paarumistarud

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ma postitasin küsimuse aasta aega tagasi, ehk kellelgi on kogemusi mis on sellel  (ise tehtud ) paarumis tarul viga.

Kes seda lugenud ei ole saab uuesti üle lugeda siit  http://www.mesindus.ee/node/776 Lingi panen selleks üles et saaksite aru millest nüüd räägin.

Kui ma sellised tarud ehitasin vötsin eeskuju apidea tüüpi paarumis tarust. Apidea on  penost, minul aga puidust. Mina ehitasin möne raami suurema, kuna nägin soomes et apideal, kui mittu pölvkonda emasid paarub jäi ruumi väheks. Kui ma nad valmis sain  (30 tk) panin 5 samal aastal kasutusse mis selgus mesilaste areng kehv. Mesilased olid vastu sööda nöud ja areng oli kehv. Ma küsisin  foorumis milles viga. Mulle saabusid eba reaalsed vastused, kuna olin korraga niipalju teinud oli neist raske loobuda. See aasta aga vötsin uuesti kasutusse ja tegin exsprimennti. Kuna ma tegin apidea järgi olin alguses kindel et see sobib mesilastele. Kuna areng oli kehv ja mesilased olid sööda nöu juures ja esimesi raame üles ei ehitanud järeldasin et esimesest vent august läheb soe vällja ja selle pärast  naad tarus sööda nöu juurde hoiavad. Tegin exprimendi, 1 taru oli nii nagu pildil  vent ava ees nagu apideal, 1 ei teinud ültse vent auku ja 1 tegin vent augu pöhja alla söödanöu juurde ja panin liistud alla,et vörk ei oleks vastu maad. Kõige kehvem tulemus oli esiseinas olev vent auguga. Ilma vent auguta ja pöhja all oleva vent auguga oli normaalne kui lennuava oli lahti. Kui aga mesilased tarru paned ja 3 päeva kinni hoiad enne paarumis kohta viimist oli ilma vent auguta rohkem surnud mesilasi kui selles kus vent auk pöhjas on. KÖIGE PAREMAD TULEMUSED OLID SELLES TARUS KUS OLI VENT AUK PÖHJA ALL. Siis ma taipasin miks apidea tüüpi paarumis tarus sama viga pole. Pöhjus on selles et kui apideal on lennuava kinni on esimene vent auk avatud. Kui aga lennuava on avatud on vent auk kinni. sellepärast seal sellist probleemi polnudki.

 Mina sain oma paarumis tarud tööle . Kui kedagi huvitab proovigu järgi.

LisaSuurus
DSC00181.JPG178.37 KB
DSCF3458_640x480.JPG90.12 KB
DSCF3256_640x480.JPG48.79 KB
 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

paarumistarud

Hea teema algatus, eriti neile kellel on vaja iga aasta uusi emasid kasvatada oma mesila jaoks. See aasta kasvatasin suurema koguse emasid ja õppisin palju. Oli vigu, õnnestumisi ja eriti oluline on see, et mul oli emasid kuni sügiseni võimalik vahetada. Augusti keskel vahetatud emade pered ei taha ainult haudumist lõpetada. Sellega seosest teen paar katset ja saan selguse kevadel.

Teemasele paar küsimust. Mismoodi suvel sa pere nõrgendad kui ta liiga tugevaks läheb( kui ema muneb taru täis siis 25 päeva pärast võib juhtuda , et mesilastel hakkab kitsas.)? Kuidas on neis paarumistarudes lahendatud sügisene perede likvideerimine ( kui kasutada eestis toodetud paarumistaru siis on see jube)? Ega ometi sa neid päris teiseilma saada? Minu paarumistarusid saab ka näha , mul on lahendamata lisasööda andmine. picasaweb.google.com/jandrys/DropBox#  Suvel polnud selleks lihtsalt vajadust.

Minu paarumistarude pea idee on võetud argentiina mesilast. Vaata videot----->  www.youtube.com/watch  Täiustan kindlasti järgnevaks aastaks söödanõude osas.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Paarumis tarus

alfa kirjutas:

Hea teema algatus, eriti neile kellel on vaja iga aasta uusi emasid kasvatada oma mesila jaoks. See aasta kasvatasin suurema koguse emasid ja õppisin palju. Oli vigu, õnnestumisi ja eriti oluline on see, et mul oli emasid kuni sügiseni võimalik vahetada. Augusti keskel vahetatud emade pered ei taha ainult haudumist lõpetada. Sellega seosest teen paar katset ja saan selguse kevadel.

Teemasele paar küsimust. Mismoodi suvel sa pere nõrgendad kui ta liiga tugevaks läheb( kui ema muneb taru täis siis 25 päeva pärast võib juhtuda , et mesilastel hakkab kitsas.)? Kuidas on neis paarumistarudes lahendatud sügisene perede likvideerimine ( kui kasutada eestis toodetud paarumistaru siis on see jube)? Ega ometi sa neid päris teiseilma saada? Minu paarumistarusid saab ka näha , mul on lahendamata lisasööda andmine. picasaweb.google.com/jandrys/DropBox#  Suvel polnud selleks lihtsalt vajadust.

Minu paarumistarude pea idee on võetud argentiina mesilast. Vaata videot----->  www.youtube.com/watch  Täiustan kindlasti järgnevaks aastaks söödanõude osas.

Mina ütlen kohe ära et ma ei ole prohv. Mul on väga palju läbi kukkumisi. Millest vöiksid teised öppida.Emade kasvatus ja paarumis tarud on mul 2 aastat. Kuna ma ei raatsinud  valmisasju osta siis üritan mis vähegi on vöimalik ise teha , niiga paarumis tarud. Selle taru ligikautsed möötmed on 200-300mm pikk ja 100mm lai ja130 körge. Sellepärast ligi kautsed et ma ei viitsi praegu möötma minna. Mul on veel tehtud ka 3 lankstroti raamilised tarud. Miks ma läksin nende väikeste paarumis tarude peale kui mull 3 raamilised tarud on?  Kohe vastan 1. kui ma paneks 3 raamilise taruse paaruma ema siis ma ei raatsi sealt enam ema vällja vötta et pöhi perre panna .( See on juba väike pere.) Neid ma kasutan väikeste peredega üle talve oidmiseks. Minu 3 raamilised tarud elavad üle talve küll kuid varakult peab kandit peale panema. Mina olen  vahest hiljaks jäänud ja siis olen suutnud 4  1 päästa. Minu kogemus on et vähemalt jaanuaaris vöi hiljemalt veebroaaris tahke  sööt peale,siis pole äda miskit. 3 raamiline taru on tehtud 18mm punn lauast ja ümber on liimitud veneaegne vilt papp ja sellises talvituvad. Nende tarudega on mul 1 idee veel kuid seda  vöib rääkida siis kui kevad kääs , kas önestus või ei.

Nüüd siis paarumis tarudest. paarumis taruse panen kandit sööda nöuse.  Mesilased vötan aga suurtest peredest. (otsin ema üles ) audme raamilt raputan  sülemi kasti. Seda mitmest tarust. Siis ligi kaudu 1-2tunni möödudes (vöib ka hiljem) raputan naad kärje kasti pöhja ja ühte nurka, sealt siis 1 veneaegne plekist tee tasitäis mesilasi paarumis taruse, ema koos ema andmis puuris vöi ema kupp ja kähku kaan peale. Olen ka ema lahtiselt pannud, kuid siis on see oht et ema vöib taru kiire kinnipanemisega viga saada. Siis oian 3 ööpäeva keldris kinni ja käin 1 kord päevas pritsipudeliga jootmas läbi vent vörgu. Nüüd tuleb see osa kus ma vea tegin.

Kuna lesg mesilased annavad oma keenid 90-100% edasi, viisin need pered Aimari mesilasse paaruma. (kuna mull omal on kransid).  Luba oli olemas köik kena kuid loodus tegi vingerpussi. Kuna korjet polnud hakkasid suured pered väikseid röövima 7 paarumis perest jäid 2 peret alles. Nemad suutsid enast kaitsta ja jähid elama. Kui aga sügisel koju töin et suurtes peredes emasid vahetada olid möne päävaga minu omad mesilased naad maha tapnud.

ma arvan et järgmine aasta ma viin Aimari mesilasse küll kuid mitte 1 viirapeale nagu see aasta vaid vahetus lähetusse. Ehk siis läheb paremini. Siis ehk löhn ei levi nii kiiresti edasi. ja siis peavad natuke rohkem vaeva nägema. Muidu on nii nagu soomes tehti. emad vöeti vällja ja vahetati pöhi peredes ära. paarumis perede mesilased löödi kokku ja anti selle hübriid perele ema ja sööt ja nii edasi nagu teiste peredega. Kuna seda tehti tavaliselt siis kui söötmis aeh algas siis naad jöutsid veel talve mesilasi juurde kasvatada. Ema muidugi oli paarunud. Sa küsisid et kui pered lähvad liiga suureks mis siis teha. Soome kogemus on see kui ema muneb, ema paarumis tarust vällja ja uus paarumatta ema sisse või ema kupp (muidugi aja nihkega et tekkiks ematuse tunne).  Siis tekib 1-2 nädalane munemis auk. kui aga sellest ei piisa  vötta raam koos mesilaste ja audmega vällja ja anna kunts kärjega raam asemele . ema jääb paarumis tarru  .  vöi pöhi perre. kuidas just vaja.  eesti penost paarumis taru mulle sellepärast ei meeldi et  kunts kärjed on kaane küljes ja kui ebamugav on sealtg ema otsida. apiteias ja minu tarus aga otsid nagu suures tarus  1raamipeal ei ole vötad teise ja nii edasi.