Uudiseid mujalt

Tarkista, että pesissä on riittävästi ruokaa

SML - 16. juuni 2014 - 12:00

Juhannuksen sääennusteet lupaavat huonoa myös mehiläisille. Mehiläiset eivät ole osassa maata pystyneet huonojen säiden vuoksi keräämään ruokavaroja pesiin viikkoon. Mehiläistarhaajien tulisikin tarkistaa ruokavarat pesistä viimeistään juhannuksena ja antaa tarvittaessa lisäruokaa.

Mehiläistarhaajien tulee tarkistaa, että pesissä on riittävästi ravintoa. Ruokavarat uhkaavat loppua, jos kylmät säät jatkuvat, kertoo mehiläishoidon neuvoja Ari Seppälä. ”Ne pesät, jotka eivät keränneet kevän alusta ruokaa, uhkaavat nyt nälkiintyä.”

Jos ruoka näyttää olevan vähissä, tulee pesille antaa lisäruokaa.

Seuraavaksi mehiläisten tulisi saada mettä vadelmasta. Säiden on kuitenkin lämmettävä, jotta mehiläiset pääsevät kunnolla keruutöihin. Lämpötilan pitäisi olla yli 17 astetta, jotta pesien painot lähtisivät nousuun, Seppälä lisää.

”Sääennuste on poikkeuksellisen huono, koko maassa”, Seppälä harmittelee.

 

Suomen Mehiläishoitajain Liitto

Muista ilmoittaa karhuvahingot kunnan maaseutuasiamiehelle

SML - 13. juuni 2014 - 12:00

Karhuvahinkoja on tullut liiton tietoon tänä vuonna jo tuplaten viime vuoteen verrattuna, 29 tarhaajalla lähes 140 tuhottua pesää. Maa- ja metsätalousministeriön Luonnonvaraosastolta kerrotaan, että virallisia vahinkoilmoituksia on tullut kuitenkin vasta 12 kpl. Muistathan siis ilmoittaa karhuvahingosta myös kuntien maaseutuasiamiehelle ja paikalliselle petovastaavalle.

Ministeriöstä todetaan, että ilman virallista ilmoitusta tilastoihin ei piirry oikea kuva karhuvahingoista. MMM muistuttaa myös, että vaikka tähän mennessä vahinkoilmoituksia on tullut vasta 12 kpl, saattaa olla, että osa ilmoituksista on vielä rekisteröitymättä järjestelmään.

SML kerää omaa karhuvahinkotilastoa, mutta tiedot tulisi saada myös viralliseen vahinkorekisteriin.

Mitä teet, kun karhu on käynyt tarhalla?

  1. Dokumentoi tuhot ja ilmoita vahingosta sekä tapahtumakunnan maaseutuasiamiehelle että paikalliselle petovastaavalle. Maaseutuasiamiehen pitää nähdä vahinko, jotta voit saada korvausta. Jos virkamiehiä ei saa paikan päälle kohtuullisessa ajassa, ota valokuvia vahingosta ennen kuin kasaat pesät pois. Säästä kaikki selvät merkit karhuista: Kynnenjäljet kakuissa ja osastoissa sekä tassunjäljet maassa. Korvauksen maksamisen edellytyksenä on, että ulkopuoliset voivat varmistaa, että kyseessä todella on karhu.
  2. Ilmoita vahingot myös SML:lle. www.mehiläishoitajat.fi/karhut-bears/vahinkoilmoitus
  3. Jos karhutuhot ovat toistuvia tai riskit ilmeisiä, aitaa tarha sähköaidalla. Katso aitausohjeet www.mehiläishoitajat.fi/karhut-bears
  4. Jos vahingot ovat toistuvia ja alueella on paljon mehiläispesiä, hae poikkeuslupaa vahinkokarhun poistamiseen.

Voit ottaa yhteyttä myös mehiläishoidon neuvojaan Ari Seppälään: 040 73 000 15/ ari.seppala@hunaja.net

Marja- ja hedelmätilat ymmärtävät mehiläisten arvon - yli puolet valmiita maksamaan pölytyspalvelusta

SML - 12. juuni 2014 - 12:00

Hedelmän- ja marjanviljelijät käyttäisivät enemmän pölytyspalvelua mikäli sitä olisi nykyistä paremmin saatavilla. Minna Manninen selvitti opinnäytetyössään viljelijöiden suhtautumista pölytyspalveluun hedelmä- ja marjakasveja viljelevillä tiloilla.

Tavoitteena oli selvittää miten viljelijät kokevat hyönteispölytyksen vaikuttavan sadonmuodostukseen sekä kuinka paljon tarhattuja mehiläisiä ja kimalaisia käytetään pölyttäjinä hedelmä- ja marjatiloilla. Haluttiin myös tietää saavatko viljelijät halutessaan tarpeeksi mehiläisiä pölytystyöhön ja ovatko mehiläistarhaajat tarjonneet pölytyspalvelua viljelijöille.

Viljelijät ovat hyvin tietoisia mehiläisten tärkeydestä sadontuotannolle ja toivovat Suomeen lisää mehiläistarhaajia sekä tiivistä yhteistyötä viljelijöiden ja mehiläistarhaajien kesken.

Kolmannes maksoi ja useampi maksaisi tarvittaessa

Marjanviljelijöistä 63 % arvioi hyönteispölytyksen vaikuttavan marjojen sadontuotantoon hyvin paljon tai paljon ja hedelmien viljelijöistä 88 %. Pölyttäjiä oli käytössä 70 %:lla viljelijöistä. Valtaosa heistä käytti yksinomaan mehiläisiä tai sekä mehiläisiä että kimalaisia. Yli puolet mehiläisiä pölytystyöhön halunneista viljelijöistä oli niitä saanut, mutta vain 29 % heistä oli maksanut pölytyspalvelusta mehiläistarhaajalle. Mehiläisiä veloituksetta käyttäneistä sekä niitä kokonaan käyttämättömistä viljelijöistä yli puolet olivat valmiita maksamaan pölytyspalvelusta korvauksen mehiläistarhaajalle.

Tilojen sijainti tarhaajaan nähden haaste

Suurin este maksullisen pölytyspalvelun käytölle oli viljelijän ja mehiläistarhaajan keskinäinen sopimus, jossa mehiläistarhaajan mehiläispesät ovat viljelijän mailla hunajantuotantoa varten ja mehiläiset pölyttävät viljelykasvit ravinnonkeruunsa sivutuotteena. Tärkeimmät esteet tarhattujen mehiläisten käytölle pölyttäjinä olivat mehiläistarhaajien vähäisyys, vähäinen pesämäärä ja tilojen liian kaukainen sijainti mehiläistarhaajista.

Tutkimus tehtiin puhelinhaastatteluna ja siihen osallistui 43 hedelmän- ja marjanviljelijää eri puolilta Suomea. Vastanneet viljelivät mansikkaa, herukoita, vadelmaa, pensasmustikkaa, karviaista ja saskatoonia sekä omenaa, päärynää, kirsikkaa ja luumua.

 

Lisätietoja: Minna Manninen, minnajmanninen(@)gmail.com

Pölytyspalvelu - mehiläisten käyttö, tarve ja tarjonta hedelmä- ja marjatiloilla -opinnäytetyö tulee kesän aikana kokonaisuudessaan luettavaksi osoitteessa http://www.theseus.fi/.

Minna Manninen valmistuu Hämeen ammattikorkeakoulun puutarhatalouden koulutusohjelmasta hortonomiksi (AMK) kesällä 2014.

17.juuni 2014 EML juhatuse koosolek

Eesti Mesinike Liit - 12. juuni 2014 - 9:54

17. juunil algusega kell 15.00 toimub EML juhatuse koosolek Tallinnas. Päevakorraga saab tutvuda siin.

The 2014 Vita international beekeeping photo competition

BeeTIME - 11. juuni 2014 - 9:50

Beekeepers and honeybee fans are invited to enter the 2014 Vita international photo competition.

Winners’ photographs will appear in the 2015 Vita (Europe) Ltd Calendar and they will each receive a copy of the limited edition calendar. There will also be a cash prize plus beekeeping products for the best as judged by an international panel of beekeeping journalists and suppliers.

All suitable entries will also be added to the Vita Gallery, a free online resource of hundreds of honeybee-related photos which is used by beekeeping lecturers and associations across the globe.

Entrants can submit up to four photos (preferably each about 1mb in size) relating to honeybees or beekeeping by emailing them to gallery@vita-europe.com. Photos can be on any relevant topic: from honeybee behaviour, to beekeeping practices, foraging honeybees and honeybee produce.

The outright winner of the competition will receive a €50 cash prize, plus Vita anti-varroa products for 10 colonies. Runners-up will receive a special package of Vita products. There is also a special prize for the winner of the under-16s category.

The deadline for entries is 19 October 2014.

Few tips

Giving a few tips for this year’s entrants, Jeremy Owen, Sales Director at Vita and Chairman of the judging panel, said: “This year the judges will be keen to see photographs of beekeeping management in action. Since the photos are linked to months of the year, well-composed out-of-season photographs are likely to stand out from the crowd.

Outlining the reach of the Calendar and the Vita Gallery, Sebastian Owen, Commercial Development Manager of Vita (Europe) Ltd, said: “The Vita Calendar must be one of the best-travelled calendars I know. It is sent to the Vita distributor network across the globe and I usually see it prominently displayed in their offices on my visits. But the reach of the photographs entered doesn’t stop there — nearly all the photos also become available in the Vita Gallery where they reach another audience that includes beekeeping associations which tell us what a valuable resource they are in teaching new members and communicating with the public in lectures and presentations.”

Terms and Conditions of the 2014 Vita Photo Competition

The competition is open to any individual. Up to four photos (about 1mb each in size) relating to honeybees or beekeeping may be submitted. Please include your name, postcode (or equivalent) and country in your email. You may also include captions for your photographs if you wish.

The deadline for entries to the competition is 19 October 2014.

Entrants must certify that the image/s they are submitting is their own work and that they own the copyright. It is the responsibility of each entrant to ensure that any images they submit have been taken with the permission of the subject and do not infringe the copyright of any third party or any laws. In providing images for the competition, each entrant agrees that Vita can put it in the online Vita Gallery for others to use and the Vita Calendar. Wherever used, Vita will credit the contributor.

For the cash prize, bank transfer details will be required.

About Vita Europe Limited

Vita (Europe) Limited is a mite control and honeybee health specialist. It is the world’s largest dedicated supplier of honeybee health products to the honey and pollination industries. With a rigorous and ethical approach to research and development into honeybee health, Vita has no commercial interests in crop pesticides or crop breeding that may be harmful to honeybees. In the second half of 2014 in Europe beekeepers should get Varroa mite treatment with Hop compounds.

Vita researches, develops, and manufactures a range of honeybee health products. Its headquarters are in the UK, it has offices in Italy, France and Russia, and partners across the globe.. These products are marketed internationally through a network of 60 distributors in 50 countries.

See www.vita-europe.com for more information and the new web app which can be accessed at www.healthbeeguide.com.

Source: http://www.vita-europe.com/news/2014-vita-international-beekeeping-photo-competition/

The post The 2014 Vita international beekeeping photo competition appeared first on BeeTIME.

Kaupunkimehiläishoito tarvitsee tukea myös virkamiehiltä

SML - 11. juuni 2014 - 8:59

Suomen Mehiläishoitajain Liitto SML ry toivoo, että yhä useammat kaupungit tukisivat toiminnallaan hyödyllisiä pölyttäjiä. Kaupungit voisivat systemaattisesti kehittää mehiläistarhausta yhdessä tarhaajien kanssa ja esimerkiksi huomioida mehiläispesät kaavoituksessa. 

Mehiläisten pitoon liittyvät käytännöt ja näkemykset vaihtelevat kunnan ja kaupungin ja sen virkamiesten mukaan. Onneksi monet kaupungit suhtautuvat nyt myönteisesti arvokkaisiin pölyttäjiin ja tarjoavat mehiläistarhaajille mahdollisuuksia pitää pesiä kaupunkialueella. Esimerkiksi Akaan kaupunki on panostanut mehiläisiin niin, että mehiläispölytys kattaa nyt lähes koko kaupungin alueen.

Helsingissä on kymmeniä mehiläistarhoja, mutta aina sopivien paikkojen löytäminen ei ole helppoa.
”Mehiläisten tarpeet ovat aina tärkein tekijä paikan valinnassa”, painottaa Stadin tarhaajat ja hunajafrendit ry:n sihteeri Merja-Riitta Laurila.
”Kaupungin suhtautuminen mehiläisiin tuntuu vaihtelevan. Olisi hyvä, että linja olisi yhdenmukainen ja positiivinen. Pääkaupunkiseudulla Espoo on osoittautunut mehiläismyönteisimmäksi. Sieltä tarhanpaikkoja löytyy ja niitä tarjotaan kaupungin mailta ilman mitään maksuja.”

Merja-Riitta Laurilan mielestä kaupunkitarhaus on nyt menossa oikeaan suuntaan. Hän iloitsee myös mehiläishoitoharrastuksen kasvusta.
”Ennen mehiläishoitoa pidettiin jonkinasteisena masokistien ja rambojen touhuna. Nyt mielikuvat mehiläishoidosta ovat muuttuneet hyvin toisenlaisiksi.”

Arvokas pölytystyö on tärkeää kaupungissakin

Kaupunkimehiläiset tekevät arvokasta työtä kasvien pölyttäjinä, joten vaikkapa siirtolapuutarhoihin usein toivotaan mehiläisiä. Kaupunkiluonnosta mehiläiset saavat monien kasvien mettä ja siitepölyä. Esimerkiksi lehmus on hyvä mesikasvi.

Helsingissä mehiläisiä on Töölössä, Hietalahdessa, Meilahdessa, Munkkiniemessä, Tähtitorninmäellä, Esplanadilla, Eirassa, Kampissa, Lapinlahdessa, Lauttasaaressa, Kaisaniemessä, Pasilassa, Laajasalossa, Mustikkamaalla, Seurasaaressa, Alppilassa, Kumpulassa, Pakilassa, Oulunkylässä, Vallilassa, Kuusisaaressa, Korkeasaaressa, Vanhakaupungissa, Toukolassa, Puistolassa, Herttoniemessä, Viikissä,
Puotilassa ja Östersundomissa.

Tarhoja on yhteensä noin 35. Niissä jokaisessa on yksi tai useampi mehiläispesä.

 

Lisätietoja

Stadin tarhaajat ja hunajafrendit ry
Sihteeri Merja-Riitta Laurila
puh. 040 511 2052, sihteeri@stadintarhaajat.net
 

Suomen Mehiläishoitajain Liitto SML ry
tutkimuskoordinaattori, helsinkiläinen kaupunkitarhaaja Tuula Lehtonen
puh. 040 506 3202, tuula.lehtonen(at)hunaja.net

Viime talven pesäkuolleisuus jäi puoleen keskimääräisestä

SML - 11. juuni 2014 - 7:00

Talvi 2013-2014 oli mehiläisille suotuisa. Pesistä menehtyi talven aikana vain 7 prosenttia. Tämä on alle puolet keskimääräisestä talvikuolleisuudesta ja pienin määrä kahteenkymmeneen vuoteen. Talvi oli mehiläisten kannalta lyhyt ja lämmin, ja pesissä riitti talviruoka kevääseen saakka. Edellisenä talvena (2012-2013) talvitappiot olivat huomattavasti tätä vuotta suuremmat, noin 17 prosenttia.

Suomen talvi voi olla mehiläisille rankka. Kylmyyttä suurempi uhka on pesiin talven aikana kerääntyvä kosteus. Mehiläispesiä kuolee vuosittain luonnostaan. Säiden lisäksi talvitappioita aiheuttavat mm. punkit, taudit ja pesiä tuhoavat linnut.

Talvitappioiden määrää selvitettiin COLOSS-talvitappiokyselyn avulla. Kyselyyn vastasi yli 328 suomalaista mehiläistarhaajaa.

Pesiin kertyy nyt mettä

Myös kevät on ollut mehiläisille suotuista. Lyhyen talven jälkeen mehiläisille on ollut runsaasti ravintoa tarjolla. Mehiläiset keräsivät osassa maata siitepölyä pesään ennätysaikaisin maaliskuun alkupuoliskolla. Kevään tahti on ollut otollinen myös mehiläisten lisääntymisen kannalta ja nyt pesät ovat vahvoja ja väkirikkaita medenkeruukautta varten.

Mehiläiset keräävät hunajan pääsadon juhannuksesta alkaen neljän viikon aikana. Mm. sää vaikuttaa hunajasatoon, eikä vielä voi arvioida kertyvän sadon määrää. Mehiläispesien painonkehitystä voi seurata SML:n vaakapesäsivustolta http://koti.tnnet.fi/web144/vaakapesa/index.php. Vaakapesä on tarkkuusvaa’alla varustettu mehiläispesä, josta näkee pesän painonkertymän.

 

Lisätietoja:

Tuula Lehtonen, tiedottaja, tutkimuskoordinaattori

Suomen Mehiläishoitajain Liitto

040 506 3202  

tuula.lehtonen@hunaja.net

www.mehiläishoitajat.fi            

 

Karhut ovat tämän hetken suurin uhka Suomen mehiläistaloudelle

SML - 10. juuni 2014 - 12:00

Karhut ovat tällä hetkellä mehiläishoidon suurin ja vaarallisin ongelma. Tänä keväänä karhut ovat olleet ennätysaktiivisia: Suomen Mehiläishoitajain Liiton tietoon on tullut tämän kevään aikana ilmoitus jo 137 pesän tuhoamisesta. Viime vuonna karhut tuhosivat yhteensä 170 pesää.

 

1. Mehiläistarhoilla tapahtuvia karhuvahinkoja on vähennettävä

Karhuissa on yksilöitä, jotka tekevät vahinkoa mehiläistarhoilla muita herkemmin ja toistuvasti. Vahinkokarhut liikkuvat pesien läheisyydessä ja ovat työturvallisuusriski mehiläistarhaajille, ja samalla riski myös kaikille häirikkökarhun alueella asuville ja liikkuville. Hunajan makuun päästyään karhu ei pelkää edes pesien välittömässä läheisyydessä olevaa ihmisasutusta.

Osa mehiläistarhaajista ei jaksa karhujen aiheuttamaa lisätyötä ja kustannuksia tai petojen läheisyyden aiheuttamaa pelkoa vaan lopettaa mehiläishoidon. Tarhaajan lopettaessa vähenee myös alueen pölyttäjien määrä huomattavasti. Jokainen mehiläistarhaaja on yhteiskunnallemme kuusi kertaa arvokkaampi maatalouden pölytyspalvelun tuottajana kuin hunajan tuottajana.

SML ry vaatii seuraavia toimenpiteitä, joilla voidaan vähentää karhujen mehiläispesille aiheuttamia vahinkoja:

  1. Vahinkokarhujen poistolupamenettelyä on nopeutettava.
  2. Poliisille on annettava lisävaltuuksia vahinkokarhujen poistoon lisäämällä poliisien toimivaltaoikeuksia.
  3. Metsästysajan karhulupia on kohdennettava erityisesti vahinkoalueille. Lupia ei saa vähentää mehiläishoidon kustannuksella.
  4. Vahinkokarhu on voitava poistaa häkkipyynnin avulla, jolloin poistaminen kohdistuu varmasti oikeaan yksilöön.
  5. Suoja-aitoja ja niiden virtalähteitä on kehitettävä siten, että ne pysyvät toimintakuntoisina koko kauden ilman kauden aikaisia huoltotoimenpiteitä.
  6. Hunajan käyttö luonnonvaraisten karhujen houkuttimena on kiellettävä lainsäädännöllä.
  7. Värikuulien käyttö petojen karkottamisen yhteydessä on kiellettävä, koska se tekee karhusta vihaisen eikä estä pesätuhoja.
  8. Karhukannan hoitosuunnitelma on päivitettävä.

 

2. Karhuvahingot on korvattava täysimääräisesti mehiläistarhaajille

Vahinkokarhut aiheuttavat merkittäviä lisäkustannuksia mehiläistarhaajille. Jokaisen pesän menetys maksaa tarhaajalle 350,00 – 1.200,00 euroa riippuen siitä, mihin aikaan vuodesta vahinko tapahtuu. Lisäksi jokaisen vahingon kustannus tarhaajalle on noin 100,00 euroa ylimääräisinä kuluina.

Yhden mehiläistarhan suojaaminen karhuaidalla maksaa tarhaajalle noin 110,00 euroa vuodessa. Kun 250 pesän mehiläistarhaaja suojaa kaikki tarhansa, kustannukset ovat noin 3.700,00 euroa vuodessa.

  1. SML ry vaatii ennaltaehkäisemisestä aiheutuvien kustannusten täysimääräistä korvaamista.
  2. SML ry vaatii karhujen aiheuttamien vahinkojen täysimääräistä korvaamista.

Helsingissä 10. päivänä kesäkuuta 2014

Suomen Mehiläishoitajain Liitto SML ry

 

JANNE LEIMI                                                                 HEIKKI VARTIAINEN

Janne Leimi                                                                     Heikki Vartiainen

puheenjohtaja                                                                  toiminnanjohtaja

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

In summer, do not forget to provide clean water for the bees

BeeTIME - 9. juuni 2014 - 14:25

The summer is a time, when the bees and hives are occasionally exposed to strong sunlight and high temperatures. In these day`s air temperatures over reach well over 35 ºC (95 ºF). This means that the bees have to cool the temperature in hive and this is done with the help of additional water that they accumulates in the nearest source.
Therefore, at this time is very important that the bees have easy access to the source of clean water.

In the case that the bees do not get enough water, they become more aggressive, consequently, it is difficult to work with bees. Keep in mind that bees with water source near by hive, collect more pollen and honey.

The most ideal is if the hive is located in close to the water, as long as the beekeeper such locations can not provide is morally obliged to provide a system for the supply of bees with clean water.

bees-and-water

What happens if the bees don`t get access to clean water?

As mentioned before, the bees are more aggressive in addition, they bring less honey and pollen. But water is vital fort hem, so they look everywhere, even in puddles and various water sources. Such water is mostly polluted, it contains harmful microorganisms.

Beside that, what can beekeeper in the summer time provide?

In addition to the supply of water is necessary to provide adequate air ventilation in the bee house and  in hives.
It is also important how hives are oriented. The best orientation for bees is southeast, because in the morning bees begin to fly early and in the late afternoon bees get a little shade.

Think about that, after all, as you probably would not be comfortable if in the summer you would not have access to shade and water :)

Examples hot to provide clean water

Source: http://czs.si/novice_podrobno.php?sif_no=3872 and http://www.pcelinjak.hr/index.php/Vijesti-i-obavijesti/profesionalna-higijenska-pojilica-za-pele.html.

The post In summer, do not forget to provide clean water for the bees appeared first on BeeTIME.

EML esindajad kohtusid Riigikogu esimehega

Eesti Mesinike Liit - 6. juuni 2014 - 7:53

15.veebruaril algatati mesinike pöördumine ja allkirjade kogumine petitsioonile. Teksti saad lugeda siit. 5-ndaks juuniks oli kogunenud 4399 allkirja ja need edastati samal päeval Riigikogu esimehele Erki Nestorile. Üleandmise ja arutelu juures viibis ka riigikogu liige Kalev Kotkas. EML-i esindajateks olid tegevjuht Marianne Rosenfeld, juhatuse liige, atesteeritud mesinduskonsulent Aivo Sildnik, pöördumise üks algatajatest Maire Valtin ja Hiiumaa mesinike esindaja, Tallinna mesindusühistu eestvedaja Uku Pihlak. Arutelu oli konstruktiivne. Meediakajastust saab lugeda siit.

Allkirjade kogumine jätkub endiselt lehel petitsioon.com.

Loodi Lääne-Viru mesindusselts

Lääne-Viru Mesindusselts - 13. märts 2014 - 23:20

Üheksandal märtsil loodi MTÜ Lääne-Viru mesindusselts eesmärgida hoogustada Lääne-Virumaa mesinike koostööd, arendada piirkondlikku mesindust, kaitsta mesinike huve ja õigusi, viia läbi koolitusi ja õppereise, vahetada infot.

Mesindusreis Inglismaale

Nädal tagas sai käidud tutvumas Inglismaa mesindusega. Paljuski on meie kahe maa mesindus sarnane ja sama palju ka erinev. Me võime kiruda Eestimaa kliimat, kuid kusagil on veel halvem kliima. Briti saartel on peaaegu alati tuuline. Talved pehmed ja niisked, ega suvigi palju erine. Meie reisi ajaks oli palju juba ära õitsenud, vahtrad täisõites. Lõuna-Inglismaal õitses võilill, maapind oli ilus roheline, põhja pool alles vaher alustas õitsemist. Mesinike sõnul on neil kevad hilinenud kuu aega. Tavaliselt sel ajal pidi juba taliraps õitsema. Mesilaspered alles alustasid arenguga. Üldse on sealsed mesilaspered suhteliselt väiksed. Tugev pere oli seitsme raami peal, meil on sellised nõrgad. Põhjus on selles, et seal on korje väga tagasihoidlik ning ilm takistab samuti mesilastel korjele lendamast. Peamine korje saadakse rapsilt ja kanarbikult. Loodusliku rohumaad ja metsa peaaegu polegi.

Riigis on umbes 30 000 mesiniku, enamus neist väiksed alla viie taru pidajad. Mesinikke, kes elatavad ennast mesindusest, on umbes sama palju kui Eestiski,  50-100 vahel. Mett saavad suuremad mesinikud ühelt perelt 20-50 kg, rändamisega rohkem. Rännatakse rapsipõldudele ja juuli keskel tohututele kanarbikuväljadele saare põhjaosas.

Inglismaal esimene mesila, mida sai külastatud asus, Kesk-Inglismaal. Peeti kohalikku buckfasti ja tumemesilast. Mesilas töötas kolm mesinikku ja oli umbes 400 mesilasperet, millest 200 oli toodangupered. Tegeleti mee tootmisega, kunstperede ja mesilasemade müügiga. Mesinikud olid väga leidlikud. Kuna inventari valik on piiratud ning kallis, siis tuli neil ise leiutada, kuidas oma tööd efektiivsemalt teha.  Seda, et inventari ise valmistatakse, oli märgata peaaegu kõigis mesilates.

Järgmine koht oligi Briti saarte suurimasse inventari tootmise ja müümisega tegelevasse firmasse Thorne. Toodeti põhimõtteliselt kõike mida mesinduses vaja minema peaks. Töötajaid oli palju, umbes 25. Firma on pereettevõte ning juba 100 aastat vana. Nagu ikka on kogu aeg firmat edasi pärandatud nooremale põlvkonnale. Firma koduleht on siin. Peamine turg on Suurbritannia ja Iirimaa, vähesemal määral ka muu maailm. Hinnad on mandri-Euroopaga võrreldes üsna kõrged.

Põhja-Inglismaal külastasime ühte riigi suurimat mesilat, mis asus suurte kanarbikuväljade naabruses. Seal peeti ainult kohalikku tumemesilast ja kokkuoli mesilasperesid 1 800. Möödunud suvi oli halb ning raske talve tõttu pidi olema järgi umbes 1 000 korralikku mesilaspere. Nagu Eestiski, teeb muret varroalest, keda tõrjutakse pidevalt. Sealsed mesinikud ütlesid, et oblikhappega eriti ei tõrjuta lesta. Ainult väga tugeva nakkuse korral. Mesilas töötas mitu põlvkonda, kokku umbes kümmekond inimest. Päris palju oli rõhku pandud turismile ja mesila oma toote märgile. Mesilas tehti mee segusid, kreeme, küünlaid ja kõike, mida annab teha meest, vahast, taruvaigust ja õietolmust. Ka mesilasema toitepiimale oli leitud rakendus kreemides. Mesila ise oli juba väga vana. Siseturism aitab päris palju mesinikel mett müüa otse tarbijale. Palju inimesi käib spetsiaalselt just oma mesiniku käest mett ostmas, võttes ette sadu kilomeetreid pika teekonna. See oligi kõige põhjapoolsem mesila, mida me külastasime. Sealne mesinik rõhutas, et ärge otsige parimat mesilast, see on teil juba olemas. Tema viitas kohalikule tumemesilasele, kes neil talvitub puhtal kanarbikumeel. Kõik teised mesilastõud pidid sealsetes oludes talvel hukkuma.

Tagasiteel lõuna suunas külastasime veel mitut mesilat, kus tegutses üks mesinik. Enamasti peeti umbes 200 mesilasperet oma põhitöö kõrvalt. Tasub märkida, et üks meie suur mesilaspere on umbes 2-3 nende suurt pere. Neis mesilates peeti samuti tumemesilast, ainult ühes mesilas oli levinum kraini mesilane.  Küsimusele, kui palju mesinikul on vaja mett toota, et ära elada, anti vastus: 5 tonni kuid sellega ei tohiks olla muid kohustusi. Alles 10 tonniga on võimalik mesinikul oma tegevus heal järjel hoida. Mee hind oli umbes 4€ üks nael, see on  454 g mett, otse tarbijale müües. Hulgimüügi korral saadakse vähem kui pool sellest summast.

Mesinikele teeb muret suurte kaubanduskettide poliitika. Neis eelistatakse väljamaist, peamiselt Hiina ja Lõuna-Ameerika mett. Rõhk on kvaliteedi asemel hinnal. Peale meeturu on probleemiks riigi suhtumine mesinikesse. Esikohal pidid olema jahindus ja põllumajandus. Kõik mesinikud, keda sai külastatud, mainisid riigi leiget suhtumist mesinikesse. Peamine põhjus on jahimeeste ja põllumeeste lobbi ning mesinike endi soovimatus toimida riigi kehtestatud reeglite järgi. Neist 30 000 mesinikust on ennast registreerinud 1/3. Ka seal on registreerimine kohustuslik. Riigiametite poolt viidataksegi mesinike registreerimatajätmisele. Inglismaal puudub toiduainetel käibemaks, seega on mee tootmine maksuvaba. Maksud on tööjõu pealt. Mesinikud olid üksmeelsed, et vajavad riigilt lähiajal tuge.

Üks oluline probleem, mida ei saa mainimata jätta, on Inglismaal intensiivne põllumajandus. Mesinike paneb muretsema taimemürkide ohter kasutamine valel ajal. Kuna peamine korje saadaksegi kultuurtaimedelt, siis sõltub sellest väga palju.

Reis ise oli tore ja õpetlik. Mesinikud olid rõõmsad, sõbralikud ja külalislahked. Muru on Eestimaal sama roheline kui mujal ning mesilastel, hoolimata raskest talvest, palju parem elada. Meie mitmekesine looduslik korjemaa hoiab mesilasi tervemate ja tugevamatena. Meil tasub hoida seda, mis on.

Mesilasperede vargad

Janek Saarepuu (alfa) päevik Maalehes - 24. aprill 2013 - 7:15

Talv oli mesilastele raske, kuid nüüd kimbutavad mesinike veel  vargad! Teisipäeval kella 11 paiku varastati Koeru vallast kaks mesilasperet, kolmas jäeti maha. Pätid sõitsid hõbedase Toyota Xilux-ga, mesilased laeti järelkärule. Vargad on igal aastal mesinike kahjustanud. Vahel saadakse nad tänu kaaskodanike valvsusele ka kätte.

Hea on, kui inimesed, kelle läheduses peetakse mesilasi, oleksid tuttavad mesinikuga ja teaksid, millist sõiduvahendit ta kasutab. Iga kahtlasema tegevuse korral võiks mesinikku teavitada. Mul on praegu mesilased talude juures ja vajadusel on helistatud.

Kevad sai  hoo sisse, mesilaspered hakkasid korralikult hauet kasvatama ning suurem perede kasvu aeg hakkab ca 20 päeva pärast.  Olen omal kõik pered läbi vaadanud. Talv on suhteliselt ilusti läinud. Pered, kes olid sügisel tugevad, on seda ka praegu. Siiski leidsin kaks mesilasema, kes munesid viljastamata mune. Kahjuks ei ole selliste mesilasperedega  midagi muud teha kui liita teise perega, enne eemaldades lesemunejast ema. Veel võib anda neile uue mesilasema, kui ta on kuskil varus. Uut ema need pered kasvatada ei suuda. Selleks ajaks kui ema koorub ja munema hakkab, on suurem osa talvitunud mesilastest hukkunud. Lisaks kimbutab varakevadel isamesilaste puudus.

Minu kahest probleemiga mesilasemast ühega oli juba eelmisel aastal jama. Mesilased hakkasid teda välja vahetama juuni teises pooles. Ma arvasin et, nad soovivad sülemleda ning eemaldasin kõik kupud. Nii tuli mul kuppe eemaldada kuni sügiseni. Lõpuks mesilased loobusid ja jäid rahulikult talvituma. Nüüd kevadel ongi emaga pahasti. Mesilased teadsid juba eelmisel aastal et, emaga on probleemid. Mesilased on targemad  kui mina.

Sel aastal hakkas remmelgas õitsema 22. aprillil. See on umbes 10 päeva hiljem kui tavaliselt. Ilmad muidugi ei ole eriti soojad ning võimalik, et kogu remmelga korje jääbki ära. Siiani toodi tarru õietolmu, mis on andnud suure tõuke mesilasperede arenguks.

Kevad käes

Janek Saarepuu (alfa) päevik Maalehes - 18. aprill 2013 - 11:28

Esmaspäeval toimus lõpuks see kauaoodatud sündmus – mesilaste kevadine puhastuslend. Terve mesila sumises, nagu oleks mitu sülemit õhku tõusnud. Enamus mesilasi kannatas selle päevani, oodates võimalust teha puhastuslend võimalikult sooja ilmaga, sest mida soojem ilm, seda vähem mesilasi hukkub. Lend algas vaikselt juba kella 13 ajal, kuid kõige intensiivsemaks muutus pärast kella kolme päeval. Vilus võis olla +12 kraadi sooja.

Mesilasperesid sel päeval segada polnud mõtet. Neid oli igal pool, astumine oli päris võimatu.

Juba järgmisel päevalt tõid mesilased helekollast õietolmu. Nii lepp kui sarapuu läksid ühel ajal õitsema. Mõlemad taimed on tuultolmlejad, kuid väga olulised õietolmu taimed mesilastele kevadel. Veel võib juba näha paiselehe õisi ja sinililli. Pajude õitsemiseni on veel aega, kõik sõltub ilmast. Ajaliselt peaks see ammu käes olema.

Alates kolmapäevast on ette võetud mesilasperede kontroll. Olulised toimingud varakevadel on põhjade vahetamine, toiduvaru kontroll, mesilasema olemasolu kontroll. Põhjade vahetamisega saab palju teada talvitumise kohta. Milline ja kui palju on langetist, see annab vihje pere tugevusele ja kas hiir ehk tarus paha teinud. Toiduvaru, see kulub kevadel eriti kiiresti. Praegu võiks tugevas mesilasperes 10 kg toitu olla, see teeb umbes 3-4 raami. Tarukaalu pere kulutas esmaspäeval 0,5 kg toitu. Õietolmu saavad hetkel väljast, kuigi tarus võiks suira samuti olemas olla.

Mesilasema on kevadel eriti oluline. Kui ta on olemas ja muneb ilusti, siis kasvab pere suureks ja tugevaks ning korjab korralikult mett. Ema kontrollimisel piisab, kui näed ära, milline haue paistab. Kõrge haudme puhul on peres kas lesemuneja ema või veel hullem, töölised on hakanud munema. Mõlemal juhul on mesilaspere määratud hukule. Selline pere on parem liita teise perega. Korpustarus käib see lihtsalt. Kontrollid mõlemad pered läbi ning emata pere viid emaga pere juurde. Paigutad ajalehe pesa peale, teed sellesse mõned augud ja paigutad emata pere korpusega emaga pere peale. Ajaleht aitab hoida et, ei tekiks kiiret perede ühinemist. Vaikselt üheks pereks muutudes on mesilased palju leplikumad. Mul on harva juhtunud, kui mesilased omavahel taplema lähevad.

Sel kevadel olen ühendanud kokku kuus pere. Neli oli neist emata ja kahel oli ema olemas. Kui mesilased pole veel puhastuslendu teinud, siis nende ühendamine käib lihtsalt. Tuleb tõsta lihtsalt mesilased ühte tarru ja kinni panna. Järgmiseks päevaks on neil ühine kobar ning mesilasema muneb.

Üle Eesti on kuulda, et sel talvel hukkus palju mesilasperesid. Põhjused on erinevad. Mesinikud ei oska eriti hinnata põhjuseid, miks pered hukkusid. Aega, millal  see juhtus, ei osata samuti määrata. Sel aastal on ka minu mesilas talvekaod olemas. Põhjustena võib ära märkida varroalesta kahjustust augustis-septembris, pered nõrgenesid selle tagajärjel ning hukkusid detsembris või jaanuaris külma ilmaga. Mõlemas kuus oli üle 20 päeva pikk külmaperiood. Väiksed mesilaste kobarad tarvitasid kobra läheduses toidu ära ning kuna nad ei saanud külmaga liikuda toidu juurde, suridki nälga. Talvekadude hulka loen ma ka mesilaspered, kus ei ole mesilasema ning mul tuli nad liita perega, kus oli mesilasema olemas. Üldiselt on pered tugevad, puhtad ning usun, et arenevad ruttu tugevaks. Sel aastal küll kahenädalase hilinemisega.

Puhastuslend oli või mitte?

Janek Saarepuu (alfa) päevik Maalehes - 8. aprill 2013 - 12:52

Viimasel ajal on mesilased ära teinud vaikse puhastuslennu, nii et ei olegi aru saada. Igal päeval lendab väike hulk mesilasi ning nüüdseks enam väga välja ei kiputagi. Sellist suurt puhastuslendu nagu igal aastal on olnud, mesilased ei ole teinud. Vajadus sooja ilma järgi on suur. Peale selle, et mesilased saaks lennata, on oluline toiduvaru tarudes. Külma ilmaga kulub seda palju. Kuigi sügisel jäetakse korralik toidu hulk tarru, on viimane talv olnud pikkade külmadega.

Tarukaalu pealne pere kulutas aprilli alguseks 21 kg toitu. Arvestamine algas kohe pärast mesilaspere koondamist augustis. See on päris suur hulk. Arvestades ühe keskmise raami peale mis võiks olla 2,3 kg siis, teeb see üheksa kärge.  Oluline on et, talvitumine ei ole veel läbi! Toitu peaks tarudes jaguma kuni esimese korjeni, mis sel aastal lükkub edasi. Lisaks pole üldse kindel, kui paju õitsemise ajal ilmad piisavalt soojad on.

Eelmisel nädalal tegin oma mesilas toiduvaru kontrolli. Olukord on suhteliselt hea. Paarile perele sai söödaraame juurde antud, kuna üks pesa külg oli tühjade raamidega. Üldiselt oli peredes näha kaanetatud meekanne.  Lähima kümne päeva jooksul tuleb uus kontroll teha. Oodata sellega ei tohi, võib peredest ilma jääda.

Põhjade vahetamine on kevadel oluline. Praegu ootan lume sulamist tarude ümbert. Tavaliselt teen seda aprilli esimestel päevadel, sel aastal loodan umbes 20. aprillil ära teha. Selleks valmistan ette terve mesila grupi jagu puhtaid põhju ning vahetan kõik  korraga.  Iga pere  juures hindan korpuse kaalu, põhja puhtust ja kärgede puhtust. Oluline on ka, kas peres on mesilasema olemas. Seda saab kontrollida soojema ilmaga, kui mesilased lendavad.

Vahetasin tarukaalul oleval perel põhja ja sisse piiludes oli märgata, et taru on seest puhas. Mesilased on pikale ja raskele talvele hästi vastu pidanud. Varasemalt pole mul mesilasperesid eriti hukkunud. Sel aastal hukkus neli sügisel tehtud väikest pere. Nad kobardusid kohe sügisel vastu taru lage ning hukkusid toidupuuduse tõttu. Detsembris-jaanuaris oli üle kahekümne järjestikuse külma päeva. Sel ajal väikese pere kobar ei saanud liikuda sööda juurde. Tugeval perel on alati rohkem võimalusi talv edukalt üle elada. Nad saavad vajadusel liikuda toidule lähemale.  Väikseid mesilasperesid saab üle talve tuua neid mitmekesi ühes tarus koos talvitades või viies nad siseruumi, kus temperatuuri ei lange palju alla null kraadi.

Veniv kevad

Janek Saarepuu (alfa) päevik Maalehes - 28. märts 2013 - 18:04

Kevad ei taha ega taha tulla. Päike paistab, lumi sulab päikese käes, kuid vilus tekib kohe jää. Üksikud mesilased käivad lendamas, sellist korralikku puhastuslendu nagu kevadel vaja oleks, pole võimalik teha. Praeguste ilmaprognooside järgi ei juhtu seda veel mitu nädalat. Tõenäoliselt jääbki selle aasta kevad mesinduses mitu nädalat hilisemaks. Tavaliselt õitseb paju meie kandis 13 aprilli paiku, mõni päev siia-sinna. Praeguseks pole isegi lepp ja sarapuu õitsema läinud.

Mesilased tarudes on kannatlikud, nad ootavad. Ootavad ilma, mis võimaldaks neil lennata ja end vabalt tunda. Päike küll soojendab, kuid lumi ja jää hingavad altpoolt. Mesilane, kes pikemalt lumele jääb,  sealt enam ei tõuse.  Esmalt tardub, ta on elus, kuid jõudu uuesti lendu tõusta pole.  Kui päike enam talle peale  ei paista, siis ta hukkub. Sellised mesilased on tegelikult täiesti terved ja elujõulised, kuid nende vale arvestus lumele maandumisel saab neile hukatuseks. Kui te jalutate mesilas ilusa ilmaga, siis isegi kui üksikud mesilased on õhus,  nad maanduvad teie peale. Nad ei ole huvitatud maandumisest lumele, kui neil on võimalus mujal jalgu puhata.  Mesilaste lumel hukkumise vähendamiseks võib lumele laotada heina või põhku.  Mesilased saavad sellele maanduda ja oma häda ära teha.

Teine asi, mida ma igal aastal olen teinud,  on mesilas  lumele tuha raputamine, mis  kiirendab lume sulamist.  Praegu, kui enamus päevadel päike paistab, sulab lumi kordades kiiremini. Valged väljad aga püsivad muutumatult, nii kaua  kuni ööd püsivad külmad. Tuha võib asendada näiteks turbaga või millegi muu tumedaga, mis on ohutu loodusele.

Praegu on aktuaalne, millal ja kuidas võib mesilasperesid uude asukohta paigutada?  Kuna uued kohad on tõenäoliselt lume all, siis enne ei saagi mesilasperesid liigutada, kui uus asukoht on puhas ja alus paika pandud.  Mesilased orienteeruvad praegu ainult oma taru järgi. Nii kaua, kuni  enamus mesilastest pole lendamas käinud võib mesilas vabalt tarusid ümber paigutada. Kui juba puhastuslend tehtud,  siis mesilas enam tarusid liigutada ei saa. Küll aga võib neid viia kaugemale. Samuti võib neid liigutada julgelt puhastuslennu päeval. Näiteks on ilmaprognoosi järgi näha, et tuleb ilus ilm. Hommikul transpordid mesilaspered uude asukohta, avad lennuavad ning lased neil vabalt lennata.

Mesilaste abisöötmisest

Janek Saarepuu (alfa) päevik Maalehes - 18. märts 2013 - 11:38

Mesinikel on tõenäoliselt praegu palju raskemad ajad kui mesilastel. Pikalt kestev külm paneb muretsema oma hoolealuste toiduvaru ja pikale veniva talve üle. Tegelikult pole praegu veel midagi hullu lahti. Varemgi on juhtunud et, puhastuslend toimub alles aprilli alguses. Sel aastal võib see isegi aprilli teise nädalasse lükkuda.

Natuke paha on suur temperatuuride kõikumine. Öösel kuni -20 ja päeval paar kraadi külma panevad mesilasi eriti proovile. Enamus peresid kasvatavad juba uut põlvkonda, seetõttu kulub toitu palju rohkem.  Suur hulk toidust kulubki sooja tootmisele.  Lõikav kirdetuul viib tarust palju sooja ning toiduvaru kontrollimine on raskendatud.  Tegin osadele peredele toiduvaru kontrolli, tuul segas väga kõvasti. Sellega võib kasu asemel pigem kahju teha.  Tuulega ja miinus kraadidega ei ole võimalik mesilasperet toiduvaruga aidata. Need väiksed putukad kaotavad oma soojuse väga ruttu ja külmuvad läbi. Seda  tööd saab teha  ainult tuulevaikse ilmaga.

Mesilastele kasutatava kandi võib ise teha ja osta poest. Tehases toodetud kandi on juba täpselt õige koostisega. See ei lähe nii ruttu vedelaks. Ise tehes tuleb arvestada, et kandi ei tohi jääda vedel, kuna võib sel moel mesilastele peale valguda. Kandi tegemiseks tuleb võtta mett, millele hakatakse lisama tuhksuhkrut. Suhkrut lisatakse niikaua, kuni kandi ei kleepu käte külge ega vaju soojas toas laiali. Kogused sõltuvad selest, kui palju kandit vaja on.  Selle tegemine võtab tükk aega. Lihtsalt ei saa midagi.

Kui ollakse veendunud, et mesilasperes on toidupuudus võib anda abisööta. Kandi perele toiduks asetamine käib suhteliselt lihtsalt. Lamavtarus tuleb võtta ära paar vaheliistu kobra pealt ning paigutada sinna kandi. Poe kandi kasutamisel tuleb pakk lahti lõigata, kile ära keerata ning lahtine pool otse kobara peale panna. Kuna mesilased saavad nüüd vabalt raamide peal liikuda, võib kasutada midagi, mis neid  igale poole ei laseks. Mina kasutaks kilet, kuid see on igaühe enda valik. Isetehtud kandi paigutamine käib samamoodi, kuid see tuleb eelnevalt marli sisse panna. Korpustarudele tuleb ehitada kandi paigutamiseks paarisentimeetrine krae, muidu ei mahu kandi katuse alla ära. Lisasööt tuleb siingi paigutada kobra peale.

Praegu on tegelikult juba käes aeg, mil mesilasperedel võib hakata sööt otsa saama. Iga pere kulutab sööta erinevalt. Minu kaalupealne pere on praeguseks kulutanud alates 1. september  umbes 12,5 kg toitu. See on viis talveraami umbes. Päris arvestatav kogus.  Pere on muidugi väga suur. Võimalik, et talle tuleb tagastada korpus, mis sai ära võetud oktoobri teises pooles.

Mesilased, kes on sügisel hästi hooldatud, peaksid elama hästi. Neile pole vaja anda mingeid lisasöötasid. Mesindusraamatutes kirjutatakse igasugustest lisasöötadst ja tervistparandatavatest segudest. Ma pigem järgin looduse valikut. Kõik, mida mesilased ise loodusest korjavad, on hea, ning raamatutes soovitatavad segud, pudrud jms ei kõlba kohe mitte.  Need ei kuulu mesilaste toidu juurde. Ära anna mesilastele midagi, mida sa ise ei sööks.

Valmistume mesindushooajaks

Janek Saarepuu (alfa) päevik Maalehes - 5. märts 2013 - 12:45

Urbekuu on saanud alguse, me peame seda juba oma hinges kevadkuuks. Kuigi välja näeb ta viimasel ajal talve moodi. Hiljutised soojemad ilmad meelitasid nii mõnedki mesilased lendama. Päikese käes olevad pered võisid teha väiksema puhastuslennu. Nüüd on aga külm talv tagasi, koos lume ja tuisuga.  Varakevadised ilmad ongi väga heitlikud. Pikaajalised ilmaprognoosid võivad muutuda iga päev.

Seni kuni kevad pole kohale jõudnud, saavad mesinikud mesindushooajaks ettevalmistusi teha. Just praegu on paras aeg ehitada tarusid-korpuseid, raame ja muud inventari. Lamavtarusid pole ma rohkem kui 10 aastat ehitanud. Kuid kunagi olen neid päris hulga valmis meisterdanud. Nüüd ehitan ainult lihtsamaid korpuseid.

Olen viimase paari aastaga avastanud et, mesilastel pole suurt vahet, kas nende taru seina paksus on 10 või 3 sentimeetrit. Õhema seinaga suvetarud on päris laialt levinud. Olen jätnud juba paar aastat mõned pered talvituma suvekorpustes. Eelmisel aastal läks kõik ilusti. Õhukese seinaga tarus oli umbes viieraamiline pere, kes väga edukalt talvitus ning hakkas tunduvalt kiiremini arenema kui kõrvalpered. Selle üks põhjus võis olla ka kvaliteetne mesilasema.

Täispuidust tarudel on üks eelis – nende hooldamine on lihtsam. Kevadise desinfitseerimise võib teha, lükates maha suurema sodi ning käies tulega üle. Penotarud seevastu vajavad suuremat ettevaatlikkust. Kokkuvõttes on igal tarul omad eelised ja puudused.

Peale tarude on vaja kevadise perede arengu ärakasutamiseks palju raame. Terve ja tugev pere võib ehitada kevad-suvel üles 50 ja enam raami. Loomulikult kannatab meekorje, kuna palju energiat ja mett läheb kärgede ehitamisele. Varakult ettevalmistatud raamid lihtsustavad mesiniku tööd kiiremal ajal.

Kui raamid on kokku löödud, võib hakata traatima. Kasutan 0,4 mm Saksa päritolu roostevaba traati. See on üks parimaid, mis meil saada on. Peenem traat  venib ülimalt ruttu ega ole kärjepõhjale piisavaks toeks. Enam kui 0,5 mm traat on liiga jäme ja selle pingutamine on palju raskem. Traatimine valmis, tasub kohe ka kärjepõhi raami paigutada, sest juba paari nädalaga kipuvad osades raamides traadid lõtvuma.

Mesilane kellel pole isa

Janek Saarepuu (alfa) päevik Maalehes - 16. veebruar 2013 - 10:32

Isamesilasi ehk leskesid on võimalik tarudes tavaliselt kohata maikuust kuni augusti lõpuni. Harva  hoiavad töömesilased neid hilissügiseni või lasevad talvituma jääda. Mesilastevõõra inimese jaoks on nad suured ja hirmuäratavad, tugeva suminaga. Tegelikult puudub neil nõel nagu töömesilastel ja on seetõttu üsna ohutud.  Vaata videot lesed lendamas SIIT

Isamesilastel pole isa, kuid neil on vanaisa , arenema hakkavad  nad viljastamata munadest. Terve mesilasema teab alati, millisesse kannu muneda viljastamata ja millisesse viljastatud muna. See sõltub kannu ava suurusest.  Munemisel puudutab mesilasema tagakehaga kannu äärt, selle suurusest sõltub muna viljastamine. Isamesilased kannavad edasi 100 protsenti mesilasema geene.  Kui töömesilasel on 32 kromosoomi, siis isamesilastel ainult 16. Munast valmikuni on neil kõige pikem arenguperiood, 24 päeva.

Lesed on palju suuremad kui töömesilased, kaaludes koorumisel umbes 200 mg. Koorudes on nad üsna abitud. Nende ülalõuad on suhteliselt nõrgad, koorumisel vajavad töömesilaste abi et kannust välja saada.  Leskede eest hoolitsevad töömesilased. Isamesilastel on väga hea nägemine ja haistmine. Neil on 8000 liitsilma ning kolm lihtsilma.Võrreldes töömesilastega elavad nad kaua, kuni 90 päeva.  Terve ja tugev mesilaspere kasvatab suve jooksul tuhandeid leski. Nende ainus eesmärk paistab olevat noorte mesilasemade paaritamine.  Kuid kas ainult? Mesilaspered, kus on suvel lesed, pidid palju paremini korjama kui need, kus on kõik lesed eemaldatud!? Äkki neid on vaja ka pere töömeeleolu tõstmiseks? Mesilased on loomult kokkuhoidlikud, isamesilased on korjevaesel ajal  liigsed toidu kulutajad.

Kui korje augustiks on lõppenud, aetakse lesed kärgedelt minema. Alguses paiknevad nad karjadena taru seintel ja põhjal. Mida rohkem sügise poole seda vaenulikumalt suhtuvad töölised neisse. Lõpuks tiritakse neid jalgupidi tarudest välja. Nende isamesilaste elu, kes on sel ajal veel elus, lõpebki külmas ja näljas. Vaata Metsamesiniku videot leskede tarust  välja ajamisest SIIT

Miks mesilased käituvad selles videos niimoodi?

Suminad tarus ja arvutis

Janek Saarepuu (alfa) päevik Maalehes - 9. veebruar 2013 - 1:21

Kevad on iga päevaga sammukese lähemal,  päev pikeneb ligi 5 minutit ööpäevas. Mesilased peaks veel  vaikselt talvituma. Üsna tihti teevad nad juba veebruaris haudme ja sel aastal tundubki,  et päris paljud mesilaspered on alustanud haudme tegevust. Kaalupealne pere hakkas pärast suurt külma järjest enam toitu tarbima. Nüüd kasutavad ööpäevas 90g sööta. Seda on rahuliku talvitumise kohta liiga palju. Muidugi, pere on ka päris suur, katavad 10 kärje vahet. Kui pered on korralikult söödetud, ei ole vaja talvel neid segada. Alates märtsist võib juba alustada toiduvaru kontrollimisega.

Toiduvaru saab kontrollida mitut moodi. Olenevalt tarust ja talvitumismeetoditest tuleb arvestada ikkagi, et pere ei tohiks põhjuseta lahti võtta. Nii võibki toiduvaru kontrollida lamavtarudes, liistu vahelt piiludes. Kui on näha kaanetatud kärg, siis ei peaks muretsema. Teine võimalus on pista liistu vahelt noa ots kannudesse ning kui välja tõmmatav nuga on mesine, siis peaks toiduga kõik korras olema. Veel võib kahtluse korral koputada raamide pihta. Tühi raam kumiseb, kohe tunda et on tühi. Toidupuudust kannatav pere on üldiselt ärritunud ja koputamine seda enam hullemaks ei tee.

Korpustarudes on veel lihtsam. Kui on soov toiduvaru kontrollida, võib  korraks taru tõsta või vaadata pesa pealt.  Praeguseni peaks olema mesilastel üle poole toidust alles.  Ise pole kunagi kandit neile kevadeti andnud, kuid vajadusel  võiks seda teha. Kandipakk lõigatakse natuke keskelt lahti ja pannakse avatud poolega raamide peale. Kui mesilased vajavad lisasööta, siis võtavad ise.

Ma pole kevadel oma mesilasperesid kunagi kandiga ergutanud kindlal põhjusel. Kui nad hakkavad saama lisatoitu, siis jääb neil kasutamata osa tarus olevast toidust. Igasugune kevadine ergutamine soodustab varasuvist sülemlemist. Kandi asemel  kaanetan lahti tarus olevad toiduraame. See mõjub samuti pere arengule ergutavalt.

Eestis on tekkinud üks mesinduslik ajakiri, mis ilmub ainult internetis ning millist on ammu vaja olnud. Paar päeva tagasi ilmus selle ajakirja teine number. Ma olen alati eeskujuks pidanud kuni 1940 ilmunud ajakirja ’Mesinik’. Mesinikele on oluline  mesinduslik lugemine. Eesti  mesindus ei ole võrreldav suur rahvaste mesindusega, kus ilmub mitmeid ajakirju. Meil on kõik väiksem. Mesinike vähem, uut informatsiooni vähem ja uuemad uudised maailmast peaaegu ei jõuagi meieni. Mõned keeli oskavad vahest kõnelevad uuematest mesinduslikest uudistest.

Uue ajakirja näol,  mis ilmub 4 korda aastas, on loodud üks võimalus lisaks lugeda mesindusest ja mesinikest. Ajakirja kohta saab infot siit: www.suminad.ee

Syndicate content