apteegis. Õietolmu kogumine toimub vaid 2 tundi päevas, 8-st 10-ni hommikul, kuna hiljem oleks päevane temperatuur selleks liiga kõrge. Õietolmu saak toortolmuna on 500 kg, seda säilitatakse sügavkülmas. Turustamiseks segab mesinik õietolmu rosmariinimeega (säilivuseks 1-2 kuud). Seda toodet müüb ta biomarketitele.
Taruvaigust ja vahast valmistab erinevaid tinktuure, salve, seepe ja muid erinevaid kosmeetikatooteid mesiniku abikaasa. Vahast valmistatakse mitmesuguseid küünlaid. Kõiki tooteid müüb pereettevõte ka kohapeal selleks vastavalt sisustatud ruumis.
Oli väga huvitav ja igati tore külastuspäev. Hommikune ränk mäkketõus oli juba ununenud.
Mesindusalane õppereis Dalmaatsiasse toimus 2019.aasta septembris. Dalmaatsia on piirkond Horvaatias.
Õppereisist on valminud ka kaks õppefilmi. Üks reisikorraldajate poolt lühidalt läbitud kohtadest ja teine Jüri Luguse poolt juba pikemalt.
Miski ei iseloomusta meie rännakut mesiniku juurde paremini kui järgnevad laulusõnad:
On neetuilt ränk see mäkketõus
ja kahtlema löön oma jõus.
Vaev on liiga suur.
Surub ligi maad,
liialt jõudu nõuab....
 |
| Mäkketõus Šolta saarel |
Aga me jõudsime kohale vaatamata sellele, et tuli läbida 1,5 km suhteliselt järsk tõus +28 kraadises kuumuses. Eestlane on ju visa. ????
Mesinik elab mägisel Šolta saarel ja on kolmandat põlve mesinik. Mesindab kraini tõugu mesilastega langstroth-tõõpi korpustarudes. Kollases särgis ja rõõmsameelsena ootas ta meid juba oma kodu väravas.
 |
| Mesinik rääkimas, reisijuht Chris tõlkimas |
Loenguruumiks oli viinamarjaväätidega kaetud varikatusealune, kus istekohtadeks olid seatud tarupatjadega kaetud korpused ja oma tegevuse tutvustamiseks mesindamisel vajaminevad vahendid.
 |
| Huvitavalt sisseseatud koolitusnurk |
Saime ülevaate kohalikust mesindusest, mis erineb eestimaisest üsna palju, seda eriti kliimast tingitult.
 |
| Mesinikud uudistamas |
Nimelt on neil aasta jooksul kaks korjeperioodi: üks septembrist detsembrini (korjetaimeks metsik rosmariin) ja teine algab veebruaris ning kestab ligikaudu juulini (korjetaimeks põhiliselt salvei). Juulis ja augustis mesilasema ei mune, on ka korjepaus kõrge temperatuuri tõttu. Selleks perioodiks jätab mesinik tarru 5-6 kg mett mesilastele toiduks. Samal ajal toimub varroalesta tõrje erinevate preparaatide ja meetoditega, mida finantseerib riik. Saaremesinik oli väga üllatunud, kui kuulis, et meil selleks riigipoolne toetus puudub. Mõlema korjeperioodi meesaak on mesiniku ütlust mööda 20 kg, seega aasta keskmine toodang kokku 40 kg pere kohta.
 |
| väravad avatud, tulge tarkust ammutama |
Septembri lõpus toovad oma mesitarud 30 päevaks saarele metsiku rosmariini korjele mesinikud rannikult, kuna nimetatud mesi on parim toit mesilastele talveperioodiks. Talvitumine toimub saarel detsembris-jaanuaris (temperatuur põhiliselt +10, üksikutel päevadel kuni +15). Rannikualal on õhutemperatuur madalam ja sellest tulenevalt ka mesilaste talvitumine parem.
Tulutoovate mesindussaadustena loetles mesinik meile 5 nimetust: mesi, õietolm, taruvaik, vaha ja mesilasema toitepiim. Viimast nimetust tootis ta 0,5 kg ja turustab seda lisaks kodumüügile ka kohalikus apteegis. Õietolmu kogumine toimub vaid 2 tundi päevas, 8-st 10-ni hommikul, kuna hiljem oleks päevane temperatuur selleks liiga kõrge. Õietolmu saak toortolmuna on 500 kg, seda säilitatakse sügavkülmas. Turustamiseks segab mesinik õietolmu rosmariinimeega (säilivuseks 1-2 kuud). Seda toodet müüb ta biomarketitele.
Taruvaigust ja vahast valmistab erinevaid tinktuure, salve, seepe ja muid erinevaid kosmeetikatooteid mesiniku abikaasa. Vahast valmistatakse mitmesuguseid küünlaid. Kõiki tooteid müüb pereettevõte ka kohapeal selleks vastavalt sisustatud ruumis.
Oli väga huvitav ja igati tore külastuspäev. Hommikune ränk mäkketõus oli juba ununenud.
 |
| tüüpiline Šolta saare arhitektuur |
 |
| Saar vaadatuna laevalt |
Mesindusalane õppereis Dalmaatsiasse toimus 2019.aasta septembris. Dalmaatsia on piirkond Horvaatias.
Õppereisist on valminud ka kaks õppefilmi. Üks reisikorraldajate poolt lühidalt läbitud kohtadest ja teine Jüri Luguse poolt juba pikemalt.
Blogi - mesilaspere koolitused ja õppereisid
Teretulemast lugema meie mesilaspere blogi. Koduleht on leitav aadressilt http://www.mesilaspere.com/
Mandrimesinikud Muhumaal - 3.osa
Pühapäev algas loomulikult hommikusöögiga ja selle üle enam nuriseda ei saanud. Jätkus kõigile. Ka minule, kes ma jälle viimasel minutil kohvilauda jõudsin.
Õde Theofili võttis meid nii armsalt vastu, rääkis väga huvitavalt, kuidas ja miks alustati kloostrimesindusega ja millised raskused on sel teel olnud. Rahvas kuulas tund aega kloostrikirikus seda huvitavat juttu ja oleks kauemgi kuulanud, kuid enne lahkumist oli üle vaja vaadata ka mesindusruumid. Need olid ülipuhtad. Kõik ahhetasid, kui seda nägid. Uskumatu, kuidas nad seda küll suudavad.
Aitäh, õde Theofili ja teised kloostriõed, nii südamliku vastuvõtu eest. Maitsev tee koos koogi ja ahjusoojade pirukatega oli nagu kirss tordil, mida me ei osanud ju oodatagi.
Kohtumisteni järgmistel õppereisidel!
Ja siis keerasime oma bussinina juba Reo küla poole, kus asub üks väga põnev klooster.
Juba kaugest ajaloost on teada, et ühes õiges kloostris peab olema ka kloostrimesindus. |
| Reo klooster Saaremaal |
Õde Theofili võttis meid nii armsalt vastu, rääkis väga huvitavalt, kuidas ja miks alustati kloostrimesindusega ja millised raskused on sel teel olnud. Rahvas kuulas tund aega kloostrikirikus seda huvitavat juttu ja oleks kauemgi kuulanud, kuid enne lahkumist oli üle vaja vaadata ka mesindusruumid. Need olid ülipuhtad. Kõik ahhetasid, kui seda nägid. Uskumatu, kuidas nad seda küll suudavad.
Nii meie reis kulges. Kaks õppepäeva möödusid lennates. Muhumaale ja Saaremaale tuleb minna kauemaks, sest mesinikel juba juttu jätkub. Seda me aprillikuus teemegi - mesinik-ettevõtjatega jälle Saaremaale ja siis ootab meid seal juba 5 mesila külastamine.
Tavapäraselt käime reisimas mugava bussiga, seega ärge kartke pikka bussisõitu.  |
| Meie hea koostööpartner juba 10 aastat |
Tegelikult sai filmitud ka mõningased klipid. Kuid nende "kokkukleepimiseks" ja näitamiseks kulub veel aega.
Kohtumisteni järgmistel õppereisidel!
Mandrimesinikud Muhumaal - 2.osa
Aimari juures oli palju uudistamist. Mesinikel küsimusi jätkus....
Aimar Lauge on väsimatu töömees ja sama väsimatu ka tema isa. Puutööd ju ikka isa tehtud, kes on kuldsete kätega töömees. Ja kes tuli ka neid hullusid mandriinimesi vaatama, kes ei püsi talvel rahulikult oma kodus. ????
Mittemesinikud uudistasid ka hoolega. Ja soovijate kottidesse mahtus hulgaliselt Muhu mee purke. Ikkagi meretagune mesi...
Väga maitsev mesi, järgi proovitud juba pannkookide peal kui ka lihtsalt lusikaga purgist limpsides. Kui sellises pakendis purki näete, ostke kindlasti.
 |
| Muhu mesi - Aimari mesilinnud on hästi tööd teinud |
Tunnid läksid ja kõht hakkas nõudma oma osa. Lõunasöögile oodati meid Muhu Restos.
Toiduportsjonid, mis lõpuks lauale hjõudsid, olid suured ja maitsvad. Õnneks. Vastupidiselt Rüütli SPA hotellile, kus kell 19.15 õhtu-buffeele minnes ootasid tühjad anumad. No paar salatilehte ikka sain ja magusat kooki oli ka saadaval, millest ma ise vabatahtlikult loobusin.
Lausa uskumatu, sest õhtusöögi aeg oli ette nähtud 17-20.00. Aga õnneks olid teised õppesõidul osalejad targemad ja juba kella 18-st sööma läinud ja kõhud täis saanud. Mina elasin ka õhtu üle, sest lõunasöök oli veel täielikult tunda.
Lausa uskumatu, sest õhtusöögi aeg oli ette nähtud 17-20.00. Aga õnneks olid teised õppesõidul osalejad targemad ja juba kella 18-st sööma läinud ja kõhud täis saanud. Mina elasin ka õhtu üle, sest lõunasöök oli veel täielikult tunda.
Kuid vaade hotellitoa aknast oli suurepärane.
Millele kulub mesinike õhtune aeg, kui ollakse õppesõidul. Ikka omavahelistele mesindusaruteludele. Ja sellealast juttu oli jätkunud ka SPA-s saunalaval. Võib-olla ka basseinis ujudes. Ei tea, ei osalenud. Eelnevad magamata ööd andsid tunda ja ma valisin võimaluse korralikuks väljapuhkamiseks. Pole ma ju ka mesinik...
Mandrimesinikud Muhumaal - 1 osa
Kuidas siis mandrimesinikud Muhumaal ja Saaremaal Talvekoolis käisid?! (25.-26.jaanuar 2020)
Õppesõidu idee tuli üleöö, vahetult enne jõule, nagu ikka head ja põnevad asjad. Ettevalmistuseks jäi ca kuu ja seetõttu oli väike kõhedus põues: kas ikka osalejaid jätkub? Eriti veel siis, kui vahepeal pikad pühad... Sai siis natukene sisemist võitlust peetud, et kas teha õppesõit jaanuari lõpus või lükata veebruarisse. Aga määravaks sai siiski asjaolu, et 25.jaanuaril algas ju ka uus aasta - METALL-ROTI aasta. Ja kuidas siis seda ikka tähistada, kui mitte koos toredate mesinikega.
Kuupäevad paika pandud, algas ettevalmistava osa 1.etapp - kokkulepped vastuvõtjatega. Siin tuli ka esimene tagasilöök. Ühe Saaremaa ettevõtjaga, kes lubas korraldada nö degusteerimised kui lõunasöögid, tuli uus teade praktiliselt nädal enne sõidu toimumist, et ta ikka loobub meie grupi vastuvõtmisest. Kusjuures ta mitte ise ei hakanud seda teavitamagi ja kirjad jäid vastuseta. Lõpuks telefonitsi kättesaamine ja temapoolne äraütlemine. Aga öeldakse, kus häda kõige suurem, siis abi kõige lähem. Helistasin Aimar Laugele, kes soovitas lõunasöögikoha ja sealt edasi juba saadi ka ettevõtjad, kes rõõmuga meie 38-liikmelise grupi vastu võtsid. Etteruttavalt ütlen, et meie grupi liikmed omalt poolt täitsid nende müügikassat ikka väga hoolega. Kaasa sai ostetud nii Muhu õlut, ahjusooja leiba-saia kui käsitöövõid.
Õppesõidu ettevalmistava osa 2.etapp läks juba palju ladusamalt. Osalejaid jätkus, nii mesinikke kui meetarbijaid.
Tegelikult sõit Saaremaale võttis meie grupil ikka tükk aega - tiirutades erinevatest paikadest läbi, et osalejaid bussile võtta. Kõigi koduukse ette sõita muidugi ei saanud ja seetõttu pidid nii mõnedki tulema kokkulepitud kohta väga-väga varakult. Kohe nii varakult, et seda kellaaega ei julge siin välja öeldagi.
Koolituse osa algas Tallinnast, kui bussi astus Aleksander Kilk. Ja sel mehel juba juttu jätkub ning väga põnevalt. Kasutamata ühtki materjali, kõik info talle pähe talletatud. Lihtsalt uskumatu. Saime palju huvitavat infot nii saarele sõites kui ka tagasi tulles.
Tegelikult nii meil need õppesõidud bussiga käivadki, et alati on keegi mikrofoni taga, kes jagab oma mesindusalaseid teadmisi. Ja teised kuulavad ning arutlevad kaasa.
Kilomeetrid kaovad märkamatult. Me tegelikult sõitsimegi nö minut-minutisse, et mitte praamilt maha jääda. Päevakava oli tihe.
Kui mandril oli sombune ilm, siis Muhumaa ootas meid päikesega.
Aega polnud raisata ja kohe asusimegi Hellamaa Külaseltsi maja saali Aimarilt õpetussõnu kuulama.
Tegelikult oleksid mesinikud muidugi Aimarit kuulanud seal veel tunde ja küsimusi esitanud, kuid keegi peab olema see paha inimene ja selle idülli lõpetama. Eks ma olen see paha inimene harjunud olema, aga igatahes ajasin ma rahva õue, et liikuda Aimari kodu poole ja mesilasi vaatama.
Osad mummud aga olid ise tulnud päikesevanni võtma. Või tulid nad pärast seda, kui me olime neid häirinud? No mitte ei mäleta, sest tegin fotosid rahulikult siis, kui grupp oli edasi liikunud.
Õppesõidu idee tuli üleöö, vahetult enne jõule, nagu ikka head ja põnevad asjad. Ettevalmistuseks jäi ca kuu ja seetõttu oli väike kõhedus põues: kas ikka osalejaid jätkub? Eriti veel siis, kui vahepeal pikad pühad... Sai siis natukene sisemist võitlust peetud, et kas teha õppesõit jaanuari lõpus või lükata veebruarisse. Aga määravaks sai siiski asjaolu, et 25.jaanuaril algas ju ka uus aasta - METALL-ROTI aasta. Ja kuidas siis seda ikka tähistada, kui mitte koos toredate mesinikega.
Kuupäevad paika pandud, algas ettevalmistava osa 1.etapp - kokkulepped vastuvõtjatega. Siin tuli ka esimene tagasilöök. Ühe Saaremaa ettevõtjaga, kes lubas korraldada nö degusteerimised kui lõunasöögid, tuli uus teade praktiliselt nädal enne sõidu toimumist, et ta ikka loobub meie grupi vastuvõtmisest. Kusjuures ta mitte ise ei hakanud seda teavitamagi ja kirjad jäid vastuseta. Lõpuks telefonitsi kättesaamine ja temapoolne äraütlemine. Aga öeldakse, kus häda kõige suurem, siis abi kõige lähem. Helistasin Aimar Laugele, kes soovitas lõunasöögikoha ja sealt edasi juba saadi ka ettevõtjad, kes rõõmuga meie 38-liikmelise grupi vastu võtsid. Etteruttavalt ütlen, et meie grupi liikmed omalt poolt täitsid nende müügikassat ikka väga hoolega. Kaasa sai ostetud nii Muhu õlut, ahjusooja leiba-saia kui käsitöövõid.
Õppesõidu ettevalmistava osa 2.etapp läks juba palju ladusamalt. Osalejaid jätkus, nii mesinikke kui meetarbijaid.
Tegelikult sõit Saaremaale võttis meie grupil ikka tükk aega - tiirutades erinevatest paikadest läbi, et osalejaid bussile võtta. Kõigi koduukse ette sõita muidugi ei saanud ja seetõttu pidid nii mõnedki tulema kokkulepitud kohta väga-väga varakult. Kohe nii varakult, et seda kellaaega ei julge siin välja öeldagi.
Koolituse osa algas Tallinnast, kui bussi astus Aleksander Kilk. Ja sel mehel juba juttu jätkub ning väga põnevalt. Kasutamata ühtki materjali, kõik info talle pähe talletatud. Lihtsalt uskumatu. Saime palju huvitavat infot nii saarele sõites kui ka tagasi tulles.
 | ||
| Aleksander Kilk bussis koolitamas |
Tegelikult nii meil need õppesõidud bussiga käivadki, et alati on keegi mikrofoni taga, kes jagab oma mesindusalaseid teadmisi. Ja teised kuulavad ning arutlevad kaasa.
 | |
| Bussis koolitus kuulamas |
Kilomeetrid kaovad märkamatult. Me tegelikult sõitsimegi nö minut-minutisse, et mitte praamilt maha jääda. Päevakava oli tihe.
 | ||
| Teel Muhumaale |
Kui mandril oli sombune ilm, siis Muhumaa ootas meid päikesega.
 | ||
| Päikesepaistelises Muhumaal |
Ja loomulikult heatujulise Aimariga, kes kohe minuga riidlema hakkas: miks ma talle ei olevat hommikul ette helistanud, et me ikka praamile jõuame. Tema olevat alles ärganud. Teades Aimarit, siis ei võtnud ma seda osa tema jutust üldse mitte tõsiselt. Kell oli ju ka kaugelt üle keskpäeva.
 | |||||
| Aimar Lauge õpetussõnu jagamas |
Tegelikult oleksid mesinikud muidugi Aimarit kuulanud seal veel tunde ja küsimusi esitanud, kuid keegi peab olema see paha inimene ja selle idülli lõpetama. Eks ma olen see paha inimene harjunud olema, aga igatahes ajasin ma rahva õue, et liikuda Aimari kodu poole ja mesilasi vaatama.
 |
| Jalutusköik Aimari kodumesilasse |
Keegi grupist lausus, et peaksin drooni muretsema, siis hea kõrgelt filmida, kui pikk rivi mesila poole liigub. Järgmine ligiastuja aga ütles, et õppereisile pandud vale nimi: mis Talvekool, Kevadkool oleks õigem nimi olnud. +6 kraadi ja päike tekitasid tõesti selle tunde ja ega siis peagi kalendrisse vaatama, et tegelikult oli 25.jaanuar.
Aimar polnud kade mees. Nii mitmelgi tarul võttis katuse maha ja näitas, mida ta mummud hetkel seal tarus ka mõtlevad. |
| Aimar Lauge oma mesitarusid näitamas |
Osad mummud aga olid ise tulnud päikesevanni võtma. Või tulid nad pärast seda, kui me olime neid häirinud? No mitte ei mäleta, sest tegin fotosid rahulikult siis, kui grupp oli edasi liikunud.
 | |||||||||||
| Mummud päikest võtmas 25.jaanuaril 2020 |
Kevadised infopäevad
EML koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega pakub teile võimalust erinevates Eesti piirkondades osaleda järgmistel infopäevadel: 26.02.2020 toimub infopäev Tartumaal “Mesilasemade kasvatamine” Asukoht: Soola 1a, Tartu. Lektor: Valmar Lutsar Infopäev: mesilasemade … Loe edasi >>
Rein Männiste pälvis Otepää valla medali
22.veebruaril toimus Otepää Kultuurimajas Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine, kus jagati ka tunnustusi. Kaks Valga maakonna kõrgemat tunnustust tuli sellel aastal Otepää valda, Otepää vald tunnustas kolme vallakodanikku, nende hulgas … Loe edasi >>
The Bees and Other Creatures of My Childhood Are Disappearing
So are my memories of them.
Climate Change: It’s a Buzzkill for Bumblebees, Study Finds
Climate change could increase the risk of extinction for the bees, which are already threatened by pesticides and habitat loss.
11.02.2020 – Tallinna Mesinike Seltsi Teabeõhtu – Nosematoos Eestis ja selle mõju mesilastele
Teema: Nosematoos Eestis ja selle mõju mesilastele
Lektor: Sigmar Naudi
Aeg: 11.02.2020 kell 18:00-20:00
Koht: Akadeemia tee 21/1, 5. korrus (k-space.ee) (https://goo.gl/maps/o7q488NsPnNDcADx7)
Lisainfo: õppepäev on Eesti Mesindusprogrammi poolt rahastatud ja seega avatud kõigile.
Välisuks suletakse automaagiliselt kell 18:00. Hilinejad peavad helistama ja saavad sisse (5140710 Erki). Võimalusel siiski palun hilinemist vältida.
Osalemisest anna palun teada siin: LINK (kohtade arv piiratud!)
Avatud Talude Päev 2020
„Avatud talude päevast on kujunenud igasuvine üle-eestiline tippsündmus, millest saab vahetult osa iga kümnes eestimaalane“ lausus maaeluminister Arvo Aller. „See on hea võimalus vahetult tutvuda maaeluga, sellega, kuidas kasvab Eesti … Loe edasi >>
Kommentaarid
5 päeva 19 tundi tagasi
1 nädal 1 päev tagasi
1 nädal 1 päev tagasi
1 nädal 2 päeva tagasi
1 nädal 2 päeva tagasi
4 päeva 12 tundi tagasi
1 nädal 3 päeva tagasi
2 nädalat 18 tundi tagasi
2 nädalat 1 päev tagasi
2 nädalat 2 päeva tagasi