Karu käis külas

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Seekord siis selliselt , et proovin ka panna pilte üles ...
Õnneks emakaru koos kahe pojaga kangutas tühjaks kaks taru ja kolmanda oleks ka vist teinud , aga õnneks puu takistas ...
mütatud aga oli palju ja peale kohalkäimist mesilagrupis ja koristamist oli ilmselt inimese lõhn asjadel värskelt juures - siis enam tarude kallale ei läinud järgmisel ega ülejärgmisel ööl , kuid ümber mesilagrupi oli tatsatud küll ...

Nii me siis vaheldumisi jahimeestega liigume ringi - eks näis siis millal mesikäppadel veel enne talveund jälle kõht tühjaks läheb ja matti võtma üritatakse tulla ...

Keskmine: 4 (4 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Uudishimust

Egas tarude ümber aeda (või elektrikarjust) olnud?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Tähelepanek on järgmine

Kui karuotil on tung mee järele ja eriti , kui emakaru õpetab poegi sügisel välja , siis muutub loom metsikuks igasuguse ärritaja suhtes - vaata seda http://www.mesindus.ee/node/482 ja siis veel seda http://www.mesindus.ee/node/501 - siis saad ehk aimu , mis ott ette võtab , kui saadud tsurakad ta vihale ajavad .
Keegi siin pakkus välja , et okastraat ja aed , teisel pool Neeruti mäekünkaid ei pidanud ilmselt sama 2 pojaga ottimammat okastraadist aed ja kuuldavasti ka koerte kisa , kes olid ketis ...

Omal ajal , kui elasin Peipsi järve läheduses ja oli kaks koera - laikat , kellest üks oli kogu aeg lahtiselt ja aed oli ümber - ''eksis'' aeda küll põtru ja kitsesid ja sigu ... Karu võttis mesitaru ja lohistas taru aiast , välja üle tee metsa , ning toimetas seal rahus , läks aasta mööda , tuli ülbelt metsast tiig kaldale - püherdas , ujus üle ja suundus jälle ülbelt aia poole ! Õnneks olime sel päeval kodus ja kuna oli tööpäev ja rahvast oli rohkem (elasin metskonnas , kolm kilomeetrit külast .. ) ja koerte julma haukumise peale läksime välja , siis see kirjeldatud vaatepilt avaneski ...
Et karu minema saada võttis taat püssi ja lasi paar litakat õhku - siis võttis otil taguotsa lahti ja pani putku ... Arvata on , et muidu oleks ott uue taru aiast võtnud vaatamatta koerte kisale ja isase laika rünnakule...

Vot sellised lood siis seekord ...

No vaevalt ta vihast või

No vaevalt ta vihast või ülbusest tarude kallal laamendab, pigem ikka süüa tahab.
Ei tea, kas see ei aitaks, kui tarudest eemale karule mingi õunahunnik organiseerida vmt.?

sant sauna

Oli vist selline vanasõna, et lase sant sauna pärast aita lavale kah.

Nojah, kuidas keegi asja näeb

e. kui põhimõtteline kiusuajamine siis muidugi mitte. Kõige õigem oleks üldse kõik putukad ja mutukad ja linnud ja elukad maha lüüa, sest ega inimesega ju planeedile Maa keegi elama ei mahu (õigemini inimene ei mahu teistega). Analoogne oleks see, kui hiired varuksid meile tuppa oma talvevarud, mis meilegi sobiks (nt. kilode kaupa pähkleid)...ainult inimese meelest ei oleks imelik see, kui ta oma kodus teeks, mis tahab; see-eest on ta meelest imelik see, kui karu omas kodus sööb

Elektrikarjuse traadi asemel

Elektrikarjuse traadi asemel peaks okastraat olema, agakui nii teed siis on loomakaitsjad tagajalgadel püsti ja vahutavad.
Tähelepanek siis selline, kui karud ja tarud on SAMALPOOL elektrikarjuse traati, siis jääb karjus terveks.

:D jajah

..aga seda ainult seniks, kuni seal teiselpool karule süüa jätkub Wink
Äärmusrühmitustega ei tohiks küll arvestada (vabandust loomakaitsjad!), sest ma kujutaks ette, et kui karul oleks valida okastraadi ja kuuli vahel valiks ta esimese.
See et karu on EU kaitseall...kõigest bürokraatia...karusi lastakse jätkuvalt samapalju, kui enne EU-d, lihtsalt paberit tuleb rohkem sodida.

Karud korduvkasutusse.

Eestis olla juba 800 karu (kas tõesti nii palju) ja 200-300 sünnib/sündis talvel juurde. Lastakse mõnikümmend, aga loomulik surevus, kas need korjused korjatakse loomakaitsjate ja keskonnakaitsjate poolt kokku ja viiakse Väike-Maarja raipevabrikusse, või jäävad nad metsaalla mädanema?
Kui põletamisele- siis on utiliseerimine.
Kui jääb metsa mädanema - siis on reostus.
Aga kui jahimees teeb mõmmi lihaks ja nahast saab kamina ette vaiba- siis on KORDUVKASUTUS või TAASKASUTUS.
Iga mesiniku unistus on KARUD TAASKASUTUSSE, ja siis saabub rahu mesilasse.

800 karu on küll laest

800 karu on küll laest võetud mu meelest, 500-550 peaks ametliku loenduse järgi olema...ja kui arvestada, et kui neist isegi 200-300 on emased ( tõenäoliselt siiski vähem, sest noorte ja isaste jaoks jääks siis ikka väga väike osa), siis neist u. 100 saavad talvel pojad, keskmine pesakonna suurus 2 kandis, seega 200 vastsündinut, lisandub poegade suremus, mille suurust paraku küll uuritud pole, aga kindlasti on see kõigist vanuseklassidest suurim (looduslik suur, sest lihtsalt nõrgad + mõned isakarude maha murtud + inimhäirimise tõttu hüljatud ja hukkunud (Nigulasse viiduist sageli nagunii enam normaalseid karusid ei saa ilmselt)), siis vast jääb mingi 100 uut karu järgi. Järgnevail aastail hukkub nii mõnigi lisaks, seega praegune küttimismaht peaks küll üsnagi stabiilse arvukuse tagama...keskeltläbi.
Mis metsa all mädanevatesse laipadesse puutub, siis...bioloogia tundi oled kunagi sattunud? Selline asi on olemas, nagu aine- ja energiaringe!!! Kõik söögiks Wink

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Hmmm

Pole midagi laest , ainuüksi Järvamaal on loendatud üle kaheksakümne karu ...
Peipsi äärne piirkond koos Alutaguse laante ja rabadega on teadupärast suurima karude populatsiooniga ala ja ainuüksi sealses piirkonnas on karude arvukus oletatavasti üle kolme ja poolesaja isendi - see ju alalt ka kõige suurem ...
Muid piirkondi pole küll teada ja need loendustulemused võivad olla siia sinna nihkes , kuid arvan , et ikka sinna 800 mesikäpa tuuri kisub julgelt ära küll ...
Neeruti kandis on liikvel olnud nii 10 otti (kolm külastas mul mesilagruppi - ema ja kaks poega ) teisel pool paar isast laamendas 2 mesilat laiali ...

Huvitav, kust need andmed küll tulevad, sest...

Ametliku loenduse põhjal ( vt. statistikaameti Statistika andmebaasi) Eestis 2006.a. 530 karu. viimase aja muutused järgmised:
Ida-virus oli 2002.a. 150 karu, 2006.a. 100 karu;
Lääne-virus oli 2002. a. 122 karu, 2006.a. 100 karu;
Jõgavamk. 2002.a. 97 karu, 2006.a. 50 karu;
Järva mk. 2002.a. 59 karu, 2006.a. 50 karu;
seega põhilistes "karumaakondades" jäänud viie aastaga 128 karu vähemaks. Ja ei saa öelda, et nad populatsiooni servaaladele oleks kõik läinud: 2002.a. loendati Eestis 630 karu, 2006.a. 530 karu (muutus -70 karu). Vat nii, loomulikult võib igalühel oma arvamus olla, aga andmed räägivad muud.
See neeruti ümbruse 10 karu...no kindlasti mitte 1-l aastal korraga...10 karu võib kokku saada kui Neeruti ümbrust laiendada nt. Porkunini, aga päris Neerutis kohe kindlasti 10 karu kokku pole. Või kui on, siis lahe, näita mulle ka Tongue

Karude arvukusega on

Karude arvukusega on kindlasti sama lugu nagu on mesilasperede statistikaga Eestis. Toetan pigem 800 isendi varianti kui ametlikke numbreid.
Jogu võiks meile sama kenasti välja tuua, kui palju on Eestis mesilasperesi, seda oleks huvitav siit vaadata:)

:D

Paraku tegelen mesilastega hobikorras, karud on mu töö Smile
Seega jään vastuse võlgu. Muuseas, ma ei arva, et loendusandmed 100% tõde on, aga usutavam igal juhul kui 800 karu variant.

Aga võin välja tuua statistikaameti andmed:D

...mis ütlevad, et 2006.a. 38 000 mesilasperet. Mitte mingit seisukohta ses suhtes ma ei oska võtta, vaatasin järele lihtsalt selleks, et teil oleks huvitav vaadata Smile

loomade loendus

Avalik saladus, et loomade loendus käib järgmise meetodi järgi. On etteantud teatud soovituslik loomade hulk oli vist x isendit 1000ha kohta. Kui loomi on rohkem siis on jahimehed laisad ja peavad metsloomade poolt tekitatud kahjud heastama kui vähem siis tuleb rohkem lisasööta anda ja soolakuid rajada. Loenduse viivad läbi jahimehed ja nad loevad loomi täpselt niipalju kui neil limiidid lubavad. Kontrollid st. loomakaitsjad pööravad tähelepanu ainult oma lemmikutele ja kuid neid rohkem on siis las olla.
Loomade loendus, ähh, ei saa isegi inimest üleloetud. Juba hulk aega vaieldakse kas väljamaale on tööle läinud 10000 või 100 000 eestlast.

Kui palju on loenduse järgi

Kui palju on loenduse järgi karusid Vändramaal sel sajandil ringi luusinud?

Pärnumaa

Loenduse järgi selle sajandi miinimum seal 25 karu, 2006.a. 40 karu
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Ja16&ti=ULUKITE+LOEN...

Pole küll vastamist väga väärt

Avalik saladus on tihtipeale = külajuttuga
Ja kui see külajutt ka vastab tegelikkusele ( mis mõne jahiseltskonna puhul pole loomulikult mingi ime), siis suurkiskjate (st. hundi, karu, ilvese) puhul on see loendamise mehhanism vähe keerulisem kui nt. rebase või metsea vm puhul.
Ja kes need kontrollid on kellel lisaks veel mingid lemmikud on? ma küll pole märganud, et nt. keskkonnainspektsioon mõnele jahimehele valede andmete esitamise eest trahvi oleks teinud Smile

Vändra karu

Pärnumaal karusi on , aga Vändramaa ametlik statistika.

Ei mõista su püüdlust.

Ei mõista su püüdlust.

Pigem ikkagi see 800 isendi

Pigem ikkagi see 800 isendi variant peab paika. Seda võib ka kaudselt seletada sellega, et karude rünnakud mesilatesse on mitmekordistunud. Samuti nende suur arvukus hakkab silma ka tavainimestele, kes neid teedel ja põldudel sageli kohtavad. Rünnakud koduloomade vastu on esinenud tihemini, kui varem. Ei usalda seda statistikat,
niisamuti ka keskmist meekogust mida pakutakse eesti rahva poolt ära söödavat. Tarbitakse palju rohkem.

Huvitav tõesti

Vat see on koht, kus oleks vaja üks uuring ja analüüs teha, sest see et karusid palju kohatakse ei pruugi üldsegi olla üksüheses seoses arvukuse tõusuga (mis ei tähenda, et kindlasti pole sellest tulenev).
Asi selles, et
1) suurenenud võib olla karude liikuvus, kui on miskipärast metsas toitu või elupaika üldse vähemaks jäänud (nt. metsaraiete tõttu jääb sobilikku elupaika vähemaks ja enam ei mahu samapalju karusi kõrvuti elama kui varem)
2) nn. tuumikalal vähenev arvukus ja pop. perifeerias kasvav arvuskus näitab selgelt, populatsiooni levila laienemist, mis sisuliselt on suuresti noorloomade hajumine. Noored on aga teadupooles oluliselt totumad ja jäävad inimesele sagedamini ette ning vägagi tõenäoliselt tekitavad suhteliselt sagedamini kahjustusi (kasõi neilesamustele mesilatele)
3) Kuhu lähevad Nigulas üleskasvanud karud ja kas nad ikka on inimpelglikud?
Rohkem pole praegu mahti mõtiskleda siin, aga kindel on see, et asi pole nii lihtne kui tundub.

laul

Lihtsalt ilus laul Vändra metsa karudest tuli meelde. Üks suuremaid valdu Eestimaal, metsa peaks ka olema ,aga kus on loendatud karud. Jagame karud valdade arvuga , oma 3-4 tükki peaks ikka tulema.

Asoo :)

Sellele oskaks ilmselt vastata Peep Männil või tema Pärnumaa korrespondent, aga vaevalt need karud nii ühtlaselt valdade vahel jagatud on Smile Ilma loendamatta saaks seda umbkaudu leida nii, kui teaks karule sobilike alade pindala ja seda kui suur on sellistes oludes karu kodupiirkond ja nende omavaheline katvus...need andmed aga Eestis puuduvad.