Sülem korstnas

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

 Igal aastal kordub jant sülemiga korstnas.Algavad telefonikõned Mesinike

 Liitu,päästeamatisse,korstnapühkijale,tuttavale mesinikule jne.

 Soovin algatada arutelu ja koondada kogemused ,et Ülenurme mesindus-

 päevade jooksul töötada välja taktika ja soovitused ning panna see 

 mesindus.ee lehele.

  Näiteks mida teha korstnaga ,kas mesilasi meelitada või sundida suitsu,

 tule,õhuvoolu,harja jne.abil.Endal kogemused puuduvad.Ootan kaasalöö-

 mist. 

                Mikroe... Mart

 

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mesilased korstnas

Mesilaste kätte saamine korstnast elusast peast on peaaegu võimatu. Palju jäma ja vähe villa. Köige lihtsam on mürk. Kui tahaks peret korstnast kätte saada peaks ema kätte saama ja taruse panema, siis tuleksid köik teised ka korstnast taruse. kuid ema ei saa kätte ja seega ka mitte peret. Teada on seegi kuhu on üks sülem kobardanud vöi elama kolinud, kipuvad sinna suunduma kaateised. Esialgu röövivad need kärjed tühjaks ja hiljem asuvad sinna elama.

saab korstnast need mummud kätte küll

süitsu tuleb anda intensiivsemalt, igatahes suitsikutest oli abi, kolmest täpsemalt. Katusel korstna peal on tarvis oodata sülemikastiga ja tuleb see ema kahh sealt välja, kui intensiivselt suitsu anda.
Parimaks pean antud juhul mesinik Allu masinat http://blog.maaleht.ee/mesinikallu/?m=200906 näha on lehekülje lõpus. Tema tõrjub sellega küll mutte, kuid on ka tõhus mesilaste korstnajuhtumite puhul, peab ainult seda meeles pidama, et alguses liiga palju suitsu ei anta, vaid antakse ka mesilastele aega välja kolida.
kasutades peenemat ja pikemat voolikut (tuleohu vältimiseks) seina sisse tunginud mesilaste puhul, saab mesilased ka sealt väga edukalt kätte. On vaja puurida vaid alla poole pesaruumi (alla poole kärgi) täiendav auk, kus kohalt suits sisse suunata ja kogu mesilaste punt suundub välja koos emaga, muidugi suitsu on vaja anda mõõdukalt, mitte liialdada.

ERILIST TÄHELEPANU aga nõuab edasine tegevus !!!

Kärjed on vaja korstnast eemaldada - kõik eranditult - mesi söögiks ja haudmekärjed igasuguste haudmehaiguste leviku piiramiseks kasvõi lõkkes ära põletada !!!

Eks seina seest on kärjed vaja samuti eemaldada (võimalusel) ja hoolikat sulgeda kõik avad ja praod uute mesilaste kohalelennu vältimiseks.

Kui aga pole seina seest neid võimalik kätte saada ja mesilased kipuvad olema kõige vastu tigedad, soovitan nende ema välja vahetada noore paarumata värskelt koorunud emaga rahulikust perest ja majarahval soovitaks mitte kautada igasuguseid lõhnavaid kehale topitavaid olluseid ...
Mesilindudega saab edukalt koos elada ja pole nad nii kurjad ühti Smile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

tänud

mesilastega tegeleja kirjutas:
süitsu tuleb anda intensiivsemalt, igatahes suitsikutest oli abi, kolmest täpsemalt. Katusel korstna peal on tarvis oodata sülemikastiga ja tuleb see ema kahh sealt välja, kui intensiivselt suitsu anda. Parimaks pean antud juhul mesinik Allu masinat http://blog.maaleht.ee/mesinikallu/?m=200906 näha on lehekülje lõpus. Tema tõrjub sellega küll mutte, kuid on ka tõhus mesilaste korstnajuhtumite puhul, peab ainult seda meeles pidama, et alguses liiga palju suitsu ei anta, vaid antakse ka mesilastele aega välja kolida. kasutades peenemat ja pikemat voolikut (tuleohu vältimiseks) seina sisse tunginud mesilaste puhul, saab mesilased ka sealt väga edukalt kätte. On vaja puurida vaid alla poole pesaruumi (alla poole kärgi) täiendav auk, kus kohalt suits sisse suunata ja kogu mesilaste punt suundub välja koos emaga, muidugi suitsu on vaja anda mõõdukalt, mitte liialdada. ERILIST TÄHELEPANU aga nõuab edasine tegevus !!! Kärjed on vaja korstnast eemaldada - kõik eranditult - mesi söögiks ja haudmekärjed igasuguste haudmehaiguste leviku piiramiseks kasvõi lõkkes ära põletada !!! Eks seina seest on kärjed vaja samuti eemaldada (võimalusel) ja hoolikat sulgeda kõik avad ja praod uute mesilaste kohalelennu vältimiseks. Kui aga pole seina seest neid võimalik kätte saada ja mesilased kipuvad olema kõige vastu tigedad, soovitan nende ema välja vahetada noore paarumata värskelt koorunud emaga rahulikust perest ja majarahval soovitaks mitte kautada igasuguseid lõhnavaid kehale topitavaid olluseid ... Mesilindudega saab edukalt koos elada ja pole nad nii kurjad ühti Smile
  See oli mo jaoks selline asi mida ma ei teadnud.  Ma arvan ,et sellest tekstist sai ni möniki tunduvalt targemaks. Atäh info eest

 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ando pilt

Kui mesilased käes tuleb

Kui mesilased käes tuleb korstna peale panna sädemepüügi võrk või siis mingi muu tihe võrk.See kaitseb,et tulevikus ei juhtuks sama jama. üldiselt on nii,et kui mesilased korstnas siis tulevad  samasse korstnasse uuesti mesilased.

veel korstnast ja mesilastest ...

Kes keelab korstnale paigutada jalgadel katteplekki ja sellele siis asetada näiteks katusega ja põhjaga ja kärgedega koostatud kaheksa raamilist kärgedega (vanemate pruunikate kärgedega ja ehitusraamidega, millest 2 on suiraga) hoolikalt kinnitatud korpustaru korpust...
Suvel nii-kui-nii pliiti-ahju ei kõeta enamjaolt Smile

Põhi, korpus ja katus olgu kinnitatud tugevalt sinna korstnakatuse külge, et tuul seda minema tassimas poleks...
Raame ju palju lihtsam korpusest välja võtta ja sügise poole ju ka korpust lihtsam alla tuua, kui mesilasi korstnast välja kupatada ja püüda mitme inimesega...
Võrgu asetamine kortnale, hoolika kinnitamisega lisaks, et pragusid poleks, kus mummud sisse pääseksid - see nõuab hoolikat tegevust ...

Seinaga on sama lugu, kuid samas ka keerulisem korpuse sobitus ebatasasuste tõttu - abiks on ka traatvõrk seinal pragude ees - pange kulla inimesed oma loomus ja fantaasia pisutki tööle !!! -
pole see mesilastega tegelemine nii keeruline ja probleemne ühtigi, natike on vaja oma tsüklistunud ja raamatutarkust täis mõistust puhtamaks rookida ja loogiliselt ning fantaasiaküllaselt mõelda Smile

Ja kui on mesilased kurjad, siis vahetage ema ja harjutage neid iseendi ja lõhnastamata kaaskondsetega - seina ja korstnamesilased annavad korralikke ja haigustest priisid sülemeid ning pealegi veel suuri ...
Huvitav on sealjuures see, et isegi varratoosi pole, rääkimata mitmetest muudest tõbedest, v.a. kõhulahtisus mõnikord kevadel, kuid elu jätkub mesilaste poolt valitud paikades edukamalt ja haigusvabamalt, kui inimeste poolt valitud elupaikades...

Pole tahtmist kellelegi inimesele promo teha, kuid lugege Andres Raava kirjutatud raamat korralikult läbi - jättes esialgu kõrvale taru mõõtmed ja konstruktsiooni ning kärjemõõdud ...
Selles raamatus on nii mõnigi tõsitõik välja toodud, olgugi, et autor ise oma mesilaste pidamise meetoditega on ''äriliitude'' poolt ja mesinike poolt paljuski hukka mõistetud !?
Mõistke lihtsalt seda, kuidas mesilased looduslikult elada võivad ...
Kirjutaksin ka varratoosi tekkest ja levimisest tänu loodusliku eluviis vägivaldsele muutmisele inimeste poolt, kuid see on omaette teema ja tähelepanekute jada läbi aastakümnete ja mesilaste jälgimise ja kooseksisteerimise tulemus.
Mis puudutab ülaltoodud autorit, siis - selline kirjeldatud mesilaste pidamise viis eeldab aktiivpidamist, mitte laisklemist (olgu tegu siis korpustarude või lamavatega) ja kogu teadaoleva süsteemi muutmist, nii mesilaste - kui mesindusinventari poole pealt, see aga on kulukas ja nõuab väga aktiivset tegevust mesilaste abistamisel (olen proovinud ja tean)