Mesilased talvitumas.III

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Panen siis selgituseks mõned pildid,et kuidas mu pered on talvel kaetud ja kuidas ventilatsioon on. Samuti mõned pildid raamidest ( eesti raamimõõt). Kuna Saaremaal täna tuiskas on pildid ilma mesilasteta Smile

Esimese pildi peal on taru põhi.
Teise pildi peal on korpus laega.
Kolmanda pildi peal on lisaks veel katus näha- nagunäha soojendusmatti pole.
Neljanda pildi peal on näha katus altvaates.
Viienda pildi peal on kuidas on tehtud katuse alune ventilisatsioon+ raam.
Kuuenda pildi peal on näha raami nurgaklotsi.

Suitsik

Keskmine: 4.7 (13 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Toredad pildid

Sooviksin natu rohkem infot tarupõhja kohta. Kas ventilatsiooni võrk jääbki niimoodi taru põhja, või läheb sinna mingi kate peale? On olemas rusikareeglit ventilatsiooniava suuruse kohta?
samas huvitab korpus laega, on see ainult sööda andmiseks?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Suitsik-anna aru...tundub,et

Suitsik-anna aru...tundub,et sa tahad meid-gruppi seltsimehi lollitada?või tema on leiutanud laega korpuse söödaandmiseks...-tunnista heaga üles,selle kaudu toimub ju sinu tarudes tegelikult mesilaste lend?
ja taru põhi sul...-keda sa lollitad siin?tegelikult on see ju taru katus,nende avade kaudu toimub vaatlus,et kui palju on mesilased mett juurde vedanud ja see võrk avade peal on selleks,et mesilased silma ei lendaks vaatamise ajal...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Manksile.

Jah, võrk jääbki nii taru põhja. Ventilatsiooni avade kohta mul mingit rusikareeglit pole Sad aga augu suurus võiks olla 45 mm +/- 10 mm. Mul on kasutusel ka kolme avaga põhjad- talvitumisel vahet pole saanud.
Lael pole sööda andmisega suurt midagi tegemist. Selleks ikka söödanõu. Saab anda küll kandit ja ergutussööta 2 liitrise ümmarguse plastist söödanõuga. Lae sees olevasse avasse mahub ots täpselt sisse .
Lage kasutan ma korpuse sulgejana ja kohana kuhu ma saan panna suvel pere läbivaatamisel korpusi mesilastega nagu katustki saab kasutada. Plastik korpus tarudel lagi puudub kuna seal on proovitud ühendada lagi ja katus. Lae sisse panen varakevadel soojustuse- 50mm peno (s.o veebruari lõpp, märtsi algus. Kolmanda korpuse pealepanemisel võtan ära).
Igal juhul mesilastele selline lähenemine meeldib ja mis peaasi- mulle ka. Tarud on talvel seest kuivad ja söödakulu väike.

Suitsik

Pronksmedal (100p.)

Põhja

võrk?Soomlaste peno tarus võrgu suurus250*300mm.
Suitsik oskad seda kommenteerida.
Käisin eile(08.01.2011)metsas .Korpus üleni lume all,ka alt oli täis tuisanud.Põhja pilt selline.
http://rikitop.ee/rt/mesindus/korpus%20pohi%20lume%20alt.jpg

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

jah...-ega alla 75 mm

jah...-ega alla 75 mm kivivilla efekti ei anna-50 mm laguneb juppideks ja paistab läbi nii,et võid raamatut lugeda...korpuse efektiivne soojustamine ikka vist peno...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Proovin vastata.

Ega ma täpselt aru saa mida ma kommenteerima pean. Pildi peal tundub kõik OK olevat. Langetis on kuiv, langetise hulk on täiesti normaalne. Usun et tegid võre pealt puhtaks.
Põhja võrgu suurust ma kuidagi kommeteerida ei oska. Aastal 1995 kui ma oma taru põhja planeerisin olin kursis et on olemas ainult võrkpõhjad aga tollal oli see rohkem selleks, et teha taru langetise uuringut. Ma olen oma tarupõhjaga rahul. Minu jaoks on tähtis et tarupõhi oleks külm, siis mesilased ei roni taru põhja peal kui kevadel põhjasid vahetan. Siis on lihtne põhja vahetada, ei sega mesilasi. Sama jutt käib ka lae kohta, kui lagi on jahe, siis mesilased lae vastas ei ole ja kui teed kontrolliks talvel lae pealt lahti, siis talvekobarat ei häiri ja ei tõsta kobarat ka kogemata pooleks. Pealegi hoiab see ära liig varase haudme tuleku.
Ma usun et su põhjal pole häda midagi. Ma ei jälgi eriti kui palju on talvel langetist, vaid kui palju mesilasi kevadeks järgi jääb. Tihti on paljudel peredel all kõvasti langetist (2-3x rohkem kui sul pildil) aga pered on kevadel sama suured kui sügisel või isegi suuremad.

Suitsik

Pronksmedal (100p.)

võrgu

suurust mõtlesin mina.Sinul 2 x 60mm ümarad ,soomlastel 250x300 mm.Sinul13,26korda võrk väiksem ja kõik korras.Soomlastel peno korpus.kile korpuse peal,peno katus.Niiskus kõik kile all ja sealt tagasi korpusse mesilaste peale.Suitsikul vineer,peno,papp korpus,kilet ei ole.puidust vahelagi,mis eiole kuidagi hermeetiline,õhuvahega puit katus,Järelikult niiskus väljub katuse pragudest.alt õhutust ei ole vaja nii suurelt kui soomlastel,
Silver

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kile.

Kile on selle pärast soomlaste tarudes vaja kuna jätsid lae tegemata (näiteks taanlaste peno korpustel on lagi olemas- plastik õhutusaukudega). Tilkumise kohta ei oska midagi arvata. Kile hoiab niiskust kinni ja ju see kuhugi peab minema/tilkuma.
Lae mesilased kittivad kinni. Algselt tegin lae nurkadesse ventilatsiooni jaoks pilud aga mesilased kittisid need kinni, nüüd olen loobunud nende tegemisest. Läbi minu taru lae ventilatsioon on küll praktiliselt olematu. Olen õnnelik et süsteem töötab. Päris alguses oli ka mul tarudel talvel niiskuse probleem ja töötava lahenduse peale tulin juhuslikult, mitte omast tarkusest.

Suitsik

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Tarmo.J pilt

Kile taru peal

Peno tarudel kondenseerub niiskus taru seintele mida mööda see siis kaldservadega põhjale valgub ning sealt edasi läbi võrgu tarust välja. Nii on see teoorias lahti kirjutatud kuid tegelikult toimub kondenseerumine tihti ka kile alla. Viimase puhul on siis katus kehvema soojapidavusega kui seinad. Ise kasutan juba aataid 2 cm paksust tarukraed mille peal 26 mm tuuletõkke plaat + nn. distantsliist 9 mm ja siis alles katus. Pered talvituvad kenasti kuivalt. Plaat tuleb peale puhastuslendu koheselt eemaldada, muidu hakkavad seda tegema mesilased ise.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Lagi.

Tarmo on teinud talvitumiseks lae.
Ma omal ajal ka uurisin seda niiskuse-õhu liikumist tarus. Teooria on täpselt nii nagu Tarmo kirjeldas. Soomlased koguni tegid korpuste seinad õhemad, et niiskus kondenseeruks korpuse seintele, mitte katuse alla. Tulemus oli vastupidine. Nimelt talvel on korpuse seinad ja katuse alune miinus kraadidega ja täiesti suva kuhu niiskus külmub jääks. Pere külmaga tõstab kobara temberatuuri, soe õhk kerkib ülespoole, sulatab katuse alla kogenud jääd. See tilgub kobara peale. Märg kobar kaotab rohkem soojust- kütab rohkeb, toodab rohkem niiskust jne.
Kui ma mesindust koolis õppisin, siis sealt mäletan et sügisel tuleb perede pealt kile/vakstu ära võtta koos ajalehe mattiga ja jätta peale ainult kattematt. Kevadel jälle peale panna kuna haudmeajal on niiskust vaja peredes hoida.

Suitsik

Aitäh, et jagad oma kogemusi

Aitäh, et jagad oma kogemusi teistega. Sain ka enda jaoks mõtlemisainet juurde. Küsiks, et kui kõrge see lagi on ja kui kõrgeks jääb lennuava? Nagu aru sain, et hallituse ja niiskuse probleemi sul vist ei ole? Aga kuidas on lugu hiirtega?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Mõmmikule.

Lennuava kõrgus 8mm ja laius 375mm ( 10 raamine korpuse puhul). Talvel lennuauk 100% lahti.
Lagi on raamide pealt liist 5 mm ( mul jääb raamide peale 3mm vaba ruumi korpuse ääreni e. kokku raamide pealt vaba ruumi 8mm). Peal on laekrae kõrgus 50mm, et 50 mm peno varakevadel peale mahuks. Uutel lagedel, mis teen 8 raamilistele korpustele on krae kõrgus 70 mm, et 2l plastik söödanõu peale mahuks.
Niiskuse ja hallitusega on ikka probleeme aga see ei olene mitte ainult taru konstruktsioonist, vaid ka talvest ja pere tugevusest. Kui pere ei kata sügisel korpust, tuleb "julmalt" koondada ja kasutada vahelauda. Siis pere suudab niiskuse pesaruumist välja ajada ja niiskus ei tee liiga. Kindlasti tuleb seda teha varakevadel.

Suitsik

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

suitsik

tüüblid

Need tüüblid hakkavad kärgi lõhkuma, raamide tõstmisel. Abistasin
kunagi ühte vanemat mesinikku kellel olid ka tüüblitega raamid ja
raamivahe-pulkade asemel lauad peal.

kui tõsiselt seda mesinikmurka juttu tüüblite kohta tuleks võtta? sul need "tüüblid" küll oluliselt serva pool ,aga kärge peaks tõstes lõhkuma enam-vähem samuti? kui see peaks tõesti probleemiks kujunema, siis on mul tagumine aeg sellelt kursilt ära pöörata ja muu lahendus leida.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Tüüblid.


Mesinikmurka juttu tuleb võtta tõepähe. Minu variant ei lõhu. Ära neid "tikke" küll sinna jäta kus praegu. Probleem sul selles et vahe tiku pikkus on sul terve kärjekäik aga mul ainult pool. Vaata albumist. 

http://mesindus.ee/album/mesilased-talvitumasiii

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

mõhh

kuda ta sul pool ja mul terve kärjekäik on?? tiku pikkus ju mõlemal 35mm ja kinnitatud raami telje suhtes tsentrisse. mul pole ju üks külg tasa ja teiselt poolt terve kärjetänava jagu väljas vaid täpselt sama kui sul- mõlemalt poolt kärjetänava keskkohani. sinul ei lõhu ja minul hakkab lõhkuma? millest ma valesti aru saan?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Vabandust.


Vabandan, vaatasin su pilti pealt valesti. Aga korista need ikkagi nurkade poole. Mul olid ka alguses sellised ( kasutasin naelu) ja lõhkusid hauet.

Pronksmedal (100p.)

murkat tasub tõsiselt võtta

tegelen mesilastega aastast 87, vahepeal oli paus kui töö ja õppimise kõrvalt aega polnud Smile

mönnad tarud

mul samad tarud mis aimaril ainult 8 raamiga.eelmine nädal puhastasin põhjad ära.sain10 taru kohta 8 liitrit sodi.aga pean mainima et nats hallitust oli ka ja põhi oli niiske sülemi alt.ilmselt selle pärast et paks kiht sodi oli aukude peal ja tuulutus jäi väheks.küsida tahtsin seda et kas selle hallitusega on jama.muidu köik tarud ok.

Ventilatsioon kevadel umbse laega penotarus

Talvise ventilatsiooniga on selge, et võrkpõhi täiega lahti. Talvituvad niimoodi väga ilusti ja kuivalt.
Aga kuidas pärast puhastuslendu ja põhjade vahetust? Kas peab peab põhjaventilatsiooni piirama, et hauet soodustada? Eelmisel aastal sulgesin soome papist plaadiga ja läks niiskeks. Nüüd mõtlesin, et soome papp on ehk liiga tihe ja põhjade vahetuse ajal viskasin võrgu peale lainepapist lõigatud katted. Eile tegin kiirülevaatust ja avastasin, et põhjad on ikka liiga niisked ja lausa nii koledad, et vahetasin uuesti. Praegu jätsin põhjad jälle täiega lahti. 
Kokkuvõtlikult küsimus: kuidas tuleb ventilatsiooni korraldada suure võrkpõhja ja umbse laega penotarudes erinevatel aastaaegadel?

Kasutaja Vabadik pilt

Ventilatsioon

Siin on kindlasti palju kogenud mesinikke, kes oskavad nõu anda. kuid omal korpustarudel penost katused tõstsin õles.. Tegin 25 cm kõrged kraed, ülaserva ventavad, võrk avadele ette, korpustel peal paksem kangas ja soojenduspadi. Katus läks kraele. Talvel ventileerib ilusti niiskuse välja.