Isevalmistatud korpustaru põhi.

 Olen teinu ise korpusi vineerist ja soome papist.Nüüd on küsimus taru põhjas. Eelmine talv oli esimene mil mesilased uutes korpustes talvitusid. Põhjad olid kinnised st. ainuke auk kust õhk sisse pääses oli lennuava. Kevadel olid tarud niisked ja nurkades hallitus, kaks tõuemadega peret hukkusid. Lugesin kirjandust ja panin põhjale terve korpuse laiuses alla 10 cm. võrku.Lisan ka pildi. Nüüd tundub liiga õhulisena.Ootan kogenud mesinike arvamusi põhja kohta. Sooviksin välistada halva talvitumise vähemalt kehva ventilatsiooni pärast. Enamik peresid jäävad talvituma 8-10 raamil.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Minu tarul on põhja all

Minu tarul on põhja all 20x25 cm suurune võrk. Ainus viga mis tegin, oli katuse äärtesse tehtud ventilatsiooni augud.

Sellised augud olid ameerika taru joonistel, mille järgi oma tarudele shnitti olen võtnud.

Ilmselt tekkis seal liigne õhuvool aga mesilased targad linnud, ei tulnud nad kaebama ega midagi, lihtsalt mätsisid need liigsed augud kinni ja asi vask:) Tuuletõmbus ja niiskus pidavat need kõige suuremad vaenlased olema.

Taru on seest igatahes kuiv, ei mingit niiskust. Seda põhja ei pannud ma muide ka, mitte nagu tavaliselt pannakse mingitele prussidele ega kividele, vaid väiksemale euroalusele, siis ei vuhise tuul liiga kõvasti seal all. Liiga väike võrguga auk ei ventileeri hästi, seda olen teiste mesindajate pealt õppinud.

 

 

Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

põhi

Eelneval aastal oli sul see viga ,kuna pöhjas oli üks auk vöi ükksikud augud. Juhtus selline asi. Tarus surnud mesilased (ehk langetis) ummistas  ventilatsiooni augu ära. Kuna pöhja alt ventilatsiooni pole jääb lenuavast üksi väheks.  Kui siis veel lennuava väikseks panna , veel ullem. Minul on lankstrot taru orginaal pöhja järgi tehtud põhjad. See tähendab  ,põhja ääres on 5-6cm puitu vöi pappi ja ülejäänud maa keskel on auk mida kattab vörk.

http://www.paradiisimesila.ee/?26,taru-p%C3%B5hi-honey

näiteks nagu siin.  mina ei kurda. Külm õhk mis tuleb lennu avast ja pöhja vent. avast soojentatakse ja soe töuseb üles. Kui sealt vällja ei lähe  on ok.               edu nuputamisel.

 

Pronksmedal (100p.)

põhi

Tere.

Sama küsimuse esitasin ka mina foorumis (korpustaru).Vastused olid miks seda nii keeruliseks ajada.Kindlasti on kuskil interneti avarustes kirjutatud korpustaru ventilatsiooni põhimõtetest.Minul isiklikult on seda keeruline leida kuna keeleoskus jääb väheseks.Korpustaru voorumis on mul lisatud mõned lingid prantsuse firma kodulehele kus on ka midagi näidatud taru põhja ehitusest.Olen ka ise huvitatud et keegi leiaks ikkagi asjaliku seletuse korpustarus hea kliima  saamise seadustest.

Silver

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

võrk

silver7 kirjutas:

Tere.

Sama küsimuse esitasin ka mina foorumis (korpustaru).Vastused olid miks seda nii keeruliseks ajada.Kindlasti on kuskil interneti avarustes kirjutatud korpustaru ventilatsiooni põhimõtetest.Minul isiklikult on seda keeruline leida kuna keeleoskus jääb väheseks.Korpustaru voorumis on mul lisatud mõned lingid prantsuse firma kodulehele kus on ka midagi näidatud taru põhja ehitusest.Olen ka ise huvitatud et keegi leiaks ikkagi asjaliku seletuse korpustarus hea kliima  saamise seadustest.

Silver

 

Huvitav, mulle tundus , et korpustaru ventilatsioonist on juba räägitud. Sillule  -Põhja all võrk ja ülevalt kinni ,ongi kogu seadus.

Hea põhi

Väga hea põhi, liiga õhuline on ta vast siis kui taru prussidele paned, euro-alusel 5+

Euro alustel on hiirtel

Euro alustel on hiirtel mugav tarusse pugeda. Omal kurvad kogemused.

Pronksmedal (100p.)

venilatsioon

Hommik.

Õhu liikumine on alati seaduspärane.Talvist ventilatsiooni kindlasti ei saa teha samasuguseks kui suvel.Üks tuttav ütles et talveks nihutab põhja ettepoole ja avab sellega väiksed pilud .Sealt saab õhk tarus ringlema.Midagi sarnast tundub ka prantsuse tarutootja lehelt.Arvan ikkagi et peame ise valmistamise käigus looma omale head ja lihtsad toimetamise tingimused.Kui on lahendatud asjad arukalt ja läbimõeldult siis me ei pea midaki eriti keerulist tegema .(tõstma,nihutama,asendama jne.) 

Silver

Tänud

 Tänud kõigile, kes viitsisid vastata, tegelikult oligi plaan panna tarud prussidele nüüd asetan nii, et tuul liiga ei vuhiseks. 

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

korpuse põhi

Valmistan ette perede talvepõhjasid ja tegin enda korpustaru põhjast pilte.  Need põhjad on head ka varroatoosi seireks. Piltidelt pole näha kuid võrkpõhja alla saan lükata vineerist sahtli, selleks on spetsiaalne soon lõigatud. Niimoodi saab sulgeda õhu liikumise kevadel. See suvi olid enamus peredel põhjad kinni kuna temperatuur ei olnud kuigi kõrge ja ööd olid jahedad.

Kus kohast sellist metalli

Kus kohast sellist metalli saab?

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

taru põhjavõrk

tegemist on alumiiniumiga. Sobib hästi, ei roosteta ja kerge kevadel puhastada. 

www.paradiisimesila.ee/  suhteliselt normaalse hinnaga.

 

võrk on halb

Aastad tagasi kui tegin esimesed korpustarud eesti raamile tegin ka võrguga põhjad , nüüdseks olen nad kõik minema visanud. Kevadel pered palju nõrgemad kui kinnise põhjaga korpustarudes. Palju lihtsam on korpusse 8/9 raami jätta ja vahelaud paigaldada ( See vaba ruum hoiab niiskust kontrolli all, kuidas ei tea aga effekt olemas), tarupõhja teen täispunnlauast ja tarud seisavad "fibo" blokkidel. Euroalus liiga madal lumi tikkus lennuava kinni tuiskama ja taru kippus niiskeks minema. Kõige parem mingi plaat poolviltu vast esiseina toetada ja loomulikult peab taru lennuava suunas pisut kaldus olema , et niiskus/kondendents välja saaks voolata. Põhjavõrgu mõte toimib ainult siis kui taru penost ja kile talveks katuse alla pandud. Puit ja papptarus tekitab võrkpõhi ainult probleeme.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastu väide

murka1 kirjutas:
Aastad tagasi kui tegin esimesed korpustarud eesti raamile tegin ka võrguga põhjad , nüüdseks olen nad kõik minema visanud. Kevadel pered palju nõrgemad kui kinnise põhjaga korpustarudes. Palju lihtsam on korpusse 8/9 raami jätta ja vahelaud paigaldada ( See vaba ruum hoiab niiskust kontrolli all, kuidas ei tea aga effekt olemas), tarupõhja teen täispunnlauast ja tarud seisavad "fibo" blokkidel. Euroalus liiga madal lumi tikkus lennuava kinni tuiskama ja taru kippus niiskeks minema. Kõige parem mingi plaat poolviltu vast esiseina toetada ja loomulikult peab taru lennuava suunas pisut kaldus olema , et niiskus/kondendents välja saaks voolata. Põhjavõrgu mõte toimib ainult siis kui taru penost ja kile talveks katuse alla pandud. Puit ja papptarus tekitab võrkpõhi ainult probleeme.
Väidan vastubidi. Minul on lankstrott tarudde järgi tehtud puidust varjant. Pöhi on enamasti vörk. mina probleeme ei nää. kile on korpuse ja katuse vahel.  katuses soojustatud penoga. korpustehtud 18mm. punn lauast kast ja sinna ümber 18mm peno peale pöranda papp. minul köik korras.

 

Pronksmedal (100p.)

No-nii

aeg läheb oleks nagu aeg tarusid tegema hakata.Siin on olnud palju igasuguseid lahendusi.Võiks kokku võtta kuidas siiski teha.

Mina teeks eest raamile pesaruumid ja mee jaoks eesti poolraamid.Pesa suurust ei ole osanud veel otsustada kas 10 või 12raami.

Niisiis põhja konstruktsioon.1.Võrk põhi mis on sahtlina ära võetav et saaks muuta võrgu suurust ja asukota põhja pinnal. 2.talveks põhja ja raamide vahe 50mm. 3.Äravõetav liikuv põhi et teha langetiste vaatlusi.4.Samasse sahtlitesse on võimalik panna altsööda nõud et mesilasi pealt lahtivõtmisega mitte häirida .

Lisage ,kommenteerige

Silver

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Tarudest

Eks igaüks teeb nagu heaks arvab. Mesinik Allu mõtleb 10 raami pealt 12 peale, Aimar Muhust pidas plaani 8 peale minna. Omal on 2 korpustaru 8 raamiga, torn läheb kole kõrgeks korje ajal. Seepärast vist tahab Allu 12 raamiga teha. Aimar teeb 8 raamiga kuna tõsta kergem. Mõtlesin minagi pesaraamid teha eesti mõõtu ja magasinid poolraamidest. Ootan veel ühe aasta, proovin enne penoplastist Langstrothi ka ära. Praegu olen mesindanud korpustes, eesti ja viljandi taruga. Kaalukauss on korpustaru kasuks, millise veel ei tea. Korpuse kasuks räägib lihtsus, pole raamipulkasid, matte, kärjekaste, tüütut hooldust. Kergemad transportida, laiendada ja koondada.

Kui 12 raamiga siis on poolraamsed mett täis korpused kergemad. Ja uute lisamine ei jahuta pere nii palju. Täisraamne on nagu tsemendikott, katsu seda õlgade kõrguselt tasakesi alla tõsta. Vot seda põhja kõrgendust talveks mõtlesin ise ka. Eesti tarudes ulatub talvekobar põhjani, tegelikult peaks olema õhus. Viljandi tarudes on vahe suurem. Põhja tahaks teha nagu Alfa, et võrgu alla saaks panna soome papi vms, freesitud sooned. Lestatõrje jaoks või tuulutuse reguleerimiseks. Lisasöötmiseks on sellised nõud mis pistetakse lennuaugust sisse

http://www.paradiisimesila.ee/?403,ergutussoodanõu-1-5-l

Langetise koha pealt võrguga põhja puhul ei tea, ilmselt aitab mingi sahtel võrgu alla. Mingi vahega et õhk liiguks. Miks mitte sama sahtel freesitud soontes nagu Alfal.

Vaata mis Pokumees teinud on, ehk saad ideid.

http://naljaviljapuder.blogspot.com/search?updated-max=2009-08-29T06%3A48%3A00%2B03%3A00&max-results=7

Siit ka

http://www.hot.ee/metsamesi/

"Viimati lisatud" all on tarudest juttu

Mesitaru

Alustasin mesindamist ka Eesti tüüpi tarudega. Sel talvel valmistasin esimesed kümme korpust selliselt, et osa tegin Eesti 10-le raamile ja edasi Lanngstrothi raamidele. Kõik korpused on Lanngstrothi välismõõtudega. Seega saan kevadel kui pered on kuni kümnel raamil alustada peredega korpustel majandamisega. Edasi pere arenedes lisasin juba Langstrothi korpuseid. Eelis selles, et kui ikka enam ei jõua korpusi vorpida on neid ju võimalik juurde osta, mida ma ka suvel tegin. Arvatavasti oleks alustuseks mõistlikum Eesti raamiga korpusi laiendada Farady korpustega. Langstrothi korpused on alustuseks natuke suured, mesilastel on raske kärgi nii ruttu üles ehitada. Leian, et pole ju mõtet jalgratast leiutada. Müügil olevad korpustarud on ju väga head. Kui tasapisi mesindamist arendada siis jõuab ju neid ka osta. Ise tegemine võtab ikka maru palju aega. Katused tegin osaliselt ise vundamendi soojustuse 50 mm penost . Samas jälle on müügil olevad katused väga head.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

taru ehitamine

silver7 kirjutas:

aeg läheb oleks nagu aeg tarusid tegema hakata.Siin on olnud palju igasuguseid lahendusi.Võiks kokku võtta kuidas siiski teha.

Mina teeks eest raamile pesaruumid ja mee jaoks eesti poolraamid.Pesa suurust ei ole osanud veel otsustada kas 10 või 12raami.

Niisiis põhja konstruktsioon.1.Võrk põhi mis on sahtlina ära võetav et saaks muuta võrgu suurust ja asukota põhja pinnal. 2.talveks põhja ja raamide vahe 50mm. 3.Äravõetav liikuv põhi et teha langetiste vaatlusi.4.Samasse sahtlitesse on võimalik panna altsööda nõud et mesilasi pealt lahtivõtmisega mitte häirida .

Lisage ,kommenteerige

Silver

12 raamilist korpust ma ei soovita. Kuna  kui saa pooleste raamide traatimisega hiljaks jääd ja ei saa pooleseid raame peale pole panna aga täisraamilisi on vöimalik panna on täis 12 raamiline korpus liiga raske. ! täis raam kaalub ligikaudu 3kg. Seega tuleb sinu korpuse raskuseks 36kg +korpuse raskus.

Kuskilt olen lugenud et 1 mesinik tegi lamav tarus sahtel pöhja et oleks lihtsam pöhja  puhastada. miss juhtus. mesilased  kittisid pöhja sooned taruvaiguga kinni ja töö oli  0 .

Alt sööda nöust pole maa veel midagi kuulnud. kuid kui sull önnestub ja effektiivne on siis infi ka teisi.

8mm

8mm on liistu kriitiline kõrgus, arvestades näriliste võimalikku rünnakut. Hallitus kipub korpuse nurkades arenema. Kevadel haudme eduka arenemise huvides, viska võrgule seda kattev kartongitükk peale, peakorje ajal võta jälle ära. Nii soodustad esimesel juhul haudme temperatuuri hoidmist, teisel juhul õhu liikumist.
Olen mesindanud nende välismaa plastkorpuse põhjadega, kus põhjas pole auk mitte väiksem, kui Sinu konstrueeritud põhjal, ja nii mesilaste tööle kaasa aidanud. Kui aga korpuses on väike pere, peaks põhjavõrk igal ajal kaetud olema. Kartongi pealt loeb välja, millega üleval on tegeldud ja loed varroalestad kokku jne. Või mis ise arvad?
rix