Pere talvitumine.

Pronksmedal (100p.)

Tere.

Miks?Miks lamavtaru koondatakse 6-10 raamini aga korpustatu kahe korpuse peale see on 20 raami.Kindlasti on seda ka kuskil kirjutatud  võib olla isegi loetud kuid ei tea kus.Vaatasin filmi Aastaring mesilas 2007.

Silver.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

mitu raami talveks

Asi on raami kõrguses ja korpustaru laiuses.

Pronksmedal (100p.)

pindala

eesti raam 10tk 2 m2.Langstroth  10 raami 1,88 m2 kaks korpust teeb juba 3,76 m2

Silver

raami arv talveks

Langstroth jäetakse vist seetõttu kahe korpuse peale et ta on madalam kui eesti raam ja mesilastel võib kevadel "kõrgusest" puudu tulla, mina oma eesti raamiga korpustarud jätan küll ületalve ühe korpuse peal(10 raami). Sai ka testitud kahe korpusega aga vist ei olnud pered küllalt tugevad ja tulemused ei olnud head. Kui on nõrgad pered olen ka korpuseid kitsendanud ja ületalve on pered läinud ka 6-8 raamiga.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Suhkru optimaalne kogus

Kui palju oleks mõistlik anda lisasööta ,kui pere jääb talvituma 10 eestiraamiga ? Suhkru kogus kilodes ,kui palju keegi annab .

hmhhhh

anna viie liitri kaupa arvestusega 1.5 kg suhkrut + 1 liiter vett seni kuni vastu võtavad Smile

mul on küll haridust 2 klassi külakooli koridori ja sedagi koos vanaisaga kella all seismisel, kuid matemaatika tundi mõnikord ikka kuulsin, kui kõrvad lukust lahti läksid ...

mõni mesindusraamat ikka kodus on olemas ???

hmhhhh

anna viie liitri kaupa arvestusega 1.5 kg suhkrut + 1 liiter vett seni kuni vastu võtavad Smile

mul on küll haridust 2 klassi külakooli koridori ja sedagi koos vanaisaga kella all seismisel, kuid matemaatika tundi mõnikord ikka kuulsin, kui kõrvad lukust lahti läksid ...

mõni mesindusraamat ikka kodus on olemas ???

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Asi pole hariduses

mesilastega tegeleja kirjutas:
anna viie liitri kaupa arvestusega 1.5 kg suhkrut + 1 liiter vett seni kuni vastu võtavad Smile mul on küll haridust 2 klassi külakooli koridori ja sedagi koos vanaisaga kella all seismisel, kuid matemaatika tundi mõnikord ikka kuulsin, kui kõrvad lukust lahti läksid ... mõni mesindusraamat ikka kodus on olemas ???

vaid selles ,kui palju kas 6kg ,8kg ,12kg suhkrut neile sööta ,kui tarus on ka umbes 6 - 7 kg mett ja mind pigem huvitab  kuidas teised toimetavad , vahekodra 1,5kg suhkrut+ 1 l.vett tean ma juba ammu ja 2 klassi haridusega oskasin mina oma nime kirjutada !

Pronksmedal (100p.)

Suhkru kogus

Igas talveks pessa jäävas kärjes peaks olema vähemalt 2 kilo sööta. See on mesi+juurde söödetav suhkur.

Kui talvepessa jääb näiteks 8 kärge ja hinnanguliselt on kärgedes 6 kilo mett, siis 8x2= 16-6=10kg suhkrut. Kui väliskorje puudub, või on minimaalne, kasutatakse osa suhkrust haudme toitmiseks ära. Selle võrra tuleb rohkem suhkrut sööta. Kui pere enam sööta ei võta,on talvevaru olemas.

 

talveks

Võtsin lahti viimase mesindusraamatu ja seal on öeldud, et ühekorpuselisele 18kg ja kahekorpuselisele 25kg sööta talveks kuivsuhkrus arvestatuna. Eesti tarudest pole sõnagi, järelikult neid siis ei söödeta.
Tegin lahti ka oma vanima mesindusraamatu ja seal soovitatakse jätta 25-30 naela mett (12-14kg) ja kui niipalju ei ole,siis suhkrusiirupiga lisa sööta. Aasta oli siis 1892 ja suhkur juba leiutatud.
Manitseti ka mitte liigapalju mett tarusse jätma kuna talvekobar moodustub siiski tühjade kannude kohale.
Mesinduse areng on selle 117 aastaga tohutu hüppe teinud, joonistatud piltide asemel on nüüd ramatus värvilised fotod.
Heades tingimustes tarbib mesilaspere 1grammi mett tunnis talvitumisel.
Edu. Kalle

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

söötmisest

Eelmisel aastal söötsin 12 kilo suhkrut pere kohta. Tarusse jäi 8- 10 eesti raami. Mett oli ka kuigivõrd all.

Sel aastal sama palju ja vaatan vahepeal et kärjed täis oleksid. Petised pistavad vahepeal ju muist nahka, toidavad hauet. Või mõni teine pere tassib tasapisi minema. Siis tuleb sinna juurde anda. Lennuaugud söötmise ajaks kitsaks, mul on 3- 4 cm. Anna niipalju kui vastu võtavad. Mina söödan septembri keskpaigaks ära.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Rebaseonule

rebaseonu kirjutas:

Eelmisel aastal söötsin 12 kilo suhkrut pere kohta. Tarusse jäi 8- 10 eesti raami. Mett oli ka kuigivõrd all.

Sel aastal sama palju ja vaatan vahepeal et kärjed täis oleksid. Petised pistavad vahepeal ju muist nahka, toidavad hauet. Või mõni teine pere tassib tasapisi minema. Siis tuleb sinna juurde anda. Lennuaugud söötmise ajaks kitsaks, mul on 3- 4 cm. Anna niipalju kui vastu võtavad. Mina söödan septembri keskpaigaks ära.

 

Siit tuli just seda infot mis minu kõrvad liikumapani ,aitäh !

Talvitumine.

Mina jatan talveks 16 Langstr. raami kahes korpuses. Võtan välja kõik äärmised raamid. Seina ja viimase raami vahel tekib ruum, mis minu meles sodustab parema õhuliikumist, ei tekki niiskus. Samuti kasutan õhupatja põhimõtte raamide all.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

audio loengud inglise keeles

Inglise keele oskajad saavad sellelt lingilt väga head koolitust. Mesilasperede ettevalmistus talveks, varroatoosi seire ja ravi mis on eriti huvitav.  www.brushymountainbeefarm.com//downloads/18June09_GettingReadyForWinter.wmv

Järgmiselt lingilt saab võtta ja salvestada need loengud arvutisse enne kui kuulama hakkad. Lisatud on audiole illustratsioonid. Valik on üsna lai ja aega peab olema

www.brushymountainbeefarm.com//Resources/Videos.asp

söötmine

2,5 kg kuivsuhkrut ühe raami kohta on õige kogus emakeelse kirjanduse järgi (enamus autoreid soovitab) , see tagab ka kevadel halbade ilmadega perede arengu. segu 2osa vett 3 suhkurt. Arvestus järgmine 2 l suhkrulahust annab ca 1,5 kg ( täpset koifit. ei mäleta aga see peaks sobima küll) talvesööta mis võrdub 1,5 kg kuivsuhkruga. Söötmisel võtta arvesse sees olev meekogus st. selle võrra vähem toitu anda.

Jama värk lõpetasin alles eile kanarbikumee väljavõtmise ja paar talvepesa veel teha ka, hirm kas sööta jõuan? Lohutab ainult , et siin Läänemaal sügis pehmem . On keegi veel samas seisus

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ära põe...ilmad suviselt

ära põe...ilmad suviselt soojad-4-5 raami hauet sees...kui nüüd sööta hurraaga,siis ju vähe sööta võetakse vastu-ja talvel pered surevad nälga...

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

emamesilase üle talve hoidmine.

Üks paarumispere jäi likvideerimata ja mõtlesin, et vaatan mis saab. 2 septembril koorus noor ema ja täna hakkas munema. Nüüd vaja abi! Oskab keegi soovitada kuidas see ema üle talve talvitada. Ta on praegu väikses penost eesti paarumistarus. Toitu jätkub kuid seal ta kevadeni ei elaks. Mõte on , et panen ta kuidagi mõenel suurele perele lisa emaks aga kuidas? Kevadel tahaks teda kasutada varuemana. Ükski ema pole üle septembrist - maini. On soovitusi kuidas emamesilane üle talve talvitada. Uut pere enam ei saa teha talle.

Pereke nr 5.vajab talvitumiseks abi.

 

elektrisoojendus

      Pikkupesät talven yli sähkölämmityksellähttp://bees.freesuperhost.com/cgi-bin/yabb2/YaBB.pl

soomlaste foorumis kui otsida on mitmes kohas juttu mõneraamiste perede ületalve hoidmisest mõnevatise terraariumi soojenduskile või kaabli abil. registreerimata laseb mõnd aega foorumit lugeda,kuid  registreerimine tasub end ära,päris huvitav põhjapoolseste mesinike teemasid sirvida

ehk on abiks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ema talvitumine

Lamavtarus on lihtne. Pane vahelauua taha suure pere körvale. Sööda raam pane vahelauuast järgmiseks. Ja vöid veel pesa ruumi penoga kitsendada, et oleks vöimalikult väike pesa ruum mida väike pere küütma peab. ma isegi arvan et 1 täis raamist peaks piisama. Üle kahe täis raami mitemingil juhul. peno kohe sööda raamide taha. Peno ja pöhja vahele vöid ventilatsiooni möttes puupulga panna. VAHE LAUD PEAB KINDLALT OLEMA ET 2 PERET KOKKU EI LÄHE. MUIDU TAPPETAKSE 1 EMA MAHA.  Möte on selles et suur pere ja väike pere kobarduvad  vahelauua juurde kokku ja küttavad üksteist. Aga varakult pead mesilasi vaatamas käima. juba jaanuaaris vaatad kas sööta on. kui ei ole pane kandi peale (mee ja tuhksuhkru tainas).  Mesilastele ei tee see midagi kui korra kuus kaane lahti teed ja raamide pealt sisse vaatad,ja pärast uuesti kinni kattad. palju ullem on see kui nälga surevad.  Ma küll lamav tarus ei ole teinud kuid 3 raamilises olen küll talvitanud (lankstrott raamil) ja mull oli ki nii et   jaanuaaris ei vaadanud ja veebroaaris kui läksin olid juba nälgas . kes surnud kes suremas. 3st. 1 suutsin päästa. kuna naad on nii väiksed tarvitavad 2-3 korda rohkem sööta kui suured pered. edu katsetamisel.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Pereke on üsna väike,

Pereke on üsna väike, 500-1000 mesilast. Ise nad üle talve ei ela. Isegi mitte teise pere kõrval talvitudes. Mõte on, et saada emamesilane mõne suure pere sisse kus juba ema. Tean, et kui pered lähevad kobrasse kaob neil ära vaenulikkus teiste mesilaste vastu. Kas ka emade vastu? Kevadel puhastuslennu päeval võib julgelt võtta raami mesilasi koos emaga ja viia emata peresse. Olen nii toiminud mitmeid kordi. Mingit taplemist ja ema piiramist ei tule. Kunagi oli mul nii, et sügisel hakkas ema jooksma raamil ja kukkus taru põhjale. Kevadel hakkas ta küürakhauet munema. Saigi ema hävitatud ja uus ema kohe sinna samasse lastud. Kõik läks sujuvalt. Selliselt saab ainult toimida siis kui pered pole veel lendama hakanud. Esialgu mul ideed puuduvad kuidas emamesilane üle talve saada. Pole sellist kogemust veel.

Jututoa moderaator

Talvitusid pesast väljas

Eelmisel aastal selline lugu, et üks võrdlemisi kollane pere otsustas sügisel veel sülemleda aga ei olnud lennuilma. Pesasse tagasi  keeldusid minemast ja jäidki siis vahelaua taha konutama, et endal hingerahu oleks, panin kaks söödaraami aga ebamugavate vahedega, pealt jopega kinni ja kogu lugu. Talvitusid kenasti, olid kahe söögiraami vahele kärje ehitanud, puhastuslennu päeval ajasin tarusse, kõik ok. Ilusat sügist!

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Keegi ei ole kokku puutunud

Keegi ei ole kokku puutunud sellise asjaga nagu mina praegu? Pere tegemiseks on hilja kuid emamesilase tahaks üle tave ikka saada. Praegu on mul idee selline. Pere 12 on umbes 10 raami tugev ja kahes korpuses. Panen kinnise põhja kahe korpuse vahele ja annan ema ülemisesse korpusesse, enamus mesilasi läheb alla korpusesse kuid mingi hulk jääb üles noorele emale. Toetan nüüd noore emaga osa haudmega mida võtan ära teistest peredest. Nii saab ta vähemalt 4-5 raami lõpuks. Septembri keskel peaks tegelikult kõik emad munemise lõpetama. Need pered kus on veel palju lahtist hauet riskivad sellega, et noored mesilased ei saagi enam see aasta lennata ja talvel läheb neil raskeks. Kui kellegil on ideesid siis ma heameelega loeks neid!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

kuidas ma mesilastele kommunismi tegin

Ma teeksin ilmselt ka nii nagu kirjeldasid. Paljundasin kõvasti sel aastal, osa kuppe ei andnud ema ja pered jäid nõrgaks. Siis võtsin tugevatest peredest kooruvat hauet ja tugevdasin nõrka pere ja andsin uue paarunud ema. Su variant peaks toimima. Lennuaugud ma paneks 180 kraadi teineteise suhtes. Ülemine väike pere saab alt tulevat suure pere jääksoojust. Teisel korrusel on alati soojem. Söödakärg tuleb mõnest teisest perest pätsata kui neil pole.

Mul on neli pere ainult 5 raami peal aga hakkamist täis kõik, sebivad ja askeldavad, veidi kinnist hauet on. Fumisaani ribad on sees ja põhi oli kirju. Teen sügisel hiljem veel ühe kuuri millegi teisega, kui hauet enam ei ole.

Miks arvad et oblikhape emale halvasti mõjub?

talvitumisest veel

Kõige parem on nõrk pere panna lamavas tugeva kõrvale, aga korpusega on vast mõttekas tõsta maakeldrisse, vanasse lauta jne edasi kohta peaasi, et valgus sisse ei paistaks, tuul peale ei puhuks ja liigset rõskust poleks. Liigne segamine ja lärm pole ka soovitatav. Korpuste üksteie peale panemisel erilist effekti pole aga alumise pere niiskusreziimi võib paigast ära ajada.

Pronksmedal (100p.)

ikkagi

vana küsimus mitmele raamile.Millest on ikkagi tulnud pere suurus talvitumiseks?

Mul konkreetselt kolm peret 12 raamil,vahelaua tagune vähemalt veel 3-4 raami jagu mesilasi.Üks nendest koondatud juba kuskil augusti teise nädala lõpus.Teised kaks koondatud olude sunnil alles 8-9 septembril.Tundub et pean need isiklikult surmale määrama kui kinni pidada tavadest (või siis ka teiste  kogemustest.)

Enamus peresid 8-10 raamil ja vahelaua tagune tühi

Silver

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

muff'il on täiesti õige

muff'il on täiesti õige lähenemine. Kuna mõned pered jäävad tänu varroa lesta kahjustusele nõrgemaks siis tuleb kaaluda 5 raamiste perede talvitamist kuskil stabiilse niiskuse ja temperatuuriga ruumis. Mul on talvitunud 2 raamine pere, seda küll 6 raamise pere kõrval. Väga ilusti talvitus, puhtalt ja vähese langetisega.

Silverile. Pered mis on praegu 12 raami ja mesilasi veel vahelaua taga pole midagi erilist. Sellised pered talvituvad hästi ja surmale ei määra sa kedagi. Pesas on toiduraamid kaanetatud ja mesilased istuvad vahelaua taga. Mesilastel ei meeldi olla kaanetatud meeraamidel. Mul on sama lugu mitmes peres mis on koondatud 10 raami peale ( rohkem eestiraamiga korpus ei mahuta) ja seal on mesilased pesa peal tühjas korpuses kobaras. Päris mitme raami jagu. Kui ilmad jahenevad siis kaovad mesilased vahelaua tagant ära. Optimaalne talvituv pere suurus on eesti raami puhul 10, üle selle on väga tugev ja sellised pered võivad minna juba mais sülemlema.

Langstroth raamidega korpustarudes on hetkel kasutuses enamik peredes 20 raami. Tegelikult mesilasi nii palju pole. Kogu toiduvaru on pandud ülemisesse korpusesse ja haue on alumises korpuses. Viimasel toiduvaru kontrollil septembri alguses oli peredel 2-5 raami hauet.

Olen suhelnud päris paljude mesinikega ja uurinud erinevaid varroatoosi ravi mooduseid. Oblikhappega ravimisel tuleb arvestada palju tegureid. Jahedaga ei tasu tõrjet teha ja mesilased peavad saama lennata. Üks mesinik rääkis , et oli teinud ravi eelmine sügis ja kevadel munes emamesilane lesehauet. Ma ei taha riskida emamesilastega ja ei tee obikhappega ravi hilissügisel.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja juki pilt

Oblikhape

Oma n.n. mesiniku karjääri jooksul olen peamiselt kasutanud  lesta tõrjeks oblikhapet,  just tema odavuse pärast. Tõrjet teen kevadel, kui ka sügisel, kõigil peredel. Sügisel lõpetan söötmise 15 ks septembriks, siis teen esimese, teistkordse tõrje oktoobri algul. Mõned aastad tagasi juhtus apsakas, kaalu vea tõttu sai antud topelt annus hapet. Kolm ema hukkusid 25 st. perest . Ega kunagi ei või mesinduses kindel olla, et hape oli nende surma põhjuseks, aga oletada võime alati.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

sügis

 Tegin ühe pere pooleks,et saaks noorele emale pere. Kinnine vahelagi vahele, enamus haudmest jätsin üles. Peres oli 4 raami hauet. Üleeile õhtul tõstsin paarumispere koos taruga tühja korpusesse otse pesa peale, vahele krohvimisvõrk et mesilased kohe kokku ei saaks. Veel suhkrusiirup 0,8l ka sinna.  Eile vaatasin, mesilased olid kile alt saanud läbi ja paarumisperega kokku. Kümneid surnuks nõelatud mesilasi oli näha. Emamesilane ka juba paarumisperest väljas ja korpuse nurgas puntrasse võetud. Kuigi, ta sai üsna lihtsalt sealt puntrast minema. Püüdsin kinni ja panin kupupuuri koos mesilastega kes passisid muidu kuskil korpuse nurgas. Siirup oli veetud paarumistaru raamidesse. Eile võtsin krohvimisvõrgu vahelt ära ja lasin mesilased kokku. Löömingut enam ei näinud.

 Täna kontrollisin uuesti. Paarumistaru raamid olid tühjaks veetud lahtisest meest ja mesiased ärritunud. Puuris olev ema oli ikka ümber piiratud kuid ma ei tea kas nad on vaenulikud või sõbralikud. Panin ema katterpuuri alla koos mesilastega. Mesilased kes olid raamil ei teinud emast eriti välja. Arvan, et mesilased on leppinud emaga ja enam talle halba ei teeks. Ma igaks juhuks hoian teda kaitse all. Homme annan veel perele teistest peredest hauet paar raami. Sügisene ema andmine on alati raske. See mõjub pere terviklikkusele ka halvasti. Näiteks augusti alguses vahetasin emasid ja paljud pered jäid järsult nõrgemaks ning asemele tekkis suures koguses hauet.

Tänase ilusa ilmaga on näha kuidas mesilased külastavad kurgirohu õisi. Ju siis eritab ikka nektarit. Õisi pole küll enam nii palju kui kuu tagasi kuid mesilased on peal. Järgmine aasta üritan mitu korda rohkem kurgirohtu külvata kuna see on ainus meetaim mis õitseb terve suve kuni sügiste külmadeni. Nii kui õied tekksid on mesilased koguaeg peal olnud, isegi õrna vihmase ilmaga.

Õhtupoole tehtud pilte perede söötmisest. Enamus peredest on söödetud talveks kuid paarumisperedest kokku pandud pered on veel poole peal. Põhjus selles, et neil peredel on pesas 4 raami hauet. Kuu vanused pered üritavad ennast talveks ette valmistada. Pildil on augusti alguses kolmest paarumisperest kokku pandud pere. Väga hästi arenev. Üritan haudme tegevust piirata kuid noore ema puhul on see üsna raske.

Sööt näeb hägune seepärast välja, et ma alles tegin selle.  Vahekorras 2 osa suhkrut ja 1 osa vett, lisasin natuke sidrunhapet.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Küsimus selline ?

Kas lamavtarul tuleks vahelaua ja tarupõhja vahele jätta talveks õhuvahe või peaks see vahelaud olema olema vastu põhja ? Kui kevadel tarud sain siis oli vahelaud põhja vastus  aga äärmine raam või kaks  olid alt hallitusega kaetud . Hallitus võis tekkida ka sellest ,et eelmine sügis jäid endisel peremehel haigusetõttu talvepesad koondamata , pered talvitusid 20 raamiga .Kuidas oleks õigem see vahelaud jätta ,et mummid talve muretumalt üle elaks ?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Vahelaua asetus

Vahelaud on kogu aeg põhjast umbes 8-10mm kõrgemal, seda seepärast, et taru kallal toimetamisel ei litsuks mesilasi sinna alla. Põhjast veidi kõrgema vahelaua korral tekib omaette puhvertsoon, kuhu saavad ülerahvastuse korral minna tegevusetud mesilased, kui oled laiendamisega veidi hilinenud. Samuti on vahelaua tagune heaks puhkepaigaks päevatööst väsinud korjemesilastele, ka lennukõlbmatu ilmaga on seal mesilasi. Loomulikult aitab sealne õhuvahe parandada ventilatsiooni nii suvel kui ka talvel. Juba mitmeid aastaid olen lamavtarudes praktiseerinud raamide (loomulikult ka vahelaudade) kõrgemale tõstmist talveperioodiks. Nagunii on vaja teha koondamise käigus põhjalikum revisjon, nii et pole enam kunst raamid spetsiaalsetele lisaliistudele panna. Seega jääb vahelaua ja põhja vahe veel tunduvalt suuremaks, pole täpselt mõõtnud aga umbes 3-4cm.

Mõistagi pole tegu mingi imerohuga niiskusest tingitud hallituse vastu, eeskätt on vaja ikka pesaruum koondada mesilaste arvule vastavaks. Praegu meenub kusagilt loetud lause, Lembit Sirge sulest vist: Suvel olgu mesilastel tarus lahedalt ruumi, talvel pigem kitsas.

küsimus metsamesinikule

tere,
alati aktsepteerin seda.mille kohta annad siin foorumis nn. head nõu.
kõik mida mainisid vahelaua kohta on loomulikult tõepärane,kuid nüüd
selline küsimus,nimelt keegi kirjutas foorumis,et juba nov. kuus sulgeb ta
lamavtarus täielikult lennuava ja väitis,et tuulutus toimib ülestõstetud
vahelaudade kaudu,kas selline tegevus on kooskõlas kogu taru ventilatsiooni
silmas pidades.
minu arvates on oluline just see,et lennuava oleks avatud vastavalt raamide arvule.

...ja veel üks asi,mis mul silma hakkas oli info baivoroli kohta,kus õeldi et ribasid võib tarus
hoida kuni kevadeni,et miskit ei juhtu.

palun nendele küsimustele vastust,ette tänades-ants

küsimus metsamesinikule

tere,
alati aktsepteerin seda.mille kohta annad siin foorumis nn. head nõu.
kõik mida mainisid vahelaua kohta on loomulikult tõepärane,kuid nüüd
selline küsimus,nimelt keegi kirjutas foorumis,et juba nov. kuus sulgeb ta
lamavtarus täielikult lennuava ja väitis,et tuulutus toimib ülestõstetud
vahelaudade kaudu,kas selline tegevus on kooskõlas kogu taru ventilatsiooni
silmas pidades.
minu arvates on oluline just see,et lennuava oleks avatud vastavalt raamide arvule.

...ja veel üks asi,mis mul silma hakkas oli info baivoroli kohta,kus õeldi et ribasid võib tarus
hoida kuni kevadeni,et miskit ei juhtu.

palun nendele küsimustele vastust,ette tänades-ants

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

nn. hea nõu :)

Eka ma püüa vahel sõna sekka öelda, kas need minu meetodid just üks-ühele järgimist nõuavad on juba iseasi, ma võin ka ju eksida, kuid vähemalt mõtteainet annavad ikka.

 

Aga lennuavast, olen kuulnud jah et nii tehakse. Tulemuseks on siinjuures nn. soe pesa, kus külm õhk liigub pessa risti raamidega. Jääb ära ka talvine tihaste rünnak, sest kui tarust ainsatki mesilast välja ei tule, pole neil seal pikemalt uudistada midagi. Niisiis ühest küljest päris hea idee kui poleks paari lisaküsimust. Kuidas suhtuvad sellesse mesilased? Neil oli ju enne talvekobara moodustamist lennuava lahti ja vastavalt värske õhu liikumisele moodustati ka talvekobar sobivasse kohta. Kas ventilatsiooni suuna muutmine ikka sobib sellise kobara asetuse korral sama hästi sobib?

Ja veel, mitmete väliste ärrituste nagu tuul, katuseserval krõbistav linnuke, äkiline sula jne. tõttu lahkub ka talvel kobarast mõni üksik mesilane. Lahtise lennuava korral lendab ta tarust välja ega häiri teisi. Suletud lennuava korral on sel mesilasel suhteliselt palju aega tarus ringi sumistada ja teisi ärritada enne kui ta alajahtumise tõttu rahulikuks jääb.

Ilmselt oskavad neile küsimustele paremini vastata need, kes selliselt mesilasi talvituma panevad.

 

Ravimite puhul ma katsetama siiski ei hakkaks, tegu on ikkagi sünteetilise kemikaliga (flumetriin), mis imendub teatud kogustes nii meesse kui ka vahasse kuigi talvises jaheduses on kemikaali lendumine tublisti aeglasem. Ja kui sügisel ravi korralikult tehtud, miks siis ravimit enam tarus hoida.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

mis teha?

Päris jama lahti. Üks pere kus vahetasin 2 aastase ema augusti alguses on hakanud leski kasvatama ja pesas on 4 suurt( peaaegu üles välja) haudmeraami. Nad olid esimesed kes keeldusid sööta vastu võtmast. Mida teha perega? Selline pere kulutab palju sööta ja pesa keskele tekib haudme koorumisel sööda vaba ala. 4 raami on liiga palju, külma tulekul võivad hukkuda.  Ilmad jahenevad ja võimalik, et täna oli selle aasta viimane lennuilm. Üldse kontrollisin täna 3 pere. See pere kuhu sai antud noor ema ületalvitumiseks hakkas valklu kasvatama. Alumine osa vana emaga enam hauet ei tee, pesas oli ainult 1 haudmeraam kinnise haudmega.

Ilmaennustus 10'ks päevaks www.yr.no/place/Estonia mis ei luba enam sooja!

 

 

 

 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

kui minul

oleks selline probleem lahendada jaotaksin haudmeraamid erinevate perede vahel ära. Viimasel koondamisel jäi mitmest perest üle talvesööda kärgi - lisaksin need perele või peredele kus sööta võib nappida. Kui idee ei sobi pole vaja kommenteerida.

Terv,

arlesht

head talveund

hauet ja rahvast oli tõesti sel aastal uskumatult palju. seda ka söötmise alguses. aga lõpuks võtsid sööta vastu keskmiselt tavapärased 12kg suhkrut taru kohta. väike mure on , aga eks kevadel näeb.

lamavtarude otsalauad on mul aastaringselt 8cm põhjast. talvesoojustuspenodel murran alumised nurgad ära ja lükkan põhjani. seega jääb neljast nurgast täiesti piisav vent.

lennuava jätan nii ,et kaks mesilast pääsevad kõrvuti välja ,aga hiir sisse ei mahu.

tuttav mesinik ütles ,et mesilased kardavad külma küll. üle 50C külmaga lõpevad maha. sellist külma tulevat püüda vältida.

lestatõrjeks võtan suvel iga paari nädala järel 10cm pikused rabarberi jupid. iga taru juures lõigu ühe jupi peenikesteks ribadeks ja viskan taru põhja. paari nädalaga need kuivavad niitpeeneks ja mesilased sikutavad need välja. ja ei tea mina mingist lestast mütsigi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ja jah...-ja mõni ei tea

ja jah...-ja mõni ei tea lestast mütsigi...-eks siis kõrvalmesinikud saavad sügiseti kõvasti nutta,et miks pered mesilastest tühjad...-spetsialistid siin tõesti...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja juki pilt

Miks mitte

Sellel võib ju tõepõhi all olla, et rabarber pärsib lestade arengut. Rabarberi mahl sisaldab happeid, mis omakorda teeb varroa lesta arenemise raskemaks. On teada, et happed mõjuvad vere koostises oleva raua molekuli kaudu ( raud roostetab).See raua molekul aga mesilasel puudub, seeläbi happed mesilast ei kahjusta, küll aga lesta, kes toitub mesilase keha vedelikest.

Tõrjet on vaja teha ka kevadel ja sügisel, kuid siis pole enam saada mahlarikast rabarberit. Samas arvan, et mesilased arenevad selles suunas kus nad õpivad ise toime tulema selle parasiidiga, tuleb anda neile see võimalus. Juhul, kui hävitame  lestad mõne kange kemikaaliga, ei ole mesilastel vajadust nendega võidelda, meie teeme selle nende eest ära. See, et mesilased nendega võitlevad on näha eelpool olevast videolõigust.

Samas tõuseb lestade arvukus kiiresti , kui peres on mingi ebakõla (liigne inimese poolt peale surutud toiming). Mesilasele on kõige suurem nuhtlus ikkagi " eriti tark mesinik".

Mure talvitumisega

Sai sellel suvel katsetuseks mõned penoplastist korpused muretsetud lamavtarude kõrvale.Sellega seoses on mõned küsimused tekkinud talvitumise kohapealt korpustarudes.Kas on vaja penoplastist Langstroth korpusele lisasoojustust peale panna?Hetkel on kile raamide peal ja siis penoplastist katus.Kuidas selle lennuavaga jääb,kas täies ulatuses jääb avatuks talveks?Kas on vaja kaitsta lume tuiskamise eest ka lennuava ja kuidas lindude ja närilistega lood on?Palun andke nõu

http://www.mesindus.ee/node/5

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

talve sööt

SPUNK kirjutas:
hauet ja rahvast oli tõesti sel aastal uskumatult palju. seda ka söötmise alguses. aga lõpuks võtsid sööta vastu keskmiselt tavapärased 12kg suhkrut taru kohta. väike mure on , aga eks kevadel näeb. lamavtarude otsalauad on mul aastaringselt 8cm põhjast. talvesoojustuspenodel murran alumised nurgad ära ja lükkan põhjani. seega jääb neljast nurgast täiesti piisav vent. lennuava jätan nii ,et kaks mesilast pääsevad kõrvuti välja ,aga hiir sisse ei mahu. tuttav mesinik ütles ,et mesilased kardavad külma küll. üle 50C külmaga lõpevad maha. sellist külma tulevat püüda vältida. lestatõrjeks võtan suvel iga paari nädala järel 10cm pikused rabarberi jupid. iga taru juures lõigu ühe jupi peenikesteks ribadeks ja viskan taru põhja. paari nädalaga need kuivavad niitpeeneks ja mesilased sikutavad need välja. ja ei tea mina mingist lestast mütsigi.

12kg suhkrut ei pruugi vähe olla, oleneb kui palju naad öuest sisse töid. Kas sa nüüd peale söötmise lööpu  taru ka läbi vaatasid (mitu kärge sööta oli). See söltub veel ka sellest mittu haudme raami oli koondamise ajal . Kui oli 8raami vöi enam on imelik, kuid kui on vähem  on mul ka olnud. Pöhjus vöib ka selles olla et kui söödad pealt sööda nöudega ja kui tulevad öö külmad siis mesilased enam vastu ei vötta. Ei vöta kaa siis kui pärast soojaks läheb. Siis tuleb sööta soojendada ja muud sellist teha. Raam sööda nöuga on natuke lihtsam. 12 kiloga peaks üle talve elama küll. Kuid ei tee paha kui jaanuaaris ja veebroaaris kaane maha vötad ja vaatad kui körgele mesilased liikunud on . Kui on sügaval on ok. kui aga laeni liikunud tuleks tahket sööta peale panna (kandit "mee ja tuhksukru tainast) taina kövadus peaks olema nagu piparkoogi tainas. Vanad mesinikud kardavad talvel kaant kergidada ja raamide pealt sisse vaadata sest kardavad et mesilased selle töttu kaotada. kuid kui raame ei liiguta ja talve kobarat ei löhu ei tee kuu aj kohta raamide pealt sisse vaatamine midagi.  Tunduvalt kindlam on vaatata sisse kas nälgas on kui kuulamine voolikuga kuidas sumisevad .Mina olen7 aastat talvel kaane maha vöttnud et näha kas sööta on vöi ei. Pole mull see töttu rohkem muresid olnud kui muidu.

Lesta törjest niibalju küsin . Oled saa kontrollinud kuidas see tulemusi on toonud. Kas on lesti paberil ja kui palju. Mönes teises peres paned paberi alla ja vaatad kas on kaa ilma rabarberitta lesti maha kukkunud ( on neidsamapllju ,rohkem vöi vähem ja mönes peres möne keemjaga. nende tulemustega saad teada kas möjub vöi ei. Kas möjub 1% vöi möjub 99%. Selge on ka see et2-3 aasta tagant tuleks ravimis vahendeid vahetada muidu lest muutub resistentseks. Ta on nagu inimeste aigused. Lähevad 1ravimiga ära kuid kui tagasi tuleb ei möju se sama ravim enam. möne järgmisele lesta pölvkonnale aga möjub jälle. edu toimetamisel.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

"kalis karumömmi"

karumõmmi kirjutas:

ja jah...-ja mõni ei tea lestast mütsigi...-eks siis kõrvalmesinikud saavad sügiseti kõvasti nutta,et miks pered mesilastest tühjad...-spetsialistid siin tõesti...

"Kallis karumömmi" kas oled näinudet sinu alamisest midagi paremaks läheb.Mina arvan et ei lähe. Seega tee midagi sellist mis aitab teisi ja samas ka sind ennast. Näiteks  öpeta oma kogemustega naaber mesinikke. Vöibolla on taa alles algaja ja ei tea neid assju millega ravida miksravida ja kust neid ostasaab. Vöipolla ei ravi naad teadmatusest. ja vöibolla ei tea nad et mesilastel ültse mingeid parasiite on. Köik muidugi ei pruugi seda kohe kuulda vötta kuid ürita. Sellest söltub ka sinu mesilaste tervis. Üks asi veel see et sinul nett ja arvuti on ei pruugi sinu naaber mesinikul seda olla. Tema ei pruugi infi ültse saada.  Ära solvu kuid see on minu arvamus asjast.  Edu toimetamisel

 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Penost lankstrot tarud

Nimetu kirjutas:
Sai sellel suvel katsetuseks mõned penoplastist korpused muretsetud lamavtarude kõrvale.Sellega seoses on mõned küsimused tekkinud talvitumise kohapealt korpustarudes.Kas on vaja penoplastist Langstroth korpusele lisasoojustust peale panna?Hetkel on kile raamide peal ja siis penoplastist katus.Kuidas selle lennuavaga jääb,kas täies ulatuses jääb avatuks talveks?Kas on vaja kaitsta lume tuiskamise eest ka lennuava ja kuidas lindude ja närilistega lood on?Palun andke nõu

Penost lankstrot taru köige suurem eelis on tema kergus. Seda ka siis kui raamid on mett täis. Kuid närilistele lihtne sisse pääs. Seega soovitan korpuste ümber plekk. Kui jättad 2 korpust siis2korpuse  laiune riba ringi rattast, kui aga 1 korpusega siis 1 korpuse laiune riba. Plekki soovitan ka katusele. See kaitseb rähnade eest. Minu mesilastel on lennua vad max. lahti. ja pöhjas on vörk mida kinni katma ei pea. Kile on minu tarudel aasta ringselt taru katuse ja korpuse vahel. Lisa soojustustust pole tarvis. Minu tarud on euro alusel ja mina ei  käi lennuavasid lumest puhastamas. Ma ei tea kas on öige vöi vale .

 

kuidas

saab nii olla, et naabrid ei ravi oma mesilasi ja pered on alles aga karumõmmi mesilased on kadunud kuigi ta ravib? Kas varraolest parasiteerib ainult mesilaste peal? Kuidas naabrite lestad karumõmmi tarudesse jõuavad ja kui jõuavad miks siis neid ei murra ravim mida karumõmm kasutab? Või oli nii,et mesilased olid juba enne ravimist kadunud? Kas metsa lennanud sülemid hukkuvad seal ja kui ei hukku kes neid seal ravib?
Äkki oskab keegi tark vastata. Kunagi ju ei tea kas keegi naabritest on otsustanud omale paar või enam peret võtta.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kunstpered just ei pea

kunstpered just ei pea vastu...-ja mina pritsin 2.5 pr.oblikhappelahusega....et teine grupp,mis asub mesilapidajate ringist väljas-seal pole lestaga mingeid probleeme...neid kommentaare lugedes tundub,et mõnigi rabarbrivartega ravinud tunneb end puudutatuna....

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

naabrite pered alles...-eks

naabrite pered alles...-eks neid läheb loojakarja ka,,,-suvel sattusin mesilasse,mis asub minu mesilast 2 km kaugusel-no see pilt oli õudne...pered juunikuus 6-7 raamil-hiired möllasid vabalt ringi...tarus stabiilselt 20 raami aastaringselt...-osaldel tarudel puudus katus sisuliselt----

üldiselt on nii,

et kui maa ei taha vintis inemese jalge all püsida, siis ta lihtsalt kaob sealt ...

sama laieneb ju ka mesilaste kohta - kui hooldaja on kehv - lahkuvad mummud ...

põhjused -

*ema on otsa saanud ja mesilased jaotuvad muudesse peredesse
*korjemaa suurus tunnetatakse mesilasperede poolt ära ja, kui grupi suurus pole vastavuses korjemaaga, siis mesilased lahkuvad ... (aastatepikkune tähelepanek)
*ema munemine piiratakse korjel ja mesilased lõpevad/kuluvad lihtsalt otsa ...

on veel põhjuseid, kuid täpsustamiseks on küsimusi ...

*kas korje lõppedes oli hauet
*Kas korje lõppedes oli lennu ja hooldusmesilasi
*kas vaatasid peresid regulaarselt läbi ja oled kindel, et hulgi hukkumine on tingitud lestasusest ...
*kas ema oli üldse olemas
*kas polnud tekkinud kupualget kuskile raaminurka
*suvel mitmeid kordi sülemlenud mesilased sülemlevad suve lõpuks taru tühjaks !!!
*kas kärjed olid mett äärest ääreni täis, kui mesilased minema panid (avastasid, et taru on tühi)

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kas naabr mesilast jöuavad lestad teise mesi tarru

Nimetu kirjutas:
saab nii olla, et naabrid ei ravi oma mesilasi ja pered on alles aga karumõmmi mesilased on kadunud kuigi ta ravib? Kas varraolest parasiteerib ainult mesilaste peal? Kuidas naabrite lestad karumõmmi tarudesse jõuavad ja kui jõuavad miks siis neid ei murra ravim mida karumõmm kasutab? Või oli nii,et mesi.lased olid juba enne ravimist kadunud? Kas metsa lennanud sülemid hukkuvad seal ja kui ei hukku kes neid seal ravib? Äkki oskab keegi tark vastata. Kunagi ju ei tea kas keegi naabritest on otsustanud omale paar või enam peret võtta.

Lestad ratsutavad mesilaste selgas nagu inimene hobuse selgas. Muidugi liiguvad lestad  ka naaber perre ja kaa naaber mesilasse mis asub  mesitaru lennu raadjuses. Väljaspoole lennu raadjust ta ei levi. Sügisel kui on vähe korjet hakkavad mesilased röövima. Nörkades peredes röövitakse tühjaks ja tapetakse maha mesilased . Kes ellu jääb läheb röövlitega kaasa. Tugevamates peredes aga lennulaual kaklemise hoos vahetab lest oma ratsut. Kui nüüd mesilane tarru läheb ongi  lestal  vöimalik paljunema hakata. Saab selline asi siis juhtuda kui karumömmi ravib varem ja peale ravi  tulevad uued lestad koos röövlitega. Röövlid visatakse uksetaha aga lestad sisenevad. kuna ravi on tehtud siis seeaasta enam ei ravita (see on  näide) Ongi lesta vohamine vöimalik. Kuid maa ei usu ett sammal aastal jöuaks lesti niipalju tekkida mis pere ära vötaks. Kuid kui lestad kannavad mingit viirus haigust on see vöimalik.

Metsa lennanud mesilased levib lest kaa kuid seal on looduslik valik tugevam jääb ellu nörgem kaob 50% 50% (ligikautsed numbrid) kuid mesinik ei taha kuidagi loobuda 50 % mesilastest. Sealt see vahe. Andu Rohtla loengust selgus et lestad vähenevad kaa ise. Näiteks kui on öökülmad järsult tulnud Kui ka muudel tingimustel. Kuid selleks ajaks on naad pere juba kahjustanud.Täiskasvanud lest ise enam palju kahju ei tee kui vällja arvata uuepölvkonna munemine. Köige rohkem kahju teevad lestad kes arenevad mesilaste juures kannus. Kuna naad tarvitavad mesilase "toitu" siis mesilased kasvavad väärakad.  Ja kui nüüd väärakad jäävad  talve mesilasteks siis pole neist kevadel pere tugevaks kasvatamiseks vöimelised . Ja ongi pere hukkunud.

Kuigi mettsa lenanud pere jääb igal juhul ohustama mesinikke. Selle vastu mee ei saa.

 

Karumömmile ma pakkun ühte varjantti .Äkki oli nii et pere rööviti tühjaks.

Ma olin sellega ise suures ädas. Pere mis nattuke nörgem oli tühjaks rööviti. 1 septembriks kui ma söötma ja ravima hakkasin oli nörgad pered tühjaks röövitud . Paarumis peres isegi nii puhtaks tehtud et polnud isegi mitte surnud mesilasi. See on oletus. Eks sa iise tead paremini kuna sina nägid tarude sisse mina otsustan sinu jutu järgi.

Hobimesindaja uitmõtted

Ei saa aru nendest mesinikest kes korvpalliplatsile mahutavad 22 peret(sõidan tihti mööda), minu teada meil ei peeta Aafrika mesilasi kus suure puu otsas võib 100 peret olla, looduses meie mesilased  püüavad ikka omaette olla.

 Mul tarude vahe ligi 100m ja umbes 15 aastat pole olnud vajadust lestatõrjet teha, rabarbariga ainult sipelgaid peletanud vahest. Sel suvel sain karistada kui  kahe taru vahele sai ajutiselt (ajuti kahjuks siiani) kaks uut sülemiperet pandud, nüüd sügisel märkasin sülemnenud peres langetises lesti.

Karumõmmi rahustuseks, mul ligiduses mesinikke pole, Asteni omad üle 10 km eemal metsades.

kui langetises lestad siis asi "TÄPE-s"

kommentaar liigne

palju kära eimillestki

olen ma mesindus-,neti-,või üldharimatu jäägu karumõmmi arutleda. veeparem arutlegu koos pokumehega(see ka vaatab ,aga ei näe)

rabarber sisaldab suurel hulgal oblikhapet looduslikul kujul. tükkide kuivades see aurustub pidevalt tarru ja lisaks tatsavat mesilased kogu aeg nende peal. kui mesilased ribad välja tirivad ,on see ports oma ravitoime ammendanud. seega ravin oma mesilasi regulaarselt kogu suve vältel , mitte ainult sügisel. see teadmine rõõmustab- rahustab kindlasti ka haritud naabermesinikke.

lp teemas: ei, sellist testi ma oma 4-6 taruga teinud pole. võin ölda vaid seda ,et lest paljuneb kirjanduse andmeil eriti rõõmsalt lesehaudmes. kuna tarusid on vähe ,siis luban endale luksust väga põhjalikult uurida ja hävitada lesehauet. nelja aasta jooksul olen näinud vaid korra ühes tarus ühel kärjel kümnekonna lesekannu suurust nakatunud laiku. ka kevadel on langetis puhas olnud.
söötmisest niipalju, et ega sööda koguse pärast väga põegi, pigem suurte temperatuurikõikumiste pärast(sulad-külmad). siis nad väga rahutud. sellest mesilaste all või üleval olemisest ei saa ma aru. kord piilusin jõulude paiku-kõik olid liistu all kohe vastas. samas kevadel oli sööki veel alles piisavalt. saa siis neist aru.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Jõulude ajal pole tarvis

Jõulude ajal pole tarvis mesilastele päkapikku teha-loe parem raamatust, mida mesilased talvel teevad, et ei peaks oma haige uudishimuga neid häirima.

 

 

Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

selge pilt

tähelepanelik ilmakodanik Pokumees on kindlasti märganud, et nii siin kui ka raamatutes ja mujalgi mainitakse mesilaste asendit kärjel talvise söödavaru hindamise võimalusena. sellest tulenes ka minu barbaarne rünnak pahaaimamatute magajate vastu. ehk olid nad sama ebateadlikud kui nende peremeeski ega teadnud ,kus nad täpselt kuude lõikes asuma peavad.

kordamine on tarkuse ema: ka kõva peaga usin harjutaja võib ühe fraasi endale aastaga pähe toppida...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

jah.....

jah.....

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Jah, ma olen tähele pannud,

Jah, ma olen tähele pannud, kuid teen mesilas hooldustööd ja kontrollimised siiski sügisel ja miski ei aaja mind jõulude eel toasussides ja hommikumantlis taru juurde-ma lihtsalt ei pea selle pärast muretsema, kuna tean, et kõik sai tehtud mis vaja.

 

 

Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

näed pokumees kui usinad

näed pokumees kui usinad mõned mesinikud on...-isegi talvel aetakse tööle-kusjuures päris innovaatiline mõte-mis kurat magamine see talvel olgu-lumelinna ehitama kui muud ei saa teha-õpikutes ju kirjas ja näha piltidel kui meil mesilased tarudes siis samal ajal mujal lõunapool ju korjel mesilased!!!!!miks peab mesilane talvel üldse magama on ju tarkade mesinike ütlusi ju ka siin lugeda olnud,et ---külm ei tapa mesilasi-vaid nälg----hommikul liiter sooja siirupit pere peale ja lumememmesid mätsima-okei mingi alla -20c.võivad tarus püsida...

ei need kevadeni ela

hommikumantli ja toasussidega jõuluhommikul mesilas, soe siirup ja lumememmed...

ega te äkitse endale vastu talve liiga palju ravitoimelisi preparaate manustanud pole?

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

sügisene kobar

Sügisene kobar. Pere on 9 raamil ja pesa tõstetud põhjast 5 cm kõrgemale.

Täna tehtud pilt.

ribad

Sai lesta tõrjeks ribad ostetud ja nüüd panin 10ne raami kohta neli tükki. Ega neid palju saanud?

Pronksmedal (100p.)

ribadel

on kindlasti ka nimi.Ainult siis saab keegi kommenteerida kui on nimi teada.

Nimetu kirjutas:
Sai lesta tõrjeks ribad ostetud ja nüüd panin 10ne raami kohta neli tükki. Ega neid palju saanud?

Silver

ribadest

tere,
küsimus selline,et kas vastab tõele see väide nagu võiks bayvaroli ribasid hoida tarus kuni kevadeni
palun vastust ainult neilt kes kindlalt teavad.

Hmm, kui te ostate ravimeid,

Hmm, kui te ostate ravimeid, kas te siis kasutusjuhendeid üldse ei loe. Seal on ju must-valgel kirjas kuidas seda ravimit kasutama peab ja kui pikka aega ravi kestab. Bayvarol'il on ju selgelt kirjas et ribasid tohib hoida tarus 4 kuni 6 nädalat ja et mingil juhul ei tohi hoida kauem, kuna see põhjustab esiteks lestade resistentsuse suurenemist ja teiseks imbub pikemaajalisel kasutamisel toimeaine ka vahasse.

Lennuava suurus

Kui suure lennuava jätate talveks mesilasperele? On see umbes 0,5cm raami kohta? Selge on see, et augusti/septembri söötmisega see on paika pandud ja nüüd muuta on hilja. Aga ikkagi.

Esiteks sõltub lennuava

Esiteks sõltub lennuava suurus tarutüübist, lamavtarul peaks olema natuke rohkem ja korpustarul vähem, kuna minu korpustarudel on peaaegu terve põhi võrgust siis lennuava on mul ainult 3-4 senti lai, aga eks see oleneb päris mitmest aspektist, mitmele raamile pere koondad ja mitu korpust talveks jääb. Aga selge on see et mesilased külma ei karda aga niiskust küll nii et enne natuke rohkem kui vähem. Ja lennuava võid vabalt praegu ka suurendada/vähendada. Ja muidugi soovitan tihaste kaitseks tarule võrgu peale visata, sobib täiesti tavaline kalavõrk.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

lennu ava

Mul on lankstrot raamid koos taruga. Pöhjas on 50% vörk. Ja lennuava oian max . aastarinkselt lahti. Vähendan ainult röövimise puhul. Sedasi  kasutan juba 10 aastat. Seda muiduki pöhi peredes. 

Rabarberist

Siin keegi ravib lesta rabarberiga ja kutsus kaarnakarja kohe enda kallale.
Rabarberit soovitab vene mesindusajakirja viimases numbris ka üks vene mesinik.Äkki ei peakski kohe materdama hakkama kui ise asjast midagi ei tea!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

nimetu----võiksid oma

nimetu----võiksid oma õpetused mõnes posimisnurgas avaldada...-mesilased jäta mängust eemale.sinu loogika kohaselt peaks rabarberiga olema võimalik võidelda pea,riide ja kubemetäidega...

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Seda rabarberit pakutakse ka

Seda rabarberit pakutakse ka ikka söögi alla ja peale. Üks pakkus enne sipelgate vastu, nüüd siis juba lestade vastu.

Minu meelest kõlbab rabarber vaid koogile või kisselli sisse.  

Teisalt, jah ma tean, et rabarber sisaldab oblikhapet. Võimalik, et välja pressitud mahlaga oblikhappe asendamine on üks võimalus aga ma tean ka, et oblikhape pole efektiivne ja ei anna häid tulemusi võrreldes teiste ravimitega.

Kokkuhoid on ka olematu, sest oblikhappe pakk ei maksa peaaegu midagi- oma mesilastel katsetamiseks pole seega ühtki head põhjust .

Soibks ehk mõne hullu  venemaa mesiniku kohta käiva  artikli kirjutamiseks, rubriiki "naljakat lugemist", kui sedagi, sest sellised katsed tähelepanu võita on pigem kurvastavad, kui naljakad.

 

 

Kui teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - teile paistab.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

õige poku...-kui see

õige poku...-kui see rabarber aitaks,siis peaks ikka oblikhappe sisaldus tohutu suur olema...-sipelgate vastu aitab küll,ära proovitud,aga pead kogu aeg värske materiali kohal hoidma...

muidu oblikhape 3% lahusena pritsides väga tõhus...ja ka odav,ainult mesilasi ei tohi karta,sest ravi toimub oktoobri alguses ja kõik raamid tuleb teineteisest eemale vedada ja peene pihustiga üle pritsida...

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Muide

Leidsin kunagi ühe huvitava (ilmselt ka väga kahjutu) viisi kuidas tuhksuhkruga tõrjuda varroat. Vähemasti nii tehakse selles videos ja väidetakse, et mõjub suht hästi. Videol on 2 osa.

http://www.youtube.com/watch?v=j0hfL3fdBsk

 Ja veel teine video, kuidas happega pritsida.

http://www.youtube.com/watch?v=_macBBNMXIw&feature=related

 

Kui teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - teile paistab.

rabarber

Kus suitsu, seal tuld.
Rabarberi oblikhappe sisaldus on keskeltläbi 0,5%, aga võib olla kuni 1,3%. Suurem pidavat olema just hilisemates kasvudes. Nii et, kui piisav kogus tarru laduda, peaks mingit efekti ikka andma. 2 kg sellise rabarberi sissesöömine pidavat inimese rajalt maha võtma.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

.

Kusagilt lugesin et lesta organism sisaldab rauda. Oblikhape "ajab lesta rooste" e. reageerib lesta organismis oleva rauaga mille tagajärjel too sussid püsti viskab. Mesilastel seda mure ei olevat. Igatahes proovin järgmisel aastal ära.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

irw

Magnetit proovi ka Smile

 

Kui teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - teile paistab.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

.

Inimese organismis on ühe naela jagu rauda. Fataalsete tagajärgede esilekutsumiseks peaks keskmine inimene ära sööma korraga 2 kilo rabarberit. Lest on määratult väiksem. Mesilase organism ei sisaldavat rauda, seetõttu ei oma oblikhape mesilastele ka halba mõju.

Jänesekapsas

 ja hapuoblikas sisaldavad ka oblikhapet ja mitte vähe. Aga kuidas lesta jänesekapsast sööma sundida?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

.

Ilm on täna vaikne ja pehme, käige oma mesilas ära.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Käidud

Eile paistis päike ja mesilased tegid pisikese lennu ümber oma taru ja ühes tarus olid hiired ,tänaseks juba liimipaberiga kinnipüütud ja hävitatud . Muidu OK.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

mina kah nalja mees

[quote=Pokumees]

Seda rabarberit pakutakse ka ikka söögi alla ja peale. Üks pakkus enne sipelgate vastu, nüüd siis juba lestade vastu.

Minu meelest kõlbab rabarber vaid koogile või kisselli sisse.  

[quote=Pokumees]

Leidsin kunagi ühe huvitava (ilmselt ka väga kahjutu) viisi kuidas tuhksuhkruga tõrjuda varroat.

tuhhksuhkruga varroa vastu. ohh-ohh-oooo.... ahh-ahh-aaa... nii naljakas.... no minu meelest kõlbab tuhksuhkur ainult rabarberikoogi ja rabarberi kisselli peale ahhh- ahhh-aaaaaa....... küll sain nüüd mega naljaga maha....

on võhikutel otsus ühine- mis tundmatu, see kõik on tühine...

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

hmm

Milline huumorimeel ja värsid, nagu Elmari raadios. Tuli ikka kaua aduda mida öelda mu ammuse kommentaari peale.
Tuhksuhkrut kasutavad ameerika mahepõllumehed lestatõrjeks ja täiseti edukalt.
http://www.youtube.com/watch?v=jSCqiOlVINU&feature=related

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

oht põllumajandusele

värsside osas pole tegu elmari raadioga, vaid Krõlovi valmi "pärdik ja prillid" kahe viimase reaga.

ka rabarberiga mesilaste ravimine pole minu leiutatud. seda tegi mu mesinikust vanaema. esimesed mälestused sellest pärinevad 40 aasta tagant. kaugemale ei mäleta.

muide ,Poku, iga ravimeetodi suhtes võivad lestad muutuda resistentseks. kui nad enam tuhksuhkru tõttu ei saa enam kinnituda iminappadega mesilase külge, võivad nad endale küünised kasvatada. ja kui sellised veiste selga üle kolivad , mis siis meie niigi nukrast loomakasvatusest saab?

ka mina vaatasin(tänu sulle) seda videot huviga ja miks mitte , ehk proovin ka. ma lihtsalt ei mõista vist inimesi ,kes ilma ISIKLIKKE kogemusi ja teadmisi omamatta naeruvääristavad teiste tegemisi(ja miks mitte ka ebaõnnestunud katsetusi)

kaasaegsest vineerist rääkides kasutatakse liimina looduslikku vaiku ja plastifikaatorina nisujahu. liim vedelana on vees lahustuv. kuivanuna töödeldav vaid mehaaniliselt(käärid, saag , lõhkeaine jne.)

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kõlas küll nagu õnnitlussaates vemmalvärsse lugeva vanamuti ...,

"palun õnnitleda..." aga see selleks.
Ei naeruväärista ma kedagi-tegin suvel rabarberi katseid sipelgate tõrjeks-katse tulemus null, mitte midagi ei juhtunud, ükski sipelgas ära ei kolinud; vastupidi rabarberi varte vahele, peale ja alla kogunes neid selline ähvardav üksus, et koli või mesilased tarust välja.
Lühidalt, mis puutub rabarberiga sipelgate tõrjumise efektiivsusesse, siis see müüt on murtud.
Kuna lestad on veidi kõvemad sellid, siis pole mõistlik sellist riski võtta, vaid kostitada neid ikka teadlaste poolt välja mõeldud kindlate tõrjevahenditega.

müüt

Minul seda müüti küll keegi murdnud pole, 3-4 päeva kindlasti aitas kuniks ära kuivas, siis tuli uued panna, eks see uuendamine tülikas kui tarusid palju.
Poku, mul rabarbar kasvab looduslikult vanal talukohal ilma teadlaste abivahenditeta, äkki selles asi.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

Poku raudne loogika

klaas ei kõlba supi sisse, järelikult ei kõlba ka akende valmistamiseks!

kui sipelgate peletamiseks rabarber ka sinul ei sobinud ja minul ka, siis kahe peale saame meie sellest juba midagi arvata. ehk oli meil vale sort või mingi muu mure. seepärast kasutangi mina sipelgate vastu veetopse.
kui rabarber on kedagi varroa vastu aidanud , siis on see ju tore. pealegi pakuti siin sellele ka teaduslikumat seletust, mida mina ei teadnud. kui sina ei usu, ära usu. ja ära proovi ka. aga vene ajalehtede naljanurkadesse ma sinu üleoleva suhtumise pärast küll ei koli.

Sipelgad

Mul on ka sipelgad st. mesilastel kaasüürilisteks. Mind nad eriti ei koti, kui läheb liiale siis kostitan neid boorhappe ja tuhksuhkru seguga. Lahti neist päris ei saa, aga liiga nad ka ei tee.
Sipelgatest on kasu varroalesta tõrjumisel, nimelt siis kui kasutame leebemaid lestatõrje vahendeid mis lesta ainult uimastavad ja taru põrandale kukutavad, siis sipelgad tassivad nad omale toiduks.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Sipelgatest

Mu mesila naabruses on mitu sipelgapesa. Kevadel kui sipelgad hakkavad väljas käima ja esimesed isendid tarudeni jõuavad siis ma litsun nad taru peal või sees laiaks kelle kätte saan ja jätan nad vedelema. Mõne päeva pärast kaotavad sipelgad huvi taru vastu. Ilmselt on tegu "luurajatega".
Kui nii mõtelda.. siis sipelghappega tehakse vist ka lesta tõrjet. Kui keegi mõtleks välja sellise sümbioosi kus sipelgad käivad tarudes lesti jahtimas ega hakkaks sinna kohe pesa tegema. Või otsitaks parasiit lestale mis mesilasele kuidagi ei mõjuks.
Aga siis poleks ju Apistani tootjal ega kellelgi teisel enam sissetulekut. Mikrobioloogid, mis viirus või organism lesta tapab?

Sipelgad ?

Ainuke toimiv vahend on kahjuks müügil olev sipelgamaja (mürgitops). Sinna sisse tuleb teha nii suured augud, et sipegas mahub sisse aga mesilane ei mahu. Asetada mõned majad tarude alla sipelgaradadele. Mürgi veavad nad järeltuleva põlve toiduks, paar nädalat ja plats puhas.

Sipelgapulber

Mina kasutasin pulbrit (ostsin K-Rauast), kui kuklased hakkasid äkki maja vallutama. Mõne aja pärast panin tähele, et kadunud on ka majast ca 20 meetrit eemal olev pesa.

kuklased

murka1 kirjutas:
Ainuke toimiv vahend on kahjuks müügil olev sipelgamaja (mürgitops). Sinna sisse tuleb teha nii suured augud, et sipegas mahub sisse aga mesilane ei mahu. Asetada mõned majad tarude alla sipelgaradadele. Mürgi veavad nad järeltuleva põlve toiduks, paar nädalat ja plats puhas.

Kas tegemist on magusa mürgiga, et mesilased ka ligi tikuvad? Kuklased on suur nuhtlus kui nad taru vallutavad, siis on pere hukule määratud. Oleksin ka huvitatud mõnest heast mürgist mis kuklastest platsi puhtaks teevad. Muidu kasutan metallist taru jalasid, need võõpan paksu õliga kokku ja siis taru alla veel ka kile. Puu jalga kasutada ei saa.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

sipelgamajast

murka1 kirjutas:
Ainuke toimiv vahend on kahjuks müügil olev sipelgamaja (mürgitops). Sinna sisse tuleb teha nii suured augud, et sipegas mahub sisse aga mesilane ei mahu. Asetada mõned majad tarude alla sipelgaradadele. Mürgi veavad nad järeltuleva põlve toiduks, paar nädalat ja plats puhas.

proovisin 2aastat tagasi ka seda sipelgamaja. minu sipelgad ei hoolinud sellest üldse. proovisin ka kange äädikaga niisutatud lappe nurkades. mõni päev rahu ja jälle pahalased platsis. ka rauast jalgade möksitamine mitmesuguste möginatega aitas vaid mõne päeva. nüüd jalad veega täidetud konservikarpides ja sealt sipelgad pole üle ujunud.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

talvitumine

Sügiselt alustasin päris mitme katsega. Seotud mesilaste tavlitumisega. Esimene nn. uuring on seotud enne 20'ndat septembrit sündinud mesilastega. Märgistasin 3's peres 50 +- 5 mesilast igas. Eesmärgiks uurida kui palju neid on talvelangetises. Kõik kolm pere on erineva taustaga. Üks on puhas itaalia pere, teine kraini pere kus ema on puhas kuid kuna ema on siin paarunud siis järgased on juba ristandid ja kolmas pere on 100% ristand kõigest.
Teine uuring on seotud pärast 15'ndat oktoobrit sündinud mesilastega, neid on kokku 130 +- 10. Tahan teada kui palju on langetises mesilasi kes ei saanud sügisel puhastuslendu teha. Need mesilased on peres mille poolitasin septembri keskel. Nemad talvituvad põhipere peal. Samas tundub see tehtud pere tugevam kui põhipere kuna ma lisasin palju kooruvat hauet oktoobri keskel. Paar päeva tagasi sain sellest perest langetist 7 mesilast, neist polnud ükski märgistatud mesilane. Nii vähe seepärast, et pere talvitub vastu põhja. Hoiavad põhiperega sooja kokku. http://lh5.ggpht.com/_TRPkGcZT-jg/S1bYSVT5lHI/AAAAAAAACKM/VLEDfp4UbZ4/IM... sellel lingil on näha vähemalt viit valge täpiga märgistatud mesilast. Järgmisel lingil on kui nad teevad viimast lendu see aasta: http://lh3.ggpht.com/_TRPkGcZT-jg/SuXvPebMbhI/AAAAAAAAA74/KD6-MHxlURI/s8...
Kolmas uuring on kõige mahukam. 20-25 oktoober kaalusin 15 pere ära. Kergeim 2 korpuses talvituv pere oli 31,4 kg ja raskem 50,5 kg. Üks pere sai ka varem kaalutud 25 sept oli kaal 41,7 ja 25 okt. oli 40,6 kg. Talvel pole plaanis mesilasi segada ja kindlaks teha iga kuu toidukulu eraldi. Pärast puhastuslendu kaalun kõik pered uuesti ära, et saada kogu talve kadu. Selle võtan ka arvesse aretusperede valikus. Täpsema kokkuvõtte teen samuti kevadel.

Kandi.

Tere mesinikud. Olen mesilastega alles 1. talve, sügisel sai palju vigu tehtud. Hilise ja väikese sülemi panin talvituma eraldi tarru ja andsin liiga vähe süüa, käisin neid küll iga kuu kuulamas, üritasi kuuldust järeldusi teha aga tulutult, viimane kord ei kuulud väikest peret üldse enam suminat ja lahti tehes nägin, et nälg oli neile saatuslikuks saanud:( Kahele teisele perele panin kandi peale, tegin sellised karbid, mis mahutasid umbes 1kg. Kui kaua sellega nad elavad? Arvatavasti ikka juurde vaja panna, aga kuidas see vahetamine välja näeb, sest peale pannes, tegin kõik väga rahulikult, et mesilasi mitte häirida ja ikkagi ronisid nad kohe raamide peale, mõni tõusis veel lendu.. Kardan, et vahetamisel asi veel hullem. Andke nõu!

Lugesin kuskilt sellise

Lugesin kuskilt sellise talvitumise kohta, kus talveks jäetakse 2 korpust (alumine pesakorpus ja ülemine magasinikorpus) ja raamid paigutatakse neisse vaheldumisi (korra alumisse suur, siis väike ja ülemisse siis sellega kohakuti). Sel juhul pidavat talvekobara kohale jääma piisavalt toitu ja raamivahekohad on soojad (mesilased saavad kergelt ühelt raamilt teisele liikuda). Pesa tuleb siis muidugi rohkem kitsendada. Aga millal peaks need 2 korpust selliselt kokku laduma? Mummidel ju kõvasti rohkem tööd sööda paigutamisega nii, nagu neile meeldib. Ja millal õhupadi tuleks tekitada ja lennuava kärgedega risti keerata (avada talvine ja sulgeda suvine)?


Mis te sellisest talvitumisest arvate? Mis on plussid, mis miinused? Kas keegi on katsetanud või kasutab pidevalt?


Omal veel mesilasi ning kogemust pole, kogun alles infot ja see on teinekord üsna vasturääkiv. Muidugi tuleb paljud asjad ise järele proovida ja omale sobivaim variant leida aga ikka tahaks ju kohe alguses võimalikult targalt ja teadlikult tegutseda.


Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Väga huvitav, kuidas saab

Väga huvitav, kuidas saab alumisse pesakorpusesse panna magasinikärje nii, et sinna peale magasinikorpusesse mahuks pesakärg.


Kasutaja meremesinik pilt

Youtube'is nähtud..

Kalle ja Co kirjutas:
Väga huvitav, kuidas saab alumisse pesakorpusesse panna magasinikärje nii, et sinna peale magasinikorpusesse mahuks pesakärg.


Ma olen näinud idanaabrite videot, kus kasutavad kolme magasini ja sinna siis panevadki vaheldumisi kärgi (nagu Konn seletas). Kuna endal kogemus puudub, siis ei oska rohkem kommenteerida.

Leidsin küll klipi, mis ei käi kahjuks talvitumise kohta, kuid on näidatud raamide panek.

Parimat,
Meremesinik.

Paistab, et mul läks miskit

Paistab, et mul läks miskit lühisesse. Ju ta oli ikka kolmel magasinikorpusel siis. Kui meelde tuleks kust seda lugesin...


 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

suhkru kogus

tomm kirjutas:

Kui palju oleks mõistlik anda lisasööta ,kui pere jääb talvituma 10 eestiraamiga ? Suhkru kogus kilodes ,kui palju keegi annab .


 Kui ma suhkrut ostan siis arvestan  pöhi pere kohta 20 kg suhkrut.  Kui aga siirupit teen siis niipalju ei tee koraga. Kuna Siirupi vastu vötmisel on ka teisi faktoreid, nagu palju jätat met tarru, ja palju nad öuest veel lisaks saavad tuua.
Mina annan 10 l siirupit  (koostis 2 osa vett ja 3 osa suhkrutJa liitri siirupi kohta oli  vist 1 supi, vöi teelusika täis 30%tilist söögi äädikat.   ÄÄdika kogust peast täpselt ei mäleta).

Kui nad on selle taru vedanud vaatan palju on tarus ruumi selle järgi otsustan kas 10 liitrit veel vöi vähem.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Reinuwader pilt

1,8 kg eesti raamile

Olen arvestanud, et talvepessa jääks söödaraam 1,8 kg. Selle arvu sain vanadelt (loe:kogemustega) mesinikelt. Tavaliselt on ca 1/4 raami ülaäärest mett täis kantud, mis teeb hinnanguliselt 0,8 kg, seega jääb suhkrut sööta 1kg raami kohta. Vot selline rusikareegel, kuid palju sõltub ka "kõhutundest". 

Pean mesilasi teist talve. Eelmine talv tundus, et sai pisut üle söödetud, kuid ega ei oska ju ette ennustada, kui pikaks talv venib. Õunaäädikat kasutasin sel talvel esmakordselt, ka lisasin lahusesse veidi peenestatud suira.16.02 kuulates kõik ok. Märtsis tuleb üle nädala kuulamas käia. Eelmisel aasta oli puhastuslend 13-14.03, 2010-ndal aga 21.03.

kolm korpust...

..aga need korpused on pooleraamilised,siis saab kärjed asetada vaheldumisi,nii et ääres all poolraam,selle kõrval täisraam,järgmises reas all täisraam ja üleval poolraam j.n,e...