EL Nõukogu 20. detsembri 2001 direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Euroopa Liidu Nõukogu 20. detsembri 2001 direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta, Euroopa Liidu Teataja L 010 , 12/01/2002 Lk 0047 - 0052

32001L0110




Euroopa Liidu Teataja L 010 , 12/01/2002 Lk 0047 - 0052

 

Nõukogu direktiiv 2001/110/EÜ,

20. detsember 2001,

mee kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1)
Teatavaid toiduga seotud vertikaaldirektiive tuleks lihtsustada, et
vastavalt Euroopa Nõukogu 11. ja 12. detsembril 1992. aastal
Edinburghis tehtud ning 10. ja 11. detsembril 1993. aastal Brüsselis
kinnitatud järeldustele arvesse võtta ainult neid olulisi nõudeid,
millele nimetatud direktiividega hõlmatud tooted peavad vastama, et
oleks võimalik nende vaba liikumine siseturul.

(2) Nõukogu 22.
juuli 1974. aasta direktiivi 74/409/EMÜ (mett käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [4] vastuvõtmist
õigustas asjaolu, et erinevused mee määratlusi, erinevaid meeliike ja
mee omadustele sätestatud tingimusi käsitlevates siseriiklikes
õigusaktides võisid tekitada ebaausat konkurentsi ja eksitada tarbijaid
ning avaldada sellega otsest mõju ühisturu kujunemisele ja toimimisele.

(3)
Sellest tulenevalt on direktiivis 74/409/EMÜ ja selle hilisemates
muudatustes määratletud mõisted, täpsustatud mee eri liigid, mida võib
asjakohaste nimetuste all turustada, sätestatud mee koostise
ühiseeskirjad ning kindlaks määratud peamine etikettidele märgitav
teave, et tagada nende toodete vaba ringlus ühenduses.

(4)
Selguse huvides tuleks direktiiv 74/409/EMÜ uuesti sõnastada, et muuta
mee tootmis- ja turustamistingimuste eeskirjad kättesaadavamaks ning
viia see kooskõlla toiduaineid käsitlevate ühenduse üldiste
õigusaktidega, eelkõige nendega, milles käsitletakse märgistamist,
saasteaineid ja analüüsimeetodeid.

(5) Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis 2000/13/EÜ [5] sätestatud toiduainete märgistamise
üldeeskirju tuleks kohaldada teatavatel tingimustel. Võttes arvesse mee
kvaliteedi ja päritolu tihedat seost, peab kogu asjaomane teave olema
kättesaadav selleks, et tarbijat ei viidaks toote kvaliteedi osas
segadusse. Tarbija eriline huvi mee geograafilise päritolu ja selles
küsimuses täieliku läbipaistvuse saavutamise vastu on tinginud selle,
et etiketile tuleks märkida mee päritoluriik.

(6) Mee koostisest
ei tohi eemaldada õietolmu ega muid üksikuid koostisosi, välja arvatud
juhul, kui see on mee koostisele võõraste orgaaniliste või
anorgaaniliste ainete eemaldamisel vältimatu; selle protsessi võib viia
läbi filtreerimise teel. Kui filtreerimise tulemusel eemaldatakse
märkimisväärne kogus õietolmu, tuleb tarbijat sellest nõuetekohaselt
teavitada vastava märkega etiketil.

(7) Filtreeritud mett ei tohi
lisada meele, mille nimetuses on märge õite ja taimede kohta, kust mesi
on pärit, ning märge mee piirkondliku, territoriaalse või
topograafilise päritolu või eriliste kvaliteedinõuete kohta. Turu
läbipaistvuse suurendamiseks peab filtreeritud mee ja tööstusmee
märgistamine olema kohustuslik iga tehingu puhul pakkimata kaupade
turul.

(Cool Nagu komisjon oma 24. juuni 1994. aasta teatises
Euroopa mesinduse kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule on rõhutanud,
võib komisjon vastu võtta analüüsimeetodid, et tagada koostise omaduste
ja täiendavate erimärgete järgimine ühenduses turustatud mee puhul.

(9) Soovitav on arvesse võtta tööd mee uue Codex-standardiga, mida kohandatakse vajaduse korral ühenduse erinõuetega.

(10)
Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtete kohaselt ei ole liikmesriikide tasandil
piisaval määral võimalik saavutada käesoleva direktiivi eesmärki
kehtestada asjaomaste toodete kohta ühised määratlused ja eeskirjad
ning viia sätted kooskõlla ühenduse üldiste õigusaktidega ning seega on
nimetatud eesmärk käesoleva direktiivi laadi tõttu paremini saavutatav
ühenduse tasandil. Käesolev direktiiv ei lähe kaugemale sellest, mis on
vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

(11) Käesoleva
direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt
nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega
kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [6]

(12)
Vaba liikumise uute tõkete vältimiseks peaksid liikmesriigid kõnealuste
toodete puhul hoiduma käesoleva direktiiviga sätestamata siseriiklike
sätete vastuvõtmisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud toodete suhtes. Need tooted peavad vastama II lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Direktiivi 2000/13/EÜ kohaldatakse I lisas määratletud toodete suhtes järgmistel tingimustel.

1.
Nimetust "mesi" kohaldatakse ainult I lisa punktis 1 määratletud toote
suhtes ja seda kasutatakse kaubanduses selle toote tähistamiseks.

2.
I lisa punktides 2 ja 3 loetletud tootenimetusi kohaldatakse ainult
seal määratletud toodete suhtes ja neid tuleb kasutada kaubanduses
asjaomaste toodete nimetamiseks. Need nimetused võib asendada lihtsalt
tootenimetusega "mesi", välja arvatud filtreeritud mee, kärjemee,
kärjetükkidega mee ja tööstusmee puhul.

Siiski:

a) peavad tööstusmee puhul olema sõnad "ainult kuumtöötluseks" etiketil toote nimetuse vahetus läheduses;

b) võib toote nimetusele, välja arvatud filtreeritud mee ja tööstusmee puhul, lisada teavet, mis osutab:

-
õitele või taimedele, millelt mesi on saadud, kui toode on täielikult
või peamiselt pärit märgitud allikast ning kui sellel on allikale
vastavad organoleptilised, füüsikalised ja keemilised ning
mikroskoopilised omadused,

- piirkondlikule, territoriaalsele või topograafilisele päritolule juhul, kui toode on täielikult pärit märgitud allikast,

- konkreetsetele kvaliteedinõuetele.

3.
Kui tööstusmett on kasutatud liittoiduaine koostisosana, võib
liittoiduaine tootenimetuses kasutada mõiste "tööstusmesi" asemel
mõistet "mesi"; koostisosade loetelus kasutakse siiski I lisa punktis 3
osutatud mõistet.

4. a) Etiketile märgitakse päritoluriik või -riigid, kus mesi on korjatud.

Kui mesi on pärit rohkem kui ühest liikmesriigist või kolmandast riigist, võib selle märke asendada ühega järgmistest märgetest:

- "Euroopa Ühendusest pärit mee segu",

- "väljastpoolt Euroopa Ühendust pärit mee segu",

- "Euroopa Ühendusest ja väljastpoolt Euroopa Ühendust pärit mee segu";

b)
direktiivi 2000/13/EÜ, eelkõige selle artiklite 13, 14, 16 ja 17
kohaldamiseks käsitatakse vastavalt lõigule a märgitavaid üksikasju
nimetatud direktiivi artikli 3 kohaste märgetena.

Artikkel 3

Filtreeritud
mee ja tööstusmee puhul märgitakse mahtlastkonteineritele, pakenditele
ja vastavatele kauplemisdokumentidele I lisa punkti 2 alapunkti b
punktis viii ja punktis 3 osutatud toote täielik nimetus.

Artikkel 4

Komisjon
võib võtta meetmed, mis võimaldavad kontrollida mee vastavust käesoleva
direktiivi sätetele. Meetmed võetakse artikli 7 lõikes 2 sätestatud
korras. Kuni selliste meetodite vastuvõtmiseni kasutavad liikmesriigid
käesoleva direktiivi sätete järgimise kontrollimiseks võimaluse korral
rahvusvaheliselt tunnustatud kinnitatud meetodeid, näiteks Codex
Alimentarius'es heakskiidetud meetodeid.

Artikkel 5

I lisas määratletud toodete puhul ei võta liikmesriigid vastu käesoleva direktiiviga sätestamata siseriiklikke norme.

Artikkel 6

Käesoleva
direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud allpool
osutatud küsimustega, võetakse vastu artikli 7 lõikes 2 sätestatud
menetluse kohaselt:

- käesoleva direktiivi vastavusse viimine toiduainete suhtes kohaldatavate ühenduse üldiste õigusaktidega,

- kohandamine tehnika arenguga.

Artikkel 7

1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 69/414/EMÜ [7] artikliga 1 asutatud alaline toidukomitee (edaspidi komitee).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 8

Direktiiv 74/409/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. augustist 2003.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 9

Liikmesriigid
jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne
1. augustit 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kõnealuseid meetmeid tuleb kohaldada nii, et see võimaldab:

-
lubada alates 1. augustist 2003 turustada lisas määratletud tooteid,
kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud määratlustele ja
eeskirjadele,

- keelata alates 1. augustist 2004 käesolevale direktiivile mittevastavate toodete turustamine.

Käesolevale
direktiivile mittevastavate, kuid enne 1. augustit 2004 direktiivi
74/409/EMÜ kohaselt märgistatud toodete turustamine on lubatud kuni
varude ammendumiseni.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu
võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või meetmete ametliku
avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise
viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 10

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

C. PICQUÉ

[1] EÜT C 231, 9.8.1996, lk 10.

[2] EÜT C 279, 1.10.1999, lk 91.

[3] EÜT C 56, 24.2.1997, lk 20.

[4] EÜT C 221, 12.8.1974, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud 1985. aasta Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga.

[5] EÜT C 109, 6.5.2000, lk 29.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] EÜT C 291, 19.11.1969, lk 9.

--------------------------------------------------

I LISA

NIMETUSED, TOOTEKIRJELDUSED JA MÄÄRATLUSED

1.
Mesi on looduslik magus aine, mida valmistavad Apis mellifera mesilased
taimede nektarist või elusate taimeosade eritistest või elusatest
taimeosadest toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad,
muundavad teatavate endast pärit olevate ainetega ühendamise teel,
sadestavad, veetustavad ja ladustavad ning jätavad meekärgedesse
küpsema ja valmima.

2. Mee peamised liigid on järgmised:

a) päritolu järgi:

i) õiemesi,

taimede nektarist saadud mesi;

ii) lehemesi,

mesi, mis on saadud peamiselt elusate taimeosade eritistest toituvate putukate (Hemiptera) või elusate taimeosade eritistest;

b) tootmis- ja/või esitusviisi järgi:

iii) kärjemesi,

mesi,
mida mesilased ladustavad vastehitatud haudmeta meekärgedes ja
õhukestes kärjepõhjades ning mida müüakse kinniste tervete meekärgede
või nende osadena;

iv) kärjetükkidega mesi,

üht või mitut kärjemeetükki sisaldav mesi;

v) nõrgunud mesi,

lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest nõrutamise teel saadud mesi;

vi) vurrimesi,

lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi;

vii) pressitud mesi,

haudmeta meekärgede pressimisel kuumutamata või mõõdukat kuumust (kuni 45 °C) kasutades saadud mesi;

viii) filtreeritud mesi,

mesi,
mis on saadud mee koostisele võõraste orgaaniliste või anorgaaniliste
ainete eemaldamise teel, mille tulemusel on eemaldatud märkimisväärne
kogus õietolmu.

3. Tööstusmesi

Mesi, mis on a) sobiv tööstuslikuks kasutamiseks või teiste hiljem töödeldavate toiduainete koostisosaks ja b) millel võib olla:

- võõras lõhn ja maitse,

- mis on hakanud käärima või on käärinud või

- mis on ülekuumutatud.

--------------------------------------------------

II LISA

MEE KOOSTISE KRITEERIUMID

Mesi
koosneb põhiliselt erinevatest suhkrutest, peamiselt fruktoosist ja
glükoosist ning samuti teistest ainetest nagu orgaanilised happed,
ensüümid ja mee kogumisel saadud tahked osakesed. Mee värvus on peaaegu
värvusetust kuni tumepruunini. Konsistents võib olla vedel, viskoosne
või täielikult või osaliselt kristalliseerunud. Lõhn, maitse ja aroom
on erinevad, kuid on tingitud taimsest päritolust.

Meena
turustamisel või inimtoiduks ettenähtud tootes kasutamisel ei tohi
meele olla lisatud mingeid toidu koostisosasid, sealhulgas lisaained,
samuti ei tohi sinna olla lisatud muud peale mee. Mesi peab olema
võimalikult vaba selle koostisele võõrastest orgaanilistest või
anorgaanilistest ainetest. Välja arvatud I lisa punkt 3, ei tohi meel
olla võõrast maitset või lõhna, ei tohi mesi olla hakanud käärima, olla
kunstlikult muudetud happesusega või olla kuumutatud selliselt, et mee
looduslikud ensüümid on hävinud või kaotanud märkimisväärselt toimet.

Ilma
et see piiraks I lisa punkti 2 alapunkti b punkti viii kohaldamist, ei
tohi meele iseäralikku õietolmu või koostisosasid eemaldada, välja
arvatud juhul, kui see on võõraste anorgaaniliste või orgaaniliste
ainete eemaldamisel vältimatu.

Meena turustamisel või inimtoiduks ettenähtud tootes kasutamisel peab mesi koostise osas vastama järgmistele kriteeriumidele.

1. Üldsuhkur

1.1. Fruktoosi ja glükoosi sisaldus (mõlema summa)

— õiemesi | vähemalt 60 g 100 g kohta |

— lehemesi, lehemee ja õiemee segud | vähemalt 45 g 100 g kohta |

1.2. Sahharoosi sisaldus

— üldiselt | kuni 5 g 100 g kohta |


harilik robiinia (Robinia pseudoacacia), lutsern (Medicago sativa),
banksia (Banksia menziesii), magusristik (Hedysarum), nokjas eukalüpt
(Eucalyptus camadulensis), Eucryphia lucida, Eucryphia milliganii,
tsitrused (Citrus spp.) | kuni 10 g 100 g kohta |

— lavendel (Lavandula spp.), harilik kurgirohi (Borago afficinalis) | kuni 15 g 100 g kohta |

2. Niiskusesisaldus

— üldiselt | kuni 20 % |

— kanarbikumesi (Calluna) ja tööstusmesi üldiselt | kuni 23 % |

— kanarbikust (Calluna) saadud tööstusmesi | kuni 25 % |

3. Vees lahustumatute ainete sisaldus

— üldiselt | kuni 0,1 g 100 g kohta |

— pressitud mesi | kuni 0,5 g 100 g kohta |

4. Elektrijuhtivus

— allpool loetlemata mesi ja sellise mee segud | kuni 0,8 mS/cm |

— lehemesi ja kastanimesi ning nende segud, välja arvatud allpool loetletud | kuni 0,8 mS/cm |


erandid: harilik maasikapuu (Arbutus unedo), eerika (Erica), eukalüpt,
pärn (Tilia spp.), kanarbik (Calluna vulgaris), lõunamürt
(Leptospermum), melaleuka (Melaleuca spp.) | |

5. Vabad happed

— üldiselt | kuni 50 happe milliekvivalenti 1000 g kohta |

— tööstusmesi | kuni 80 happe milliekvivalenti 1000 g kohta |

6. Pärast töötlemist ja segamist kindlaksmääratud diastaasarv või hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus (HMF)

a) Diastaasarv (Schade'i skaala)

— üldiselt | vähemalt 8 |

— madala naturaalsete ensüümide sisaldusega meed (nt tsitrusmeed) ja HMF sisaldusega kuni 15 mg/kg | vähemalt 3 |

b) HMF

— üldiselt | kuni 40 mg/kg (kohaldatakse punkti a teise taande sätteid) |

— troopilise kliimaga piirkondadest pärit mesi ja selle segud | kuni 80 mg/kg |

--------------------------------------------------

 

Seda kannet ei ole veel hinnatud