Uudiseid mujalt

26. veebruar: Õhus on kevadet

Mesinik Allu Maalehes - 26. veebruar 2010 - 21:17

Õhus on kevadet tunda. Ilm läks soojemaks, täna hommikul istus meie suure tamme otsas vares ja hüüdis kolm korda jutti kraaks-kraaks-kraaks. Ja nii päris mitmed korrad. Selle järgi vanarahvas ennustas kevade tulekut, ma ei mäleta kahjuks, mitu päeva siis veel kevadeni jääma pidi. Must rähn trillerdas juba tükk aega lepikus ja hakid lendasid kõrgepingepostide ümber. Talvel polnud neid ühtegi näha. Kõrgepingepostid on betoonist ja seest tühjad, seal elavad hakid sees. Nüüd siis imselt jagati pesakohti.

Muidugi hakkab mesinikku kohe mesilasse ka kiskuma. Võtsingi täna asja ette, seda ei saa küll käiguks nimetada, pigem kaevamiseks. Kolm labidatäit lund ja samm edasi. Sedasi ma seal müttasin, nii et nahk märg. Teerajad kaevasin sisse, kohati on lumi tarude vahel tuisanud üle meetri, tarude seina ääres on vähem. Tõsine probleem on see, kuidas lumest seal ruttu lahti saada. Sinna on õnneks aega.

Kuulasin tarud ka üle, kõigist kostis ilus kahin peale koputust. Üks oli siukene taru, kust ei kostnud midagi, ja kui lahti tegin, ei olnud seal ei mesilasi ega mett sees. Seal ilmselt oli ema otsa saanud, võibolla meevõtmise aegas või kes teab millal, sügisel nad sõid suhkrulahuse ilusasti ära ja kõik oli korras. Järelikult ei sündinud sellesse peresse üle talve elavaid mesilasi.

Suvemesilased lahkuvad tarust, kui nende lõpp hakkab tulema. Peresid langeb alati välja, aga praeguse seisuga täitsa normaalne kõik. Põhjalikumalt midagi uurida veel ei saa. Ühe taru juures juhtus sedasi, et lumelabidas läks taru vastu kolkskti, mõned mesilased kargasid välja ja kukkusid lumme. Edasi kaevasin väga ettevaatlikult ja hoidsin labidat hoolega käes. Sellega on esimene kevadtöö mesilas tehtud.

Lumepilte polegi vist enam mõtet lisada, tänavu talvel on neid kõik näinud :)

Syndicate content