Kahjurid ja tõrje

Kahjurid mesilas ja nende tõrje

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Karu

Karude tekitatud kahjustusi on kogenud tõenäoliselt enamus mesinikke, kelle mesilad asuvad karude poolt asustatud piirkonnas. Suurem võimalus kahjustuste tekkeks on loomulikult seal, kus tarud viiakse korjeperioodiks inimasustustest eemale, kuid mõnikord tuleb karu matti võtma ka päris maja hoovi. Samuti on kahjustuse tekkimise võimalus suurem seal, kus mesinik pole midagi oma tarude kaitseks ette võtnud, kuid mõnikord pole aidanud ka küllaltki tõhusana tunduvad peletus- ja kaitsevahendid. Osa mesinikke võtab karu kahjustust kui paratamatust ja tegija riski, samal ajal kui teised nõuavad riigilt kahjude kompenseerimist ja karu maha laskmist.

Karu ei ole kaitsealune liik, vaid jahiuluk ning riik karude poolt tekitatud kahjustusi ei kompenseeri.

Kompensatsiooni on võimalik nõuda jahimaa kasutajalt, kui maaomanikul on olemas leping maa jahimaana kasutamise tingimuste kohta ning lepingus on sätestatud kahjustuste vältimise ja kompenseerimise kohustus. Samas ütleb looduskaitseseadus, et omanikul ei ole õigust nõuda looma poolt tekitatud kahju kompenseerimist või saada luba looma hukkamiseks, kui ta ei ole rakendanud kaitseabinõusid vara kaitseks looma eeldatava ründe eest. Vara kaitseks on lubatud kasutada kõikvõimalikke vahendeid ja meetodeid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud.

Karude tekitatud kahjustuste vähendamiseks on karusid regulaarselt kütitud. Karujahi aeg kestab 1. augustist oktoobri lõpuni. Lisaks sellele annab jahiseadus võimaluse kahjustuste ilmnemisel küttida karu ka väljaspool jahiaega. Siis korraldab seda maakonna keskkonnateenistus.

Käesoleval aastal muutus karujahi kord. Nimelt alates sellest aastast võib karu küttida vaid kahjustuspiirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Keskkonnaministeerium määrab maksimaalselt lubatava küttimismahu ning jaotab selle maakondade vahel. Maakonna keskkonnateenistused jagavad limiiti jahindusorganisatsioonidele vastavalt avaldustele, võttes arvesse kahjustuste olemasolu, karude asustustihedust, järelkasvu piirkonnas jm olulisi näitajaid.

Karude arvu hinnatakse Eestis vähemalt 500-le, järelkasv on hea ning asurkond tundub olevat heas seisus. Karusid on viimasel kolmel aastal kütitud 20-30 isendi vahel. Sellise tagasihoidliku küttimismahu juures on arvukus tasapisi tõusmas. Tänavu on lubatud küttida kuni 34 karu.

Niisiis on praegu karu jätkuva küttimise põhjenduseks kahjustuste ennetamine (karu on EL-s rangelt kaitstav liik) ning keskkonnaministeerium püüab jahipidamist suunata enam piirkondadesse, kus esineb kahjustusi. Suure enamuse karu kahjustustest moodustavad just mesilatele tekitatud kahjustused.

Kuigi ulatuslikumatest kahjustustest on reeglina teadlikud ka jahimehed ja keskkonnateenistused, jäävad paljud neist siiski vaid mesiniku enda teada. Seetõttu oleks tõsine soov taas käivitada kahjustuste registreerimise ja edastamise süsteem, igast kahjustusest tuleks teavitada keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti või jahimaa kasutajat ning iga juhtumi puhul täita kahjustuse hindamise leht. See oleks mesinike poolne abi karujahi suunamisel ja suunatud küttimine on üheks oluliseks abinõuks kahjustuste ennetamisel.

Peep Männil
Keskkonnaministeeriumi
metsaosakonna peaspetsialist

Autor koostas ka ankeedi andmete kogumiseks karude ja/või nugiste tekitatud kahjude kohta. Täidetud ankeete ootame EML kontori aadressil või elektrooniliselt aadressil eml.office@mesi.ee

LisaSuurus
Mesila_karukahjustused_ankeet.pdf7.28 KB
Mesila_karukahjustused_ankeet.rtf31.86 KB
Keskmine: 1 (1 vote)

Karu külaskäik mesilasse (pildid)

Tarmo Jaanisk (Paradiisi Mesila, Järvamaa) saatis 16. juulil 2003 mõned pildid, mis on tehtud karude poolt rüüstatud mesilas.
Tsitaat Tarmo kirjast:
Mesinikud on praegu tõeliselt hädas karude rüüstetega ja riigi poolt on suhtumine ükskõikne.
Meil käib ka karu ja päris maja lähedal kohe. Räägitakse, et on sellised karud, kes on poegadena kasvatatud metsloomade orbudekodus ja siis salaja metsa viidud. Nendele ei mõju mingid eemalepeletusvahendid.
Saadan mõned pildid ka ja neid võib täitsa kasutada mõne jutu juurde või niisama üles panna.

Karud mesilas
Karud mesilas
Karud mesilas

Keskmine: 3.5 (4 häält)

Väike tarumardikas

Viimasel ajal on Euroopa mesinikud mures, et nende mesilaid võib ohustada uus kahjur - väike tarumardikas Aethina tumida. See putukas pärineb Lõuna-Aafrikast, kus teda tuntakse juba aastast 1867. Ta asustab seal kapi ja aafrika mesilase peresid, kes on selle kahjuriga pika aja jooksul kohanenud.

Väike tarumardikas levib

USA mesilates avastati väike tarumardikas esmakordselt 1998.a. Sellest ajast on kahjur kiiresti levinud. 2001.a lõpuks esines teda juba 18 osariigi mesilates. Aasta varem avastati väikese tarumardika levialad Kanadas ja Egiptuses ning veel mõnes Kesk-Aafrika piirkonnas. Austraalia mesinike hulgas tõusis paanika 2002.a sügisel, kui Ida-Austraalias leiti esimesed tarumardikad. Praeguseks on tarumardika valduses juba üle poole Austraaliast.

Väike tarumardikas levib ühelt maalt teisele peamiselt mesilasperedega, sealhulgas pakettperedega, samuti mõningate puuviljaliikide ekspordi-impordiga. Samas suudab täiskasvanud mardikas lennata kuni 10 km kaugusele, levides sel viisil ühest mesilast teise. Tarumardikas on vastupidav, suutes elada vee ja toiduta kuni 5 päeva.

Tarumardikas toitub mesilashaudmest

Väike tarumardikas on umbes 5 mm pikk, ovaalse kujuga, hallikaspruuni kuni musta värvi kõva kitiinkestaga soomustatud putukas. Lennanud tarusse, muneb iga mardikas seal kärgedesse või pragudesse päevas 13-15 muna, mis on mesilasema munadest veidi väiksemad. Nii munadest koorunud vaglad kui ka täiskasvanud tarumardikad toituvad mesilashaudmest, aga ka suirast ja meest.

Tarumardika vaglad kasvavad kuni 12 mm pikkuseks, meenutades välimuselt veidi väikese vahakoi vaklu. Ühes kärjekannus on loendatud kuni 30 tarumardika vakla ja ühes kärjes kokku kuni 6000 vakla, kes õgivad ära kõik söödava. Selline suur kihisev hulk vaklu eraldab oma elutegevuses nii palju soojust, et kärgede vaha muutub pehmeks ja võib sulada. Tihti on juhtunud, et mesilaspere hülgab sellise rüüste mõjul pesa ja lendab minema.

Väike tarumardikas

Kui väikese tarumardika vaglad valmistuvad nukkumiseks, lahkuvad nad lennuava kaudu tarust ja uuristavad end taru lähedal maapinda kuni 10 cm sügavusele. Seal toimubki nukkumine. Seejärel koorunud tarumardikad paaruvad ja lendavad laiali uutesse mesilasperedesse. Algab uus arengutsükkel. Soodsates oludes sünnib aastas kuni 4-5 põlvkonda kahjureid. Iga mardikas võib elada kuni 6 kuud.

Väike tarumardikas vajab elutegevuseks temperatuuri vähemalt 10°C, aktiivseks arenguks ja munemiseks vähemalt 20°C. Miinustemperatuuride korral, nagu see meil talvel õues tavaline, hukkuvad nii väike tarumardikas kui tema munad, vaglad ja nukud. Ometi ei suuda talvekülm tarumardikaid hävitada, sest nad talvituvad mesilaspere talvekobaras. Seal on neil ellujäämiseks piisavalt soe. USA-s loendati ka väikestes talvituvates mesilasperedes kuni 300-400 tarumardikat.

Väikese tarumardika tõrje on väga raske

Selle putuka elutsükkel toimub osaliselt väljaspool taru. Siiani pole leitud ühtki piisavalt efektiivset tõrjemeetodit, mida saaks laialdaselt kasutada. Väikese tarumardika ränne perest peresse ja mesilast mesilasse on väga intensiivne, mis teeb tõrje veelgi keerukamaks. Kui õnnestubki mesila tarumardikast puhastada, lendavad kiiresti kohale uued putukad teistest mesilatest.

Euroopa mesinikke teeb rahutuks võimalus, et väike tarumardikas võib levida ka siinsetesse mesilatesse. See tähendaks mesinduse allakäiku. Väike tarumardikas võib ühelt kontinendilt teisele levida peamiselt pakett-mesilasperede kaudu. Sügisel 2002 imporditi Austraaliast Saksamaale mitusada pakettperet, kus avastati väikese tarumardika isendeid. Need mesilaspered hävitati. Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa mesilatesse on korduvalt toodud pakettperesid USA-st, sealhulgas ka tarumardika poolt hõivatud aladelt. Esialgu pole veel teada, ega koos mesilastega USA-st ka tarumardikaid kaasa toodud.

Mesilasperede import on ohtlik

EL mesindusuurijad hoiatavad, et kui mitte juba praegu, siis lähitulevikus võib väikest tarumardikat leida ka Euroopa mesilates. EL mesinduse tuleviku nimel nõutakse pakettperede impordi keelamist nendest maadest ja piirkondadest, kus on tarumardikat leitud. Laiemas laastus soovitatakse üldse vältida pakettperede importi väljastpoolt EL piire. Et Euroopa mesinikel oleks vajadusel võimalik mesilasperesid osta, tuleb neid kohapeal rohkem paljundada. Sellega võiksid tegelda spetsialiseeritud mesilad.

Väikese tarumardika leviku ohtlikkust iseloomustab fakt, et kõigest 4 aastaga on see kahjur suutnud hõivata suure osa USA, Kanada, Austraalia ja veel mitme mesindusmaa mesilatest. Juba levivad kahtlused selle putuka jõudmisest Uus-Meremaale. Euroopa mesinikud on närvis ja murelikud ning selleks on põhjust küllaga. Peame endale aru andma, et kui väike tarumardikas jõuab Euroopasse, satuvad löögi alla ka Eesti mesilad.

Keskmine: 4.1 (14 häält)