lamavtarude ehitamine

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

et plaanis siis omale lamavtarusid ehitada...mingi näidis on mul olemas sees 12 mm vineer ja väljas soome papp-pole nagu kõige paremad-pered nii väga hoogsalt ei arene midagi...

et mis materiali on keegi kasutanud...välja hoopis osb panna või...et jagage kogemusi...

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Lamavtaru ehitus

Oot-oot, sees 12mm vineer?? Kas natuke ränk ei ole, seda nii kaalu kui ka hinna poolest? Pakun et pesaruumiks sobib 3-kihiline niiskuskindel vineer(4mm), vajab muidugi mõningaid abiliiste, et oleks kuhu detaile omavahel kinnitada. Välisvoodriks olen kasutanud ikka täispunnlaudu, samuti ka tarupõhjaks. Olen näinud küll, et tarude väliskülgi OSB-st tehakse, kas see materjal tõsti välistingimusi kannatab?

Mõistagi sõltub ehitus ka sellest, mis materjali kõige lihtsamalt ja odavamalt kätte saad. Minupoolse variandi leiad kodulehelt "Inventar-i" alt.

 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

et jah...osb üle

et jah...osb üle värvida-peaks ju kannatama...osb pidavatki niiskuskindel material olema iseenesest...sisse niiskuskindel vineer...-kas see mürgine ei ole...

sa räägid,et teed oma tarud täispunnlauast...-aga kui ma pean ise ostma selle voodrimateriali siis kalliks ei lähe või...kas nii öelda tehismaterialidest odavam ei tule või...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

metsamesinik ülo-miks sa

metsamesinik ülo-miks sa kivivilla toppeks kasutad...ehitajana tean ma,et kivivill kui natuke niiskub,ei täida enam oma otstarvet...peno võiks ju ka toppeks kasutada...

mida pesakattena kasutad...-kunagi kasutasin höövlilaastuga riidest kotte-no need tugevad kotid,mis veneajal igalpool kasutuses olid...-tavalisest riidest mesilased näriksid ise puruks ju...pesa külgedel kasutasin penoplasti-need vist peaks ka tegelikult mingi riidega üle liimima...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

Lamavtaru ehitus

Ehk veidi rumal küsimus, kuid miks sa tahad ise ehitada tavalist taru???

Saaksin aru, et sa oled ette võtnud mingi erilise mesitaru ehituse. (imitatsiooni sarnaselt minu lamavtarudele: ümarpalkmaja, kindluse, lossi, hiina 3 astmelise maja või Eesti maamaja  kujuga mesitarudele)

Niisama ei tasu enam lamavtarusid ehitada. Tänapäeval liigub juba neid piisavates kogustes kasutatuna 100-500eeki tk. Nooremad mesinikud lihtsalt kolivad juba korpustarudele üle.  Seega kuna 1 taru ehitusaeg on suht pikk (enamjaolt ikka nokitsed tema kallal mitu kuud õhtuti vabast ajast) soovitaks küll lehtedes kuulutada, ostusoovi.

Samas ise tehes hästi tehes. Isiklikult olen näinud suht palju ehitusmeetodeid.  Vineeriga ehituse olen koheselt ära unustanud. Jura kuna isegi veekindel vineer hakkab 10a jooksul "lainetama" . Sisemise raamikasti/perekasti seinad on siiamaani kõige paremini töötanud 3cm paksusest lauast/plangust, millele on lõigatud sisse raami õlgade jaoks ülevalt riba.  Eeliseks on see, et külg ei hakka mängima paisuma, puhastamine kordades kergem võrreldes õhema lauaga(to tõmbab nimelt paari aastaga "kummi" ja siis tuleb juba hakata taru seest hööveldama). Miinuseks planguga on aga see, et vaja hööveldada paksusmasinaga ja hiljem väikse saega raami õlgade jaoks soone lõikamine on palju aega võttev.  Lamavtaru põhi ja raamide alune "põhi" on soovitav teha tappidega lauast.  Viimasel ajal olen ostnud isegi ehituses kasutatava "põranda lauda" ta on tappidega ning tal on sooned juba sisse lõigatud, et kumeraks nii väga ei tõmba. Samas ka seal kehtib põhimõte: mida laiem seda parem. Tekib vähem kahelauavahelisi lõhesid. Soojendusmaterjaliks olen ise kasutanud ca 6cm paksust saepuru kihti mille tambin välisseina ja raamikasti vahele kinni (miinuseks on sipelgad- need tassivad kõik saepuru üles).   Lamavtaru välisseina saab kahte pidi teha. a) kasutad mingit tappidega lauda ja paned nad paraleelselt maapinnaga või B) laod tavalised lauad ülevalt alla ja vahede peale lööd 2cm laiad lipid näiteks. Välisseinaga tehakse tavaliselt see viga, et kasutatakse liiga õhukest lauda. Ise olen leidnud, et alla 2cm paksu ja 15cm laia lauda ei tasu kasutada.  Katuse kohta võiks öelda vaid üht ainuõige lahendus on viilkatus (tagurpidi V katus ) Katuse peale vaja kindlasti panna plekk. (soovitavalt tsinkplekk) Selle eelis on, et katuse kalle on piisavalt suur ja ka suurem lumi valgub katuse pealt maha. Vanad veneaegsed materjalid võid kohe ära unustada. Tõrvapapid, ruberoidid jne need vaid enda petmine. Lumi ei valgu maha ning katus mädaneb kiirelt ära. Ma ei välista, et ma olen ka ise mõne asjaga mööda pannud ehituses ja on paremaid lahendusi, samas eks iga üks ehitab nii nagu temale meeldib.  Endale isiklikult ei meeldi ehitada massides samasuguseid tarusid, parem ostan neid (siis saavad karud ka rõõmustada)

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

kivivill toppena

Niiskudes ei pidanud hästi toimima jah, aga eks ta ka kuivab, ma vähemalt loodan. Ja mis peamine, laseb niiskust läbi, mitte ei ole ''hermeetiline'' nagu penokas. Tõenäoliselt on hea toppematerjal ka höövlilaast, saepuru on küll lihtsam saada, kuid soojusjuhtivus on sellel suurem. Spielgate vastu võib toppe hulka kummitolmu lisada.

Pealmiste mattidena kasutan enamasti õhukesi villaseid tekke, selliseid mille all vanasti kroonumehed magasid. Minu meelest paganama hea materjal, hoiab suurepäraselt sooja, ei märgu, laseb õhuniiskust läbi, kokkuvoltimise teel saab kattemati mõõtmeid muuta. Ah et kuskohast neid niipalju sain? No oli kunagi ammu üks selline võimalus

lamavtaru ehitamine

Lugedes Raivo kmmetaari selle kohta,et kuidas ehitada ja miks ehitada tänapäeval lamavtaru,siis tahan
mitmes asjas vastu vaielda,sellega olen päri,et vineer ei kõlba,olgu ta immutatud või mis tahes,ka see on õige,et pesaruum tuleb teha ikka täispunnpõranda lauast ja välis vooder jah vähemalt 20 mm voodrilauast.

Nüüd sellest,millega ma küll ühtemeelt Raivoga ei ole,nimelt topise materjaliks saepuru--see on jama,julgelt võib kasutada isovervilla,katus ei pruugi olla tagurpidi v,piisab ühepoolsest kaldest,kusjuures tuleb katus teha veidi laiem taru mõõtmetest,et oleks kaitstud kõik taru välisseinad vihma eest,kattematerjaliks sobib ideaalselt just nimelt Veneaegne see materjal,millega kaeti ja soojendati keskkütte torusid välistingimustes see on ruberoid lainelise valge õhukese plekiga-see kui korralikult teha ja väljaulatuva katuse alla liistuga kinnitada kestab igaviku jagub sulle ja sinu lastele.Katus tuleb kinnitada hingedele.Soovitan taru kõik 4 külge ja põhi soojustada 50 mm isoveriga,taru välisvooder ja põhi teha kinni kõik vahed ja praod näiteks silikoniga,et sipelgad ja muu sitikas sisse ei pääseks,värvida üle 2korda,ka taru põhi.Katuse alla teha 30 mm ventavad nii ette kui taha ja katta tiheda võrguga.

Selliselt valmistatud taru kestab nagu eelpool nimetasin terve põlvkonna,muidugi tuleb aegajalt taru üle värvida.Seejutt,et lamavtaru ei tasu ehitada ja et see on vanade meeste pärusmaa jäta omateadmiseks,tean palju noori mehi,kes mesindavad just lamavtarudega,ka hind ei ole 100-500,isiklikult olen müünud lamavtarusid,mis on kasutatud-1000eek ja uued 2500-3000eek-iSoovitan sul Raivo,et võta hoog maha ja ära halvusta neid,kes sinuga ühte jalga ei astu,las ikka igaüks valib ise taru tüübi,millega mesindada.

Soovin kõigile vaba valikut.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

Lamavtaru ehitus

Täpsustan niipalju.

Isovervilla ei ole ise kasutanud ei oska kommenteerida. Mul lihtsalt endal saag ja höövel olemas, mistõttu on saepuru kergelt kättesaadav. Seetõttu tõstan käed üles ja ei oska kommenteerida. Samas olen 100% lamavtarus penoplasti vastu plaadina. No see lihtsalt ei sobi sinna. Samas korpustarus on ta jällegi minuarvates ainulahendus. Õhutus on teistmoodi seal.

Veneaegse katusematerjali vastu olen ma seetõttu, et minu kogemus algas just sellega. Sai ära kasutatud vanad plekid. Nüüdseks on nad roostesed (viskavad värvi maha) ja lumi takerdub talvel selle peale ega voola maha. V katusega  ei ole mul seda probleemi olnud. Ruberoid ja muud asjad on ka 10aastane lõbu minu arvates. 1997a panin ma kihi ruberoidi peale ja  üksaasta vahetasin kõigil välja. Päikse käes lihtsat on läbi mädanenud. Ehk olen ma ka seetõttu ruberoidi vastane, et transpordil on minul vana ruberoid katused  rebendunud auto käru peal samas plekiga pole seda muret olnud:)Smile

Katuse puhul tehakse ka see viga, et katuse ehitusel kasutatakse ka liiga õhukest materjali ja katus ei jää JÄIK. Katust saab igas suunas painutada kergelt - see lõhub ka jälle katuse kattematerjali ära. Tsinkplekiga on see mure jälle, et ääred tuleb lasta keerata plekksepal muidu jääb katus liiga kole tagurpidi lüües jääb plekk jälle laineliseks ja ei ole ilus. (kahjuks mulle loeb ka ilu väga palju kui tarud jäävad mul enda aeda) Hingede osas on huvitav kaeda kuidas poodides müüdavatel tarudel kasutatakse riidekapi hingesid:D. Korra katus teisipidi lendab on hinged küljest koos mitme cm suuruse puidutükiga. Jälle remondi, mistõttu kasutan ise ka ehituspoodides müüdavaid kas ukse hingesid 20cm pikad või siis kitsaid 4cm ja pikkasid 12-15cm hingesid.

Katusesse tehtavate aukude suhtes ütlen nii 10x10 cm suurune auk julmalt sisse õhutuseks. Ning selle peale löön aukudega (ca 2mm suured augud) pleki. Puuritud 30mm auke ei kasuta ma seetõttu, et sealt ei saa vajadusel mesilasi kätte kui panen taru kinni (oletame korraks, et emamesilane jookseb sellesse 30mm suurde auku. ) Pleki eeliseks võrgu ees on see, et mesilaste jalad võivad jääda võrku kinni ning võrgu ääred tuleb puidulippidega üle lüüa  -viisakamaks.

Silikoni vastu olen jälle tarus. Põhjus selles, et puit tahab hingata. Ta mängib. Viimase  palkmaja ehituse juures nägin ma kuidas 20a lauavirnas seisnud laud nüüd hööveldatud ja paika pandud tõmbas peale ehitust 15cm pealt 5mm kokku laiuselt. Silikoni miinuseks on see, et kui puit mängib siis see silikon koorub kõikidest vahedest välja. Ehk eksin kuid ise ei poolda eriti mitte looduslike vahendeid. Samas ei ole ka silikoni kasutanud.

Teisalt ma ei ole kindlasti lamavtaru vastane. Ausalt mulle meeldib omaloomingut teha ja lamavtaru on selles osas ideaalne. Samas ma vihjasin, et tavalist "koerakuut" lamavtaru ei tasu teha. Taru võiks ikka olla ilus endale kaemiseks.  Seetõttu ISIKLIKULT ei ehita ma enam ühtegi tavalist lamavtaru, mis oleks väljast lihtsalt neli seina ja mingit erilist välimust pole. Kasutatud tarude hind on mul täpselt selline millisena olen mina neid viimased 5aastat ostnud. (viimased 3tk ostsin nädal tagasi 200eeki tk, tunnistan neil kõigil tuleb katuse materjal vahetada samas uusi tarusi müüakse Tartus 1200eeki tk lehe kaudu. Enda lamavtarude ajalise kulu plus materjali hinnaks tuleb mul kuskil 5000eegi juurde.)  Tubli oled kui suudad kasutatutest rohkem neist välja võluda.  Eks see taru hind ole sarnane mee hinnaga kes kui palju pakub.  Mul metas ei ole vaja ilusat taru vaid on vaja praktilist, mittesilma paistvat ja samas ka sellist, mille kallal süümepiinu ei tunneks, kui mõni metsloom teda veidi raputab. (loe põder sarvedega või siis karumõmm)

Samas leian, et korraliku diskussiooni käigus õpivad kõik.

 

 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

täna tuli mul töö juures

täna tuli mul töö juures idee...-miks mitte pesaruumi teha kvaliteet põrandalaust-nendest mida kilepakendites müüakse...et esi ja tagasein pluss põrand.küljed lihtsalt osb plaadist ja välisküljed samuti osb.

osb plaat peab ilmastikule vastu küll...ühel tuttaval maja välissein osb-juba aastaid...-sinna peale küll peaks hiljem viimistlusena krohv tulema,aga hetkel maja seinaga kõik ok...-mesipuu laheks ju niikui nii akrüülvärvi alla...soojustuseks ikkagi 5cm polüstürooli eelistaks-tunduvalt etem kui 5 cm kivivilla...-vaadake 5 cm kivivilla lehte vastu valgust...no mida saab selline närakas soojustada...rotil hakkab ka külm...muidugi pesaruumi kõrgem variant-õige...olen ise katsetanud...võtan sügisel kõrgendusplaadi välja pesaruum 5cm kõrgem...-paber talvitumiseks alla...tugev ehituspaber-pesaruum kevadel puhas ja pered kevadel jõulised tänu heale ventilatsioonile...muidugi tarud võiks teha mingid 25-27 raamilised...saab kasutada abiema ja 2 peret ühes talvituma...-mõtteid on palju...-üritan siis uusi tarusid ehitama hakata-eks näha ole...-aga arvan,et peaks töötama...-kus ta pääseb kui jõud taga pidi karu mesipuusse ka minema...-loodan et ära ei lausunud...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

penoplast

Nimelt kui keegi vähegi viitsib uurida,siis penoplast ei hoia 100% niiskust kinni,vaid laseb seda ka läbi!!! räägin praegu taru esi,tagaseina ja põhja soojustamisest,kui ehituslikust küljest vaadata,siis mina näen seda ainuõige variandina.kui paned näiteks 50 mm isoveri,vaata seda 2 aasta pärast,kohad,kust tuul sisse on saanud välisvoodrist-millest ei pääse,kuna ouudub ju veel tuuletõke-need kohad on mustad!!! kui vill niiskub näiteks sügisel,siis see ju seal ka normaalselt ära ei kuiva enam,järelikult ei ole ka mingit soojapidavust.kuna lamavtaru otsaseinad ju soojustamata,siis saab ka sealt üleliigne niiskus välja.olen ise tegelikult ehitusega tegelenud pool elu,järeldan kõike seda sellest,oma kogemustest.tegin endale just ühe sellise uue taru,kuna isa peab kahte peret plaanis endalgi asjaga tegelema hakata.ja veel niipalju,et kui korralik materjal kõik poest osta,siis ainuüksi materjal maksab min1300.- taru kohta.kuna mul omal tööruum ja kõikvõimalikud tööriistad olemas,on ainult kättevõtmise asi korralikult taru valmis teha,aega kulus mul tugevalt kaks ja pool päeva.korralikult krunditud ja 2 korda värvitud 22 raami mahutava taru tegemiseks.ah jaa materjali saan poest tunduvalt odavamalt ise,leti hindadega siis umbes 1600 umbes.äkki sain kedagi aidata.ah jaa mul on plaanis teha tulevikus ka müügiks,hind saab kindlasti olema alates 2700.-.   hmmmm imelik kuidas saab kusagil müüa uut taru 1600.-eest nagu siin keegi ütles,väga ulme,seal minu arvamuse kohaselt on kuskilt väga kõvasti kokku hoitud,kui sellise hinnaga kannatab müüa.edu  kõigile.

lamavtarude ehitamisest

Tere Kaido,

Sain huvitavat infot,kas on ikka tõsi,et isover ei kõlba,on vastakaid ütlemisi,näiteks Raivo väidab,et penot ei tohi üldse mitte kasutada lamavtarude ehitamisel.mina aga tegin uued tarud kõik isoveriga,välisvoodri kõik vahed-pilud täitsin silikoniga ja värvicin üle 2korda,tuult sealt küll enam läbi ei puhu rääkimata vihmast.
Mis puutub taru maksumuse kohta siis jutt õige,ostes poest materjali maksis see 1500eek-i kahe päevaga ma küll valmis ei saa tehtud,aega läks ühe valmistamiseks 40 tundi,siis oli värvimistööd veel juurde arvestamata,küll aga magasiin oli ka tehtud,müüsin neid möödunud aastal 3000eek-i tk.
Sa ütlesid,et tuuletõket ei ole ja seepärast isover rikneb,aga kui teeks selle tõkke näiteks kasutaks ruberoidi või kilet ja mis põhjusel taru otsaseinu ei soojustata,et oleks ventilatsioon või mis,ventavad ju tehakse niikuinii taru katuse alla ja päris mahukalt,milles siis küsimus,et otsaseinad jäävad soojustamata.

Ole hea ja selgita mulle neid asju kui võimaLIK
ETTE TÄNADES ANTS VIIMSIST.

Tere kõik taruehitajad

Huvitav, miks peno kõlbulik pole teie arvates - Langstroti tarud on ju kõik penost - kahe puitseina vahele see aga siis siinsete meeste väidete kohaselt kõlbamas pole ...

Huvitavad väited ...

Olen näinud mitmeid taru tüüpe omas elus ja erinevaid toppematerjale, küül on proovitud selle vana ''klaasvatiga'' neid soojustada, küll igasuste isoveride ja teab veel millega, isegi õlg ja savikrohv taru olen näinud siinsetes oludes niiöelda katseeksemplarina Smile

Tüüpiline on nende paljukiidetud soojustusmaterjalide puhul aga see, et need isoverid ja muud ''villad'' tekitavad mingisuguse niiskusreziimi muutuse, mille tulemiks on lamavtarus sees niiskust, mis omakorda põhjustab hallitusseente tekkimist - keegi silikoonib veel tarud niiöelda õhukindlaks/niiskuskindlaks ...
Tundub, et proovimine käib ikka ja jälle uuesti, ja ikka astutakse sama reha otsa.

Kummaline on see, et väga vanad tarud, millega on kokkupuuteid olnud olid millegi pärast lausa samblatoppega ja mesilased tundsid end nendes tarudes ülimõnusalt. Hiired sinna kippumas polnud, hallitust talvepesa raamidel ja sisekastis kunagi polnud, niiskust oli servmistes kärgedes minimaalselt, põhjad olid kevadel peaaegu langetisest puhtad...
Saepurutäidis + höövlilaast annab samuti palju parema tulemuse ja niiskusreziimi tarudes, kui nood kaasaegsed toppematerjalid. Ja penoplast hingab tõepoolest tunduvalt paremini, kui need kaasaegsed iso ja muud villad.
Sobivaks saab ka lugeda tuuletõkke plaati, kuid ainult seda kodumaist toodangut.
Tänapäevaste soojustusmaterjalidega tihendatud tarudes sellist pilti pole aga näinud, nagu eelpool samblatoppe kohta kirjutasin, kuid kaasaegsete soojustusmaterjalidega majandades olen kõiki neid negatiivseid ilmingiud tarudes justnimelt kohanud. Head inimesed - ärge leiutage uusti jalgratast ...
Mesilastega tegelenud vahelduva eduga poisikesest peale ja praegu poolsada juba täis neid eluaastaid.

Tere kõik taruehitajad

Huvitav, miks peno kõlbulik pole teie arvates - Langstroti tarud on ju kõik penost - kahe puitseina vahele see aga siis siinsete meeste väidete kohaselt kõlbamas pole ...

Huvitavad väited ...

Olen näinud mitmeid taru tüüpe omas elus ja erinevaid toppematerjale, küll on proovitud selle vana ''klaasvatiga'' neid soojustada, küll igasuste isoveride ja teab veel millega, isegi õlg ja savikrohv taru olen näinud siinsetes oludes niiöelda katseeksemplarina Smile

Tüüpiline on nende paljukiidetud soojustusmaterjalide puhul aga see, et need isoverid ja muud ''villad'' tekitavad mingisuguse niiskusreziimi muutuse, mille tulemiks on lamavtarus sees niiskust, mis omakorda põhjustab hallitusseente tekkimist - keegi silikoonib veel tarud niiöelda õhukindlaks/niiskuskindlaks ...
Tundub, et proovimine käib ikka ja jälle uuesti, ja ikka astutakse sama reha otsa.

Kummaline on see, et väga vanad tarud, millega on kokkupuuteid olnud olid millegi pärast lausa samblatoppega ja mesilased tundsid end nendes tarudes ülimõnusalt. Hiired sinna kippumas polnud, hallitust talvepesa raamidel ja sisekastis kunagi polnud, niiskust oli servmistes kärgedes minimaalselt, põhjad olid kevadel peaaegu langetisest puhtad...
Saepurutäidis + höövlilaast annab samuti palju parema tulemuse ja niiskusreziimi tarudes, kui nood kaasaegsed toppematerjalid. Ja penoplast hingab tõepoolest tunduvalt paremini, kui need kaasaegsed iso ja muud villad.
Sobivaks saab ka lugeda tuuletõkke plaati, kuid ainult seda kodumaist toodangut.
Tänapäevaste soojustusmaterjalidega tihendatud tarudes sellist pilti pole aga näinud, nagu eelpool samblatoppe kohta kirjutasin, kuid kaasaegsete soojustusmaterjalidega majandades olen kõiki neid negatiivseid ilmingiud tarudes justnimelt kohanud. Head inimesed - ärge leiutage uuesti jalgratast ...
Mesilastega tegelenud vahelduva eduga poisikesest peale ja praegu poolsada juba täis neid eluaastaid.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

penoplast

Tundub,et on teisigi,kes minuga nõus. tegelikult on nii nagu ütlesin,et võtan seda oma ehituskogemusest,endale tehes tahan ju kindel olla,et asi kestaks.ma ei ütle,et isover ei kõlba,aga  olen 100% kindel,et peno on parem.igasuguse silikooni kasutamise vastu väljaspool olen küll.see on minu meelest täielik jama.välisvooder peab kindlasti olema peensaetud,ehk siis kareda pealispinnaga,siis seisab ka värv peal.mina panen välisvoodri ära,kõik lõikused on tehtud järkamissaega,seega ei jää mul ka mingeid vahesid jne,nurgad on täiesti koos,värvin voodri ära enne,kui panen liistud,kui ongi otstes kuskil väike vahe selle täidab värv.taruga on ju sama mis majaga---oleneb ehitajast ja kvaliteedist.otsaseinte soojustamata jätmisest arvan mina,et see on tulnud sellest,et lihtsam on talveks sinna sissepoole kahele küljele lisasoojustus panna,mida ei saa aga teha esi,tagaseina ja põhja puhul.penoplasti kasutades olen kindel,et sellega seal ei juhtu midagi--hoiab tuult paremini,soojapidavus parem,ei niisku. hoopis teine asi on see kui talveks kasutada pesaruumi sees lisasoojustusena otstes ja peal penot selle vastu olen küll,seal on mesilastel otsene kokkupuude.edu kõigile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

penoplast

ah jaa mul on isa juba aastaid tagasi tarusid parandades saepuru penoplasti vastu vahetanud,absoluutselt mingit probleemi pole seoses sellega hiljem olnud.ja isoveri kohta niipalju,et ma ei näe mingit mõtet hakata sinna panema mingit tuuletõket,kui on vooder KORRALIKULT peal. ja veelkord on minu arvamus,et villa võib ju kasutada,aga endale teen küll penoplastiga.

veel kord tarude ehitamisest

Tere Kaido,

Kommentaare on olnud seinast seina,aga täit selgust kahjuks ma ei saanud,nimelt kes teeks mulle selgeks,et miks ei tohi tarude otsaseinu soojustada,loogiliselt peaks see toiming ainult soojapidavust suurendama,teine küsimus sellest,et miks ei tohi katta üksikuid pilusid-auke välisvoodril,samuti neid tühimikke,mis tekivad taru neljas nurgas peale seda kui on taru nurk kaetud nurgaliistuga,silikoniga.Sinna tekivad ju tühimikud kuna poolpunnvoodrilaud seda soodustab,n endesse aukudesse meeldib igatsorti putukatele sisse lennata,ronida ja seal niiõelda pesitseda,ega ma tervet taru ei kata ometi silikoniga,nagu siit lugeda võis.Kolmandaks on see toppematerjal,eks igaüks kasutab just seda,mis on parajasti käepärast olemas,nii ka mina,oli isovervilla soojustasin sellega,sest on nüüd 3a.tagasi,tarud on kevadelkuivad,nüüd kus isover lõppes kasutan tuuletõkke materjali,see on selline tihedalt pressitud 30mm.üks pool on kaetud mingi kilemoodi materjaliga,värvuselt kollane.tundub olema täitsa soojapidav,ainult õhuksevõitu nii,et panen veel lisa juurde.

ja lõpuks sain ma aru,et peno sobib hästi kahe seina vahele soojustuseks,küll aga mitte taru sisse talveks,näiteks vahelaua taha ja raamide peale mati asemele.

Kui keegi annaks nendele küsimustele ammendava vastuse olen väga tänulik
parimatega Ants.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

loen siin siis oma

loen siin siis oma teemaalgatust...issand jumal on mulle andnud pidada ehituspuussepa ja ehitaja ametit 10 aastat...küll mul on hea...

otsaseinu ei soojustata sellepärast,et pesa külgedel niikui nii soojustus-soovitan 5-7 cm penot...kahju hakkab mesilastest kui neid teemaarendusi siin loed...oh jah...-anna issand kannatust...

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

No härrased

No härrased mesinikud-arvan, et taru ehituseks võib vabalt kasutada kõiki samu materjale mis elumajade puhulgi.

Keegi ei pane enda ehitatud majale ju tervisele kahjulikke materjale. Väga palju on lihtsalt uusi ja tundmatuid , sellest ka tõrjuv hoiak. Huvitav küll, miks maja võib isoveriga soojustada ja taru ei või? Müüdid kasvavad meis endis, meie teadmatuse pinnases.

 

 

 

 

Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

jah...elumajade puhul normid

jah...elumajade puhul normid näevad ette vist vähemalt 15 cm seintes-suvemajad...ja eramud 25-30 cm...aga taru tope üldjuhul 5-7 cm-kas on veel küsimusi,miks tarusse ei sobi paroc ega isover...

isegi vaheseinal normi järgi eluruumil vist 10 cm kivi või klaasvilla...-ja sedagi helitõkkeks-kaasaarvatud vahelae vahele 10 cm kivi või klaasvilla...

välisseina kivi või klaasvilla paigaldamisel tuleb ta isoleerida seestpoolt väljaspoole tungiva niiskuse eest aurutõkkega...

kuidas kaine peaga inimesed ei suuda endale elementaarseid tõdesid käesolevate tööoperatsioonide puhul selgeks teha...mina pean siin asja selgitama-ja mul pool liitrit zeljonõi markat sees...

kui tahate lamavtaru teha-pesaruumiks  kilepakist sweedori või rait puidu põranda laud...-vahele 5cm peno-välisvoodriks 22 osb...

soome papp on enese pettus...ainult häst talvitunus ja selekteeritud emaga pere üllatab ilusa saagiga...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ahjaa-üks ettepanek

ahjaa-üks ettepanek veel...-võtke oma paljukiidetud isover...-istuge sellele...nüüd võtke 5 cm polüstüroolplaat,istuge sellele...-kuidas tundub...-loodan,et järeldusi suudetakse teha...-ja silikoon välisseinas...-sellistel vendadel kes nii lohakalt käkerdavad-raiuti kunagi jäsemed,mida tänapäeval käteks nimetatakse,otsast...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Lamavtarude ehitamine

Minu üks taru on soojustatud pilliroo peenemate kõrtega  ja teine penoga .Esimine looduslähedasem aga ega penol ka viga pole.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kunagi kui ma mingi 16

kunagi kui ma mingi 16 aastane mesinik alles oli,viitsisin otsamatid ka pilliroost punuda-selle kohta isegi õpetused veneaegsetes raamatutes...

aga no siis peno ju polnud...tuuletõkke kahekordne plaat ka pesasoojustuseks väga hea...

soojustusmaterjalid

Tead,sa karumömmi võta vähe hoogu maha ja ära nüüd liialt targuta ja oma penot ainult ülista,sest tarude toppematerjaliks võib loomulikult kasutada erinevaid materjale,alates samblast,saepurust ja lõpetades tänapäeva tehismaterjalist,absoluutselt sobib kõik,oleneb sellest mida käepärast just on ja kuidas rahakott kannatab,väiksema soojapidevusega materjali kasuta paksemalt,penot võib panna sellevõrra õhemalt,sest on soojapidavam ja ongi kogu lugu.ainult ära kiida penot ja teisi tarumeistreid pole ilus sõimata käkerdajateks sellepärast,et nemad teevad teistmoodi kui sina teed ja soovid ja mõtle oma sõnade üle järele ennemalt kui tahad kellegil midagi ära raiuda,kui keegi kasutab silikoni mõne prao kinni tegemisel siis palun v äga,las kasutabmidagi hullu sellepärast ei juhtu,on ju nii ,sa ei saa sellepärast väita,et taru on ehitatud ebakvaliteetselt ja meister on käpard ,kellel tuleb midagi kohe maha lõigata,minuarvates on see teise inimese sügav solvamine ja inimlik tegu oleks siin vabandust paluda nende sõnade eest.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ma selle istumise peale

Ma selle istumise peale lisaksin , et villa ei tohi toppida kunagi tihedalt vaid tuleb panna õhuliselt, sest selliselt on soojustatud õigesti.Pealegi on õhk väga halb soojusjuht. Kui topid oma majale 15 cm karkassile 30 cm villa sisse saad tulemuse, mida sa kindlasti ei oodanud.

Niinimetatod vahtplaste on erinevaid-ühed neist on paisutatud freooni´ga teised jälle, mida tarvitatakse toiduainetega kokkupuutel , paisutatakse hapnikuga. Gaasiga toodetud peno või polüsterool, või stüroks (erinevaid nimetusi on mitusada) eraldavad mürgiseid gaase muide.

Muide, maja ehitamise kohta on meremehed öelnud, et see on üks sitasti ehitatud laev-Taru tuleb õigesti soojustada- tee seda siis kasvõi pillirooga aga ära kogemata lollusest topi sinna haisvat penoplasti.

 

 

 

 

 

Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

no mida siin

no mida siin vabandada...-silikooniga pargude toppimine...-talveks koorub silikoon välja...tulemuseks kevadel pere paskas ja nõrk,millest...-aga sellest,et silikooniga lapitud pragudest vuhiseb külm tuul pesaruumi sisse...ja täpsustus,selle silikooni tegelik ja tehniliselt õige nimi on ülevärvitav akrüülhermeetik.

mömmimees

ei ole sinuga mötet vaielda,oled nii ennast täis ja penost armunud,eks siis pane seda edasi,mina kasutan kindlasti ka edaspidimuud,kasvõi pilliroogu,,,rahune maha.

peno

5 aastat olen penoga soojustatud, enda tehtud, tarusid kasutanud. 15 lamavat ja 10 korpust. Pole midagi häda. küsimus rohkem selles, et peale ja külgedele tuleb õiged soojustusmatid õigesti asetada. See mängib suuremat rolli kui seinatope. Õige õhuvahetus peab olema. Põhimõtteliselt võib pere ka korstnas talivituda. Liigne niiskus tapab mitte külm.

räägi siis kuidas õigesti ...

...asetada need soojustusmatid,arvan,et küljematid panenõigesti aga pealmised,siin võibolla teen vea,nimelt mul on lamavtaru 24raamiline,talvituva pere panen taru pesaruumi keskele olenevalt pere suurusest 7-10raami ja katan padjaga niiõelda seinast seina st.kaetud on kogu pesaruum ülenisti,nüüd võibolla teengi vea kui mõlemast otsast teen käega soojustuspatja sellised lohud,põhjendan seda sellega,et siis oleks parem tuulutus,olen padja alla ka pannud liiste,ikka selle parema õhuvahetuse pärast,otsamatid tõstan ka üles nii paar 3 sm. kas olen teinud õigesti või valesti,palun vasta mulle.

Õigus on see ,et kõik

Õigus on see ,et kõik pee-sse minek tuleb teistepeal väljaelada. Kasu pole küll kopka eestki , aga hingel hakkab kergem.
Kindlasti on minu mesilaste viletsas seisus süüdi need kes kasutavad taru soojustamiseks penot,villa, roogu , hõõvlilaastu ja üldse kõik kes mesilasi peavad.
OH, kohe kergem hakkas.
Andke aga takka.
Tervitab OTU

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

teemaalgatajana sain

teemaalgatajana sain sõimata,nii eest kui takka...-asjata-kaitsen oma seisukohti,mis on ehitusfüüsikaliselt õiged...

ma ei tea kuidas ma suudan teile selgitada,et isoveri,paroci ja teiste huinjaa soojustusvillade kasutamine mesitarudes on räige ettevõtmine...ehitustehniliselt on ettenähtud nende materialide isoleerimine kondentsi kindlalt...-see eeldaks sellise pasa kasutamisel isoleerida mesitarude pesaruum aurutõkke paberi või kilega...ja väljast tuuletõkke plaadiga.tuuletõkke plaadi peale tuleks omakorda lüüa tuulutusliist.+20mm...ja alles siis taru välisvooder...

aga höövlilaast oleks super...-aga kui issand jumal annab siis mina kasutan penoplast....-seinale mõeldud,see kergelt hingab ka...olen kasutanud talvel ka penot pesa soojustuseks-mitte midagi ei juhtu...

kes penot sõimavad...-kus te elanud olete...kiviajas või...kõik korpustarud,tööstuslikud 99 protsenti on penoplastist...soovitaks sellistel nn.mesinikel kes penoplasti sõimavad-mesilased rahule jätta-uskuge,mesilased on ilma teieta õnnelikumad...nad on ilma teieta 60 miljonit aastat hakkama saanud...-saavad ka järgmised 60 miljonit aastat ilma selliste ---mesiniketa---IRW...IRW...IRW

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

MURKA-võtan mütsi

MURKA-võtan mütsi maha...-oled õigel teel....penoplasti ja tegelikult ka tuuletõkke plaadi 2 kordse kihi vastu ei saa keegi.peno-5 cm ja super...

pesapeal kasutan plastikaatkilet...-nüüd saan jälle sõimata...plastikaatkilepeal või üldse pesa peal oleks väga hea höövlilaastu kott...aga pole tugevast kangast kotte enam saada...

Looduslähedasema materajali pooldaja

Lugege raamatut "Mahemesindus" Matthias K.Thun, Maalehe Raamat, 2003. Mulle andis see raamat mesilastesse uue suhtumise, kuigi olen mesilasi pidanud pool oma elu ehk siis 15 aastat.
Mesilased on tõesti elanud sel planeedil aastamiljoneid, kuid nagu me teame, mitte penost, villast ega muudes mittekõdunevates kastides.
Nagu inimenegi, saab mesilane tehismaterjalis elades mõnda aega hakkama, kuid arvan, et tehiskeskkond võib elusolendite immuunsust pikema aja jooksul siiski nõrgestada.
Miks suri kolmandik mesilastest Ameerikas nendes "suurepärastes" pressitud plastikkastides? Miks on mesilastel praegusel ajal nii palju tuntud ja tundmatuid haigusi?
Inimene arvab, et ta on tark ja teab mis loodusele hea, kuigi on siin planeedil elanud mitu tuhant korda vähem kui meslane. Tuleb mesilastelt endalt küsida ja neid vaadelda ja teha järeldusi. Mõni hakkab veidi neist aru saama mõne aastaga, mõnel võtab selleni jõudmine kümneid aastaid ja mõni ei jõuagi selleni...
Kuid ei laida kedagi, mesilastest huvitumine ja nende pidamine juba hea märk.
Tervitades, Jaan

Olen minagi selle

Olen minagi selle "Mahemesinduse " raamatu läbi lugenud ja mitte ainult lugenud. Huvitav lugemine sellepoolest, et algul lähed nii õhinat täis, et nüüd tuleb revolutsioon minu mesilas, siis aga maapeal tagasi- üks tavaline mahe jahu.
Pea sajand tagasi topiti mesilased lehmasitast tarusse, praegu penost tarusse ei ole kumbki loomulik elukeskkond.

Kui lähen turule ja reklaamin et mahe mesi toodetud lehmasitast tarus, siis ilmselt jäängi seda muuma, mõni teatud kalduvustega ehk ostaks.
Ja pealegi pidi lehm elu jooksul rohkem loodust oma peeruga reostama kui auto.
Kui ma nüüd õigesti mäletan ja aru sain siis mahemesinikele makstakse tänavu toetust nii umbes 500.- pere kohta.
Jõudu mahendajatele.

tarkpea karumõmmi

kuule tarkpea ehitusmees,60mil.aastat tagasi elasid mesilased kindlasti vabas looduses,mitte sinu poolt ülistatud penos,teatud aja möödudes selgub,et peno on teinud tõelise karuteene mesilatele,niisama nagu inimene on tänapäeval sunnitud elama majades,kus kasutatakse tehismaterjale,nii ka mesilased nendes penodes elavad,kuid piinlevad ja siunavad just sind karumõmmi,kes teeb reklaami,mis kokkuvõttes on mummidele kahjulik.

sa soovitasid neil mesinikel lõpetada,kes eitavad penot,arvan et just vastupidi ise peaksid lõpetama ja mummid on sulle tänulikud,samuti ka mina,aitäh .

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

jah...kunagi töölised

jah...kunagi töölised lõhkusid ketrusmasinaid ka ja aurukatlaga vedur oli saatana sünnitus...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ja veel...minu tarudel

ja veel...minu tarudel soojustuseks penoplast-no kas see on siis tõesti kuritegu,kui pakun kõige paremat soojustusmateriali...kas tõesti,siis minu sõimajad ei kasuta penot isegi mitte pesasoojustuseks külgedel...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

Soojendusmaterjal

hei hei hei, mis toimub.

Saage aru, nii palju kui on inimesi, nii palju on ka eri arvamusi. Igal soojendusmaterjalil on omad miinused. isiklikult jah ma ei ole peno poolt lamavtarudes, kuid samas korpustarudes on ta ainulahendus. Neid kahte puutüüpi ei saa ega tohi nii võrrelda, et kui ühte sobib siis teise ka peab sobima. Õhutused on teistsugused, Puu ülesehitus hoopis teise konstruktsiooniga. Ühesõnaga eri tingimused on tehtud kahe taru jaoks.

Ma ei kiida ühte ega teist materjali väga ise. Mõlemil on suuri puudusi. Kuid see ei käse meil hakkata suure kriitikaga teise väljapakutud ideed kasutama praktiliselt sunniviisiliselt. Iga üks ehitab lamavtarusid nii nagu temale sobivam on. Palun lõpetame selle vingumise, mis on parem. Iga üks tehku enda jaoks selgeks, mida tahaks kasutada.

 

ei kasuta

isiklikult mina oma 16 a. mesindustegevuse jooksul ei ole penot kasutanud kordagi ei külgedel ega kärgede peal,selleks kasutan vastavaid patju,seda et endiselt reklaamid oma nn.kõige paremat soojustusmaterjali,siis see on küll kuritegu,nagu muu looduslik materjal oleks ilmapealt kadunud.lugedes sind,võib teha järelduse,et ainult sina oled see õige,kes teeb ja kasutab,kes ei väsi ennast kiitmast,ühesõnaga see kes talitab teisiti kui sulle meeldib,on sinu arvates äpu,mittemidagi oskav tegelane ja peaks üle-üldse loobuma,nagu kirjutasid ühes oma kommetaaris.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

taru ehitus.

Loen ja imestan. Mesinikud lähevad peaaegu tülli kuidas taru peab ehitama.  Ühed eitavad sellepärast: nii lihtsalt pole võimalik ja kui küsida miks siis? Vastus on, pole võimalik.  Minul on osa peresid penost korpustes ja just nemad arenevad kõige paremini( praegu 30 raami, katavad 22 neist umbes). Talvitumine oli ka see aasta üllatavalt hea. Minul toimub kogu ventilatsioon ainult taru alt. Pesa peal on kile , ka talvel. Metsas puudes elades katavad mesilased pesa taruvaiguga. Ka seal toimub kogu ventilatsioon ainult pesa alt poolt.  Kõig pisemadki augud üleval ja külgedelt pigitatakse kinni.  Kena kevadet!

Kõik kes ei ole meie poolt

Kõik kes ei ole meie poolt on meie vastu.
Eile tuli 4(neli) kg pere kohta ja ma ei ütle millest on minu tarud tehtud.

HA,HA, põdege teadmatusest.

õige soojustamine, rääkige mahemesinduse nõuetest

A, et kuidas oma penoga soojustadud lamavtarusid soojustan. Lihtsalt kasutan ühest majutusasutsusest mahakantud sünteetilise täitega patju. Küljepatjade ja vahelaua alla vähemalt 1 sm liistud et õhk all liiguks. peasl keeran äärmised liistud küllili, et jääks 2 mm õhuvahe. talvepesa peale panen kaks paraleelset ja pesaraamidega risti asetsevat raamivahepulka. Pesa tuleb pealt seinast seina katta. Kogu lugu. See talv oli talvitumine 100 %. muidu kadu lubatud normi miinimumservas. Looduslikest vahenditest kasutan ja eelistan roomatte ( toppeks ka)aga nende valmistamiseks aega napib. Olen mõelnud, et turba peale lamavtarude soojustamisel aga too vist liiga hüdroskoopne materjal.
Kes sellest mahemesinusest midagi teab andku teada kust inffi saab - see pria üks segane pesa.
mis aga puutub vaidlusse kas korpus või lamav siis üks kindel korpus hoiab kõvasti aega kokku. Kõik muu nii või naa.

lamavtaru soojustusest

Palun ütle murka,et need matid mida valmistad roost,kui paksud need peavad olema,et tagaks soojapidavuse.