Talviseid töid mesilas - detsember

Aasta mesinik
Kasutaja Antu Rohtla pilt

Detsembris valitseb mesilas talverahu. Ei ole muidugi liiast, kui mesinik käib ja heidab pilgu talvituvale mesilale ka talvekuudel.

Võib olla vajab tuulekaitse kohendamist; võib olla, et tihaste tõrjeks riputatud võrk on maha vajunud; võib olla, et tugev tuul on viinud mõnelt tarult katuse; võib olla, et näeme lumel surnud mesilasi või mõne taru lennuavast paistmas pesakatte tükikesi.

Südamerahustuseks võib kaasa võtta ka kummivooliku, mille abil saab lennuava kaudu mesilasperet kuulatleda.

Hästitalvituva pere sumin on ka läbi vooliku vaevukuuldav ja ühtlane. Noortele mesinikele, kellel veel ei ole piisavat voolikuga kuulamise kogemust, on soovitatav vooliku otsa mitte väga tugevasti või sügavale kõrva torgata, sest sellisel juhul võib ka tühjas tarus "talvituvale" perele anda positiivse hinnangu.

Detsembris algavad ka n.n. tubased tööd. Raamid, millest vaha on välja sulatatud, vajavad ülevaatamist ja uuesti traatimist. Samuti tuleb juurde valmistada uusi raame. Praktilistele kogemustele tuginedes võib öelda, et 7 mm - paksuste otsaliistudega raamidel on enamikul otsaliistud juba sedavõrd kooldunud, et nad on muutunud kasutamiskõlbmatuks (kärjetamisel tuleb kärjepõhja lühemaks lõigata, kooldumise tõttu ületab raami otsaliistu ja taru seinavaheline kaugus "mesilaskäigu" kriitilised piirid (mesilaskäiguks nimetatakse vahemikku 5-9 mm. See on vahemik, mida mesilased tavaliselt kinni ei ehita ja selle avastas L.Langstroth 1851. aastal. 5 mm-st väiksemad vahed täidab mesilane taruvaiguga ja suuremasse - üle 9 mm, ehitab kärje). Kauem kestavad raamid, mille otsaliistu paksuseks on 9 mm.

Vana kärjetraat on soovitatav eemaldada ja asendada uuega. Vana kärjetraadi külge võib jääda vaha, mis hakkab hiljem segama raamide elektriga kärjestamist. Samuti võib traat olla oksüdeerunud, mis samuti ei võimalda raamide kvaliteetset kärjestamist.

Tihti kurdavad mesinikud kärgede purunemise üle mee vurritamisel. Tasuks mõelda, kas selle põhjus ei ole mitte raamide ebaõige taatimine ja traadi mitteküllaldane pingutamine. Teistkordselt kasutussemineva raami puhul ei saa enam suurt midagi muuta (v.a. ehk mõnevõrra jämedama traadi kasutamine), kuid uute raamide traatimisel peame silmas pidama, et raami pikkus, traatide vahekaugus ja traadi jämedus (läbimõõt) oleksid omavahel kooskõlas.

Näiteks, kui kasutame eesti taru raami (400x250 mm) traatimiseks 0,2 mm traati, ei tohiks rõhtsal traatimisel traatide vahekaugus olla üle 50 mm, seega vajame vähemalt viis rida traati. Kui aga kasutame 0,3 mm läbimõõduga traati, võib traatide vahekaugus olla 60-61 mm, seega raami kohta 4 traati.

Olgu siinkohal öeldud, et peenem (0,2 mm) traat sulab paremini kärjepõhja sisse ega kutsu esile vööte haudmeväljas. Jämedama traadi kasutamisel mesilased ehitavad küll traadi kohale kärje, kuid ema ei taha nendesse kärjekannudesse muneda, mistõttu ilusast ühtlasest haudmeväljast jooksevad läbi rõhtsad, tühjade kannude read.

Raamide vertikaalsel traatimisel võib traatide vahe olla suurem (0,2 mm traadi korral 68 mm ehk kuus traati ja 0,3 mm traadi korral 85 mm ehk 5 traati). Vertikaalse traatimise korral saadakse kärjele parem toes ja nad on vastupidavamad. Samal ajal on vertkaalne traatimine tülikam ja traadi pingutamine keerukam.

Tähelepanu tuleks juhtida veel raamiliistudesse puuritavate aukude läbimõõdule. Ei ole soovitatav raamiliistudesse aukude puurimiseks kasutada üle 1,5 mm diameetriga puuri, eriti vertikaalse traatimise korral. Suurema läbimõõduga aukude korral anname vahakoile ideaalsed kohad munemiseks.

Keskmine: 4.6 (14 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

mulle seee meeldib ok ! jh

mulle seee meeldib ok ! jh mulle tõesti meeldib