Sügistöid mesilas - november

Aasta mesinik
Kasutaja Antu Rohtla pilt

Novembris jätkub vaha sulatamine, kui seda ei jõutud ära teha oktoobris. Ei tohi aga unustada, et vanarahvas kutsus novembrit talvekuuks. On aeg teha viimased ettevalmistused mesilaste talvitumiseks.

Kontrollida tuleb välispidiselt, kas kusagil mõne taru juures ei ole märgata närimisest tekkinud puupuru, pesakattest pudenenud õlgi, vatti vms. Kui seda märkame, tuleb tarul ettevaatlikult eemaldada katus ja veenduda, ega sinna ei ole mitte tunginud hiired.

Tavaliselt asuvad hiired elama just pesakattesse, millest nad endale ka mugava pesa ehitavad. Mesilastel käivad nad külas ainult siis, kui tekib nälg või janu. Põhiliseks toiduks hiirtele on tarus suir, kuid nad ei põlga ära ka surnud mesilasi.

Janu kustutavad hiired peamiselt külmal ajal kärjekaanetisele tekkinud kondensveega, selle puudumisel aga limpsivad kaanetamata mett või suhkrusööta.

Kui hiired on tarus, tuleb nad sealt kinni püüda. Tuleb meeles pidada seda, et tavaliselt on ühes tarus hiiri kaks, harva rohkem. Väga harva kohtab tarus üksikut hiirt. Kõige parem on muidugi vältida hiirte sattumist tarru, kuid kui see on ikkagi juhtunud, tuleb nad (hiired) tarust eemaldada. Selleks võib kasutada tavalist hiirelõksu, mis söödastatakse lihasöödaga.

Peale õietolmu ja mee söömist vajab hiir ka loomset valku, mistõttu vorsti või praetud lihatükikesega võime saada soovitud tulemuse juba vähem kui ööpäevaga. Head efekti võib saada ka kauplustes saadaoleva n.n. "hiireliimiga". Nimetatud liimiga tehakse vineeri või papitükile umbes 15 cm diameetriga ring, mille keskele asetatakse liha- või vorstitükike. Meetod ei ole küll eetiline, kuid selle eest tõhus.

Mürkhõrgutisi taru siseselt kasutada ei ole soovitatav, sest mürgituse saanud hiir võib pugeda raamide alla, kust me ei saa teda enne kevadet eemaldada.

Novembris-detsembris hakkab ka tihastel ja teistel väikestel lindudel toitu nappima. Tihased tulevad taru juurde, kuulevad tarust mesilaste tasast suminat ja koputavad lennuava juures niikaua, kui mõni mesilane tuleb välja.

Madala temperatuuri tõttu mesilane kangestub ja on tihasele kergeks saagiks. "Õppinud" tihased võtavad korraga ette mitu taru. Koputab ühele, siis teisele, siis kolmandale jne..., pöördub siis esimese juurde tagasi ja hakkab maiustama.

Tavaliselt ei ole tihaseid üks, vaid neid võib olla mitu, isegi kümneid. Isenesest mõne mesilase söömisega tihane ju väga suurt kahju ei tekita, kuid pidev mesilaste talverahu häirimine võib viia pere hukkumiseni.

Tihaste ründe vältimiseks tuleb novembris tarude lennulauad (kui on sellised lennulauad) pöörata talveasendisse. Siinkohal peab aga kohe märkima, et tihti see abinõu tihaste vastu ei aita.

Kindlam on taru esiseinad varjata kuuseokstega, eterniitplaadiga, laudadest kilbiga või riputada katuselt alla maaniulatuv võrk. Võrk peab olema taru esiseinast vähemalt 10 cm kaugusel.

Eriti hoolikad peavad olema need mesinikud, kes on viimasel ajal endale muretsenud vahtpolüstiroolist tarud. Nende tarude puhul tuleb tihaste eest kaitsta mitte ainult taru esisein, vaid kõik neli seina, sest tihased võivad teha augu hoopis pehmesse tagaseina ja käia seal maiustamas.

Perede talvitumist häirib suurel määral ka tuul. Enamik mesilaid on paigutatud küll varjatud kohtadesse, kuid on ka mesilaid, mis paiknevad tuultele avatud kohtades. Tuulistes kohtades tuleb tarud kaitsta valdavate tuulte eest laudadest kilbi, eterniitplaadi, tõrvapapi või mõne muu sarnase materjaliga, mille saame paigutada kaitseks taru tuulepoolsesse külge.

Keskmine: 4.8 (12 häält)