Künataru vers. 2

Pronksmedal (100p.)

Valmis künataru täiendatud versioon. Õppisin eelmise versiooni puhul oma vigadest ja kuulasin targemate õpetussõnu ning üritasin neid selle taru ehitamisel rakendada.

Materjal on seekord 40x250 mis peaks kaasa aitama talvisele soojapidamisele. Samuti laiendasin ja pikendasin taru 10cm võrra.

Keskmine: 2.3 (3 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Künataru sobivus.

Thucar! Selle künataru puuduseks pole ju vaid soojapidavus, et paksema seinaga oleks lootust viga parandada! Sellised hobitarud võivad olla kasutatavad vaid pehmemas ja/või lühema talvega kliimas! Meil, kus talv on pikk ja muutlik, on paratamatult pere söödavajadus suurem. Ja kuna mesilaspere liigub talvel kärjel põhiliselt ikka vaid ülespoole, siis künatarus madalatel kärgedel saab nende teekond üsna varsti otsa. Samas suurendab künatarus ilmselt söödakulu ka asjaolu, et pere poolt tekitatud soojus hajub kogu pika küna ulatuses. See on tegelikult sama põhjus, miks korpustarus on talvitumine parem kui lamavtarus. Siit foorumist juhtusin lugema (vist) paar aastat tagasi kellegi lamavtaru leiust, kus raamid olid isegi praegusest Eesti raamist 3 - 4 cm-i kõrgemad - ikka talvitumise parandamiseks. Omades (Eesti) 8-raamistes korpustes eelistan ma pered panna ikka talvituma kahe korpusega näiteks 5 + 5 või 6+6 raami asetades mõlemale poole külgedele raamimõõdus penoga täidetud lisasoojustused. Nii saab taru maht talveks väiksema ja mesilastel lihtsam temperatuuri hoida. Ühe korpusega lähevad talvituma vaid väga väikesed (5 - 6 raami) pered ja neile olen ma soojustatud poolkorpusega lae peale andnud juba veebruaris candy. Kui Sa tingimata tahad jätkata just künataruga, siis peaksid selle tegema lühemaks ja poole võrra kõrgemaks, et talvepesa oleks kompaktsem ja talle jääks ka üles liikumise ruumi.

Pronksmedal (100p.)

Talvitumine künatarus

Talvitumiseks ei jäeta mesilastele tervet taruruumi kütmiseks vaid koondatakse ikka väiksemale kärgede arvule. Eelmisel aastal jäid nad mul 13. kärjele (taru täismõõt 30 kärge). Ülejäänud taruosa eraldatakse vahelauaga ning vahelaua taha on võimalus paigutada lisasoojustust. (Soovi korral võiks kogu ülejäänud taruosa villa täis toppida) Seega võiks talvituvat peret võrrelda 10-15 kärjelise lamavtaruga.

Kui Eesti raami mõõdud on 277 X 414 mm (Juhin tähelepanu, et raami, mitte kärje) siis minu taru kärje mõõdud on suurusjärgus 240 x 480mm suurim erinevus on, et minu kärg on trapetsikujuline.

Üles või kõrvale liikumist illustreeris minu arvates väga hästi minu eelmise talve temperatuuride logimine ja ka lõpptulemus. (Kui jätame kõrvale mesiniku oskamatuse vajaminevaid ja olemasolevaid toiduvarusid hinnata) Talvekobar alustas taru ühes otsas ja talve lõpuks oli ta teises otsas. Mesilased jätsid ise omale kärgede sisse avad oma liikumise lihtsustamiseks.

Pronksmedal (100p.)

Kolmas taru

Valmis kolmas taru. Jalad vaja veel alla panna ja siis võib neljanda kallale asuda. Kõik valmivad tarud saavad ühe vana kärje ja paar tilka sidrunheinaõli peibutuseks sisse. Kolm sülemipüünist on ka metsaserva ja kuuri katusele paigutatud.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Mesilaste sülemid lendavad ikka metsa poole.


Ja Vooremaal võtavad sülemid sihiks Alutaguse metsamassiivi (enamjagu lendavad kirdesse), kuigi sinna paraku mesilasperedele pesitsemiseks sobivaid õõnsaid põlispuid on liiga vähe järgi jäänud.

Nii et sülemeid tasub püüda ja kusaleid üles panna ikka metsaserva- väga harva, kui sülemid lendavad sinna, kus juba teisi mesilasperesid ees on (kuigi mõnikord lendavad ka kõrval asuvasse asustamata kärgedega tarru).

Sülemite püüdmisest, kui huvi: https://mesindus.ee/node/4462

P.20.05.2018 üsna hilisel kellaajal, pealelõunal oli väljunud ja saagisin kahe lepaoksaga ning asustasin tarru käesoleva aasta esimese sülemi, kes juba samal õhtul (!) usinasti korjele asus. See on ilmselt eelmisel aastal ilmale tulnud mesilasemaga, kui sülemi väljumise koht ikka see mesilastaru oli, mida ma arvan.
Ja vaadates ilmaprognoose, siis homme N.24.05.2018 (pärast paari vihmasemat ja vastu mitut selget ennustatud päikeselist päeva) peaks olema taas see päev, kui vana emaga sülemid lootusrikkalt teele asuvad. Ning siis umbes kümmekond päeva hiljem esimesed järgsülemid.

Künataru ehituse soovituste kohta ei ole mul midagi uut lisada. Niipalju kordan, et künataru soojapidavuse määrab seinte soojusjuhtivus (ainult otsalauataguste soojustamisest ei piisa) ja õhu ringliikumine külgedele piki künataru.
Jah, mida kõrgemad kärjed, seda parem, kuid tugede puudumisel on kärje kõrgusel piirid - kinnitub ju künatarus kärg vaid ülemise kärjekandeliistu külge ning eriti pehme on värske kärg haudmesoojas ~+35 o C mesilaste pesas. Teoreetiliselt saab künatarus kõrgema kärje lisatoestuseks kasutada ka (roostevabast) traadist aasa (või "L"-i), mille mesilased siis kärje sisse ehitavad, kui see riputada kärjekandeliistu külge kahe rõnga vahele vabalt loodina rippu (alla võib lisada kärje suunaga kattuvaks fikseerimiseks ajutise lisaraskuse).

Olete tubli, et Te valitud künataru rajalt end heidutada ei ole lasknud ja Eestimaa oludele sobiva künataru leidmiseks edasi liigute. Edu Teile. Smile

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)

Tänud lugemise- ja videomaterjali eest

Tänud Teile,  Lauri selle viite eest. Küll oli tore tõdeda, et on mesinikke, kes ka mesinikust sõltumatult ellu jääda suutva mesilase ideest ja usust veel kinni hoiavad.

Sain loetust ka suurepärase idee oma metsa mõne pakktaru loomiseks.

Hetkel on mesilasse toimetatud vaid esimene uus taru - ainus millel jalad all. Seda tarude lõhnastamist teen pigem jah selle mõttega, et mis nad mul ikka niisama seisavad. Äkki läheb õnneks. Kella 18 ajal käisin mesilale silma peale viskamas siis nägin vähemalt 4 mesilast uue taru lennuavast sisse vupsamas. Loodetavasti mõne sülemi skaudid.

Metsaservas ja kuuri katusel (samuti metsa servas) on sülemipüünised veel jätkuvalt tühjad.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Inimene on jah, enda "looduse kuninga" rolli üle hinnanud.

Aitäh Teile.
Jah, on vahe tõesti, kas olla osa loodusest või püüda olla üle loodusest- viimane on päris võimata soov, sest et me ju looduse lahutamata osa oleme.
Kuni inimene on noor ja terve, võib tunduda, et looduselt saab midagi "võtta", aga vananedes ning juba esimeste tervisehädadega rinda pistes selgub nii mõnelegi, et ka meie oleme osa looduse ringkäigust. Wink

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Künataru nr. 1 ja sülemid.

Kuidas läheb mesilastel künatarus (katsetarus) nr. 1?

Mida näitavad näidikud? Vt: http://static.raitwebs.com/chart.html

Kuidas sülemite püüdmine on edenenud?
Nüüd peaks hakkama lõppema ka noore paaritamata mesilasemega n.n. järgsülemite aeg. 
Ilmselt nädalavahetusel tuleb selleks taas soojemaid ja selgemaid päevi.

Pronksmedal (100p.)

Sülemeid sel aastal vähe?

Tänan Teid huvi tundmast, Lauri. Sülemite püüdmine, või õigem oleks öelda peibutamine, ei ole senini eriti edukalt läinud. Kaks kaugemal asuvat püünist ootavad nädalavahetust, et neid kontrollida kuid 3 kodu juures asuvat on senini tühjad. Samas rääkis ka naabrimees, et kui eelmisel aastal heitsid kõik tema tarud ikka 2-3 sülemit siis sel aastal on siiani täielik vaikus. Mingi hetk ehitati natuke kuppusid aga peale nende maha murdmist on vaikus. Ka veidi kaugemal asuv mesinik, kellelt lootsin sel aastal paar-kolm sülemit soetada ning kes tavaliselt sellega suve alguses raha teenibki, et oma tarudest sülemeid kinni püüab ja maha müüb, kurtis et siiani ainult 2 sülemit tulnud. Esimene läks metsa ja teisele ei olnud mul võimalik tol hetkel järgi minna, seega jäin ilma.

Ei tea kas liigne kuivus tingib selle, et mesilased tunnevad võimalikku toidulaua kasinust ette ja ei kipu sülemlema?

Künataru nr 1 temperatuuriandurid asuvad hetkel praktiliselt kõik pesaruumist väljaspool. Pesaruumis sees kuid täiesti servas on ainult õhuniiskuse andur ning temperatuuriandur nimega "Kärg 6 all"

11. mail sai see taru ühe raami hauet turgutuseks ja ema tegemiseks. 15. mail vaatasin uuesti sisse ja nägin kahte emakuppu. Kui neil kõik õnnelikult läks, siis parimal juhul võiks sel nädalavahetusel mune näha olla. Hoian pöialt.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

möödunud aastate emad...

... on ilmastiku tõttu nõrgavõitu. Kui nüüd kõik jätta "looduse hooleks" on oodata sülemivabu suvesid v. sülemivabasid suvi. Aga jõudu (kuni mesilastele haiget ei tee)!

Pronksmedal (100p.)

Künataru ver. 2 asustatud

Täna sai teine taru omale sülemi sisse. Närvikava peab veel tugevdama. Sain ikka ühe sutsaka oma närviliste liigutuste eest kätte. Kogu protsess sai ka videosse võetud, homme saab ka siia üles.

Pronksmedal (100p.)

Sülemi installimine

https://www.youtube.com/watch?v=xZEtzhjnZZk

 

Vapsik oli juba jõudnud taru hõivata. Õnneks polnud mammat kodus ja tõstsin ta suuremate probleemideta uksetaha. Vahetult peale sülemi paigaldust saabus mamma koju. Kui uksest enam sisse ei lastud, siis tiirutas tükk aega ümber taru, ajas mind mesilast minema ja alles siis leppis olukorraga ja lahkus.

Pronksmedal (100p.)

Närvilisus.

Kasuta varrukatega mesinikukindaid ja oled ise mesilastega tegeledes rahulikum! Sellest võidad nii sina ise kui ka mesilased, sest oled siis hoolsam ja töö kulgeb kiiremini!

Pronksmedal (100p.)

Kinnastega või ilma

Esialgu kasutasin kindaid kuid loobusin neist kiirelt. Ennekõike sellepärast, et kinnastega olin kordades kohmakam, ei tundnud kui mesilane sõrme alla jäi jne. Teiseks ei pane ma mesilastele neid mõnda sutsakat pahaks. Need olgu mulle õppetunniks, et tegin midagi valesti.

Seekordne suurem närvilisus oli tingitud ka sellest, et käesoleval hooajal olen taru kallal vaid mõned korrad käinud. Nüüd kus sülem kärgi ehitama asub, saan kaks korda nädalas oma närve harjutada.