Uuringud 2004 - 2007

Eesti mesindusprogrammi 2004 - 2007 raames Euroopa Liidu toetusel teostatud uuringud.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Vaatlustarude kaalukõverad

Vaatlustarude kaalukõverad (tarukaal)

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Tarukaalud 2006

Esitleme Teile 2006.a mesindushooaja jooksul Eesti mesinike poolt kogutud vaatlustarude kaalukõveraid.

Vaatlusmesila kaalukõvera graafikutel on esitatud tarukaalu muutuste kumulatiivsed kõverad - see tähendab, et igal järgmisel päeval on kaal nii palju suurem (kg), kui oli eelmise päeva kaalu juurdekasv.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

1. Harku graafik

Harku graafik

Javascript is required to view this map.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

2. Koeru graafik

Koeru graafik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

3. Oru valla (Läänemaa) graafik

Oru valla graafik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

4. Muhumaa graafik

Muhumaa graafik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

5. Olustvere graafik

Olustvere graafik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

6. Porkuni, Pandivere graafik

Porkuni graafik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

7. Põhja-Hiiumaa graafik

Põhja-Hiiumaa graafik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

8. Polli graafik

Polli graafik

Keskmine: 5 (1 vote)

9. Põltsamaa graafik

Põltsamaa graafik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

10. Puka valla graafik

Puka valla graafik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Vaatlusmesila kontrolltaru kaalu sügis-talvine vähenemine iseloomustab mesilaspere seisundit

Mesindusprogrammi tegevuste raames jälgiti 2006.a. suvel 10 erineva Eesti piirkonna vaatlusmesilates kontrolltaru kaalumuutusi. Need tarukaalunäitude graafikud on toodud ka mesi.ee veebilehel kõigi huviliste pilgu ette.

Muhumaa graafik

Muhumaa graafik

Tarukaalu näidu muutusi jälgivad paljud mesinikud eelkõige suvel selleks, et hinnata meekorjet. See võimaldab kavandada vajalikku lisakärgede juurdeandmist või meekärgede väljavõtmist. Teisalt annab see mesindushooaja kokkuvõttes teavet meekorje kohta nii üksikute perioodide osas kui kokkuvõttes.

Kuid kontrolltaru kaalu jälgimine annab mesinikule kaudset lisateavet ka selle kohta, mis taru sees ja mesilasperes toimub. Selle teadasaamiseks ei pea mesinik taru avama. Eriti oluline on see hilissügisel, talvel ja varakevadel, kus taru avamine häiriks liigselt mesilaspere rahu ja ohustaks nende tervist.

Järgnevalt jälgime mesilastaru kontrollkaalu muutuste graafikut Harjumaal Harku-Järvel Luule Toominga mesilas just sügis-talvisel perioodil. Pärast meevõtmist juulis ja augustis jäi osa mett vaadeldavale mesilasperele talvevaruks. Lisaks andis mesinik mesilasperele suhkrulahust, mille pere töötas umber talvesöödaks ja paigutas kärgedesse. Septembri alguseks oli kogu talvesööt tallele pandud. Edasi algas söödavarude ja vastavalt ka tarukaalu vähenemine.

Vaadeldava kontrolltaru kaalu muutusi iseloomustav graafik algab augusti lõpust, kui mesilaspere söötmine suhkrulahusega oli lõpetatud. Kui mesilasperes on hauet, siis hoitakse pesaruumis kõrgemat temperatuuri ja vastavalt kulutavad mesilased päevas rohkem sööta. Haudmega mesilaspere taru kaal peaks langema suhteliselt kiiresti. Vaatlusaluses mesilasperes on see nähtavalt nõnda olnud septembri teisel poolel.

Ilmselt oli selles peres haue ka augusti lõpus ja septembri alguses. Kuid tarukaal näitas sel ajal vaid aeglast langust. Põhjus oli nähtavasti selles, et 2006.a. soojal sügisel said mesilased septembri esimeses pooles loodusest tuntavat nektari- ja õietolmukorjet. See aeglustas taru kaalu vähenemist kuni septembri viimase dekaadini.

Septembri lõpus väliskorje lõppes ja vastavalt hakkas mesilaspere rohkem kulutama oma talvevarusid. Kiireima taru kaalu vähenemise perioodil kulutas pere kuni 130 grammi sööta päevas.

Tarukaalu näitude alusel võib väita, et oktoobri alguses koorus viimane haue ja vastavalt vähenes kiiresti talvesööda kulu. Tarukaalu vähenemine aeglustus alates 9. oktoobrist, saavutades 1. novembriks umbes 40 grammi ööpäevas. Novembri 1. dekaadi keskel suurenes välisärritajate mõjul söödakulu korraks 80 grammini päevas. Kuid 15. novembriks rahunes mesilaspere taas.

Edasine mesilaspere söödakulu detsembris ja jaanuari esimeses pooles on olnud keskmiselt 25 grammi ööpäeva kohta, seega 750 grammi kuus. Kui aga välisõhu temoperatuur 20. jaanuari paiku langes, suurendas see otsekohe söödakulu 30 grammini või isegi veidi enam ööpäevas. See tähendab taru kaalu ja vastavalt söödavaru vähenemist keskmiselt 1 kg kuus.

Mida võib tarukaalu näitude muutustest edaspidi oodata ja teada saada? Loodetavasti jätkub ühtlast talvekülma vähemalt märtsikuu alguseni. See tähendab ka ühtlast söödavaru kulu ning aeglast tarukaalu vähenemist keskmiselt kuni 1…1,2 kg kuus.

Kui aga saabuv kevadsoojus või mesilaspere bioloogiline kell annab stardipaugu haudmeperioodi alguseks, siis suureneb söödakulu järsult mitmekordseks. Väljastpoolt taru see mesinikule kindlasti silma ei hakkaks. Kuid tarukaalu näidu kiirem vähenemine ja seega suurenenud söödakulu on kindlaks signaaliks, et mesilasema on hakanud munema. Nüüd peab mesinik olema hoolas ja jälgima, et söödavarusid suure kevadeni jätkuks. Vaatluspere kontrollkaal on selle juures mesinikule abiks.

LisaSuurus
Kontrolltaru_kaalukoverad_sept_2006-jaan_2007_ja_analuus.pdf141.23 KB
Keskmine: 5 (1 vote)

Tarukaalud 2007

Tarukaalud 2007: https://spreadsheets1.google.com/spreadsheet/ccc?hl=en_US&key=p0SsPy08yJSMlEkKGzzDEaw&hl=en_US

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Aare Jõumees - Pärnumaa, Häädemeeste vald, Soometsa küla

Aare Jõumehe 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Pärnumaa, Häädemeeste vald, Soometsa küla

Keskmine: 5 (1 vote)

Antu Rohtla - Karksi vald, Viljandimaa

Antu Rohtla 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Karksi vald, Viljandimaa.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Jaanus Tull - Valgamaa, Taheva vald, Hargla

Jaanus Tulli 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Valgamaa, Taheva vald, Hargla.

Keskmine: 4 (1 vote)

Jüri Lugus - Jõgevamaa, Pajusi vald, Pisisaare küla

Jüri Lugus e 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Jõgevamaa, Pajusi vald, Pisisaare küla.
Keskmine: 3 (1 vote)

Kalle Vihtre - Järvamaa, Koeru vald

Kalle Vihtre 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Järvamaa, Koeru vald.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Leili Päärmaa - Raplamaa, Kehtna vald, Kaerepere

Leili Päärmaa 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Raplamaa, Kehtna vald, Kaerepere.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Lembit Aun - Paope küla, Hiiumaa

Lembit Auna 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Paope küla, Hiiumaa.

 

Mait Mardla - Lääne-Virumaa, Porkuni

Mait Mardla 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Lääne-Virumaa, Porkuni.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mati Haabel - Läänemaa, Uuemõisa

Mati Haabeli 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Läänemaa, Uuemõisa.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Raimo Kiudorf - Põlvamaa, Räpina vald, Sillapää küla

Raimo Kiudorfi 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Põlvamaa, Räpina vald, Sillapää küla.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Rein Talmet - Võru vald, Nooska küla

Rein Talmeti 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Võru vald, Nooska küla.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Taimo Kaljola - Ida-Virumaa, Mäetaguse vald, Kalina küla

Taimo Kaljola 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Ida-Virumaa, Mäetaguse vald, Kalina küla.

Keskmine: 5 (1 vote)

Tõnu Hiiemäe - Elva linn, Pargi tn 34

Tõnu Hiiemäe 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Elva linn, Pargi tn 34.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Vahur Talimaa - Pärnumaa, Tori vald

Vahur Talimaa 2007.a tarukaalu muutumise andmed. Taru asukoht Pärnumaa, Tori vald.

Keskmine: 4.3 (3 häält)

Eesti mesinike uuring 2006

Töö on tehtud Eesti mesindusprogrammi 2004 - 2007 raames Euroopa Liidu toetusel.

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada mesinike probleemid mee müügil ning välja selgitada, millist abi mesinikud EML-ilt vajaksid probleemide leevendamisel. Esimeses etapis koguti mesinikelt intervjuude käigus mõtteid nendepoolsete probleemiasetuste kohta, seejärel töötati läbi olemasolev sotsioloogiline materjal, mis peamiselt oli saadud 2000. ja 2005. aastal EML poolt läbi viidud tarbijaküsitluste tulemusel. Sellise andmekäitluse idee seisnes selles, et võimaldada käesoleva uuringu jooksul kindlaks teha, kuivõrd on mesinike tegevus kooskõlas tarbija ootustega.

Seejärel koostati lähtuvalt püstitatud uurimisküsimustest ankeet ning metoodika uuringu läbiviimiseks. Uuring viidi läbi ankeetküsitluse lisamisena ajalehe „Mesinik“ vahele ning teisalt pakuti võimalust ka ankeedi elektrooniliseks täitmiseks EML internetilehekülje www.mesi.ee vahendusel.

Kokku vastas küsimustikule 109 mesinikku. Järgnevalt on toodud ülevaade uuringus osalejatest ning seejärel uuringu tulemused ja analüüs. Lisas on toodud tabelid uuringutulemuste numbriliste näitajatega ning ankeet.

Uuringu läbiviija:
OÜ Socio Uuringukeskus, www.socio.ee

LisaSuurus
Eesti_mesinike_turundusalane_olukord_uuring_2006.pdf259.2 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Eestis kogutud meeproovide analüüs mee kvaliteedinäitajate ja jääkainete määramiseks perioodil 01.09.2005 – 31.08.2006

Töö on tehtud Eesti mesindusprogrammi 2004 - 2007 raames Euroopa Liidu toetusel.

Aruanne Eesti Mesinike Liidu tellimusel tehtud uuringu tulemustest teemal: "Eestis kogutud meeproovide analüüs mee kvaliteedinäitajate ja jääkainete määramiseks perioodil 01.09.2005 – 31.08.2006".

Koostajad:
Ülis Sõukand, MSc
Anna Aunap
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

LisaSuurus
Mee_kvaliteedi_uuring_2006_Aruanne_08.2006.pdf122.65 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mees sisalduva õietolmu analüüside tulemused 2006

Töö on tehtud Eesti mesindusprogrammi 2004 - 2007 raames Euroopa Liidu toetusel.

Uuring teemal: Mee õietolmuanalüüside tulemused Eesti mesindusprogrammi raames tehtud mee kvaliteedi uuringute osas 2006.

Meeproovid analüüsis:
Tiiu Koff, vanemteadur
Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut

LisaSuurus
Oietolmu_analyys_Kokkuvote.pdf13.43 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesilashaiguste alane olukord ja seireuuringud Eestis aastatel 1999 – 2006

Töö on tehtud Eesti mesindusprogrammi 2004 - 2007 raames Euroopa Liidu toetusel.

Uuring teemal "Mesilashaiguste alane olukord ja seireuuringud Eestis aastatel 1999 – 2006 ja Eesti mesinduse arendusprogrammi 2004 - 2007 raames".

Ülevaate koostasid:
Arvi Raie, Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu ala peaspetsialist
Aleksander Kilk, mesindusprogrammi juht, EML juhatuse esimees

LisaSuurus
Mesilashaigused_ja_seireuuringud_Eestis_kuni_2006.pdf29.12 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesilashaiguste seire aitab ohtu ennetada

Eesti mesindusprogrammi ühe tegevusliinina on tehtud ohtlike mesilashaiguste seireks uuringuid, et hinnata mesilashaiguste leviku määra Eesti mesilates ja välja selgitada võimalikud riskipiirkonnad. See võimaldab kavandada vajalikke mesilashaiguste tõrje meetmeid ja välja arendada selleks tarvilikku organisatsioonilist ning seadusandlikku taustajõudu.

Mesilasperede tugevus ja elujõud sõltuvad suuresti nende tervisest. Haigused nõrgestavad ja närvutavad mesilasperesid. Halvemal juhul lõpeb haigus mesilaspere hukkumisega. See oht varitseb eriti ameerika haudmemädaniku (AHM) korral. Aga ka varroatoosi ja viirushaiguste koostoime võib jätta mesinikule tühja taru. Viimastel aastatel on Euroopa mesilates ilmnenud ka tapja-nosematoosi juhtumeid, kus mesilaspered või koguni perede grupid võivad hukkuda.

Kogenud mesinikud oskavad enamasti tähele panna tundemärke, mis viitavad mesilasperede haigestumisele. Kuid paljud mesilashaigused arenevad alguses varjatult ega ole selgelt märgatavad. Eriti ohtlik on selles suhtes ameerika haudmemädanik (AHM). Selle taudi korral avaldub mesilaspere kliiniline haigestumine tavaliselt alles 2 – 3 aastat pärast esmast nakatumist. Kuid kliiniliselt haiget mesilasperet on sageli juba väga raske või lausa võimatu päästa. Samas on selline haige pere väga ohtlikuks nakkusallikaks teistele mesilasperedele kõigis ümbruskonna mesilates.

Kogenematu mesinik ei oska sageli märgata mesilaspere haigestumise esmaseid tunnuseid. Kui mesilaspere ei arene või nõrgeneb, vaatamata mesiniku parimatele püüdlustele, on tõenäoliselt just mõni haigus seda põhjustamas. Sel juhul peaks mesinik küsima nõu ja abi asjatundjatelt.

Samas tuleks anda mesinikele üldist teavet mesilashaiguste leviku kohta Eestis ja võimalike ohtude kohta teatud piirkondades või maakondades. Selleks on vajalik koguda mesilashaiguste esinemise kohta piisavalt seireandmeid. Kahjuks Eestis riiklikku mesilashaiguste seiret ei tehta.

Seoses sellega on EML mesindusaprogrammi raames teinud mõningaid seireuuringuid, seda eelkõige ameerika haudmemädaniku (AHM) leviku kohta. Selleks on laboratoorselt uuritud Eesti erinevatest piirkondadest ja mesilatest pärinevaid meeproove, otsides neis leiduda võivaid AHM eoseid. Peale selle on laboratooriumis uuritud mõnede AHM-haiguskahtlusega mesilate haudmeproove. Samuti on jälgitud mesilates koos varroatoosiga esinevate viirushaiguste ilminguid, lubihauet ja nosematoosi.

2006.a. uuriti Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis kokku 18 langetiseproovi, mis pärinesid 6-st mesilast. Laboratoorse analüüsi tulemusena avastati 3 mesila proovidest nosematoosi tekitajaid ja 5 mesila proovides varroalesti. Akarapidoosi neist proovidest ei avastatud.

Uuritavate langetisproovide kogus ei olnud piisav, et saada üldist ülevaadet nende haiguste levikust Eesti mesilates. Seetõttu tuleks käesoleval 2007. aastal uurida seire korras tunduvalt rohkem mesilaid. Kui arvestada, et Eestis on 2001.a. põllumajandusloenduse andmetel enam kui 7000 mesilat ja et optimaalne seireks vajalik uurimiste arv haarab vähemalt 5% mesilatest, siis tuleks koguda proove 350 mesilast.

Langetiseproove võiks mesilates koguda mitme pere liitproovidena, igaühes kuni 5...7 mesilaspere langetist. Kui mesilas on kuni 7 mesilasperet, tuleks langetist võtta kõigist peredest ja teha nendest ühine liitproov. Suurema mesilasperede arvu korral võiks lähtuda langetisproovide võtmise skeemist, mis lubab 5 % haiguse levimuse korral mesilas avastada see liitproovist vähemalt 50 % tõenäosusega:

Mesilasperede arv mesilas Uuritavate mesilasperede / moodustatavate liitproovide arv
8-14 7 / 1
15-20 10 / 2
21-30 11 / 2
31-60 12 / 2
61-100 13 / 2
100 ja rohkem 14 / 3

Langetise proove on võimalik uurida ka AHM eoste suhtes. Seetõttu oleks võimalik saada seire korras tehtavate langetiseproovide analüüsi abil parem ülevaade ka AHM kui väga ohtliku mesilashaiguse levikust Eestis. AHM analüüsimetoodika teostamise suhtes langetiseproovidest käivad läbirääkimised Veterinaar- ja Toidulaboratooriumiga.

Ameerika haudmemädanik on meie mesilatele kindlasti suurimaks ohuks. 2006.a. jooksul uuriti AHM seire korras Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis kokku 151 meeproovi. Nendest leiti AHM eoseid 15 meeproovis, mis moodustab ligi 10 % kõigist uuritud proovidest. See ei tähenda tingimata, et nendes mesilates esines meeproovide võtmise ajal AHM kliinilist haigestumist. Kuid AHM-eoste esinemine mees annab mesinikule signaali kas juba esinevast AHM haigestumusest mesilas või tõsisest nakkusohust lähitulevikus nii oma mesilas kui naabermesilatele.

AHM eoste analüüsil positiivseks osutunud meeproovid pärinesid järgnevatest maakondadest:
- Ida – Virumaa;
- Lääne – Virumaa;
- Jõgevamaa;
- Tartumaa;
- Põlvamaa;
- Viljandimaa.

Selliste AHM-haiguskahtlusega mesilate kõiki mesilasperesid tuleb koos spetsialistiga esimesel võimalusel hoolikalt kontrollida. Praeguse seisuga on see võimalik kevadel. Kahtluse korral tehakse laboratooriumis täiendavaid mee- või haudmeanalüüse.

Kui mesilas avastatakse AHM kliiniliselt haigeid mesilasperesid, kehtestatakse selle mesila suhtes maakonna peavetarsti poolt piirangud (vanas mõistes karantiin). Nii keelatakse mesilasperede rändele viimine, samuti mesilasperede või mesilasemade müümine. Mesilasperede ravimine või raske haigestumise korral ka surmamine ja põletamine otsustatakse mesiniku ja mesilashaiguste tõrje spetsialisti koostöös.

Lisaks seireproovidele meest tehti 2006.a. ka AHM analüüse haiguskahtlusega mesilasperede haudmekärgedest. Nendest 3 analüüsi tulemused osutusid positiivseks, mis kinnitas mesilasperede kliinilist AHM- haigestumist. Harjumaal asuvat mesilat kontrollinud veterinaartöötaja, kes tunneb ka mesilashaigusi, juhendas vajalikke AHM-tõrje töid mesilas. 2007.a. suvel tehtav järelkontroll peab näitama, kas tõrjemeetmed õnnestusid ja AHM-nakkus on mesilast kõrvaldatud.

2006.a. mee- ja haudmeproovidest tehtud AHM seireanalüüsid ei anna kaugeltki täielikku pilti haigusriskide suurusest ja võrdlusest erinevates Eesti piirkondades. Kuid nende maakondade mesinikud, kust AHM-eoseid sisaldanud meed pärinevad, peaksid siiski olema oma mesilasperesid eeloleval kevadel ja suvel jälgides tähelepanelikumad. Samas ei tohiks ka teised mesinikud valvsust kaotada. Mesilashaigused, eriti aga AHM varitsevad ja võivad rünnata meie mesilasperesid ootamatult. Vajadusel küsige nõu EML mesilashaiguste asjatundjatelt.

Aleksander Kilk
Arvi Raie

LisaSuurus
Mesilashaiguste_seire_Eestis_2006.pdf14.22 KB
 

Mesinike nägemus Eesti meeturust 2007

Socio Uuringukeskus viis koostöös Eesti Mesinike Liiduga 2007. aasta kevadel läbi kaks fookusgrupiintervjuud mesinikega, mis kokku moodustasid ühtse kvalitatiivse sotsioloogilise uuringu Eesti mesinike meeturualasest nägemusest.

Intervjuude fookuses oli mesinike turustamise alane suhtumine, arvamused ja probleemid. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada olukord ning tuua esile võimalikud fookusgrupi käigus üles kerkinud ideed ning analüüsi käigus ilmneda võivad varjatud asjaolud.

Uuringurühm: Martin Rebane, Marit Rebane, Olavi Eikla

LisaSuurus
uuringu_raport.pdf194.83 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Rakendusuuringud

Rakendusuuringud

Seda kannet ei ole veel hinnatud

2008

2008.a mesindusprogrammi raames teostatud rakendusuuringud.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Itaalia mesilasrassi tõumaterjali võrdlev hindamine ja valik võrdluskatsete ja jõudluskontrolli alusel (M. Valtin, 2008)

Itaalia mesilasrassi tõumaterjali võrdlev hindamine ja valik võrdluskatsete ja jõudluskontrolli alusel

Uuringu PR-4-4.1-8 aruanne-kokkuvõte 2008.a. töö alusel
Töö täitja: Maire Valtin

Heal mesilasperel peavad olema järgmised olulised omadused:
1. suur toodanguvõime,
2. hea talvekindlus,
3. korjeaegadele vastav haudmekasvatus,
4. rahulikkus,
5. korralik kärjeehitus,
6. sobiv mee paigutus,
7. meie kliimale vastav valge (kuiv) meekaanetis.

Selliseid omadusi on suuteline mesilasema edasi andma, kui ta põlvneb neid omadusi kandvast perest ja kasvatati üles vastavate omadustega ammperes ja paarus samasuguste omadustega pere leskedega.

LisaSuurus
Maire Valtin - PR-4-4.1-8 - Itaalia - aruanne - 31.08.2008.pdf18.51 KB
Keskmine: 5 (1 vote)

Kevadise tarulangetise seireuuringu tulemused ja mesilaste haiguste diagnoosimisest 2008.a. kevadel (A. Raie, 2008)

Kevadise tarulangetise seireuuringu tulemused ja mesilaste haiguste diagnoosimisest 2008.a. kevadel.

Koostas Arvi Raie, töö PR-4-1.9-1 täitja

01.03-15.05.2008 uuriti EML poolt koordineeritava Eesti mesindusprogrammi raames finantseeritud seire raames Eestimaa mesilates kogutud 43 tarulangetise proovi Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi Tallinna osakonnas Proovid pärinesid 20-st mesilast ja vastavalt 9 maakonnast.

LisaSuurus
Arvi Raie - 2008.a. kevadise langetise uurimise tulemused.pdf96.7 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Koorimismagasin ja selle kasutamine lamavtarus, sealhulgas kärjemee tootmiseks (Ü. Lippa, 2008)

Koorimismagasin ja selle kasutamine lamavtarus, sealhulgas kärjemee tootmiseks

Uuringu PR-4-1.10-1 aruanne
Töö täitja: Ülo Lippa
Töö täitmise periood: aprill – august 2008.a.

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli lühikese perioodi jooksul õitsevatelt taimedelt monofloorse mee saamise võimaluste väljaselgitamine, kasutades madalaraamilisi magasine, ning välja töötada sobilik madalmagasinide konstruktsioon ning tehnoloogia nende kasutamiseks lamavtarudes. Samuti teostada katseid kärjemee tootmiseks, pakendamiseks ja turustamiseks.

LisaSuurus
lo Lippa - Koorimismagasin ja selle kasutamine lamavtarus.pdf43.41 KB
Ülo Lippa - Aruande Lisad.pdf1006.35 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mee kvaliteediuuringutest perioodil 01.09.2007 – 31.08.2008 (A. Aunap, 2008)

Mee kvaliteediuuringutest perioodil 01.09.2007 – 31.08.2008.a.

Kokkuvõtte koostas: Mee kvaliteediuuringute juht Anna Aunap, PR-4-3.2-1

Mesindusprogrammi täitmisel meekvaliteedi meetme Mesi 2008 raames koguti 160 meeproovi.
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Rapla filiaal koordineeris meeproovide liikumist ja jälgis, et programmi raames plaanitud tööd oleks tähtaegselt ja nõutaval tasemel tehtud.
Meeproovidest teostati järgmisi analüüse:
1. Sildi analüüs – Rapla filiaal
2. Organoleptiline analüüs – Rapla filiaal
3. Füüsikalis-keemiline analüüs – Rapla filiaal
4. Õietolmu analüüs – Ökoloogia Instituut, OÜ EKUK Rapla filiaal
5. Jääkained – OÜ EKUK kesklaboratoorium, Marja4D, Tallinn
6. Suhkrute sisaldus – OÜ EKUK kesklaboratoorium, Marja 4D, Tallinn.
7. Ameerika haudmemädaniku eosed mees – Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratoorium

LisaSuurus
Anna Aunap - aruanne - MESI 2008 01.09.07.a.-31.08.08.a..pdf18.9 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Meeproovidest tehtud õietolmuanalüüside tulemusi (Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, 2008)

Meeproovidest tehtud õietolmuanalüüside tulemusi 2008.a.

Uuringu PR-4-3.1-6 aruanne-kokkuvõte
Uuringu täitja: Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut

Uurimistöö käigus analüüsiti Eesti Mesinike Liidu tellimusel 30 erinevat meeproovi.

Mees leiduvate õietolmuterade botaanilise päritolu kindlakstegemine põhineb tolmuterade mikroskoopilisel määramisel ning lugemisel. Õietolmu kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsiks kasutati firma Olympus BX 41 mikroskoopi. Töötati 400x suurendusega.Antud töös kasutati õietolmuterade määramisel P. D. Moore ja J. A. Webb (1978) ning M. Reille (1992, 1995) koostatud määrajaid, TLÜ Ökoloogia Instituudis olevaid õietolmuterade püsipreparaate.

LisaSuurus
koloogia Instituut - Leping PR-4-3.1-6 - Kokkuvõte.pdf12.91 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesilaste eemaldamise ja meekärgede lahtikaanetamise praktilisi võtteid tootmismesilas (R. Männiste, 2008)

Mesilaste eemaldamise ja meekärgede lahtikaanetamise praktilisi võtteid tootmismesilas

Uuringu PR-4-1.10-2 aruanne-kokkuvõte
Töö täitja: Rein Männiste
Töö täitmise aeg: kevad ja suvi 2008.a.

Korpustarude kasutamise tehnoloogia kohaselt meekärgedega täidetud tarukorpuste eemaldamisel mesilaste eraldamise erinevad tehnilised ja tehnoloogilised lahendused, võrdlused, tulemuste hinnang nii efektiivsuse kui ka ajakulu ja maksumuse osas.

LisaSuurus
Rein Männiste - PR-4-1.10-2 aruanne.pdf1.04 MB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesilaste tõulisuse olukord Eestis ja tõuparandustöö suundi (I. Nõmmisto, 2008)

Mesilaste tõulisuse olukord Eestis ja tõuparandustöö suundi

Uuringu PR-4-4.1-2 täitmise aruanne - kokkuvõte
Töö täitja: Ilme Nõmmisto
Töö täitmise periood: aprill – august 2008.a.

Tõuparandustöö üheks eesmärgiks on planeeritud on tõupuhaste kraini mesilasemade sissetoomine, et tagada tõupuhaste mesilasemade paljundamine ja tõuparanduslikel eesmärkidel realiseerimine mesinikele.
Praegusel ajal on mesilasrassid Eestis segunenud ning paljudel mesinikel on teadmata päritoluga mesilasemad, kelle toodanguvõimed on mõnel juhul head, kuid teistel juhtudel küllaltki kehvad.

Segunenud on itaalia ja kraini mesilased. Teada on, et itaalia leskede ja kraini emade paarumisel on I ristandite põlvkonnalt loota meetoodangu tõusu kuni 150% võrreldes algtõugudega. See kehtib aga ainult I põlvkonna ristandite kohta, II põlvkonna ristandite meetoodang on 94% algtõugude omast. Kui aga paaruvad omavahel II põlvkonna ristandid, langeb meetoodang 60%-le algtõugude omast.

LisaSuurus
Ilme Nõmmisto - Mesilaste tõuparandus 2008 a.pdf24.09 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesilaste tõuparandustöö ja mesilasperede arvukuse suurendamise alane arendustöö (P. Pihlik, 2008)

Mesilaste tõuparandustöö ja mesilasperede arvukuse suurendamise alane arendustöö

Uurimuse PR-4-4.1-1 aruanne
Töö täitja: Priit Pihlik
Töö täitmise periood: märts – august 2008.a.

Aruande sisukord:
1. Mesinduse tõuparandustöö olukord Eestis lk.2
2. Mesilaste tõulisus ja esinevad rassid Eestis 3
3. Mesilaste aretusmeetodid 13
4. Mesilaste tõuaretuse seaduse projekt 14
5. Nõuded aretusalase töö tegemiseks 16
6. Sissetoodud mesilasemade hindamise alused 17
7.Tunnused ja nende hindamine perede valikul 18
8. Mesilaste puhtatõulisus ja selle määramine 21
9. Tõuparandus programmi eesmärgid 23
10.Mesilaste tõuparandustöö programm 2008,
tegevused Priit Pihliku mesilas 24

LisaSuurus
Priit Pihlik - Aruanne - 08.2008 - Mesilaste tõuparandustöö programm 2008.pdf352.96 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesindusalane tõuparandustöö (A. Rohtla, 2008)

Mesindusalase tõuparandustöö eesmärgil itaalia mesilasrassi võrdlev hindamine ja valiku alused erinevate näitajate põhjal ning kogutud võrdlusandmete analüüs.

Uuringu PR-4-4.1-7 aruanne-kokkuvõte 2008.a. kevade ja suve perioodil
Uuringu teostaja: Antu Rohtla

Töö eesmärk: Selgitada erneva päritoluga itaalia mesilasrassi perede arenguvõimet, talve-ja haiguskindlust, produktiivsust, rahulikkust ja sülemlemiskainust, ning teisi majanduslikke omadusi, ning võrrelda neid teiste mesilasrassidega.

LisaSuurus
Antu Rohtla - PR-4-4.1-7 - tõuparandustöö - 2008.pdf21.98 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

2009

 2009.a mesindusprogrammi raames teostatavad/teostatud rakendusuuringud.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Pataloogilise materjali proovivõtu juhised

 Pataloogilise materjali proovivõtu juhised mesilashaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks tarulangetisest kevadel 2009.

Uuringu eesmärk  on kindlaks teha mesilaste parasitaarhaiguste levik Eesti mesilasperede hulgas. 

Uuring hõlmab  ajavahemiku, 1. märts kuni  30. aprill 2009. 

Uuring keskendub  järgmistele parasitaarhaigustele ja haigustekitajatele: 

  1. Nosematoos  tekitaja  Nosema apis 
  2. Akarapidoos  tekitaja  Acarapis woodi 
  3. Varroatoos  tekitaja  Varroa destructor 

Proovid analüüsitakse riiklikus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis. Uurimiskulud tasub Eesti Mesinike Liit Eesti riikliku mesindusprogrammi 2007 - 2010 raames.

LisaSuurus
Proovivotu_juhised.pdf55.93 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Kärjemee tootmise tehnoloogia väljaarendamine lamavtarude korral

Uuringu PR-3-1.13-4 tulemuste kokkuvõte
Uuringu teostas: Olaf Puurits

Mesi on teada ja tuntud väärtusega tervistava toimega loodustoode. Tavaliselt ostetakse ja tarbitakse vurritatud mett kas vedelal või kristalliseerunud kujul. Sealjuures on teadupärast kristalliseerumine meele omane loomulik protsess, seda eelkõige mee koostises rohke glükoosisisalduse tõttu. On vaid üksikuid meeliike, mille glükoosisisaldus on suhteliselt madalam ja mis kas kristalliseeruvad väga aeglaselt või ei kristalliseeru pika aja vältel üldse. Sellist vedelat mett on tarbijal mõistagi kergem tarvitada.

Kuid paljud tarbijad tunnevad tavasile vurrimee kõrval suurt huvi kärjemee vastu. Seda võib mõista mitmel põhjusel. Ühest küljest on kärjemesi säilitanud oma algse oleku, nagu see on ka mesilastarus, seega on see mee loomulikum säilimisviis. Kärjemesi kui meeliik kristalliseerub oluliselt aeglasemalt võrreldes vurritatud või pressitud meega. Kärjemett võib pikka aega säilitada sügavkülmas ja sellisel juhul säilib kärjemesi kogu säilitamisaja vältel vedelana.

Teisest küljest on kärjemeel tavalise vurrimeega võrreldes mitmed tervisttugevdavad või koguni leebel viisil ravivad lisaomadused. Näiteks on paljud uurijad täheldanud, et kärjemesi aitab sageli mitmete allergianähtuste korral, leevendades tervisehäireid. Teatakse hulgaliselt juhtumeid, kus kärjemee närimise või imemisega on saadud heinapalavikust tingitud nähtuste või kroonilise nohu korral abi. Samuti aitab kärjemesi sageli maoärrituste korral, vahel ka aidates maha suruda põletikulisi protsesse. Kärjemee selliseid toimeid seletatakse kärjevaha ja teatud koguses kärjeseinte puhastamiseks tarvitatud propolise ning mee koostoimega.

Kärjemett pakuvad mesinikud tarbijale sageli käjest lõigatud tükkide või ribade kujul, mis on paigutatud plastkarpi või keeratud tsellofaanilehe sisse. Paraku kärjest riba või tüki lõikamisel tekib palju tilkuvat mett ja lõikeservad ei jää silmale ilusad vaadata. Kui kärjemee tükk paigutada plastkarpi, siis voolab osa mett kärjest karbipõhjale ja võib sinna kristalliseeruda, mis teeb tarbimise ebamugavamaks.

Selle tõttu oli antud töö alustamisel eesmärgiks töötada välja selline kärjemee tootmise tehnoloogia lamavarude vajadusteks, kus mesilased ehitaksid üles kärjed ja paigutaksid kärjemee väikestesse karbikujulistesse kassettidesse. Selleks kavandati väikesed puitliistudest raamikujulised kassetid, mida saab kõrvuti paigutada suuremasse kassetti või magasinikasti.

Samas peaks kärjemee raamidega magasinikast olema mitte liiga suur, mis võimaldab mesilasperel väiksema koguse kärjemeekassette kiiremini üles ehitada, meega täita ja kaanetada ka kesisemate meekorjetingimuste korral. Samas heade meekorjetingimuste korral saab kõrvuti korraga perele peale panna mitu sellist väiksemat magasinikasti.

Mitmete katsetuste järel osutus optimaalseks selline magasinikast, kuhu mahub kõrviti neli rida kärjemeeraame, igas reas vastavalt 4 raami. Kasti pikkus vastab eesti taru raami pikkusele ja sobib kasutamiseks eesti tarus pesaraamidele paigutatava magasinina. Et mesilased kärjemeekassetid kiiremini üles ehitaks, meega täidaks ja kaanetaks, on otstarbekas teha kassetid suhteliselt madalad. Sellisel juhul toimivad need kärjemeekastid sarnaselt nn. koorimismagasinidega, mida kasutatakse lühiaegsete meekorjete ärakasutamiseks.

Katsetamiste tulemusena kujunes iga kärjemee kasseti (raami) pikkuseks 100 mm ja kõrguseks 70 mm ning külje ja ülemise liistu laiuseks 25 mm, alumisel liistul aga 16 – 17 mm. Selline raam valmistatakse puitliistudest, mis on raamiks ühendatud klambripüstoli abil. Külgliistude paksus on 8 mm, et nende külge saaks väikeste naelte või klambrite abil kinnitada alumised ja ülemised liistud, mõlemad paksusega ca 4 mm. Ülemiste raamipiistude peale kinnitatakse 35 mm laiused umbes 3-4 mm paksused plaadikesed, mis sulgevad pealtpoolt kärjeraamikassettide vahelised kärjetänavad. Kärjemeeraami ülaliistu külge kinnitatakse sulavahaga vahast kärjepõhia riba, mis kiirendab ühtlase kvaliteetse kärje ülesehitamist.

Kärjemeekarbikesed paigutatakse 4 reana väikesesse magasinikastikesse, mille sisemine pikkus on veidi enam kui 400 mm, nii et sinna mahub üksteise otsa 4 kärjemee karpi. Magasinikastikese sisemine laius on 142-143 mm, et sinna mahuks kõrvuti 4 kärjemeekarpide rida. Magasinikasti kõrgus on ca 80 mm. Kasti alumisse serva umbes 5-6 mm kõrgusele on läbi külgseinte kinnitatud jämedad traadid, millele ülevalt toetuvad kärjemeekarbikesed.

Kärjemeemagasinid saab paigutada mesilasperedele siis, kui pere on juba küllalt tugev ja looduses on piisavalt nektarikorjet. Tavaliselt Eesti oludes on see võimalik alates õunapuude õitsemise algusest. Mekorje tingimuste poolest on siiski parem alusttada kärjemee tootmist veidi hiljem, tavaliselt võilille õitsemise ajal või järel. Sel ajal on peres palju noori mesilasi, kes ehitavad kiiresti kärje üles. Samas on looduses juba piisavalt meekorjet, et kärg ruttu meega täita ja kaanetada.

Kevadised meeliigid on sageli glükoosirikkamad ja mõned neist (näiteks võilillemesi) võivad isegi kärgedes kristalliseeruda. Selle tõttu alustatakse mõnikord kärjemee tootmist siis, kui hakkavad õitsema esimesed peameekorje taimeliigid – vaarikas ja valge ristik. Kuna kärjemee raamid ja magasinikast on suhteliselt väikese mahuga, täidetakse need kiiresti ja sageli ühe taimeliigi meega. Nii on võimalik toota kindla taimeliigi kärjemett ja see lisab kärjemeele tarbija silmis veelgi atraktiivsust.

Maitseomadustelt ühed parimad kärjemee liigid on vaarikamesi ja ka ristikute mesi. Harva mõnel aastal õnnestub mesinikul koguda ka pärnaõiemett kärjemeena. Enamikus Eesti piirkondades, eriti metsade lähedal on üheks heaks kärjemee tootmise taimeliigiks põdrakanep. Kuid kuna põdrakanep õitseb enamasti juuli keskel, kui peredes on mõnevõrra vähem noori mesilasi ja pered ehitavad kärjepõhja aeglasemalt üles, siis lastakse mesilasperedel sellisel juhul kärjed üles ehitada juba veidi varem.

Kärjemee korral on oluline, et kärjepind on kõikjalt võimalikult ühtlaselt sile ja kaanetatud. Tugevad mesilaspered tulevad selle ülesandega paremini toime. Kui aga kärjed on juba ühtlaselt kaanetatud ja seega kärjemesi on küps, siis võib magasini koos kärjemeekarbikestega tarult eemaldada. Mesilased tuleks magasinist eemaldada kas vähese suitsuga või spetsiaalsete mesilaste eraldajate abil.

Kärjemee kassetid on magasini seinte külge tavaliselt kerge vahakihi või propoliseteradega kinnitatud. Kergelt altpoolt surudes saab kassetid üsna kergesti liikuma ja siis juba ükshaaval magasinikastist välja. Müügiks oleks otstarbekas pakendada puitraamides kärjemeekassetid läbipaistvatesse plastkarpidesse, mida saab tihedalt kaanega sulgeda. Selline pakend on hästi suletav ja samas näeb tarbija läbi pakendi kärjemee ahvatlevalt ilusat pinda, mis lausa kutsub ostma. Mõnel juhul võib katsetada kärjemee pakendamist ka spetsiaalsesse kinkepakendisse, mis annab tootele pidulikkust ja võimaldab seda kauni ja maitsva kingitusena kasutada.

Kärjemee tootmine ja turustamine annab mesinikule meeturul täiendavad müügivõimalused ja samas mitmekesistab tarbija valikuvõimalusi. See arendab üldiselt Eesti meeturgu ja suurendab vähehaaval ka meetarbimist. Mesinik saab siit uusi mõtteid ja arenguteks ideid, et tema majandustegevus lõppude lõpuks tulusam ja tasuvam oleks. Kärjemee tootmine pakub siinjuures lisavõimalusi edenemiseks.

Kokkuvõtte koostas: Olaf Puurits
August 2007.a., Valguta mesila

LisaSuurus
Olaf_Puurits_karjemee_tootmine_2007.pdf15.67 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Kärjemee tootmise võimalikke lahendusi

Rakendusuuringu PR-3-1.13-3 kokkuvõtte koostas Maire Valtin
Uuring teostati Eesti mesindusprogrammi raames Euroopa Liidu toetusel

Kärjemesi

Meekärjed, milles mesilased hoiavad mett ja suira ning mis sisaldavad ka mingil määral taruvaiku, on tõhus vahend terve rea hingamiselundite haiguste raviks. Kokkupuutes suu, neelu, kurgu, söögitoru ja mao limaskestadega, toimib mesi dessinfitseerivalt. Efekt on seda kindlam, mida kauem püsib mesi suus. Arusaadavalt on selleks parim mälutav kärjemesi.

Mees leiduvad desinfitseerivad ained ja antibiootilised ühendid hävitavad verre sattunud pisikuid ja viiruseid. Seega on mesi hea profülaktiline vahend vältimaks grippi, ülemiste hingamisteede katarri, neelupõletikku ja epideemilist angiini.

Kärjemee 2x3x4- cm tükikest mäludes 15 minuti vältel, kuni kolm korda päevas, on hea profülaktiline ravi ülemistele hingamisteedele.

Rahvameditsiinis kasutatakse meekärge neutraliseeriva vahendina, mis, nagu näitavad selle kasutamise tulemused, on antiallergilise toimega.

Loodusraviga tegelejate arvates kutsub meekärje närimine esile hingamistrakti immuunsuse, mis kestab kuni neli aastat. Peale selle on uuringud näidanud, et need, kes on tarvitanud kärjemett enne kuueteistkümnendat eluaastat, põevad harva külmetushaigusi, neil ei teki kergesti heinapalavikku ega ka teisi ninakoopa haigusi. Meekärje läbinätsutamisel järele jäänud vaha alla neelamisel toob vaha endaga kaasa organismist hiljem soolte siseseintele ladestunud šlakid (E.Lõuk).

Kärjemeele sarnase toimega on ka kärjekaanetusvaha, mida vurritamise perioodil koguneb rohkesti.

Kärjemee tootmine

Kärjemee tootmiseks on erinevaid võimalusi:
Mesindades korpustarudega, võib valmistada spetsiaalse korpuse, mille sisse käivad selleks ettenähtud pisikesed raamid.

Raamidele tuleb kinnitada kärjepõhi enne mesitarru asetamist. Selline teguviis loob eeldused kärjetüki korrapärase kuju saavutamiseks.

Peale kevadisi laiendamistöid ning enne peakorje perioodi, tuleks valmistatud korpus asetada tarule. Sellisel juhul jääb mesilasperel piisavalt aega kunstkärje ehitamiseks ning korje ajal tuleb neil veel vaid hoolitseda nektari kogumise ning kaanetamise eest. Soodustamaks nektari kiiremat kogumist, on hea kui valmistatud korpus oleks ise avaga või vähemalt asetatud lennuava omava korpuse peale või alla. Sellisel juhul on mesilastel korjeajal võimalik kiiremini soovitud kärjekannudeni jõuda, kärjekannud nektariga täita ja kinni kaanetada. Kärjemee tootmise tõhususe tõstmiseks on hea kasutada ka alati suuri mesilasperesid.

Soovitav on toota kärjemett mesilasgrupis, mis asub eemal mõningatest põllukultuuridest (nt. raps, rüps), kuna nendelt taimedelt korjatud mesi kipub kiiresti kristalliseeruma ja ei sobi kärjemeeks.

Kärjemee korpuse täitudes on raamidest kärjemesi lihtne lahti lõigata ning asetada vastava suurusega pakendisse ja müüki saata.

Kärjemett võib toota ka tavaliste meeraamide abil. Kuna mee paigutamiseks ehitavad mesilased eriti sügavaid kannusid, pikendades selleks nende seinu, võib kaval mesinik seda teadmist ära kasutada paksude kärjemeetükkide tootmiseks. Selleks peab mesinik liigutama raame üksteisest kaugemale, et kärjetänava laius oleks suurem kui tavalises haudmepesas. Selleks, et saavutada normaalne kärjetänava laius, on mesilased sunnitud kärjekannusid kõrgemaks ehitama. Nihutades raame aeg-ajalt laiemale, võib saavutada 40 ja enam millimeetrise paksusega meeraame.

Kärgede soovitud paksuse saavutamise järel tuleb mesinikul tarust välja valida raamid, mis on äärest ääreni nektarit täis veetud ning kinni kaanetatud. Seejärel lõigata noaga kärjest sobiva suurusega tükid ning pakendada.

Õige on kasutada kärjemeena esimese aasta raame, mis pole talvepesas olnud. Seda seetõttu, et sügiseti kasutavad mesinikud mesilashaiguste raviks või nende ennetamiseks erinevaid keemilisi ravipreparaate, millest suure tõenäosusega jääb teatav kogus mürkaineid vaha sisse.

Nagu mitmel pool maailmas kasutakse ühe ja sama eesmärgi saavutamiseks erinevaid meetodeid ja vahendeid, nõnda ka kärjemee tootmiseks võib veel kasutada sektsioonraame. Neid valmistatakse mitmesuguse suurusega ja kujuga. Lamavtaru pesaraami külgliistude keskele kinnitatakse 5mm paksune liist, mis võimaldab sektsioonraame paigaldada kahelt realt: 3 üles ja 3 alla. Sektsioonraamid paigutatakse tihedalt üksteise vastu, et mesilased neid vähem taruvaiguga ühendaksid. Haavapuust valmistatud liistudele tehakse kolm sisselõiget, mis võimaldavad neid kokku murda sektsioonraamideks (vt. joonist). Nende raamide sisse kinnitatakse, nagu esimeselgi tootmisviisil, kunstkärg ja antakse ennem peakorje algust peredele ülesehitamiseks.

Sektsioonraam: a) Lõigatud pird. b) Raam kokkupandult.

Sektsioonkärjed magasiniraamis.

Sektsioonraame toodetakse ka plastikust.

Kuidas eristada uut kärjemee raami vanast.

Esimese aasta raami on vanematest visuaalsel teel lihtne eritsada. Raamid, mis on olnud aasta või paar talveperes, muutuvad tumedamaks kuna mesilased kasutavad neid haudmeraamidena ning peale igat kärjekannust koorunud mesilast jääb kannu põhja ja seintele kitiinkest, mis maimukest enne koorumist ümbritses. Samuti peale igakordset mesilaslapse sündi muutub kärjekann ülal toodu põhjusel ka kitsamaks ja tumedamaks.

Esimese aasta raamid on lumivalged või kerglt kollakad tänu õhukesele kihile taruvaigule, millega mesilased vaha katavad.

Ilus, hele kärjemee raam.

Kärjemee pakendamine

Kärjemee pakendamiseks eriti palju võimalusi ei ole. Üks parimaid mooduseid on kauba asetamine vastava suurusega plastkarpi. Karp tagab meetüki kaubandusliku välimuse ka peale transportimist ning mõistliku paigutamise korral jätab puhtaks ka tarbija kaubakoti.

Toodet võib pakendada ka toidukilesse, kuid kile elastsuse tõttu on kärjemee transportimine keerukam.
Pakendamiseks kasutatakse ka erineva suurusega klaaspurke, kuhu pannakse kärjemee tükid koos meega. Mesi tagab kärje pehmema olemuse ja lihtsama nätsutamisvõimaluse.

Kärjemee turustamine

Klientuur on selles vallas lai. Mett sööb nii noor kui vana. Kui tavalist vurritatud õiemett ning meesegusid tarbitakse talviti rohkem seoses erinevate külmetushaigustega siis kärjemett, kui head tervislikku maiustust, küsitakse ühtmoodi nii suvel kui talvel.

See nišš on eesti turul lootusetult täitmata ja tundub, et olukord nõnda ka jääb. Probleemiks on suur mesilasvaha kadu kärjemee müümisel. Mesinikud ei taha vahast loobuda isegi kõrge kärjemee kilohinna eest, sest raha eest ei saa osta ülesehitatud raame järgmisel kevadel perede laiendamiseks.

Probleemile toovad natuke leevendust eelpool mainitud spetsiaalse korpusega ja sektsioonraamiga kärjemee tootmise viisid, kuid alati ei pruugi mesilased neid raame üles ehitada ja mett täis kanda. Samuti ei viitsi paljud mesinikud kärjemee tootmisega tegeleda, sest see on suhteliselt töömahukas.

Aruande koostas Maire Valtin
28.08.2007.a.

LisaSuurus
Maire_Valtin_Karjemesi_2007.pdf279.66 KB
Keskmine: 5 (5 häält)

Mee ja teiste mesindussaaduste baasil valmistatud toodete otseturustamise strateegia ja taktika väljaarendamine

Mee ja teiste mesindussaaduste baasil valmistatud toodete otseturustamise strateegia ja taktika väljaarendamine osaühing Artocarpus kogemuste põhjal

Kokkuvõte meetoodete turundusalase rakendusuuringu tulemustest
Koostas Maire Valtin, Artocarpus OÜ, detsember 2006.a.
Käesolev mesindustehnoloogiline uuring ja arendustöö toimus Eesti Mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

Alles hiljuti olid ajad, millal otseturundusse suhtuti kui igavasse, kuigi teatud määral efektiivsesse tegevusse. Praeguseks hetkeks on otseturundus liikumas tõusvas suunas. Suurim uuendus või õigemini avastus on see, et tarbija emotsioon on muutunud otseturunduses kõige olulisemaks faktoriks. Edukad otseturunduskampaaniad rõhuvad just potentsiaalse tarbija emotsioonidele - olgu selleks siis uudishimu, huumor või ahnus. Rahvusvahelises juhises on otseturunduse kohta sätestatud ka eetilise käitumise standardid kõigile otseturundusega tegelevatele isikutele.

Otseturundus võiks ka mesinike jaoks olla üks läbimõeldud turundustegevuse osa, mille eesmärgiks on saavutada head tulemust läbi individuaalse kontakti. Otseturundus on üldse üks efektiivsemaid turundusmeetodeid ja edukad ettevõtted kasutavad aina enam lausreklaami asemel konkreetsele sihtrühmale suunatud turundustegevust.

Mesinike turundustegevuse sihtrühmaks on inimene, kes soovib olla terve, energiline ja tänu sellele ka edukas. Niisiis on meie jaoks otseturundus järgmiste märksõnadega iseloomustatav :

1. individuaalne, suhetel põhinev ja lihtsalt mõõdetav.
2. otseturundus ei ole pealetükkiv, klient võib alati keelduda enne info edastamist.
3. suuname energia ja info tootest huvitatud inimestele ja ei raiska oma ressursse ebaefektiivsete turunduskanalite peale.

Otseturundus on kanalina võimeline palju enamaks. Ta annab võimaluse anda edasi olulist teavet, toote maitset, lõhna, meeldivat suhtlemist tarbijaga ja palju infot, mida tänapäeva kiire elutempo juures klient trükiselt nagunii ei loe.
Otseturustamise juures ei kasuta me vahendajate abi, aga kõiki neid funktsioone, mida teostab vahendaja, täidame ikkagi:

1. kulutame ressursse kauba turustamise organiseerimiseks.
2. püüame hoida turustamise piisavalt efektiivse
3. loodud turustuskanali rentaabluse hoiame suurema kui tootmise rentaabluse.

Täites eelnimetatud tingimusi, on otseturustamine kasulik.
Kulutused, millega tuleb otseturustamisel ilmtingimata arvestada, on:

1. korralik pakend ja etikett
2. müügikoha rent
3. reklaamplakatid
4. transport
5. palgatud müüja

Kuna mee eritooted vajavad tutvustamist, siis parim moodus seda teha on anda toodet maitsta. Ja maitsma on kõik kliendid meeleldi nõus. Tekkinud ongi kontakt, kus saab anda piisava info toote kohta ja tekib dialoog. Müüja saab selgitada oma sõnumit ja näha kliendi reaktsiooni. Otseturustamise võimalusi on piisavalt palju, kui ise olla aktiivne.

Meie müüme oma tooteid eelkõige:

1. läbi tutvusringkonna
2. firmadele, kellega on välja kujunenud koostöökontaktid.
3. messidel
4. laatadel
5. erinevatel üldrahvalikel üritustel
6. statsionaarsetel rendipindadel kaubanduskeskustes
7. asutustele, kes teevad kingitusi oma klientidele, töötajatele riiklikeks pühadeks, tähtpäevadeks.

Otseturustuse suurimad eelised on:

1. raha kiirem liikumine
2. müügikohtade vaba valik
3. oma aja parem planeerimine

Oleme mõelnud ka kombineerida alternatiivse tootmissuunaga nagu maaturism ja nõuande tegevus, mis toob kliendid koju kätte.

OTSEMÜÜGI STRATEEGIA

Otsemüük - s.o. tootjalt tarbijale ilma vahendajateta. Sellise tegevuse käigus on võimalus paremini tundma õppida oma klienti ja just talle sobivat toodet pakkuda. Igale ostjale on võimalus individuaalselt selgitada meie toodete eripära. Samuti ei pea klient tegema ostu pimesi, teadmata meie toodete maitset - pakume alati kõiki tooteid degusteerida. Selgitades pakutavate toodete häid tervislikke ja rahvameditsiinilisi omadusi, äratame kliendis uudishimu.

Lisaks omapoolse teabe edestamisele saame kliendilt ka kohe tagasisidet (arvamused, küsimused, vastuväited). Selleks, et klient teeks oma valiku meie kasuks, peab müüja olema väga hea suhtleja ja kompetentne vastama kõikidele klienti huvitavatele küsimustele. Selline müüja äratab usaldust ja tema käest ostetakse parema meelega.

Müüja peab olema kiire tegutseja juhul, kui ostjaid on leti taga mitmeid. Kiire teenendamise eest ollakse harilikult nõus ostma ka kallimat kaupa. Seepärast valime oma müüjaid põhjalikult.

Müüja ehk kauba pakkuja, olgu ta siis mesinik ise või palgatud inimene, peab olema enesekindel. Selleks peab ta esiteks teadma, millist kaupa pakub. Kui mesinik on olnud hoolas, siis on tema kaup kvaliteetne ja tervislik ning oma kaupa pole häbi pakkuda, veel vähem kahelda kauba väärtuses. Seda enam, et eesti mesi on väga paljude taimekoosluste segu ja maailmas juba tunnustatud.

Küsimus on ainult selles, millise hinnaga oleme seda nõus ära andma. Niisiis teades, et müüme väga head kaupa, saame ka küsida korralikku hinda. See tõstab meie enesekindlust ja me ei lase ostjal selles kahelda ja ei kahtle ka ise. Selleks võime ostjale ette lugeda taimeliike, milledelt mesi on korjatud. Soovi korral näidata meeanalüüsi tulemusi, mis võib alati müügi juures olla. Enamus klientidest ei tea küll, mis on vabade hapete sisaldus või diastaas, kuid see dokument on usaldustäratav. Ja olgu mesinik või müüja valmis rääkima, mida need näitajad tähendavad, juhul kui teile juhtub uudishimulik klient.

Kui te selle kõik kenasti ära seletate, võite olla kindel, et olete usaldust äratanud ja ostja on juba peaaegu nõus teie kaupa ostma. Müügi juures mängib rolli isegi hääletoon, suhtumine ostjasse kui võrdväärsesse partnerisse. Müüja välimus-riietus, müügikoha kujundus, kauba väljapanek, puhtus, pakend (etikettid, reklaamplakatid, koju kaasa antav voldik või teabeleheke) – see kõik mõjutab müüki.

Igat klienti tuleb kohelda kui potentsiaalset ostjat. Kui ta ei osta täna, võib ta seda teha edaspidi. Müüja peab olema ka hea inimeste tundja, et ära arvata, millise ostjaga on tegemist. Iga ostja on erinev. Kui müügileti taga seisab heade juhiomaduste ja suure otsustamisvõimega inimene, siis pole teha muud kui müüa, sest tema kas ostab või ei osta. Teda praktiliselt mõjutada pole võimalik. Tema on ise hea psüholoog, kes kiirelt hindab ära letil oleva kauba pakenduse, välimuse, müüja enesekindluse ja veel paljude näitajate põhjal. Tema ei raiska enda ega müüja aega, sest ta ei tee tühje sõnu ja sellise kliendi ostuvõime on suur.

Sarnaselt toimivad ka kõik teised sellist tüüpi teoinimesed, kes edu saavutamise nimel töötavad kõvasti. Siia kuulub palju äritegelasi, spetsialiste ja riigiametnikke (ratsionaalse ellusuhtumisega, sageli iseteadlikud). Nad teevad müüjale ise hinnapakkumise näiteks 15 purgi ostmiseks. Mesinik on õnnelik suure koguse kauba müügi üle, kuid kui järele mõelda, siis pakutud hind oli suhteliselt madal ja kaup sai müüdud hinnaga, millega ise rahule jääda ei saa. Müüja ei tohiks lasta oma hinda ega arvamust kõigutada. Kui selline ostja on veendunud, et kaup on hea, siis ostab ta ka teie küsitud hinnaga 15 purki ära ja ei tee sellest probleemi.

Selline klient ostab kindlalt meie kaupa ka edaspidi. Tal ei ole palju aega, et otsida uut mesinikku. Ta jääb tavaliselt kliendiks aastateks ja soovitab meie kaupa ka oma sõpradele.

Kõik ülejäänud inimgrupid on müüja poolt mõjutatavad. Näiteks inimesed, kes palju räägivad leti taga tühja-tähja ja ei unusta mõnd head komplimenti teha enda või müüja arvel, on isikud, kellele on oluline jätta endast head muljet. Nad raiskavad küll meie aega, aga nad ei jäta peaaegu kunagi ostmata, kui neil raha on, sest neile on oluline näidata end heal järjel oleva inimesena. Nad ei julge ka öelda, kui raha napib. Siis nad vabandavad ajapuuduse või mõne muu põhjusega ning lubavad tulla homme, mida nad nagunii ei tee.

Sellise ostukäitumisega on sageli jutukad inimesed, kes paljuski kõhklevad ja kes võivad oma mee osta iga kord erineva mesiniku käest. Põhjus on enamasti see, et nad arvavad peaaegu alati, et nad pole veel seda kõige paremat mett saanud. Ärge nende peale liiga palju aega raisake, sest mesi tahab müümist ja ka müüja aeg on hinnaline.

Kui mesiniku leti taha satub kannatlik, rahulik klient, kellel on aega enda ja teiste jaoks, siis on tegemist püsivusinimesega. Ta kuulab heameelega ära kogu info, maitseb kaupa. Kindlasti räägib mõne muheda loo kas enda või vanemate kohta, kes on kunagi mesilasi pidanud. Ta ei arva, et püüate talle midagi „pähe määrida“, suhtub müüjasse väärikalt. Ei halvusta kaupa ega hinda ja ostab alati, kui tal vaja on. Kui tal täna pole vaja või piisavalt raha kaasas, siis ta lubab, et tuleb tagasi. Tema ei anna lihtsalt lubadust, ta ka täidab selle.

Neljas kategooria ostjaid on kvaliteediinimesed, kes on samuti rahulikud. Peaaegu nii rahulikud ja pikaldased, et müüja kannatus hakkab katkema. Nad küsivad mee analüüsilehte, tahavad teada kõike, mis seondub kvaliteediga. Maitsevad ehk isegi kaks korda, soovivad täpsustusi toote valmistamise ja koostisosade kohta. Neil on raske otsustada. Raha loevad mitu korda.

Kui sellised ostjad lõpuks otsustavad, siis võib kindel olla, et nad jäävad meie klientideks pikkadeks aastateks, sest nemad käivad sissetallatud rada. Uue mee väljavalimine on neile jälle raske ja parem on vana ja hea pooldamine. Sellised kliendid ei muuda oma meelt ja põhimõtteid kergelt, nad on usaldusväärsed ning oskavad olla tänulikud hea kauba eest. Müüjale- mesinikule tunnustust avaldades on nad siirad.

Kõik need eelpool toodud iseloomujooned:

a) kiire otsustavus
b) suhtlevus, organiseerimisvõime
c) püsivus, rahulikkus
d) kannatlikus, kvaliteet

varieeruvad meis kõigis. On oluline ainult, millised neist iseloomujoontest on ülekaalus. Kui müüja oskab väga lühikese vestluse käigus ära arvata kliendi iseloomuomadusi, on ta võimeline müügi juures kasutama õiget müügistrateegiat ja –taktikat.
Mesindamine ja mee müük on mesinikele väga olulised ära elamiseks. Kurb ja mõttetu on mesindada ja toota mett, kui ei saa oma töö eest väärilist tasu. Kahjuks on paljud mesinikud hädas oma kauba realiseerimisega, sest neil puudub müügioskus ja –osavus või soov investeerida parema müügi saavutamise nimel.

„Kui teil pole õiget toodet, siis pole teil mitte midagi,“ nii kõlab üks turunduskompleksi kujundamise aksioome. Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi. Otsuse langetamisel võrdleb ta tootest saadavat tulu tehtavate kulutustega.

Turunduskompleksis on üheks tundlikumaks mõjuriks tootele kehtestatud hind. Raske on müüa üksikuid tooteid. Seepärast ongi meie toodete valik suur. Tavamesi on võrreldes segumeedega tunduvalt odavam ja see on nagu peibutis, meelitamaks proovima kallemaid ja täiuslikumaid meesegusid. Nii on ka selgunud tooted, mis vastavad turu vajadustele. Toote olemasolu ei taga veel tarbija rahulolu ja sellest tulenevaid kordusoste. Selleks, et müüa edukalt, tuleb osata välja tuua tootes sisalduvaid erinevaid hüvesid. Suurem osa tarbijaid lähtuvad ratsionaalsetest motiividest, seepärast edastame informatsiooni ka teabelehti kasutades.

Turunduskomplekstide kujundamisel on oluline teada, kuidas muuta toode või seda turustav informatsioon (reklaam) tarbijale tähelepandavaks. Selleks tuleb arvestada järgmiste tähelepanu omadustega:
1. piiratud maht- inimesed suudavad korraga tähele panna üksnes väikest osa objekte. Seepärast ei tohi edastatav sõnum olla ülearu keeruline
2. suur kiirus - tähelepanu võib väga kiiresti lülituda ümber ühelt tootelt teisele. See kompenseerib teatud määral tema piiratud mahu ja võimaldab kasutada lühikeses intervallis mitut ärritajat
3. kohanemine - tähelepanu väheneb kui pikema aja jooksul kasutada ühte ja sama ärritajat. Seepärast on oluline valida uudseid, kontrastseid, ootamatuid näiteid (kõike, mis on põnev, huvitav jne)
4. Seotus huvi või vajadustega - tähele pannakse rohkem seda infot, mis seondub inimeste hetkeprobleemide või siis huvidega. Näiteks talvehooajal on hea müügiartikkel mesi taruvaiguga, sest paljud inimesed on nohus või köhas. Kui klient on seda ostnud korduvalt ja saanud abi oma hädadele, siis kandub edasi usaldus ka teistele uutele toodetele, kuigi neid pole võib-olla veel proovitudki.
Paljud kliendid tulevad meie tooteid ostma, sest nad on kusagilt neist kuulnud või maitsta saanud. Selliselt võiks toimida ka videofilm, kus rahulolevad kliendid annavad toodetele, ka näiteks kodumaisele meele hinnangu. Tõeliselt lojaalsed tarbijad mitte üksnes ei osta regulaarselt meie tooteid, vaid ka suhtuvad rahvameditsiinilistesse toodetesse ja meesse positiivselt ning levitavad oma seisukohti teiste inimeste seas.

Turunduse ülesandeks on tekitada ka positiivseid hoiakuid. Meie koolitame iga kontakti loomisega oma kliente, sest räägime kodumaise mee eripärast, tervislikkusest. Meie informatsioon toetab ja õigustab tema valikuid. Müüja peab toote omadusi ja nendes sisalduvaid hüvesid oskama siduda konkreetsete klientide vajadustega. Tihti ostetakse meie tooteid ka uudishimust, eestlase konservatiivsust arvestades, siis ka suures osas harjumusest.

Müügiga püüame kujundada ettevõttekultuuri:
1. Esikohale seame tarbijad, mitte tooted.
2. Klientidesse suhtume mitte kui võõrastesse, vaid kui koostööpartneritesse, mis laseb kliendil tunda end mugavalt ja oodatult.
3. Tekitades sõbraliku ja usaldusliku õhkkonna, väldime agressiivseid hoiakuid.
4. Arendame positiivset mõttelaadi ja tõekspidamisi.
5. Töötame välja kindlad käitumisnormid, arusaamad, rituaalid, tegevused.
6. Uutele müüjatele õpetame, mida pidada müügikäitumises “õigeks„ või mida “ valeks„.
7. Kõikidele töötajatele anname õiguse teha kliendi heaolu tagamiseks iseseisvaid otsuseid, kaldudes vajaduse korral kõrvale kehtestatud reeglitest.
8. Kõiki kohtleme võrdselt.

TARBIJATE OOTUSED

Turumajanduse tingimustes on kõige suurem mõjuvõim tarbijatel. Kui tarbijate vajadusi ei arvesta, hakkavad nad kaupa ostma mujalt. Seepärast üritame teada saada tarbija soove. Kui rääkida meeturust ja selle suurusest, siis on määravaks mitte pakutav mee kogus, vaid inimeste arv, kes selle ostmisest on huvitatud ja suudaks selle eest ka maksta.

Mesi ei ole nii kallis, et seda ei suudetaks osta, vaid huvitavus ja teadlikkus mee kasulikkusest on väike. Siin ongi põhjus, miks meie oma eesti mesi valmistab müügiraskusi. Meele peaks tegema rohkem reklaami, sealjuures mee tervislikkuse ja kasulikkuse kohta. Aga reklaamikulud ongi kõige suuremad kulud üldse.

Mesinik, kes ise müüb, teeb iga müügioperatsiooniga oma tootele küll reklaami ja laiendab oma ostjaskonda. Kuid suur hulk mesinikke müüvad mee väga odavalt. Tootjad pakuvad üha rohkem kaupa ja et tugevas konkurentsis läbi lüüa, on vaja põhjalikumalt ka turgu tunda. Selleks on vaja teada:
1. kes on meie toodete ostjad (turistid, maarahvas, linnarahvas)
2. millist toodet ostetakse (toote margid, omadused, hind, kvaliteet jne)
3. kui palju ostetakse (kui suur on nõudlus, momendi turupotentsiaal)
4. miks ostetakse (isiklik vajadus, soov edasi müüa, tootmisvajadus)
5. kuidas ostetakse (ostuläbirääkimiste viis)
6. millal ostetakse (ajalised piirangud, sessoonsus, situatsiooniliste faktorite mõju)
7. kus turg ostab (tarbimise ja kasutamise kohad, eelistatavad ostukohad, sobivad turustuskanalid)

Tarbija valib toote selles sisalduvate väärtuste järgi. Ta jälgib:
1. toote kvaliteeti
2. teenuse kvaliteeti
3. personali kvaliteeti
4. maine kvaliteeti

Ülitähtis on müügikoha asukoht. Parimad müügikohad on seal, kus ostjale meeldib miljöö, kus saab vabalt aega veeta. Paljud perekonnad kulutavad laupäeval, pühapäeval ostukeskustes palju aega, otsides uusi elamusi, meelelahutust ja ostmisrõõmu.

Eestimaa tarbijaskond on väga heatahtlik ja suhtlemisaldis. Rikkam tarbija ostab palju ja kõike. Majanduslikult vähekindlustatud klient eelistab tervislikke tooteid (õietolmu, suira, taruvaigu jne meesegusid). Vanema põlvkonna tarbija pöörab väga tähelepanu tervisele ja otsib tooteid, mis tugevdavad organismi, annavad jõudu.

Ravimtaimede headesse omadustesse on inimkond aastasadu uskunud ja sealt abi saanud. Meega kombineeritult pole ravimtaimed oma võlujõudu kaotanud. Elukeskkonna saastatus kiire majandusarenguga ühiskonnas aina suureneb, olgugi et keskkonna probleeme seatakse aina esikohale. Tänu sellele hakkavad inimesed otsima ikka rohkem puhast loodust, naturaalseid materjale, säilitusaineteta ja värvaineteta tooteid.

Seoses sellega on nüüd avanenud parim võimalus mee ja teiste mesindussaaduste ja -toodete esiletõstmiseks läbi reklaami, mis tarbija teadvusse jõuaks. Mee puhul tuleb väga palju selgitada, et mesi on nektari läbitöötlemise tulemus mesilaste poolt, mitte mesilinnukestele suhkrusiirupi söötmise tulemus.

TARBIJATE SOOVITUSED

Tarbijatega läbi otsemüügi suheldes tekib tihti pikemaajalisemgi kontakt ning meile on ka tarbijad jaganud retsepte ja andnud soovitusi uute toodete valmistamiseks.
Väga paljud kliendid, kes on meie tooteid maitsnud, küsivad järgmisel kohtumisel uusi tooteid. Seepärast püüame pidevalt luua uusi tooteid mesiduse kõrvalsaaduste kui ka teiste loodustoodetega.

TURUTINGIMUSTE UURIMINE

Turutingimuste uurimise eesmärgiks on koguda, töödelda, analüüsida ja edastada objektiivset ja süstemaatilist infot ettevõtet huvitava probleemi kohta. Uuringu tulemusel peaks firma turundusjuht olema varustatud otsustamiseks vajaliku ettevalmistatud informatsiooniga. Ettevõtte edukuse tagavad suurel määral just turundusvaldkonnas tehtud õiged otsused.

Jõudmaks edu toovatele otsustele, peavad turutingimuste uuringu tulemused olema võimalikult objektiivsed. Objektiivsus aga tähendab seda, et uurimisülesande täitmisel tuleks kõrvale jätta emotsioonid, eelarvamused ning poliitilised mõjutused. Hoolimata asjaolust, et alles teostatud uuringu alusel võetakse vastu turundusalased juhtimisotsused, on kogu turualane uurimistöö tihedalt seotud otsustusprotsessiga. Kui selgub, et on unustatud tulevane infole põhinev turundusotsus, kujuneb sellisest tegutsemisest paraku vaid sihipäratu andmekogumine.

Mee- ning mesindustoodete puhul turutingimusi uurides tuleks kindlasti arvesse võtta imporditava ning odavama mee koguseid, mis omakorda näitab ära ka kohaliku rahva eelistuse. Kas eelistatakse kodumaist toodet või odavamat hinda? Loomulikult tuleb hoolikalt hinnata ka kohalikku konkurentsitaset ning rahva ostuvõimet.
Võimaluse korral tuleks välja selgitada ostjaskonna vastuvõtlikus uutele ja arenenumatele toodetele. Olulist rolli mängib turustamisel ka geograafiline aspekt. Mida lõuna poole, seda vähem esineb külmetusest vitamiinipuudusest ning teistest klimaatilistest asjaoludest tulenevaid probleeme, milleks aga mesi ja meetooted äärmiselt kasulikud on.

Turundusuuring on vajalik:
• kasumi prognoosimiseks;
• ülevaate omamiseks turust, turumuutustest, konkurentidest, tarbijarühmadest, toodetest;
• turundustegevuse kavandamiseks

Turundustingimused Eestis mee ja meest valmistatud eritoodete müügil on küllaltki keerulised. Importmesi mõjutab kõvasti müügihinda ja seda tuuakse üsna palju meie kaubandusvõrkudesse. Mee eritoodete andmine Eestis kaubanduskettidesse on seotud väga erinevate probleemidega:
• kaubandusketid nõuavad toodete presentatsioone kord kvartalis,
• lisatasu kaupade reklaamlehe väljastamiseks,
• kauba eest raha väljamakse ajad on pikad,
• kauba kohale toimetamine peab toimuma väga kiiresti ja kui tegemist kaubandusketiga, siis tuleb kaup viia ka üle Eesti erinevatesse kauplustesse (transpordikulu on suur),
• kaubandusketti antavate toodete kokkuostu hind on madal ja väljamüük kallis (klient pöördub jälle otsetootja poole),
• tihti toote väljapanek kaupluses ei aita müügile kaasa,
• kliendile ei anta degusteerida ja ostja langetab valiku vähese info põhjal.

Turukaubandus aga ei ole rahva seas enam nii populaarne ja seal käib väiksema ostujõuga klientuur. Samuti on turul meemüüjaid, kellele ei ole mesindus põhisissetulek ning nemad müüvad oma mee tunduvalt odavamalt. Palju on turul ka meemüüjaid-vahendajaid.

Meest eritoodete valmistamine nõuab lisakulutusi ja seepärast on need ka kallimad kui tavamesi ja turul müümas käia ei ole rentaabel (müük väike). Olgugi, et seal on rendipind odavam kui messidel, laatadel. Lisaks on turul kogu aeg enam- vähem sama klientuur.

Suurtel rahvalikel üritustel aga on ostjaskond lai, väga erinevatest Eestimaa paikadest ja mida lähemal suurematele linnadele, seda ostujõulisem.

Euroopa Ühenduse tingimustes on võimalik oma toodete turgu laiendada ka teistesse riikidesse, kuid ka siin on probleemid:
1. suured kaubanduspartnerid tellivad väga suuri partiisid, mis on meie tootjale ülejõu käivad,
2. mitme Euroopa Ühenduse riigi meetoodete markeering ei vasta Eestis kehtestatud markeeringule (lisatöö etikettide täiustamise osas),
3. messide ja laatade rendipinna hinnad on meie hinnatasemega võrreldes kõrged,
4. kulud transpordile on suuremad,
5. turg vajab sissetöötamist läbi degusteerimise ja info jagamise (keeleprobleem),
6. tootja ajakulu teistes riikides otsemüüki teostades on tunduvalt suurem, sest sinnasõit, kohapeal elamine ja tagasisõit ei ole ühe päeva üritus.

Mee ja mesindussaaduste baasil valmistatud eritoodete müük oleneb suuresti tootja- müüja korral tema:
• ettevõtlikkusest
• algatusvõimest
• riskijulgusest
• pingetaluvusest
• järjekindlusest
• eneseusust iseenda ettevõtmisse
• koostöövõimest

Iga mesinik, kes soovib mee tootmise edendamise kõrval ka oma turustamisalast tegevust edendada, peab oma müügitegevuses ja -käitumises muutusi kavandama. Sealjuures on üheks tulemuslikumaks võimaluseks mee ja meetoodete otsemüügi edendamine. See tähendab konkreetse mesiniku korral tema hingelaadile ja iseloomule sobivaimate turustamisvõtete valikut ja nende kasutamist.

Kuid lisaks sellele tuleb müügitöös edu saavutamiseks arvestada ka paljude tarbijate poolelt tulenevate suhtlemispsühholoogiliste ja ostu-müügisuhete spetsiifiliste teguritega, mis ei sõltu müüja tahtest. Kes on küllalt osav neid suhteid ja mõjusid arvestama, see saavutab väiksema vaevaga oma toodangu turustamisel edu. Iga mesinik saab müügitöös olla edukas, kui ta leiab enda jaoks sobivaima müügistrateegia ja taktika ning seda piisava innukuse ja tarkusega rakendab.

LisaSuurus
Maire_Valtin_meetoodete_turustamise_arendamine_2006.pdf76.44 KB
Keskmine: 5 (2 häält)

Mee kvaliteediuuringute ja analüüside tulemuste üldistamisel

Koostas Anna Aunap, mee kvaliteediuuringute teostamise juht

Mee kvaliteediuuringud on tehtud Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Rapla laboratoorium on alates 2005.a.-st analüüsinud kokku 430 meeproovi, mis on võetud Eesti territooriumil. Proovide arv võimaldab teha alljärgnevaid tähelepanekuid mee turustamisest ja kvaliteedist:

Proovivõtt

Kaubandusvõrgus on mesi eksponeeritud korrektselt.
Turgudel ja laatadel jätab soovida müügikoha esteetika.
Degusteerimisel tuleks rõhutada hügieeni.

Pakend ja silt

Mee pakend peaks olema kindlalt suletav.
Klaaspurke kasutades ei tohi unustada, et võõra firma logoga kaas kahjustab Teie mainet.
Meepurgi silt peaks sisaldama täpset ja lühikest infot:
· Toiduaine nimetus
· Päritolumaa
· Neto
· Parim enne
· Tootja/pakendaja

Toiduaine nimetus ehk mesi on kõikidel siltidel olemas.
Vahel jääb selgusetuks, mis päritolumaaga on tegemist. Kohanimed ei viita maale( riigile).
Kindlasti ärge unustage märkida “neto” ja “parim enne”.
Igal sildil peaks olema informatsioon tootjast/pakendajast. See äratab ostjates usaldust.
Tuleb kasuks, kui mesi on tunnustatud, siis saate kleepida oma tunnustusmärke. Paha pole ka turvalint üle kaane, siis ostja võib kindel olla, et mesi pole vahepeal ära rikutud.
Lisanditega mee puhul tuleks mainida seda sildil hilisemate “arusaamatuste” vältimiseks

Organoleptika

Organoleptika – maitse, lõhn, värvus, kristalli suurus, mee kõvadus jne. Kõik need omadused sõltuvad taimeliigist, mille pealt mesilane nektarit korjab.
Mõned tähelepanekud:
· Mesi on väga tundlik ümbritsevate lõhnade ja õhuniiskuse suhtes.
Jättes mee lahtiselt kauemaks tubaka lähedale, on meel varsti suitsu lõhn juures.
· Kui ülemises mee kihis on tunda “konserveeritud kurgi” maitset, on kasutatud vale kaant !
· Värvi poolest varieerub Eesti mesi valkjast - tume-kollaste toonideni.
· Mee kihilisus on tingitud glükoosi js fruktoosi erineva kristalliseerumise kiirusest.
Kui mesi kristalliseerub peale vurritamist, siis on tegemist loomuliku protsessiga ja kristalliseerumine toimub ühtlaselt.
Soojendamisega lõhutakse mee looduslikkust ja tulemuseks on kristalliseerumise käigus tekkivad kihid
· Kristalli suurus ja mee kõvadus on suurelt jaolt tingitud korjatud nektari iseloomust. Inimene võib muuta mee välimust ainult töötlemisel ( segades, soojendades jne. )

Keemilisi näitajaid uurides võiks teha järgmisi tähelepanekuid:
· Kaanetamata mee võtmine võib põhjustada hiljem käärimist, niiskus on suur
· Mee väära käitlemise mõjul võib DA ( mee bioloogiline aktiivsus) langeda ja HMF ( suhkrute lagunemisel tekib mürgine aine) tõusta.
· Mee pH (happesus) on tavaliselt 3,5-5,5.
· Plii sisaldust mees mõjutab teede lähedus
· Mee hoidmine alumiiniumnõudes tõstab alumiiniumi sisaldust
· Ehe mesi on keemiliste näitajate poolest normis.

Koostatud: august 2007.a.

LisaSuurus
Anna_Aunap_soovitused_mesinikele_2007.pdf9.39 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Meeproovide kogumine analüüsiks, mee kvaliteedi määramine ja jääkained meeproovides

Koostanud: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Autorid: Mardo Liitmaa, Ülis Sõukand, Anna Aunap
Koostamise aeg: 1. sept 2007

Mee kvaliteediuuringud on teostatud Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit
Uuringud PR-3-3.1-2 ja PR-3-3.1-6, kokkuvõte tulemustest

Vastavalt püstitatud lähteülesandele koguti erinevatest müügikohtadest analüüsiks 150 meeproovi ja nendest tehti 1410 analüüsi. Proovid koguti 2006 aasta septembrist, 2007 aasta augusti keskpaigani. Neist kõigist määrati keemilised kvaliteedinäitajad: niiskuse sisaldus, HMF sisaldus, diastaasarv, elektrijuhtivus, vabade hapete sisaldus ja pH. Kõigile proovidele tehti organoleptiline analüüs.

Eelnimetatud proovide hulgast valiti välja 20 proovi, millest määrati jääkained. Proovides määrati kokku 15 erinevat keemilist elementi: arseeni, alumiiniumi, boori, baariumit, kaadmiumit, koobaltit, kroomi, vaske, mangaani, molübdeeni, niklit, pliid, antimoni, seleeni ja tsinki. Määrati ka suhkrute (glükoos, fruktoos, sahharoos) sisaldus.

Nagu ka kirjanduses märgitakse andsid mee kohta kõige olulisemat informatsiooni kolm füüsikalis-keemilist näitajat: HMF, diastaasarv ja niiskusesisaldus. Et saada ülevaadet 150 proovi kvaliteedi kohta jagati meed eeltoodud näitajate alusel kolme kvaliteediklassi:
· proovid mille analüüsitava näitaja sisaldus ületab Eesti seadustega kindlaks määratud normi, kvaliteediklass – “halb”
· proovid mille analüüsitava näitaja sisaldus ületab mõnedes Euroopa riikides kehtestatud kvaliteetmee normi, kvaliteediklass – “võiks parem olla”
· proovid mille analüüsitava näitaja sisaldus vastab kvaliteetmee nõuetele – “suurepärane”

Jaotus esitati sektordiagrammi abil. Sellise jaotuse kvaliteediklassidesse tingis ka kohaliku mee tunduvalt parem kvaliteet võrreldes Eestis ja Euroopas kehtestatud normidega. HMF kohta koostati tulpdiagrammid, mille koostamiseks summeeriti kvaliteediklassid “võiks parem olla” ja “halb”. Diagrammil hinnati halvema kvaliteediga mee osakaalu: mett müüva asutuse tüübi järgi ning maakonna järgi, kus mesi oli toodetud. Teiste meekvaliteedi füüsikalis-keemiliste näitajate kohta diagramme ei koostatud, kuna madalamakvaliteedilist mett sisaldasid vaid üksikud proovid.

Lisaks võrreldi mee füüsikalis-keemiliste näitajate keskmisi maakondade kaupa, kasutades 11 maakonnas toodetud mee analüüsi tulemusi. Võrdluseks lisati veel nii Eesti firmade poolt toodetud, kui ka välismaalt pärit meede analüüsi tulemused. Tulemused esitati tabelina kus oli kirjas analüüsitava näitaja keskväärtus ning miinimum- ja maksimumväärtus (vaata tabel 1). Nende tabelite alusel on võimalik hinnata ka teiste, väljaspool seda tööd analüüsitud proovide kvaliteeti. Käesoleva uuringu maakondade kaupa esitatud tulemusi võrreldi kahe eelmise uuringu (2005.a. ja 2006.a.) tulemustega.

Eraldi toodi iga mee füüsikalis-keemilise näitaja korral välja 150 proovi keskmine, minimaalne- ja maksimaalne tulemus. Tähelepanu pöörati ka sellele, kui suur protsent antud parameetri suhtes analüüsitud proove vastas Eesti seadustega määratud nõuetele.

Kõiki näitajaid koos arvestades oli müügiks kõlbmatuid proove 2 ehk 1.4% proovide koguhulgast. Eestis toodetud meedest müügiks kõlbmatuid proove ei olnud ja välismaa meedest oli selliseid 2 ehk 20%. Eelmisel aastal valminud uuringu põhjal olid samad näitajad eesti meedel 6 ehk 5% ja välismaa meedel 22 ehk 69%. Seega on sellel aruandlusaastal mee kvaliteet tunduvalt parem.

Kõige rohkem jäid meed madalamasse kvaliteediklassi suurema HMF sisalduse tõttu. Madalama kvaliteediga mee (HMF <15 mg/kg) osakaal oli 7.4 %. Eesti erinevate piirkondade meele on iseloomulik ühtlaselt väga madal HMF sisaldus. Erinevaid maakondi iseloomustavad andmed on sarnased kahel eelmisel aastal läbiviidud uuringute tulemustele. Näiteks keskmine HMF sisaldus mees oli Harjumaal varasemate uuringute andmetel 4.6 mg/kg (2005), 3.3 mg/kg (2006) ja sellel aastal 3.7 mg/kg. Tartumaal olid vastavad arvud 3.1 mg/kg (2005), 3.2 mg/kg (2006) ja 3.3 mg/kg (2007). HMF sisaldus ei muutu kuna sõltub eelkõige meetootjate töövõtetest.

Võrreldes väiksemate tootjatega on firmade mee keskmine HMF sisaldus üle 3x kõrgem ehk 13.4 mg/kg . Veel täpsemalt andmeid eristades võib märgata, et firmad liigituvad kahte gruppi. Ühtede firmade toodangu keskmine HMF sisaldus on 5.8 mg/kg ja teistel 26.2 mg/kg, kusjuures kõikide toodangu HMF väärtused on seadusega ettenähtud piirides. Väiksema HMF sisaldusega mett tootvad firmad on oma toodangu kvaliteeti parandanud ja nende firmade toodang on vaid veidi kõrgema sisaldusega kui väiketootjate oma. Teised firmad püsivad aga HMF suhtes seadusega etteantud piirides. HMF järgi madalama kvaliteediga mett pakuvad endiselt kõige rohkem suurkauplused (marketid, selverid).

Ainuke seadusega kehtestatud normist madalama diastaasarvuga proov oli ostetud Eesti-Soome vahel sõitvalt laevalt ja üks Harjumaal toodetud mesi oli madalama kvaliteediga (diastaasarv alla 10). Selline olukord on täiesti erinev eelmiste aastate uuringute tulemustest. Mõlema varasema uuringu põhjal oli ebakvaliteetseid proove Eestis toodetud mee hulgas 9x rohkem. Diastaasarvud olid sellel aastal niivõrd kõrged, et ka meede kuumutamine (mida näitas kõrgenenud HMF sisaldus), ei suutnud meede diastaasarve viia alla kvaliteetmee normi. Diastaas ei ole ka nii tundlik temperatuuri tõusule, kui näiteks märksa olulisem mee ensüüm invertaas.

Nii erinevaid maakondi kui tervet Eestit iseloomustavad andmed diastaasi kohta on sarnased üleeelmise uuringu (2005) tulemustele. Keskmine diastaasarv kõikides proovides oli käesoleva uuringu järgi 26.4 ja 2005.a. avaldatud uuringu järgi 27.0. Eelmise uuringu (2006) tulemusel saadud diastaasarvud olid tunduvalt madalamad. Diastaasarvude erinevused aastate lõikes on tingitud ilmastikutingimuste erinevusest. Üleeelmises lõigus kirjeldatud järeldusi firmade toodangu kohta kinnitasid täiel määral ka diastaasi andmed. Esimese firmade grupi toodangu keskmine diastaasarv on 23.7 ja teistel grupil 20.1. Ehk siis kõrgema HMF sisaldusega meedel on madalam diastaasarv, kuigi diastaasarvu järgi on ka need meed laitmatu kvaliteediga.

Meeproovide niiskusesisaldused seadusega ettenähtud normi ei ületanud. Kahel meel, mille niiskusesisaldus oli üle kvaliteetmee normi (üle 18.5 %), oli tavatult kõrge elektrijuhtivus, mis viitab sellele, et need proovid sisaldasid vähemalt osaliselt kanarbiku- või lehemett. Ülejäänud kolmest madalama kvaliteediga meest olid 2 välismaa meed ja vaid üks oli tõenäoliselt suvine valmimata mesi.

Erinevaid maakondi ja ka kogu Eestit iseloomustavad andmed on sarnasemad eelmisel aastal läbiviidud uuringute tulemustele. Põhjuseks on kliima erinevus aastate lõikes, osaliselt ka eelmise suve põuaperiood, mis kajastus nii selle kui eelmise uurimuse andmetes. Väiksemate tootjate ja firmade meede niiskusesisaldused on täpselt samad.

Erinevate Eesti maakondade võrdlus nii HMF, diastaasarvu kui niiskusesisalduse järgi tõestab Eesti meetootjate ühtlaselt head taset ja mee kõrget kvaliteeti.

Vabade hapete sisalduse poolest on kogu Eestis müüdav mesi 100% väga hea kvaliteediga ehk siis meed ei ole käärima läinud. Erinevaid maakondi iseloomustavad vabade hapete sisaldused on väiksemad nii eelmise, kui ka üleeelmisel aastal läbiviidud uuringute tulemustest.

Ka elektrijuhtivuse suhtes vastasid nii Eesti kui välismaa proovid täielikult nõuetele. Erinevaid maakondi iseloomustavad keskmised elektrijuhtivused on suuremad nii eelmise, kui ka üleeelmise uuringu tulemustel saadutest. Eesti päritolu meede kõrgenenud elektrijuhtivus viitab õie- ja lehemee segamee esinemisele. Juhtivuse järgi õie- ja lehemee seguks loetavaid proove (juhtivus üle 500 mS/cm) oli 20, kuid osad kõrgema juhtivusega proovid olid kanarbikumeed. Puhta lehemee hulka kuulus juhtivuse järgi vaid üks Türgi mesi.

Organoleptiline analüüs andis toetavat informatsiooni mee kvaliteedi hindamisele HMF, diastaasarvu ja niiskusesisalduse järgi. Madalakvaliteediline või müügiks kõlbmatu välismaa mesi oli tihti ka kõrvalise või tavalisele meele mitteiseloomuliku lõhna ja maitsega.

Esmakordselt analüüsiti põhjalikumalt Eestis toodetud mee glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi sisaldust. Fruktoosi oli proovides keskmiselt 37.0%, glükoosi 31.4% ja nende keskmiste summa oli 68.4%. Sahharoosi oli võimalik detekteerida vaid kahes proovis ja see oli tunduvalt alla kehtestatud normi (5g/100g), seega pole mesilasi ühelgi juhul intensiivselt suhkruga toidetud. Õiemee kriteeriumitele (glükoosi- ja fruktoosi sisaldus üle 60 g/100g), vastas 19 proovi ja 1 proov vastas lehemee või õie- ja lehemee segu normidele (glükoosi- ja fruktoosi sisaldus üle 45 g/100g ). Kõigil juhtudel oli proovides rohkem fruktoosi, kui glükoosi, mis on tavapärane. Seega on Eesti meede suhkrutesisaldusega kõik korras. Meede summaarne glükoosi- ja fruktoosisisaldus korreleerus väga hästi elektrijuhtivusega.

Metallidest uuriti tervisele ohtlike jääkainete arseeni, kaadmiumi ja plii sisaldust 20 Eesti erinevatest piirkondadest pärit proovis. Kõigi tervisele ohtlike metallide sisaldus meedes jäi vähemalt alla seadusega lubatud normi. Plii ja kaadmiumi sisaldused mees olid võrreldavad viimastel aastatel teistes Euroopa riikides mõõdetud sisaldustega.

Teiste samadest proovidest määratud 12 metalli ja poolmetalli sisaldust seadus ei reglementeeri. Baariumi, koobalti, kroomi, molübdeeni, antimoni, nikli ja seleeni sisaldus mees jäi alla metoodika määramispiiri. Sellel aastal analüüsitud proovides oli metallide sisaldus kõrgem kui eelmiste uuringute tulemuste põhjal. Mees sisalduvad boor, mangaan, tsink ja vask, väärtustavad mett kui eluks vajalike mikroelementide allikat.

Põhjalik hinnang välismaal toodetud mee kvaliteedile anti eelmise aasta uurimuses, võrreldes eelmise aastaga on kvaliteet veidi parem. Kõigi uurimuste tulemuste lõikes on ikka kõige suuremad probleemid Ungari meega. Sellel aastal kuulusid 60 % välismaal toodetud meedest kvaliteediklassi “halb” või “võiks parem olla”. Meede kvaliteediprobleemidele viitas eelkõige kõrge HMF, seega võib oletada meede tugevat ülekuumutamist, võimalik ka, et pikaajalist säilitamist ja müüki.

Lõpetuseks võib tõdeda, et Eestis toodetud mesi vastab mõned üksikud erandid välja arvatud, kohalikus ja Euroopa seaduses esitatud nõuetele ja Eesti mesinikud teevad oma tööd hoolikalt. Probleemiks on endiselt välismaalt sisse toodav mesi.

Tabel. 1 Mee olulisemate füüsikalis-keemiliste näitajate keskmised (rasvases kirjas) maakondade kaupa.

LisaSuurus
Meekvaliteedi_analyysid_2007_kokkuvote.pdf33.21 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesindustehnoloogia ja seadmete arendustöö

Mesindustehnoloogia ja seadmete arendustöö PR 3-1.12-1
Aruande kokkuvõte
Ettevõtte H-Seitse_H-Kuus

Vastavalt 02. märtsil 2007 sõlmitud lepingule oli töövõtja ülesandeks välja töötada erineva suurusega mesilate vajaduseks aurukast-vahasulatusseadmed, esitleda neid mesinikele, saada tagasisidet konstruktsiooni optimeerimiseks ja katsetada seda erinevates töörežiimides. Lisaks nimetatutele tuli välja töötada meekärgede lahtikaanetamise mehaniseerimiseks tehniline lahendus ja valmistada prototüüp.

1. Vastavalt esimesele punktile konstrueeriti ja valmistati roostevabast toiduainetele sobivast terasest vahasulatuskast 20-le raamile. Konstruktsioon lubab kasutada nii eesti taru raamekui Langstroth-raame. Vahasulati on mõeldud kasutamiseks välisel soojendusallikal, nt pliidil või ka välitingimustes improviseeritud koldel. Samas võimaldab konstruktsioon kasutada ka aurugeneraatorit, millest juhitakse kuum aur vahasulatajasse otse raamidele. Vahasulatuskasti põhjas on vesi, mis välise soojusallika korral keeb ja tekitab auru. Aurugeneraatori kasutamisel saadakse aur väljast toru kaudu. Vee kohal on vahepealne põhi-kaldtee, millele tilgub kõrgemal asuvatelt raamidelt sula vaha ja voolab väljuva toru kaudu ära. Selleks et vaha hulka ei satuks liigset prahti on vaha renni kohal restsõel.

Uudne selle vahasulataja juures on, et nii konstruktsioon kui valmistamiseks kasutatud materjal lubavad seda kasutada kärgede lahtikaanetamise juures „kooritud” kärgede ajutise alusena enne vurritamist. Nendelt tilkuv mesi voolab sama teed pidi välja kui vahasulatamise ajal vahagi.

Seda konstruktsiooni demonstreeriti 31. märtsil 2007 Väike-Paala 3 toimunud Vabasiiklikul mesinike koosolekul. Diskussioonidest saadi mitmeid soovitusi, mida arvestati järgmiste konstrueerimisel. Üheks soovituseks oligi valmistada ka harrastusmesinikele sobivaid väiksemaid sulatuskaste.

2. Väljatöötatud ja valmistatud aurukast-vahasulatusseadme katsetamine mesila tingimustes alustati 12. juunil k.a. Kohe ilmnesid kitsaskohad. Nimelt vajab suur aurukast-vahasulataja küllalt suurt soojenduspinda siseruumi tingimustes ja kulub suhteliselt palju kütust. Seetõttu jõuti järeldusele, et vaja on ka pisemaid kaste ja neile tuleb konstrueerida efektiivne soojusisolatsioon külgedele ja kaanele. Samas annaks 10-le raamile valmistatud vahasulatajat kasutada ka koos tööstuslikult toodetava olme vajadusteks mõeldud aurugeneraatoriga.

3. Meekärgede lahtikaanetamise mehhaniseerimise tehniliste lahenduste läbitöötamisel jäädi esialgu peatuma nn

3.1. nugakoorimismeetodile. Selle perspektiivsus peitus lõikeseadme uudsuses. Nimelt kasutati lõikajaks väga peenikest (0,3 mm) pingul kiiresti liikuvat terastrossi. Süsteemi eelisena nähti konstruktsiooni kergust ja väikest kokkupuutepinda mee ning vahaga, st et lõikeseadet ei pea tihti puhastama sellele jäävast meest ja vahast. Kahjuks selle perspektiivse idee järgi konstrueeritud katseseadmega ei õnnestunud saada mõistlikke tulemusi. Nimelt osutus, et tross lõikab küll suurepäraselt vaha läbi, kuid mee pindpinevuse tõttu ei taha lahtilõigatud kaanetis kärjest eemalduda, maha kukkuda. Parema tulemuse saamiseks tulnuks ehitada kärje hoidmiseks kald-alus, lõikaja sujuvaks liigutamiseks vastavad juhikud ja uuesti katsetada. See kõik oleks olnud liiga suur töö, mis väljunuks antud lepingu ülesannete ja mahu raamest.

3.2. Teise variandina prooviti nn kärjel veereva „pudeliharja” meetodit. Selleks kasutati 0,3 mm läbimõõduga plastharjastest valmistatud „pudeliharja” - rullikut läbimõõduga 3 cm. Seda katsetati kahes mesilas kuid edutult. Põhjuseks osutus liiga tihe harjastik, mis kasutamisel kiiresti täitus mee ja vahapuruga, suurenes veeretakistus ja enam kärge lahti ei kaanetanud. Isegi ühe raami „koorimisega” oli probleeme.

Prototüübiks oli meekobesti

3.3. Lahendus leiti aga eelmise ebaõnnestunud idee realiseerimisest oluliselt jõulisemas mastaabis. Kasutades siiski kärjel rullina veerevat koorijat tehti selle läbimõõt oluliselt suurem, ca 10 cm, ja harjastena kasutatakse küll plastmassist „sõrmi”, millel on pikkust ligi 2 cm ja mis paiknevad peaaegu sama harvalt rullikul kui kärjekannud meeraamil. Sellise konstruktsiooni prototüübi esialgne katsetamine oli paljutõotav.

Magasinikärg ja sellele sobiv lahtikaanetaja

Aruande koostaja:

Alek Kreivald
Ettevõtte H-Seitse-H-Kuus juhatuse esimees
25.08.2007.a.

LisaSuurus
Vahasulatuse_ja_lahtikaanetamise_seadmeid_2007.pdf553.66 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Peenkristalne ja pehme võidemesi on tarbijasõbralik

Kokkuvõte rakendusuuringu PR-3-1.13-5 tulemustest
Töö täitja: R. Loit
Töö on tehtud Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

Sissejuhatus

Looduslikul meel on loomulik omadus pärast kärgedest väljavurritamist enamasti teatud aja jooksul kristalliseeruda. Mõni meeliik kristalliseerub kiiremini, mõni aeglasemalt, mõnel harval juhul mesi ei kristalliseeru üldse. Paljudel tarbijatel tekib sellega seoses küsimus - miks mesi kristalliseerub? Mesinik peab oskamasellele küsimusele vastata. Aga veel parem oleks, kui mesinik oskaks ka mee kristalliseerumist suunata.

Loomulikul viisil kristalliseerunud mee suureks puuduseks tarbija silmis on sageli see, et purgis kõvaks kristalliseerunud mett on raske purgist lusikaga kätte saada ja kasutada. Kui mesinik oskab mee kristalliseerumise protsessi vastava tehnoloogia abil õigesti suunata, jääb mesi peenkristalseks ja võisarnaselt pehmeks ning seda on kerge näiteks noa abil saia- või leivaviilule määrida. Siit ka sellise mee nimetus - võidemesi.

Mee tarbimise suurendamiseks on vaja rikastada pakutavate meetoodete sortimenti. Traditsionaalsele vedelale ja loomulikut kristalliseerunud meele lisaks (mida tarbijal on sageli ebamugav ja raske purgist kätte saada) peaks mesinikud pakkume võidemett, mille valmistamise tehnoloogiat ka käesolevas uuringus käsitletakse. Samas on võidemesi üheks oluliseks aluskomponendiks erinevate meetoodete valmistamisel.

Mitmete aastate kogemused on näidanud, et paljud tarbijad eelistavad kristalliseerunud mett, kuid soovivad, et see oleks pehme ja mugavalt kasutatav. Võidemesi on selles suhtes just tarbija ootustele vastavate omadustega toode, milles on alles kõik tavalise mee väärtuslikud tervistavad omadused. Seega on loomulik, et mesinik oma meeturustamise edendamiseks võiks ühe võttena hakata rakendama võidemee valmistamist, et tarbija ootuste kohaste omadustega mett pakkuda.

Millest sõltub mee kristalliseerumine?

Kristalliseerunud mee pehmus või kõvadus sõltub paljudest erinevatest teguritest. Sealjuures kristalliseerumise kiirus sõltub suhkrute- ja veesisaldusest ning algkristallide arvust mees, samuti ümbritseva keskkonna temperatuurist.

Mees on keskmiselt 79-80% erinevaid suhkruid ja umbes 17-18% vett. Mee kristalliseerumist mõjutavad suuresti glükoos ja fruktoos, õieti nende hulga suhe. Nimetatud ainetest fruktoos ei kristalliseeru, vaid jääb vedela fraktsioonina peamiselt glükoosist moodustunud kristallide vahele. Kristalliseerumine on oma olemuselt füüsikalis-keemiline nähtus, kus mesi kui suhkrute üleküllastatud lahus läheb vedelast olekust tahkesse (kristalsesse), kusjuures mee keemilised omadused ega väärtus nimetatud protsessi käigus ei muutu.

Oluliseks mee kristalliseerumise kalduvust ja protsessi kiirust iseloomustavaks näitajaks on fruktoosi ja glükoosi suhe mees. Kui selle näitaja väärtus on kuni 0,95, siis selline mesi kristalliseerub kiiresti, kui aga näiteks 1,30, siis mesi kristalliseerub aeglaselt. Kui fruktoosi ja glükoosi suhe on 1,50 - 1,70 või rohkem, siis selline mesi jääb vedelaks.

Samuti avaldab mee kristalliseerumisele kiirusele mõju vee sisaldus mees. Mee korral saab kristalliseerumise tendentsi hinnata näiteks glükoosi ja vee suhte alusel. Kui see suhe on alla 1,70, siis mesi säilib vedelana (White 1962). Kui aga see näitaja on üle 2, siis mesi kristalliseerub kiiresti.

Kolmas tegur, mis mõjutab kristalliseerumist, on mee ja ümbritseva keskkonna temperatuur. Kõige paremini kristalliseerub mesi temperatuuridel 5 - 14 °C. Kui mee temperatuur on madalam kui 5 °C, siis mee kristalliseerumise protsess seiskub ja mesi püsib vedelana pikka aega. Samuti seiskub mee kristalliseerumise protsess temperatuuridel üle 30 °C.

Võidemee valmistamise tehnoloogilisi lahendusi

Võidemee valmistamiseks on kaks veidi erinevat suunda – kas kasutades kristalliseerumise protsessi suunamiseks peenkristalset nn. meejuuretist või saavutada peenekristalne meestruktuur kristalliseerunud mee mehaanilise segamise tulemusena. Siin võiks eelistada peenekristalse meejuuretise kasutamist, sest sel viisil saadud mesi on ühtlaselt peeneteralisema ja stabiilsema konsistentsiga. Kui sealjuures võidemee kristalliseerumise ajal rakendada sobivat temperatuurirežiimi, siis saadakse ühtlase struktuuriga ja kihistumise suhtes stabiilne võidemesi.

Uuringus selgitati välja põhilised aspektid ja küsimused, mis võidemee valmistamist kõige rohkem mõjutavad ja mille arvestamine annab ühtlaselt hea võidemee kvaliteedi. Sealjuures mesiniku jaoks, kes kavatseb võidemett valmistada juuretise kasutamise meetodil, on kõige olulisemad järgmised küsimused:
1. milline kohalik meeliik sobib võidemee juuretiseks (olles võimalikult peenkristalne)?
2. kui suur kogus juuretist tuleb lisada vedelale meele?
3. milline peab olema mee temperatuur segamisel ja võidemee valmimisel?
4. milline on otstarbekas mee segamise intensiivsus ja pauside-intervallide pikkused?
5. kui pikk on optimaalne võidemee valmimise protsessi ajaline kestvus?

Võidemee valmistamise tehnoloogia uurimiseks ja tutvustamiseks on mõned Eesti mesinikud kasutanud erinevaid meesegistamise tehnilisi lahendusi. Mee segistamiseks kohandatud seadmeid (näiteks taignamasinad) saab kasutada võidemee valmistamiseks, kuid need sobivad hästi ka näiteks erinevate meetoodete ja -segude valmistamiseks. Mitmed mesinikud on võidemee valmistamist katsetanud erinevate toiduainetööstuses ja mujal kasutatavate segistite abil. Samuti sobib võidemee valmistamiseks meepump, kuigi on oht liigsete õhumullikeste sattumiseks võidemee hulka. Väikese koguse mee segamiseks saab kasutada ka lehtpuust valmistatud mõla, mille abil jahedas ruumis kristalliseeruvat mett aeg-ajalt segada.

Võidemee valmistamine nn. juuretise abil

Võidemee valmistamisel kasutatakse peamiselt sellist tehnoloogiat, mis koosneb kahest etapist. Esiteks tuleb valmistada peenkristalne nn. juuretis. Teises etapis segatakse 3-4% seda juuretist vedela mee hulka ja jätkatakse mee segamist koos juuretisega teatud intensiivsuse ja ajagraafiku kohaselt. Mõnel juhul võib suurendada lisatava juuretise hulka kuni 10%-ni, siis valmib võidemesi lühema aja jooksul. Lõpptulemus on seda parem, mida jahedamas seda tööd teha saab ja mida rohkem mett kristalliseerumise ajal segati.

Enne juuretise lisamist suurele meekogusele on vaja kontrollida, kas juuretise kristallid on piisavalt väikesed. Kui maitsta juuretist, ei tohi suus sulades meekristallide terakesi keelega hõõrudes tunda olla. Enne juuretise lisamist tuleks ettevalmistatud ja filtreeritud vedel mesi jahutada 10-15C-ni, mis oleks optimaalne võidemee kiiremaks valmimiseks. Vahelduva intervalliga segamise vältel (näiteks 2-3 korda päevas 15 min. korraga) muutub mesi 5-7 päeva jooksul hägusaks ja hakkab kristalliseeruma. Seejärel võib mee pakendada purkidesse.

Nii saadakse ühtlase konsistentsiga pehme mesi, mis säilitab oma pehmuse ja hea määritavuse pikema aja vältel. Tänavu kristalliseerus mesi suhteliselt kiiresti ja nii valmis ka võidemesi üsna tempokalt. Selline pehme võidemesi meeldib tarbijatele ja suurendab mesiniku jaoks mee trustamisevõimalusi.

Kokkuvõtte koostas:
R. Loit

LisaSuurus
R._Loit_Voidemesi_on_tarbijasobralik_2007.pdf19.08 KB
Keskmine: 4.5 (2 häält)

Suira tootmine ja eraldamine kärgedest

Kokkuvõte uuringu PR-3-1.12-5 tulemustest
Uuring teostati Eesti mesindusprogrammi raames Euroopa Liidu toetusel

Kalle Vihtre

Suirakärgedele enamus mesinikke hea pilguga ei vaata. Tarus on nad ainult tüliks, võtavad ära haudme ruumi, mee vurritamisel lähevad katki, kärgede vahaks sulatamisel imavad endasse palju vaha jne. Tüli ja kulu palju, kasu ei sentigi, kuna ei osata suira kasutada ja kärgedest kätte saada.

Suira eraldamiseks kärgedest on palju mooduseid, enamus neist on aeganõudvad ja vähese tööviljakusega. Kõige lihtsam viis suirast kasu saada on – lõigata lihtsalt kärjest tükk, see pakendada ja müüa tarbijale. See eeldab tihedalt täidetud suirakärge. Kui aga suir on mööda kärge laiali, siis tuleks suir sealt kokku koguda. Seda saab teha mitmel viisil. Kuid algus on kõigil üks, suirakärg võetakse tarust välja, mesi vurritatakse ja võib lasta mesilastel kärje meest puhastada.
1. Kärge kuivatatakse nii kaua, kuni suiratomp tõmbub kannu seina küljest lahti ja siis puhastatakse kompressorist saadava suruõhuga suiratomp kannust välja.
2. Suiratomp nokitakse kärjekannust välja ükshaaval kas nõela või mõne muu sarnase esemega.
3. Suirakärg kuivatatakse ja jahutatakse ning suir tõmmatakse konkspeitliga koos kannu seintega kärje põhja küljest lahti. Saadud suira ja vaha segu tuulatakse.
4. Suirakärg aetakse läbi hakklihamasina ja segatakse meega.

Mina pidasin neid meetodeid töömahukateks ning laiskus sundis mind ehitama suirakärje purustit ning sorteeri. Kõigepealt kuivatan suirakärje ning siis lõikan suira koos kärjega traatide vahelt välja. Suiraga kärjetükid ühte ja ilma suirata kärg teise hunnikusse, et liiga palju vaha suiraga kaasa ei satuks. Kui suira on kohe vaja ning on alles suve lõpp, õuetemperatuur on 20° C ja rohkem, siis panen suirakärje tükid kotti ning seejärel sügavkülmikusse. Läti kolleegide andmeil kuni - 20° C külma ei halvenda suira kvaliteeti. Kui kärjetükid on maha jahtunud, panen nad suirakärje purustisse, mis on mul selle töö jaoks tehtud. Purusti ehitus on järgmine: tööorganiks on 50 mm läbimõõduga trummel, millele on kinnitatud, arvestades suiratompude suurust, kindlate vahemaade järel piigid. Suiratomp peab terveks jääma. Trumlit ajab ringi 1 kW võimsusega reguleeritavate pööretega elektrimootor. Trumli pikkus on 100 mm. Purusti väljalaskeava külge kinnitan tihedalt koti, et suurel kiirusel väljalendav suira ja vaha segu laiali ei lendaks. Minu purustiga saab tunnis purustada umbes 20-25 kg suirakärge.

Edasi toimub suira puhastamine vaha tükikestest ja nukukestadest. Selle töö jaoks on sorteer. Sorteer koosneb kahest sõelast, ülemine suuremate, alumine väiksemate avadega ning ventilaatorist. Sorteerist tuleb kolm fraktsiooni – purustamata suirakärje tükid, vaha ning nukukestad ja mulle vajalik suir tompudena. Suiratombud võib säilitamiseks tagasi panna külmikusse või kuivatada õietolmu kuivatis ja pakendada. Kui suirakärgi on vähem ja vastavaid masinaid soetada kallis, siis võib kasutada ka lihtsamaid mooduseid. Tuleb oodata talve ja külmemaid ilmu. Kärjed kotti ja õue, ööpäeva möödudes on nad mõne miinuskraadi juures küllalt maha jahtunud ja hapraks muutunud. Kindad kätte ja käte vahel tuleb suirakärg peenestada. Peenestatud pudi sõeluda algselt läbi 7- 8 mm laiuste avadega sõela ja teistkordsel sõelumisel võib kasutada emalahutusvõret.

Suiratoodangu suurendamine.

Mesilane korjab õietolmu, millest valmistab suira, kevadsuvisel perioodil ja paigutab sellest enamuse haudme ümber ja suurema õietolmu korje ajal tassib täis ka mõne äärmise kärje. Haue peaks olema ümbritsetud suiraga. Need äärmised kärjed võib ära võtta ja õietolmu korje olemasolul tuuakse tarusse kohe uus. Kui paigutada taru ette õietolmu kogurid, siis tekib tarus õietolmu defitsiit. Kui nüüd ilusa õietolmu korje ilmaga õietolmu korjajaid ei sulge, siis kasutab mesilane tekkinud olukorra õietolmu (suira) defitsiidi vähendamiseks kohe ära ja töötab agaralt õietolmu korjel. Ilma mesilasi korjele suunamata võib taru kohta saada 1-1,2 kg suira. Suirakärgede õigeaegsel eemaldamisel ilma mesilasperet kurnamata 2-3 korda rohkem. Õietolmu korje suurendamisel meesaak oluliselt ei kannata, sest peakorje jääb hilisemale perioodile.

Suirakärgede säilitamine.

Kuna mesilaste poolt on suir juba konserveeritud, siis suirakärgede säilitamine on lihtne. Meest tühjaks vurritatud suirakärjed asetan vastavale raamile 1,5 cm vahedega õhurikkasse kuiva pimedasse jahedasse ruumi kuni tarbimiseni. Suirakärgede vaenlasteks on hiired, kärjekoi ja niiskus. Kui need ohud kärgedest eemal hoida, säilib suirakärg kaua.

Koostas: Kalle Vihtre, 25.08.2007.a.

LisaSuurus
Kalle_Vihtre_Suira_tootmine_2007.pdf13.01 KB
Keskmine: 4.4 (7 häält)

Vahasulatamise meetodi ühe tehnilise ja tehnoloogilise lahenduse kirjeldus aurukast-vahasulataja baasil

Kokkuvõte rakenduslikust mesindustehnoloogia uuringust ja arendustööst
Koostas mesinik Rein Männiste, mai 2006.a.
Käesolev mesindustehnoloogiline uuring ja arendustöö toimus Eesti Mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

Minu mesilas on kasutusel Langstrothi-tüüpi kärgedega korpustarud. Mesindan enam kui 130 taruga ning käibes olevate kärgede arv on selle tõttu suur. Keskmiselt sulatan igal aastal iga pere kohta 10-15 vana kärge, mis teeb mesilas sulatusse minevate kärgede koguarvuks 1300-2000.

See on küllaltki suur kogus. Varasematel aastatel kasutasin tehnoloogiat, kus kärgedest lõikasin vaha välja, panin suurde katlasse koos veega keema ja kuumutasin ning vahamassist pressisin mehaanilise vahapressi abil vaha välja. See oli küll väga heade vahakvaliteedi tulemustega, kuid väga töömahukas ja aeganõudev protsess.

Sellepärast sai meie Sangaste mesilas kasutusele võetud auruga vahasulatuskasti kasutamise tehnoloogia, mille märksõnadeks võiks olla kiirus, lihtsus ja kvaliteet. Kuid väike miinus on sealjuures ka ilmnenud - kärgedest kättesaadava vaha kogus on natuke väiksem, kui võrrelda vahapressimise tehnoloogiaga. Kuna vaha hind on aga Eestis küllaltki madal, siis otsustasin kiiruse ja lihtsuse kasuks.

Järgnevalt detailsemalt minu tehnoloogilise protsessi lahendusest vahasulatamisel. Kasutan kahekordset vahasulatust. Esimeses etapis toimub vanadest kärgedest ja kaanetisest esimene sulatus vahasulatus-aurukastis. Seejärel toimub teistkordne sulatamine ning vaha puhastamine ”katel-katlas” meetodil, mille tulemuseks on puhta vaha korrektne ketas.

Vahasulatus-aurukasti lasin valmistada roostevabast terasest järgmiste mõõtmetega: pikkus 1000mm, laius 500mm, kõrgus 470mm. Vahasulatuskast asetatakse otse küttekehale (pliidile), mis väldib liigsed küttekaod. Sama pliit ja vahasulatuskast kütavad ka tööruumi, nii et eraldi tööruumi kütmiseks ei pea kulutusi tegema. Vahasulatuskasti põhjas on vesi (kokku umbes 40 liitrit, sellest kogusest piisab terve päeva tööks). Vett kuumutades saadakse aur, mis sulatab samas kastis olevad kärjed.

Kasti kaas on varustatud tihendiga, mis võimaldab üleliigse auru väljumise läbi vaha väljumise toru. See omakorda ei lase vahal torus hanguda ega torul ummistuda. Vahasulatuskast mahutab kokku 30 Langstrohti tüüpi kärge. Vee ja kärgede vahel on roostevabast plekist kaldpind, mida mööda sulavaha jookseb kastist välja. Kaldpinna ja kärgede vahel on 3mm läbimõõduga aukudega rest, mille peale jäävad pidama kärgede vahasulatus jäägid ja kust need jäägid saab sulatuskordade vahel eemaldada.

Joonis 1

Joonis 1. Vahasulatuse tehnoloogilises protsessis kasutatava aurukasti konstruktsiooni ja paigutuse eskiis.

Hommikune vahasulatuskasti üleskütmine ehk töötemperatuuri saavutamine võtab aega umbes 1 tund. Ühe kastitäie ehk 30 kärje sulatamine võtab aega keskmiselt 60 minutit. Sulatusest tulnud kärjeraame tuleb kergelt noaga puhastada, et eemaldada traatide külge jäänud jäägid. Seejärel läheb uus kogus kärgi kasti sulama. Sedamoodi on ühel 8- tunnisel tööpäeval võimalik sulatada 6-7 kastitäit ehk 180-210 kärge.

Kärjekaanetist sulatan samas kastis ning korraga asetan 20-30 liitrit kaanetist sulatusjääkide resti peale. Kaanetist tuleb natuke peenestada, sest suurte kamakatena sulatades läheb liiga palju aega. Vaha väljavoolu toru alla asetan 30- liitrise malmist emaileeritud katla, mis saab täis umbes 3 kastitäie sulatuse järel. Täis katla tõstan jahtuma ning asetan selle asemele uue katla.

Kogu kärjekaanetist pole otstarbekas korraga sulatada, sest kaanetises on palju mett, mis omakorda jätab hangunud vaha teraliseks ja püdelaks. Sellepärast sulatan ma ühte 30 liitrilisse katlasse 2 kastitäit kärgi ehk 60 kärje vaha ja ühe kastitäie kärjekaanetist. Selle tulemusena jääb hangunud vaha ühtlaselt tugev ja ilus.

Kärgede sulatusest tekkivad jäägid, mis kukuvad restile, eemaldan peale iga kastitäie sulatamist. Vähesel määral jääb nendesse siiski ka vaha. Kõik päeva jooksul tekkinud jäägid on võimalik asetada päeva lõpuks uuesti aurukasti. Kuna kast on veel kuum kaua aega, siis väike vahaeraldus jääkidest ikka tekib.

Teine võimalus on kõik vahasulatuse käigus tekkinud jäägid kokku koguda ning hiljem suures katlas kuuma veega ühtlaseks massiks segada. See mass tuleb läbi pressida vahapressiga. See töö on väga aeganõudev ja saadav vahakogus suhteliselt väike, nii et töö mõttekus on minu arvates kaheldav.

Järgmisel päeval peale vahasulatust eemaldan hangunud vahakettad väikestest kateldest ning puhastan neilt kergelt konkspeitliga kraapides vahaketta põhja alla kogunenud mustuse ja suira jäägid. Need on välja voolanud auru-vahasulatuskastist koos sulavahaga.
Kui kõik kärjed ja kärjekaanetis on niimoodi esimest korda sulatatud ja tahkunud, purustan kõik vahakettad tükkideks ning sulatan teistkordselt umbes 15 kilosteks ketasteks. Teistkordne vahasulatamine toimub suures 200-liitrises malmist emalieeritud katlas. Suurde katlasse panen nii palju vett, et sinna sisse pandav teine väiksem katel ei hakkaks liikuma. Väikese katla sisse panen 1-2 liitrit vett ning katla peale roostevabast materjalist võrgu, mille peale omakorda esimesest sulatusest tulnud vaha tükid. Niimoodi võrgu peal olevad vahatükid sulavad kiirest ning neis olnud vahasulatuse jäägid jäävad võrgule ega kuku alla puhta vaha sisse.

Et saada suurt paksu ketast, lisan võrgu peale ka teise portsu vahatükke peale esimeste sulamist. Kui nüüd vaha on sulanud ja tilkunud läbi võrgu väiksesse katlasse, tõstan väikese katla suurest välja ning panen aluse peale seisma. Katla katan külgedelt ja pealt soojalt tekiga, et aeglustada vaha jahtumist. See võimaldab vahal aeglaselt settida ja nii ei teki vahakettasse kiirel jahtumisel tekkivaid mõrasid. Mida aeglasemalt vaha jahtuda saab, seda puhtama ja kvaliteetsema vaha saame.

Järgmisel päeval, kui vaha on hangunud, eemaldan vahaketta katlast ning puhastan konkspeitliga esmalt põhja alla sadestunud lahtisema mustuse. Seejärel kraabin ketta põhjalt ning külgedelt kogu sette ja mustuse, kuni ketas on täiesti puhas. Kuna vahaketas on veel kergelt soe, siis on tema puhtaks kraapimine hästi kerge. Kui laseme kettal väga maha jahtuda, siis on selle puhastamine tunduvalt raskem. Tekkinud kraapejäägid kogun kõik kokku ning need lähevad uuesti vahasulatusse.

Äärmiselt oluline on, et kogu vahasulatuse käigus kasutatav vesi oleks pehme, see tähendab vihmavesi. Võib kasutada ka lumesulatamisest saadavat vett. Mõlema puudumisel olen kasutanud ka šahtkaevu vett, mis ei ole põhjavesi, vaid rohkem pinnavesi. Tulemusel polnud väga viga, aga siiski vihmaveega sulatades on saadava vaha kvaliteet parem. Samuti tuleb meeles pidada, et sulavaha ei tohiks kokku puutuda musta metalli ega tsingitud anumatega, mille tulemusena vaha värvus koheselt tuhmub ja tumeneb.

Sellise vahasulatuse tehnoloogia abil kulub minul vahasulatuseks keskmiselt 10-12 päeva. See on varem kasutusel olnud kärgede väljalõikamis- ja pressimismeetodiga võrreldes vähemalt poole kiirem. Samuti väga oluline on see, et vahasulatuskastiga sulatades jäävad kärjetraadid peaaegu 100% ulatuses terveks. Ka kärjeraami puidust osad saavad auruga desinfitseeritud, mis on oluline mesilashaiguste leviku vältimiseks.

Vahasulatuskasti kasutamise miinuseks on ehk see, et kärjeraamid jäävad peale sulatuskastist väljumist natuke mustaks ning neid on tarvis eraldi seebikiviga pesta. Niisiis miinuseid sellisel vahasulatuskastil on suhteliselt vähe, plusse aga tunduvalt rohkem. Pean sellist auru-vahasulatuskasti väga töökindlaks, lihtsaks, kiireks ja ohutuks tööriistaks. Samuti arvan, et selliste mõõtmetega vahasulatuskast on täiesti sobilik keskmise, aga miks mitte ka suure mesila tingimustes. Samas väiksemas mesilas võib kasutada analoogilise tehnilise lahendusega, kuid mõõtmetelt väiksemat auru-vahasulatuskasti.

Foto
Foto

Fotod 2. Vahasulatuskasti välisvaade (näha on sulavaha väljavooluava) ja perforeeritud plekist valmistatud sisemise resti vaade.

Foto
Foto

Fotod 3. Sulavaha väljavoolamine jahutuskatlasse

Foto

Foto 4. Vahasulatuskasti kaldpinnaline põhi, mille otsas on väljavooluava.

LisaSuurus
Rein_Manniste_vaha_sulatamine_mai_2006.pdf465.21 KB
Keskmine: 4.5 (4 häält)

Varroalestade arvukuse diagnostiline hindamine tarulangetises

Lepingu PR-3-2.2-14 täitmisel varroatoosi test- ja välitööde käigus
varroalestade arvukuse diagnostiline hindamine tarulangetises
mesilastarude võrkpõhjade abil

Tööde teostaja: Aimar Lauge

Testmesila asukoht: Saare mk., Muhu vald, Viira küla
Test- javälitööde periood: 16.05.2007 – 20.08.2007.a.

Tabel - Langetises loendatud varroalestade arv vaatluste ajal.

LisaSuurus
Aimar_Lauge_varroatoosi_diagnostika_2007_Muhumaal.pdf25.81 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Varroatoosi monitooring ja tõrje kogemusi Sangaste mesilas

Uuringu PR-3-2.2-5 aruanne-kokkuvõte
Täitja: Rein Männiste

2007. aasta kevadel ja suvel läbiviidud välitööd ja vaatlused varroatoosi ja sellega kaasnevate taudide uurimisel ja looduselähedaste ravimeetodite, sealhulgas sipelghappe ja oblikhappe baasil erinevate raviskeemide rakendamisel, kasutades mesilasperede varroanakkuse taseme diagnostiliseks hindamiseks ja ravivõtete efektiivsuse hindamiseks tarude võrkpõhjade meetodit. Kasutatud ravimeetodite rakendamise efektiivsus ja võrkpõhjade abil mõõtetud varroalestade langetise tulemus, analüüs ja hinnang.

Lestade arvukuse määramiseks kasutasin korpustarude alla asetatud võrkpõhja alates aprilli lõpust kuni augusti alguseni. Paigutasin võrkpõhja kokku neljale keskmiselt tugevale perele kahes eraldi mesilasgrupis omavahelise vahemaaga 3,5 km. Külastasin oma mesilaid, kus olid tarude alla asetatud võrkpõhjad, iga nädal ning lugesin kokku loomulikku surma surnud lestade arvukuse. Selleks, et saada aimu lestade arvukusest ja ravivõtetest, mida peaks kasutama, tuleks Eesti tingimustes uurida lestade arvukust peres kolmel korral.

Esimene monitooring (aprilli lõpp kuni mai algus)
• Kui päevane surnud lestade arv on alla 2, tuleb tõrje teha augustis peale mee võtmist.
• Kui päevane surnud lestade arv on 2 kuni 5, siis oleks vajalik lesehaudme väljalõikamine mais ja juunikuus.
• Kui päevane surnud lestade arv on 5 või rohkem, siis on vajalik kohene tõhus kevadine ravi orgaaniliste hapetega või paigutada tarusse Apistani või Bayvaroli raviribad.

Teine monitooring (juulikuus)
• Kui päevane surnud lestade arv on alla 1, siis piisab oblikhappe tilgutamisest või sipelghappe aurutamisest sügisel haudmevabal perioodil.
• Kui päevane surnud lestade arv on 1 kuni 15 tuleb üks tõrje teha augustis orgaaniliste hapetega või raviribadega ning sügisene tõrje haudmevabal perioodil.
• Kui päevane surnud lestade arv on üle 15 tuleb teha 2 tõjet augustis orgaaniliste hapete ja raviribadega ning sügisene tõrje haudmevabal perioodil.

Kolmas monitooring (septembri lõpp kuni oktoobri algus)
• Kui päevane surnud lestade arv on 2 kuni 5 tuleb valmis olla kevadiseks tõjeks ja jälgimiseks. Võimalusel veel sügisene hilisem tõrje.
• Kui päevane surnud lestade arv on üle 5 tuleb koheselt teha lisatõrje.

Minu mesilas tehtud varroatoosi monitooringu tulemused.

Kasutasin kogu kevade ja suve lesehaudme väljalõikamise meetodit kuid vaatamata sellele oli lestade arvukus kordades suurem kui kevadel. Kui poleks kasutanud lesehaudme väljalõikamist oleks lestade juurdekasv olnud oluliselt suurem. Kuigi lestade arvukus tõusis märgatavalt ei olnud üheskis peres lestade arvukus nii suur, et oleks tekkinud probleeme lestadega kaasnevate viiruhaigustega. Sellest monitooringust saadud ülevaade näitab, et lestatõrjet peaks tegema sügisel haudmevabal perioodil. Kasutan lestade arvukuse piiramiseks kaanetatud lesehaudme väljalõikamist igal aastal sõltumata monitooringu käigus leitud lestade arvust. Saadud suhteliselt normaalse olukorra olen saavutanud raviskeemiga mida olen kasutanud kolm aastat.

Minu mesilas kasutusel olev „ roheline” raviskeem on järgmine:

Esimene etapp

Esimeseks kevadel kasutatavaks ravivõtteks on kaanetatud lesehaudme eemaldamine tarust. Seda ravivõtet kasutan ka siis kui lestade arvukuse monitooring näitab, et lestade arvukus ei ole suur ja et piisaks ka ainult sügisesest ravist. Selleks ravivõtteks alustan ettevalmistusi juba talvisel perioodil, mil teen valmis „lesekärjed”. Selleks jagan kärje puidust liistuga kaheks. Nii moodustub ühel kärjel kaks eraldi sektsiooni, millede ülaserva kinnitan väikese riba kärjepõhja.

Traate ma lesekärjel ei kasuta, sest kärje väljalõikamisel on traadid rohkem tüliks kui kasuks. Kärje ülaliistu märgistan värvilise metallist knopkaga, et see kärg oleks võimalikult lihtsalt märgatav ja leitav. Iga mesilaspere kohta valmistan vähemalt ühe lesekärje.
Lesekärje asetan tarusse tavaliselt mai kuu algul, kui pere on arenenud piisavalt tugevaks, et hakata massiliselt ehitama lesehauet. Kui kärg asetada tarusse liiga vara võivad mesilased selle kärje üles ehitada töömesilase kannu mõõdus. Lesekärje asetan tavaliselt töölishaudme piirile. Iga pere läbivaatuse käigus eemaldan noaga lõigates umbes kaks kolmandikku kaanetatud lesehaudmest. Sedasi lõikan lesehauet välja mai ja juuni kuu jooksul. Hiljem jääb lesekärg peresse, kust ma eemaldan ta alles meevõtmise käigus. Selline meetod on väga hea just selle pärast, et ei kasutata mitte mingisugst kemikaali ja on absoluutselt roheline võte. Samuti saavad mesilased lesekärjel „rahuldada” oma lesehaudme ehitamise vajaduse, ega riku lesehaudmega nii palju teisi kärgi.

Uuringud väidavad, et nelja kuni viie väljalõikamisega on võimalik varroalesta paljunemist aeglustada kuni 40%. Samas väidavad mesindusteadlased, et kui mesilasperest eemaldada kogu lesehaue või jäetakse seda liiga vähe, siis pere areng aeglustub ning mesilaste aktiivsus langeb. Seega ei saa mesilaspere hakkama ilma teatava hulga leskedeta ning haudme väljalõikamisel tuleb säilitada mõõdukust.

Teine etapp

Teiseks etapiks varroatoosiga võitlemisel on peale meevõtmist talvesööda andmise käigus tarusse kärgedele asetatav papitükk mis on immutatud 60-65% sipelghappega. Sipelghappe võib paigutada ka plastikust purgi kaanele või niiskust hästi imavasse nõudepesu lappi. Omast kogemusest arvan, et kõige lihtsam on lõigata 7mm isolatsiooni plaadist tükid mõõtmetega 5*5 cm ja asetada nad korrapäraselt kilekotti, kuhu peale valada vajalik kogus sipelghapet. Sealt kotist on mugav neid papitükke järjest välja võtta ja asetada tarusse.
Mina paigutan sellise immutatud papitüki tarusse kolmel korral koos söödaämbri paigaldusega. Ühe korpuselise mesilaspere kohta (10 langstrothi kärge) annan 20-25 milliliitirit sipelghapet, kahe korpuse kohta 35-40 ml sipelghapet pere kohta. Eesti tarus peaks selleks koguseks olema kuni 1,5 ml 60-65% sipelghapet ühe kärjetänava kohta. Eriti oluline on sipelghappe kasutamise korral päevane õhutemperatuur, sest mida soojem on õhutemperatuur seda intesiivsem on sipelghappe aurustumine. Kõige parem kui temperatuur ei oleks kõrgem kui +15 C, siis võib anda papitüki perele terve päeva vältel. Kui aga õhtutemperatuur on üle +20 C tuleks sipelghape anda tarusse kas õhtul või varahommikul.

Kõige suuremat ohtu kujutab sipelghappe liiga kiire aurustumine mesilasemadele. On täheldatud et sipeghappega ravides võib emade hukkumine olla 10-15%. Samas on võimalik ka sipelghappe aurustumist reguleerida. Selleks immutatakse suurema papitüki sisse 200-250 ml sipelghapet, suletakse see kilekotti ning vastavalt pere tugevusele tehakse kilesse sisselõiked pikkusega 1,5 cm. Keskmise pere kohta tehakse tavaliselt 12-14 avavust. Tugeva pere puhul kuni 18 sisselõiget.

Sipelghappega ravimise meetod on küllaltki kiire ja vähe aega nõudev. Samas on sipelghappega ravimise korral kas see hea külg, et happe mõjub ka läbi haudmekaanetuse ja hävitab lesta ka kaanetatud haudme juures. Lisaks sellele on täheldatud, et sipelghape hävitab ka mesilastel hingamisteedes (traheedes) leiduvat akarapis-lesta. Efektiivsus sipelghappega ravimisel on küllaltki kõrge ulatudes mõningatel väidetel kuni 90%. Väga olulin on sipelghappega töötamisel enesekaitsevahendid. Nii papitükkide immutamise kui ka tarru asetamise ajal kasutan kummikindaid ja kaitseprille ning ka respiraatorit mis on varustatud gaasifiltriga.

Kolmas etapp

Kolmandaks etapiks varroatoosiga võitlemisel on hilis-sügisene oblikhappe lahuse tilgutamine mis toimub tavaliselt oktoobri lõpuks või mõnel aastal ka novembri esimesel poolel. Tavaliselt on sellel ajal juba olnud öökülmad või mõni väiksem külmalaine ning mesilased on hakanud juba moodustama talvekobarat. Kui päevane õhutemperatuur on umbes 2-5 kraadi on selle tilgutamise meetodil raviks kõige parem aeg, sest mesilased ei tõuse enam lendu ja saab väga kiirelt ja operatiivselt tegutseda. Ühe mesilaspere raviks kulub üks kuni kaks minutit.

Kui on tegemist korpustarudega, siis läheb töö eriti kiiresti kuna korpustarus ei kasutada kärjevahe liiste. Kui mesindatakse selliste tarutüüpidega kus kasutatakse kärjevahe liiste on seda tööd mugavam ja kiirem teha kahekesi.

Töölahuse valmistamiseks võetakse 70-75 grammi kristallilist oblikhapet, üks liiter vett ja üks kilogramm sukrut millede kokkusegamisel saadakse ravilahus kontsentratsiooniga 3,0-3,2 %. Tilgutamiseks vajalik oblikhappe-suhkru-vesilahus valmistakase vahetult enne tarvitamist. Valmistamisel kasutatav vesi peaks olema eelnevalt keedetud ja jahutatud toatemperatuurile. Algul lahustatakse vees oblikhape ja see järel suhkrule. Kuna tegu on happega peaks kasutama email või roostevabast materjalist kaussi, sobib ka klaaspurk. Sellest kogusest saadakse 1,66 liitrit töölahu millest jagub keskmiselt 50-le perele. Kui peresid on vähem tuleb kõiki komponente proportsionaalselt vähendada. Ravides hilissügisel haudmevabal perioodil tilgutatakse süstlaga ravilahus otse kobarduvatele mesilastele. Väga oluline on siin täpne doseerimine. Keskmistele ja tugevatele peredele antakse ravilahust 30-40 ml mesilaspere kohta, väga tugevatele kahekorpuselistele peredele võib anda 50 ml pere kohta või siis nädala pärast teha teistkordne kordus ravi.

On väga oluline et varroatoosi tõrjet tehtaks kõikides antud piirkonnas olevatel mesilasperedel. Kui mesilasperel on varroatoosiga nakkunud naaber, võib ravitud perre pärast normaalset läbiviidud lestatõrjet ikkagi lisanduda sadu uusi lesti. Väline lestade surve tuleneb ümberkaudsetest mesilatest, kus varroalesta tõrjet pole tehtud, või pole tehtud tõrje andnud soovituid tulemusi. Väljast tulenev nakkusoht on suurim just sügiseti. Just see muudabki iga-aastase varroalesta tõrje möödapääsmatuks.

Koostas: Rein Männiste
24.08.2007.a.

LisaSuurus
Rein_Manniste_varroatoosi_monitooring_2007.pdf28.5 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Õietolmust looduses, selle kogumisest, tehnoloogilisest töötlemisest ja kasutamisest. Suira tootmise võimalustest ja kasutamine

Kokkuvõtte arendustööst PR-3-1.12-4 koostas Mati Haabel,
juuni-august 2007.a.
Arendustöö on teostatud Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

ÕIETOLM LOODUSES

Kevadest sügiseni loodus õitseb ja kannab vilja. Viljade saamiseks peab õietolm, mis sisaldab tolmukais valminud sugulise paljunemise kehakesi (isassugurakke) jõudma taimede emakasuudmetele ning sealt taimede emassugurakkudeni. Nimetatud protsessi nimetatakse tolmlemiseks, mille tulemusel toimub viljastumine. Selles protsessis on suur osa mesilastel. Lennates õietolmu ja nektari kogumisel õielt õiele, tolmendavad mesilased putuktolmlevaid kultuure.

Putuktolmlevate (looduses umbes 90%) põllimajanduskultuuride tolmlemisel on mesilaste osa ligikaudu 80% ja ainult 20% jääb kimalaste, herilaste, põrnikate ja teiste putukate kanda. Mesilased on hästi kohanenud õietolmu kandmiseks õielt õitele, sest nende tiheda karvastikuga kaetud keha külge jääb palju õietolmu.

Looduses on igal taimel oma kindel õietolmu värvus.

MILLEKS JA KUIDAS MESILANE ÕIETOMU KOGUB

Mesilasperele on õietolm vajalik valgu – ja vitamiinirikka sööda – suira (mesilaste leib) valmistamiseks. Mesilaste normaalse arengu kevadel tagavad üks – kaks päeva, mil mesilased saavad korralikult õietolmu korjata.

Õietolmu koguvad tavaliselt nooremad mesilased. Eriti intensiivne on korje kevadise õitsemise ajal puudelt, põõsastelt, võilillelt, ja teistelt kevadlilledelt, samuti pärast südasuve õitsvatelt heintaimedelt ja lilledelt.

Korjele lendav mesilane võtab tarust kaasa vajaliku koguse nektarit, et sellest jätkuks lennuenergia katteks ja õietolmu töötlemiseks. Tolmuteri tagajalgadel asuvatesse kogumiskorvikestesse (suirakorvikestesse) laadides kasutab mesilane nende kokkukleepimiseks nektarit ja taruvaiku, millele lisab süljenäärmete sekreeti. Taru lennulauale saabub mesilane juba kahe õietolmu kämbuga, mis on täpselt üheraskused ning mille läbimõõt on 2–3mm. Ühe õietolmu kämbukese kaal on tavaliselt 8–15mg, milles on umbes kaks miljonit õietolmutera. Kahe õietolmu kämbukese kogumiseks peab mesilane külastama sadu kuni tuhandeid õisi.

Tõsiasja, et ülipeene – ja peeneteralise materjaliga on mugavam ja parem ringi käia, kui see on granuleeritud, taipasid tehnoloogid alles hiljuti. Näitena võib tuua kohvi, väetise, pesupulbri jne. granuleerimise. Mesilane granuleerib õietolmu juba miljoneid aastaid. Inimene võiski neilt selleks eeskuju saada.

Õietolmukorjega on hõivatud pooled lennumesilastest. Tugev mesilaspere võib aastas korjata kuni 40kgõietolmu, millest oma tarbeks kulub 17 – 26kg. Päevas lendab mesilane õietolmukorjele keskmiselt 8-12 korda, tuues tarru kokku kuni 200mg õietolmuteri, millega saab üles kasvatada kaks uut (noort) mesilast.
Õietolmu võiks nimetada ka taimseks spermaks. Tolmuterade läbimõõt varieerub vahemikus 0,008-0,2mm. Erinevate taimede tolmuterade kuju (mikroskoobi abil vaadatuna) ja värvus on suuremal või vähemal määral üksteisest erinev. Tolmutera ümbritseb tugev kahekordne (peamiselt tselluloosist) kest, tänu millele see võib sobivates tingimustes säilida aastatuhandeid.

KUIDAS MESINIK ÕIETOLMU KOGUB

Kui inimesed hakkasid õietolmu vastu huvi tundma ja seda tarvitama, tekkis kohe ka vajadus seda suuremal hulgal koguda.

Lihtsaim õietolmu kogur on raam, mille ülemise osas on 5 – millimeetriste aukudega plastmassist vertikaalasendis seisev rest ja selle all tihedam horisontaalasendis rest või võrguga kaetud sahtel (või kast). Mesilased on sunnitud tarru sisenemisel pugema läbi aukude ja kaotavad seejuures oma kandamid.

Siiski oskab 8-10% õietolmu korjajatest mesilastest tulla läbi koguni nii, et õietolm jääb jalgade külge. Sellest kogusest piisab pere enda vajaduste rahuldamiseks.

Tavaliselt asetatakse õietolmukogurid oma kohale mõned päevad enne õietolmu kogumise algust, kuid võresid ette veel ei panda. See on vajalik selleks, et mesilased harjuksid tarusse minema läbi õietolmukoguri. Pärast seda pannakse võred töö – või kogumisasendisse ning kastidesse hakkab kogunema õietolm. Tavaliselt pannakse kogurid kevadel tööasendisse esimeste võililleõite ilmumisel, s.o. ajaliselt maikuu I dekaadi lõpul.

Õietolmu koguvad mesilased kõige rohkem perede kasvamise kõrgperioodil, s.o. mais – juunis, sest siis on peredes palju avashauet. Samal ajal õitsevad looduses ka eriti rohkesti õietolmu andvad puud ja põõsad, näiteks pajud, sarapuud, viljapuud, ja – põõsad, samuti võilill.

Eestis lõpetavad paljud mesinikud jaanipäeva paiku õietolmu kogumise. Pärast seda algab paljudes piirkondades meekorje, avashaudme hulk peredes väheneb ja mesilased ei vaja enam nii palju suira (tooraineks õietolm).

Korjeaja jooksul võib ühest perest saada 3-3,5kg õietolmu, kusjuures pere areng oluliselt ei pidurdu. Õietolmukoguriga on saadud päevas kuni 200g õietolmu; on ka selliseid päevi, kus õietolmukogurite kogumiskastid ei suuda mahutada päevast õietolmutoodangut. Ise olen õietolmu kogumisega tegelenud üle kahekümne aasta. Algus oli raske, sest puudusid vahendid ja kogemused. Õietolmu kogumine Eestis oli metsamajandite mesilate monopol ja seetõttu oli õietolmukogurite hankimisega suuri raskusi. Saadud koguritega oli veel tükk tööd ja vaeva enne, kui nendega sai õietolmu üldse koguma hakata. Veel tuli valmis ehitada õietolmukuivati.

ÕIETOLMU ESMANE TÖÖTLEMINE

Õietolmu kogumise ja kuivatamise tingimused on üsna täpsed ja ranged. Õietolm tuleb igal õhtul koguritest välja võtta. Kogumise käigus tuleb õietolmust eemaldada ka suurem praht (surnud mesilaste kehaosasid ja lubihaudme tükke). Edasi “rändab” õietolm kuivatuskappi, kus toimub tema kuivatamine liikuva sooja õhuga, mille temperatuur peab olema 40˚C. Kogutud õietolmu niiskuse sisaldus on esialgu umbes 25% piires. Ööpäevasel kuivatamisel peab see langema 8-10% piiresse. Kuivatustsüklis õietolm kuivab paremini kui seda üks – kaks korda segatakse. Pärast 24-tunnist kuivatamist võetakse õietolm kuivatuskapist välja ning ladustatakse õhukindlasse taarasse. Kogutud värske õietolm pannakse kuivatuskappi kuivama. Liiga kõrge temperatuurga (üle 40˚C) kuivatamisel hävib palju toimeaineid.

Päikese käes õietolmu kuivatada ei tohi.

Suur õietolmu kuivatuskapp, mille sahtlite (9 tükki) mahutavus on kokku 36kg. Selle ööpäevane elektrivoolutarve on suur – 60-70kw/h. Et kuivati ehitamise ajal polnud muud materjali saada, siis sahtlite põhjad tehti pruudiloori tüllist, millele võib õietolmu 1-2cm paksuselt laotada. Kapi ees näha oleva ventilaatori abil puhutakse kapi allosas paiknevate küttekehade soojendatud õhk läbi sahtlipõhjadel asuva õietolmu. Termoandur paigutatakse ühte keskmistest sahtlitest, kuhu pildil elektrijuhe suubub . Õietolmu segamisel paigutatakse kuivamise ühtlustamiseks ülemised sahtlid alumistega ringi.

Enne turustamist puhastatakse õietolm täielikult mehaaniliselt lisanditest, nagu saepuru ja höövlilaastud, surnud sipelgad, mesilaste kehaosad jms. Seda on üsna lihtne teha tuulamise põhimõttel. Antud juhul tehakse seda õhupuhuriga (kasutatud on kätekuivatit). Vajadusel kasutatakse ka täiendavat lühiajalist (12 tunnist) õietolmu ülekuivatamist peale tuulamist. Õietolmu niiskusesisalduse määramine mesilates toimub tunnetuslikult: kui see hamba alla raksub, siis on niiskusega protsendiliselt asjad korras. Säilitatav õietolm pakendatakse õhukindlalt kilekottidesse, mis omakorda pannakse jõupaberist kotti. Õietolmu kogumisel on rikkalikke saagipäevi üldiselt vähe.

ÕIETOLMU HINNAST JA TURUSTAMISEST

Elektri hinna kallinemise tõttu tuli kasutusele võtta väiksemad vähem energiat tarbivad kuivatuskapid. Ei ole ju mõttekas kuivatada mõnda kilogrammi õietolmu kuivatiga, mille mahutavus on näiteks 36kg, nagu mul oli esimene kuivatuskapp. Siinjuures ei saa mööda minna õietolmu hinnast. Momendil turustamishind tootjat ei rahulda, mille tõttu on praegusel ajal ka kogumisega tegelevaid mesinikke väga vähe. Et asi vaeva tasuks, peaks kilogrammi hind vähemalt maksma 250 krooni. Näiteks 2006.a. oli meie õietolmu keskmine realiseerimishind 120 krooni kilogrammi eest. Ainsaks lohutuseks on see, et meie (Läänemaa) piirkonnas õietolmu kogumise ajal märkisväärset meekorjet ei ole esinenud.

Väikse kuivatuskapi mahutavus on 4kg. Kuivatuskasti, millesse pannakse õietolm, mõõdud on 34cm*28cm*7cm. Kasti põhi on roostevabast võrgust ja tolmuga täitmisel võib sellel kuhi peal olla. Voolutarve ööpäevas on umbes 4kw/h.

ÕIETOLMU KEEMILISEST KOOSTISEST, BIOLOOGILISEST TOIMEST JA RAVIOMADUSTEST

Inimesele on õietolm väärtuslik tervistav loodussaadus. Ükski inimese poolt valmistatud toiduaine pole nii keerulise koostise ja kasulike omadustega kui seda on õietolm. Õietolmus on ligikaudu 250 erinevat ühendit: valke (enamik vabade aminohapetena), lihtsuhkruid, rasvhappeid (ülekaalus küllastumata rasvhapped), eriti rohkesti B-grupi vitamiine, biostimolaatoreid, antibakteriaalseid ühendeid, mineraale, mikroelemente jm.

Täiskasvanud inimese aminohappete vajaduse ööpäevas katab 30g ehk kaks supilusikatäit õietolmu.

Õietolmul ja meel on olulisi erinevusi, seetõttu täiendavad need mesindussaadused teineteist suurepäraselt. Mees on palju lihtsuhkruid, õietolmus aga rasv – ja aminohappeid, mida mees ei ole. Õietolmus on rohkem B–ja A–grupi vitamiine, mees C–vitamiini. Ka mineraalide ja mikroelementide esinemine ei kattu täielikult.
Õietolm ei ole imerohi. Õietolmu tuleks võtta kui aktiivset loodusprodukti, mis peab korvama tööstuslikult töödeldud toiduainetes kaduma läinud vitamiinid, mineraalid, ensüümid jms.

Mesindussaadused (mesi ja õietolm) on eelkõige üldtugendavad, toniseerivad ja ainevahetust reguleerivad vahendid. Ka hea tervise korral tuleks iga päev mesindussaadusi tarvitada, sest sellega väldime paljusid haigusi.

Eesti tuntud teadjamehe Gunnar Aarma (praeguseks juba manalamees) andmetel on inimese parim toit teravili. Meie tehtavad pagaritooted (leivad, saiad, saiakesed) on enamasti valmistatud püülijahust, millest valtsimise tõttu on 80% mineraalidest kaotsi läinud. Selle tulemuseks on aga viletsa väärtusega püülitooted, mida meil aastast aastasse tarbida tuleb. See omakorda tingib inimese organismis kroonilise mineraalainete puuduse, mille tagajärjeks on vananemisel luude hõrenemine. Õietolmus on mineraalaineid 5-10 korda rohkem kui nisujahus. Seega aitaks õietolmu tarvitamine edukalt korvata organismis mineraalainete (kaltsium, fosfor, magneesium) puudujääki ja vältida luude hõrenemist.

Õietolm on suurepärane vahend kõhukinnisuse puhul. Õietolmul on pidev kergelt lahtistav toime. Regulaarselt õietolmu või suira tarvitav inimene unustab peagi kõhukinnisuse või – lahtisuse.

Depressioon ja kevadväsimus on talvise js kevadtalvise perioodi hädad, mil napib päikesevalgust ning on vähem värsket puu – ja juurvilja. Ka nende hädade puhul on tõhusaks rohuks õietolm.

Positiivsed tulemused õietolmu tarvitamisel ilmnevad juba nädala pärast. Eespool toodud tervisehädad on tänapäeval tüüpilised ja üldlevinud. Kõikvõimalike haiguste ja tervisehädade loetelu mille raviks või leevendamiseks saab abi õietolmust on loomulikult palju pikem. Kõigest sellest on väga põhjalikult kirjutatud viimasel ajal ilmunud raamatutes “Kuldne tervis” (autor Evald Übi) ja “Mesindussaadused arstimisel ja kosmeetikas” (autor Enn Lõuk).

Lõpuks on mõned hoiatused. Õietolm sisaldab rohkesti bioloogiliselt aktiivseid aineid, mistõttu ei tohi selle tarvitamisega liiale minna. Paljude autorite arvates pole otstarbekas süüa ööpäevas üle 30g õietolmu. Liigtarvitamine koormab ohtlikult maksa ja võib põhjustada maksakahjustusi. Tarvitava koguse määratlevad õietolmu tarvitamiseelne töötlus ja inimese tervislik seisund. Tervise tugevdamiseks soovitatakse süüa 20-24g õietolmu ehk kuhjaga supilusikatäis päevas. See kogus on soovitatav jagada hommikule ja lõunale. Soovitatav võtta 1-2 tundi enne sööki ja õhtul mitte tarvitada.

Ettevaatlikumad autorid soovitavad päevas piirduda 2,5-5g õietolmuga, s.o. umbes 1-2 teelusikatäit.

Õietolmu suhtes on ülitundlikke (allergilisi) inimesi, kes ei saa seda tarbida. Sellistel inimestel võib juba väike õietolmukogus põhjustada astmahoo, kublulise nahalööbe, naha sügelemist jne.

ÕIETOLMU SÄILITAMISEST

Kuna õietolmutombukesed, mis kogumiskasti kukuvad on üsna niisked, rikneb see väärt produkt naturaalolekus üsna kiiresti. Kui õietolmus on niiskust alla 10%, on ta säilitamiseks kõlblik. õhukindlalt kuivas jahedas ruumis hoituna säilib mesilaste kogutud õietolm 2-3 aastat. Kui õietolmu hoida mitte õhukindlalt, siis ta niiskub, muutub kibetaks ja kaotab väärtust.

Veel kindlam oleks õietolmu konserveerimine meega (vahekorras 1:2). Meega segatakse peenestatud õietolm. Õietolmu paremini omastatavaks muutmiseks on kasutatud mitmeid meetoteid, nii keemilisi kui ka mehaanilisi. Hea meetod on kasutusel Tallinna firmal AS Agropol DT. Seal purustatakse õietolm mehaaniliselt. Nii purustatud õietolmu võib saada apteekidest “Stimopoli” nime all. Tänu peenjahvatusele seedub “Stimopol” kergesti. Ta sisaldab 60% õietolmu, 25% suhkrut ja 15% glükoosi. Viimased vähendavad õietolmu kleepuvust ja maskeerivad tema spetsiifilist maitest.

ÕIETOLMU KOGUMINE 2007. AASTAL (ajavahemik 10. mai – 4. juuni)

Õietolmu koguti 2007.aastal 26 päeva jooksul 192,6kg. Peale õietolmu kuivatamist kujunes lõplikuks kaaluks 152,1 kg, mis on 79% esialgsest kaalust. Õietolmu korjas 60 mesilasperet. Kuivatatud õietolmu saagiks kujunes seega keskmiselt 2,54 kg mesilaspere kohta.

SUIR

Suir on mesilaste poolt konserveeritud õietolm. Naasnud korjelt, tühjendavad nad tolmu-korvikesed kärjekannudesse. Kohe asuvad tööle noored tarumesilased. Kiht – kihilt taovad nad veel pehme graanulites tolmu tihedaks massiks, manustades iga kihi vahele seedenõresid. Õietolmuga täidetakse kärjekannud kahe kolmandiku ulatuses. Seejärel lisatakse mesi. Hapniku juurdepääsuta algab õietolmu fermenteerimine ja hapendumine. Tunduvalt suureneb happe – ja suhkrutesisaldus, lisandub (tekib) K vitamiin. Eelnimetatud protsessid toimuvad õietolmuga 15 ööpäeva jooksul. Suira valmmise käigus saab tolmutera väliskest kannatada ja seetõttu saavad mesilased toitaineid tunduvalt kergemini kätte. Siit võib järeldada, et ka inimene omastab suira paremini. Kahjuks pole suira kerge kärjekannudest kätte saada. Suira kättesaamiseks soovitatakse kärg kuivatada ja kannude ülemised otsad ära lõigata. Seejärel külmas rabedaks muutunud kärg purustatakse ning tuulamisega üritatakse vahatükke suiratombukestest eemaldada. Kahjuks ei õnnestu see täielikult. Tegelikult võib suira süüa ka koos vahaga, mis ballastainena eemaldab organismist jääkained. Kui suir on vanades kärgedes, siis nendel on ebameeldiv maitse. Heleda kärje koos selles oleva suiraga võib peenestada hakklihamasinaga, panna purki ning valada üle meega.
Kui soovitatakse suirakärgi ületalve hoida, siis tuleks arvestada sellega, et soojas ruumis ei ole see võimalik suiralesta tõttu. Suiralest muudab kärjes oleva suira kiiresti kõlbmatuks massiks. Suirakärgi saab säilitada ruumis, mille temperatuur on alla 10˚C.

Aruande koostas:

Mati Haabel
August 2007.a.

LisaSuurus
Mati_Haabel_Uurimistoo_oietolmust_2007.pdf255.69 KB
Keskmine: 4.5 (11 häält)

Üleminek Eesti lamavtaru kasutamiselt Langstroth-tüüpi raamidega korpustarule

Kokkuvõte rakenduslikust mesindustehnoloogia uuringust ja arendustööst
Koostas mesinik Rein Männiste, mai 2006.a.
Käesolev mesindustehnoloogiline uuring ja arendustöö toimus Eesti Mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

Kaasaegses mesindustehnoloogias on korpustarude kasutamine majanduslikus mõttes ja eriti tööviljakuse poolest eesti lamavtaruga võrreldes oluliselt otstarbekam. Ülemineku võimalusi eesti lamavtarult Langstroth-tüüpi raamidega korpustarudele on mitmeid. Mina oma mesilas tõstsin pered korpustarudesse kevadel esimesel võimalusel peale puhastuslendu, kui selleks olid piisavalt head ilmastiku tingimused, et mesilaste ja haudmega kärgi saaks ühekaupa teisaldada ühest tarust teise. Selleks kasutasin modifitseeritud Langstroth-korpusi, mille kõrgust oli suurendatud eesti raamimõõdule vastava kõrguseni.

Kevadise kiire perede ümbertõstmise põhjuseks on see, et saaks pere ümber tõsta enne, kui ta on arenenud suuremaks kui 10 kärge. See võimaldab paigutada pere ühte tarukorpusesse, kuhu mahub 10 kärge. Kui pere on arenenud suuremaks kui 10 kärge, tuleb ette valmistada 2 ülemineku korpust ühe ümbertõstetava pere kohta, mis jälle on töömahukam ja aeganõudvam.

Suurimaks probleemiks ülemineku aastal on ülesehitatud Langstrothi kärgede puudumine. Pere laiendamine saab toimuda ainult kunstkärgede (kärjepõhja) baasil ja korpuste kaupa, mis on jällegi mesilasperele väga suur lisakoormus. Mudugi võib esimeses pere laiendamise korpuses kasutada eesti taru raamimõõtu kärgi. Aga siis on vajalik ka teine ümberkohandatud korpus, mis jälle tähendab lisatööd.

Üheks lisavõimaluseks ülesehitatud kärgede saamiseks on variant, kus kärjepõhjadega varustatud Langstothi korpus pannakse ülesehitamiseks lamavtaru peale magasini kohale juba üleminekule eelneval aastal. Mina neid võimalusi ei kasutanud ja laiendasin peresid ainult ülesehitamata kärgedega. Korralikult arenev pere on põhikorje alguseks arenenud neljale korpusele, mõned eriti tublid aga veelgi suuremaks. See tähendab, et üks pere peab ühel mesindusaastal üles ehitama kuni 30-40 uut kärge! Mesilastele soodsate ilmasikutingimuste ja tugevate perede korral saavad meisilased selle tööga ka kenasti hakkama, kuid halval mesindushooajal võib tekkida probleeme.

Enne peakorje saabumist, kui pere on uued kärjed üles ehitatud ja ka haudmega kolinud ülemistesse Langstrothi kärgedega korpustesse, paigaldan peredele emalahutusvõred. Põhimõtteliselt on võimalik juba sel ajal (juunikuus) ette valmistada ja valmis seada mesilaste talvepesa kärjed. Vastavalt pere tugevusele ja enda soovile või sisetundele paigutan ühe või kaks Lagnstrothi raamidega ja haudmega korpust koos emaga uue taru alumisteks korpusteks. Kõige suuremaks tööks ongi siin ema leidmine. Emalahtusvõrega eraldan need korpused teistest korpustest.

Kui ülemineku korpuses eesti taru kärgedel on palju hauet, siis paigutan selle korpuse emalahutusvõre peale, et säiliks haudmevälja terviklikkus. Kui aga üleminekukorpuses ei ole hauet või on ainult kinnine peatselt väljuv haue, siis paigutan selle korpustaru kõige ülemiseks korpuseks. Kui siis saabub suur suvi oma rikkaliku meekorjega, on just see eesti kärgedega ülemineku korpus esimene korpus, mis täidetakse meega ning kaanetatakse kinni. See võimaldab eemaldada üleminekukorpuse esimesena, ning kui see on juhtunud, siis ongi üleminek ühelt taru tüübilt teisele õnnelikult lõpule viidud.

Tooksin siinkohas kokkuvõtlikult tööde ja tegemiste ning vajalike lisatarvikute loetelu ning järjekorra, mida mina kasutasin oma mesilas üleminekul eesti tarult Langstrothi raamidega korpustarule.

1. Talvised ettevalmistused üleminekuks ja perede ümbertõstmiseks

Ettevalmistus üleminekuks eesti lamavtarudelt ja eesti raamimõõduga kärgedelt Langstrothi raamimõõduga korpustarudele algab juba talvisel-tubasel tööperioodil. Selleks tööks on Langstroth-korpuse kohandamine selleks, et eesti raam üldse mahuks korpusesse. Selleks tuleb korpuse alumisse ossa lisada puidust krae kõrgusega 60 mm, sest olemasolev eesti kärg on niipalju kõrgem võrreldes Lanstroth-kärjega. Selle puidust krae kinnitan nelja pika kruviga enda valmistatud Langstrothi korpuse alumise serva külge (Foto 1). Juhul kui korpused on valmistatud penoplastist ehk tehase toodang, tuleks see krae kinnitada korpuse külge tugeva ja niiskuskindla teibiga.

Tänu sellele kraele mahub nüüd eesti raam oma sügavamate mõõtmetega ilusasti kõrgendatud Langstroth-korpusesse ära. Kuid kuna eesti raam ei ole nii lai, kui on Langstrothi raam, tuleb valmis lõigata ka liistud mõõtmetega 482mm.* 25mm.* 12mm. Need liistud tuleb kevadel ümbertõstmise käigus kruvidega kinnitada eesti raamide ülemiste liistude külge, et eesti raami ülaliist ulatuks korpuse servadeni ja toetuks nendele. Soovitav oleks kruvidele ette puurida augud, et vältida liistude lõhkikeeramist.

Lisaks sellele tuleks lisada korpuste otsade sisekülgedele vineerist või puidust 18mm paksendus. Kuna eesti kärg on kitsam kui Langstrothi kärg, jääb Langstroth-taru külgseina ja raami külgliistu vahele kummalegi poole 25mm vahe.Seda muidugi siis, kui liist on raami külge täpselt keskele kruvitud. Kuna see 25mm. vahe on mesilaste jaoks liiga lai siis ehitavad mesilased need vahed kärge täis ja kinnitavad kärjed korpuse otsaseinte külge.

Kui kärjeraami ja tarukorpuse seinte vahele jäävad suured pilud, siis muidugi paigutavad mesilased sinna mee ning meevõtu ajal on sealt kärgede puhtalt kättesaamine päris suur probleem, enamasti lausa võimatu. Kui aga paigaldasin taru sisekülgedele 18 mm. lisapaksendused ning kärje ja otsaseina vahele jäi vaid vahe 7 mm, polnud meevõtu ajal lahtise mee tilkumise või voolamisega mingeid probleeme. Kui korpused on sedamoodi talvel ette valmistatud, jääb üle ainult kevadet oodata, et saaks perede ümbertõstmisega algust teha.

2. Kevadised tööd mesilasperede ümbertõstmisel.

Kevadel ilusate ilmade saabudes, kui õhutemperatuur on + 15°C või rohkem, soovitavalt tuulevaikse ilmaga, võib alustada pere ümbertõstmist korpustarusse. Selleks tõstsin ümberehitatud korpustaru koos põhjaga aluse peale eesti taru taha. Kasutan oma mesila vajadusteks iseehitatud Langstroth-mõõtu korpustarusid (Foto 1). Seejärel kinnitasin kärje õlapikendus liistud akudrelli abil eesti kärgede ülaliistude peale. Selleks tuleb kärg oma kohalt natuke kõrgemale õlavaltsidest välja tõsta ja paigutada kärjeraami õlgade alla kummalegi poole klotsid, mis võimaldab õlapikendusliistud korralikult kruvidega raamiliistule kinnitada.

Alustasin liistude kinnitamist ühest pesaruumi servast ning jätsin juba kinnitatud lisaliistudega kärjed kuni kõikide kärgede kinnitamiseni vanasse tarusse. Kui nüüd kõik tarus olevad eesti kärjed on varustatud õlapikendusliistudega, siis tõstan kärjed ühekaupa ümber korpustarusse (Fotod 2). Tõstmise käigus tuleb hoolikalt jälgida, et mesilasema saaks turvaliselt uude tarusse. Kui ümbertõstetavas peres on vähem kui 10-kärge, olen lisanud puuduvad kärjed Langstroth-korpuses ühte serva.

Juhul kui on kavatsus pere hiljem transportida teise asukohta või mesilasse, tuleks paigaldada ka kärjevaheliistud. See välistab kärgede külglibisemise ja mesilaste või isewgi mesilasema hukkumise transpordil. Seejärel paigaldan korpustarule katuse ning eemaldan vana taru oma asukohast ja asetan korpustaru vana eesti taru kohale aluse peale. Eesti tarusse jäänud mesilased eemaldan tarust suitsulõõtsa ja taruharjaga ning viin vana taru algsest asukohast paarkümmend meetrit eemale. Algul tunduvad mesilased tänu muutunud taru mõõtmetele natuke närvilised, aga harjuvad muutunud olukorraga küllalt kiiresti ja lendavad uue taru lennulauale ning sisenevad tarusse.

Kogu eesti tarust ja raamidelt Langstroth-raamidega korpustarusse ülemineku kokkuvõtteks võib öelda, et üleminek eesti lamavtarult Langstrothi kärjemõõduga korpustarule on minu meetodil küllaltki lihtne ja vähe aega nõudev. Samas kulutused uutele korpustele ja kärgedele on üsna suured. Samuti saab määravaks piisava koguse kärjepõhja (vaha) olemasolu, sest on ju tarvidus kärjepõhja järele esimesel aastal väga suur.

Täielik üleminek korpustarudele minu mesilas kestis kolm aastat, igal aastal 40-50 peret korraga. Tingis selle ülemineku minu mesilas eesti tarude suur amortiseerumine ning soov käia kaasas otstarbekate tehnoloogiliste muutustega, mis toimuvad Eesti ja maailma mesinduses. Tulemusega olen igati rahul.

Foto


Foto 1. Sangastes Rein Männiste mesilas kasutatav Langstroth-korpustaru koos üleminekuks vajaliku puidust krae-taruvööga, mis on kinnitatud korpuse alla.

Foto
Foto


Fotod 2. Üleminekuks eesti lamavtarult Langstroth-tüüpi korpustarule kinnitatakse eesti kärjeraami ülaliistu peale Langstroth-raami pikkusele vastav ülaliist

LisaSuurus
Rein_Manniste_uleminek_korpustarudele_mai_2006.pdf368.9 KB
Keskmine: 4.6 (5 häält)

Ülevaade 2009.a. Eestis teostatud mesilaste kevadise tarulangetise seirest ja selle tulemusest ning analüüs

Ülevaade 2009.a. Eestis teostatud mesilaste kevadise tarulangetise seirest ja selle tulemusest ning analüüs.

Seireuuringu läbiviimist toetas Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

LisaSuurus
Langetiseproovide_uurimistulemused_2009.pdf117.16 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud