Miks mesilased mee ringi tassivad ?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

On see normaalne ,kui mummid tassivad magasiinist mee alla kärgetesse ja toovad sinna saemele uue mee ? Panin seda tähele ,kui mõned nädalad tagasi vaatasin magasiini raame, pooled olid veel kaanetamatta ja all taru kaugemas nurgas oli mett vaid 10 cm ulatuses raami üla osas . Nüüd aga all mett täis ja need raamid mis olid magasiinis kaanetamatta olid tühjaks veetud ,asemele aga oli toodud tumedam mesi arvata võib ,et kanarbik sest õitseb ta juba umbes nädal.Pea pool magasiinist oli sellises seisus on see mingi anomaalia või mummide loomulik elukäik ,et nad nii käituvad .

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mee tasimine

Selline asi on normaalne et mesilased viivad mee kooruva haudme kärgedesse sügisel. Tavaliselt on nii kust tulevad viimased mesilased sinna viiakse talve sööt ja jäävad sinna talvituma.

Aga

kunas siis magasiini pealt kätte saab ,kui nad seda mett niimodi veavad ?

meetassimine

Seetõttu ongi magasiini mahavõtmiseks määratud mingi aeg. Tavaliselt 1-10august. Nädal siia sinna. Kahjuks aga paljud noored mesinikud arvavad, et mee võtmine toimub paraleelselt kartulivõtuga sügisel. Seetõttu see supp ongi tekkinud.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

magasinist

Panin mõni aeg ühele perele kokku meevõtmisest ülejäänud poolikud magasiniraamid teistest tarudest, see oli augusti esimestel päevadel. Arvasin et kaanetavad ära ilusate ilmadega. Eile tegin taru lahti ja magasin kõlises, mesilased olid kõik alla tassinud Smile

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

to nimetu

Kui mind päris lolliks pead siis eksid ,kartulivõtul pole selle asjaga midagi ühist . Kui ikka mesi on kaanetamatta siis mina sellist lurri ei taha ise ka , toores asi läheb ju käärima . Ja ,kui lugesid ning aru said siis on sinna asemele toodud uus ja tumedam mesi . Nad ei ole kaanetatud mett ülalt alla vedanud vaid mõne raami üks külg kus kaanetis puudus  on kantud alla .

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mesi

tomm kirjutas:

Kui mind päris lolliks pead siis eksid ,kartulivõtul pole selle asjaga midagi ühist . Kui ikka mesi on kaanetamatta siis mina sellist lurri ei taha ise ka , toores asi läheb ju käärima . Ja ,kui lugesid ning aru said siis on sinna asemele toodud uus ja tumedam mesi . Nad ei ole kaanetatud mett ülalt alla vedanud vaid mõne raami üks külg kus kaanetis puudus  on kantud alla .

On aastaid olnud kus met on tarus kui ei kaaneta. 1 pöhjus vöib olla et  nektarit ei tule peale . Siis naad kaa ei kaaneta. Naad ootavad et tuleks nektarit peale ja naad ei peeaks kaanetist maha vötma. Naad ülearust tööd reeglina ei tee. Mesi on kül valmis. Aga et kuidas saa kindlustunde kätte saad? Vastus on selline.  Tööd on rohkem kuid kindlus on kindlam, kui teed  nii." vuritad selle kee välja ja söödad uuesti perese tagasi. pärast taru tasimist kaanetavad kaa ära ja siis vurid uuesti ja siis müügiks.  Muidugi kui on vägapalju peresid on see liiga töömahukas.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Nektar

nektari puudus ei tohiks olla sest 4 taru seda leiab aga 1 taru tegeleb ei tea millega .Tekib siiski küsimus kus kohast nad järsku siis selle tumedama nektari said sinna asemele tuua ,praegu õitseb ju veel valgeristik,põdrakanep,iisop,naistenõges,võilill teistkorda jne.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Mesilased ei vea kunagi alla

Mesilased ei vea kunagi alla pessa kaanetatud mett nagu juba eelpool kirjutati. Samas, miks peaksid nad alla vedama mee mis on valmim kui sisse tulev mesi? Valmis mesi pannakse alati pesa peale. Arvan, et mesilased ei vedanud sul seal mett kuhugi vaid panid valminud mett kärjekannudesse juurde. Hilisem mesi on tumedam ja sulle jääbki mulje kui teisest meest. Lehemesi on üks mee liike mida ei pidavat kaanetama, seda kuulsin A. Rohtla loengul. Taimedelt enam ei saa eriti nektarit, lehemett aga küll. Kui ilmad püsiks soojad ja kuivad siis tekiks ohtralt lehemett.