Karupere teod metsamesilas ...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Peale pikka sajuperioodi läksin siis raba äärde mesilasi vaatama ja pilt avanes järgmine ...
Laamendanud oli karupere tublisti 9 taru oli pikali , neist viis oli täielikult tühjaks tehtud ja osad korpustarud täiesti laiali lõhutud ...
Eelmisel aastal käis emakaru kahe pojaga , kes tänaseks on kolme aastased , tänavu on koosseis täienenud - liitunud on ka suur isane , kelle jalajälge mu 45 numbrine jalanõu ära ''uppus'' ja veel on sündinud tänavune karvapall , keda nüüd ema koolitas ... ( karude arv on jälgede järgi enam-vähem kindlaks tehtud ! )
Jälgi oli palju - nii viljapõllus , kui metsas ja tugev vihm oli ikka põhjalikult need jäljed segi paisanud , ühest selgemast ka siis pilt lisas ...
Pilte on veel rohkemgi , kuid kõik ei mahu ja päris selgeid ja arusaadavaid on vähe - mõningane ülevaade neist ...

Elu on sellel perel ilus - viljapõllud ligidal , raba koos marjadega käpa ulatuses , seakari , keda toidetakse söödaplatsil suure hoolega ja kes rüüstab viljapõlde , mis mühin , samuti söögiks võtta ...
Kitsed, põdrad liiguvad samuti - mu mesilagrupp ka heaks maiuspalaks ehk toidulisandiks käepärast ... Elupaigaks on selline tihnik ... ligi saab ilmselt ainult buldooseriga , igal juhul koerad sinna keeldusid minemast ...
Ja see pole hoopiski probleem , et maanteed on sealsamas ja majadgi on silmaga näha nii ühelt , kui teiselt poolt , maja juures olev lahtine noor koer ei loe midagi neile jõmmidele ...

Suur pätsu on ''kultuurne'' - käib mesila taga künkal ''valves'' ehk siis passimas ja fikseerimas , kas külastan mesilasi regulaarselt või mitte ... Kusjuures see on selline koht , et kui mesilas toimetan - jääb tema märkamatuks , kui poleks praegu , see tähendab tänaseks päevaks teinud põhjalikku otsimise/uurimise tööd , siis nii väitmas poleks ...
Nüüdseks seletan sellega ka lahti selle imeliku võdina kehas , mis mind teinekord mesilasi läbi vaadates on tabanud tagumiste tarude juures ja on pannud mind ärevalt ringi vaatama ...

Kõige väiksem pätajalg kiskus ära kõigil tarudel lennulauad ja proovis ka hammaste tugevust taru peal , suuremale pojale jäi aga mesilastest veel väheks ja ta otsustas kaevata oja kaldal lahti ka herilase pesa - need tigedikud tegid talle aga tuule kiiresti alla ...
Läksin siis õhtul koertega valvesse , ega polnudki vaja kaua oodata , kui lindude ärev sädin andis märku kellegi liikumisest viljapõllu servas. Vaiksed oksaprõksakad ning lindude saatesädin näitasid ära , et keegi liigub kaarega ümber mesila tagumise otsa - kahe põllusiilu vahet ...
Püsisin ühe koeraga vagusi äärmise mesitaru juures , selg vastu vana paju ja ootasin (teine koer kes on juba vana , oli tee ääres autos , et kaaslane saaks mu märguande korral vajadusel ta lahti lasta ... ) - kella üheksaks oli tehtud kaks poolkaart ümber mesila tagumise otsa ja meid üle nuusutatud !!!
Siis saabus kella poole kümne aegu ärev moment , kus koer järsku püsti tõusis karv turris ja rihma pingule vedas - seejärel tuli tuulega raipe peal käinud looma hais ja koer hakkas vaikselt urisema ning lasi ka oma ''haisupommi'' õhku - sain aru , et hämaruses liigub ''keegi'' võsa mööda ja see , kes liigub pole mitte väike loom Pimeduse tõttu polnud näha kedagi , kusjuures minu suureks üllatuseks liigub suur karu üpris hääletult , kui ta aru saab , et midagi on valesti tema jaoks !!! ... ( järgmise hommiku jäljevaatlus läbi ladiseva vihma ka seda näitas , et tegu oli suure isasega ! ) Põllu servas üle nuusutamas oli käinud väiksemate jälgedega loom ...
Tegin siis pauku , sest närv enam vastu ei pidanud - kaugemale tulnuna olnuks loom juba eluohtlik olnud - vahemaa 40 sammu ...
Selleks õhtuks lõppes asi siis selliselt ...

Eks aeg näitab , mis saab edasi - mesilased vean igatahes sellest kohast nüüd kindlalt minema ...
Kahju on omajagu , nii inventaris , kui ka piirkonna kaotuse tõttu , sest antud koht on andnud väärt maitseomadustega mett vaatamata jahedatest öödest tingitud tublisti vähenenud korjest suvel
Küsisin nüüd endalt , kas ikka on nii väärtuslik , et sööta mesilaste ja meega karuperet ...

Pika jutu juurde lisan veel seda , et kompenseerimisest võib und näha seaduste tõttu , mis on väga osavalt sõnaseadjate poolt kokku pandud ja karuloa saamisest võime me jahimeestena und näha , kuna on tegemist looduskaitseala ja poegadega emakaruga ...

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Eile oli

päikesepaistelie ilm ja koristasin seda laga ning remontisin , mida remontida andis ...
Tegin ka üles lõkked - sellised väikesed , et prahti põletada ja seda pudi-sodi , mis ''mööbeldajad'' tekitanud olid .
Olime pojaga kahe mehe ja kogu purustatud tarunduse/raaminduse kokku korjamiseks kulus läbi vihaste mesilaste lennu ligi viis tundi !
Oma suureks üllatuseks leidsin külili keeratud ja tühjaks söödud taru seest ka veel elusa pere jäänuse , olid kõik ilusti ümber ema kobaras . Korjasin nad sealt ilusti kasti ja panin teise perega ühte . Teise pere jaoks oli juba hilja - nemad olid nii läbi ligunenud seal taru seina külles (näha esimesel pildil ), et elule nad enam ei ärganud vahepapi taga , teise pere soojuses , kuhu nad kiirelt said toimetatud ...

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Meehaldjas pilt

Kurb

Kahju kohe lugeda sellisest õnnetusest. Ja ärevaks teeb ka. Minu tarud ju kiviga visata.Eelmisel üleeelmisel nädalavahetusel võtsid jahimehed ühe pontentsiaalse meevarga õnneks, aga järelikult on kuriloomi veel liikvel. See oli küll noor üksik isane, kes ehk polnud jõudnud peale mõtete veel midagi korda saata. Aga suur oli ta igatahes ja elusast peast temaga küll kohtuda ei tahaks.Varem, kui mul mesilasi polnud, leidsin tihti karujälgi aia tagant. Kuuseriisikad jäävad ka metsa vist:)

napikas

eilsest Osoonist siis teadmine, et minu õue kaudu levivad nad edasi kuuevarbaliste maile. 3-3,5km kaugusel on juba pahandust teinud, peab vist ära mineerima. lasta neid teadupärast ei võivat...