Kaitsetud väikesed tiivulised.
Ei tea millega need väikesed tiivulised on hakkama saanud,et neist lugu ei peeta ja pole uhist jõudu ega seadusi selleks. 1 juunil 2009 a kella 9 paiku nägin murgipritsi sõitvat metsa taha.Ega sellest kaua möödunudki kui mesilased kukkusid tarude ette surnult maha,jalgadel suured õietolmutombud.Mesila mis oli ennem suurt ja õnneliku suminat täis oli muutunud järgmiseks päevaks surnuaiaks.Seisid ainult tarud,ainsatki mesilast ei näinud lendamas.Avasin tarud,vahelaudade tagused olid kaetud surnutega nii õietolmuga mesilasi kui ka hulgaliselt ilma.Kärgede vahel ikka askeldasid noored mesilased ja need mis äsja koorusid.Nii kõigis 50 tarus.Niisugust tagajärgedega murgitamisel vaatepilti ei soovi ka vihavaenlasele. See oli viljapõld ,mis oli rohkem kollast täis ja õitsemise lõppfaasis.Mesilaste lennukaugus umbes 1 km.
- Kasutaja urmas283 päevik
- Kommenteerimiseks logi sisse või loo uus konto.
- 2971 klikki
Kommentaarid
Teeb tigedaks jah
Suvel oli umbes sama lugu. Kella 10 paiku ilusa ilmaga ronis mürgitaja põldu. Jõudus pool põldu ära teha, kui õnneks sõbra isa märkas ja õiendama läks. Mürgitamise jättis küll pooleli, kuid vastuseks teatas see tainas, et ta ei teadnud mesilaste lähedalolekust midagi. No mida juttu. Isegi kui pole konkreetselt mesilat ligidal, siis normaalne mõistus ehk ikka peaks võtma, et väikesed tolmeldajad ei pea tingimata mesilast pärinema jne. Arvan, et mürgitamise aeg tuleks seadusega paika panna, sest see teatamise/mitteteatamise variant ei jõua iialgi kusagile....ja alati jääb võimalus lauseks "ma ei teadnud".
Mürgitamise tagajärg mul nii kole ei olnud, kuna olin just teinud uued pered ja lennumesilasi seal eriti veel ei olnud.
Kuidas seda seadust teha,
Kuidas seda seadust teha, kui mesinike eestkõnelejat lihtsalt pole? Või ehk kui ongi, siis on tegemist tummaga.
Kui teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - teile paistab.
nojah
Võibolla suures vihahoos painutasin üle. Tegelikult aitab vist ka mingist ministri määrusest. Räägin siin ja seal natuke. Eks annan teada, kuidas asjad on ja millised võimalused.
Teatamise nõudega JOKK
Teatamise nõudega JOKK mürgitamine on üldse minuarust täiesti jabur, selline kolhoosniku loogikaga asi. Kõik teavad suurepäraselt, et selline formaalne asi ei toimi ega ka hakka Eestis sisuliselt toimima. Selle eelduseks oleks korralikult toimiv kommunikatsioon mesinike ja põllumeeste vahel ning eelkõige vastastikune respekt ning terve mõistus koos tahtega asju vastastikku kasulikult lahendada. Palju me teame selliseid juhtumeid, kus kõik need tegurid kokku saavad? Isegi hea tahte korral on see ainuüksi ajaliselt üsna raskelt saavutatav. Ning kes teavitab metsmesilasi, muid kasulikke putukaid, linde, loomi mürgipütiga põllule lendavast talunikust? Inimene võtab mürgipütiga endale oma jumala rolli ja eks mingil hetkel maksab see lühinägelik majandamine talle endale karmilt kätte.
Viimased uudised USA-st
http://www.chbc.com/news/video/beehivecrash.wmv
justkui kõik hästi
Otsisin, kas ei ole juba olemas mingit head seadust, mis mürgitajatele korralikud nõuded esitaks. Leidsin artikli http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesilased/rapsikasvatuse-moju-mesind... . Tsiteerin sealt lõiku :
" Eesti taimekaitseseaduse järgi (EV seadus nr 34, 5.10.2000) tohib taimekaitsevahenditega pritsida taimi, kui tuule kiirus on alla 4 m/sek. Mürgitada ei tohi põldu inimestele lähemal kui 50 m pealttuult ja 300 m allatuult (§ 21). Seda tööd tohib teha hommikul vara enne õite avanemist ning õhtul pärast õite sulgumist, kui õhuvoolud on kõige väiksemad ja päikesekiirgus nõrgem. Pritsimise ajal ei tohi õhutemperatuur olla üle 24 kraadi (§ 22).
Taimekaitsevahenditega pritsimisest tuleb teavitada mesinikke 2 km raadiuses, andes teada töö tegemise kuupäevast ja kasutatavast vahendist 2 päeva ette (§ 26). Preparaadi nimetuse teadmine annab mesinikule võimaluse otsustada mesilaste mürgistuse vältimiseks abinõude kasutuselevõtu.
Taimi ei tohi pritsida taimekaitsevahenditega nende õitsemise ajal, välja arvatud sel juhul, kui preparaadil on seda lubav märge (§ 27). "
Kõik oleks nagu hästi, kui jääda autoritädist emeriitprofessorit uskuma. Igaks juhuks kontrollisin, kas tõesti on taimekaitseseaduses nii. Vasteks eeltoodud paragrahvidele sain:
§21 Fütosanitaarsertifikaadi säilitamine § 22. Taimepass § 26. Taimepassi kasutamine § 27. Taimepassi väljastamise ja kasutamise keeld
Ilmselt ei oska ma kas õigest kohast lugeda (riigi teataja) või nägi autor artikli kirjutamise eel mõnd tõetruud unenägu.
§5
Jutt pikk, aga §5 päris asjalik
Väljaandja : Põllumajandusminister
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 13.07.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv
Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisele1
Vastu võetud põllumajandusministri 20. aprilli 2006. a määrusega nr 50 (RTL 2006, 36, 627), jõustunud 15.05.2006
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine):
8.09.2006 nr 93 (RTL 2006, 69, 1278) 1.10.2006
1.07.2008 nr 67 (RTL 2008, 57, 791) 13.07.2008 (rakendatakse alates 1.07.2008)
Määrus kehtestatakse «Taimekaitseseaduse» § 78 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse nõuded taimekaitsevahendi kasutamisele.
(2) Metüülbromiidi kasutamise korral kohaldatakse «Taimekaitseseaduse» §-de 791 ja § 792 alusel kehtestatud nõudeid.
[RTL 2008, 57, 791 – jõust. 13.07.2008] – rakendatakse alates 1.07.2008
§ 2. Taimekaitsevahendi ohutu kasutamise nõuded
(1) Taimekaitsevahendi kasutaja peab taimekaitsevahendit säilitama loetava märgistusega originaalpakendis hoiutingimustes, mis tagavad taimekaitsevahendi säilimise kasutuskõlblikuna.
(2) Taimekaitsevahendit võib säilitada selleks sobivas ruumis, taimekaitsevahendi väikese koguse puhul ka selleks ettenähtud konteineris või kapis, mis on lukustatud ja millel on mürgise aine puhul kasutatav hoiatusmärk.
(3) Taimekaitsevahendi hoiuruum peab vastama järgmistele nõuetele:
1) olema vajaliku suurusega;
2) olema hästi ventileeritav ja valgustatav;
3) põrand peab olema vedelikku mitteläbilaskvast, keemilise aine toimele vastupidavast ja libisemiskindlast materjalist ning kõrge künnisega;
4) siseseinad peavad olema siledad ja kergesti puhastatavad.
(4) Taimekaitsevahendi hoidmiseks ettenähtud kapp peab asuma hoones, mis ei ole elamu ega loomakasvatushoone.
(5) Taimekaitsevahendi suur pakend asetatakse põrandal hoidmise korral puitalusele.
(6) Taimekaitsevahendi hoiuruumis peab olema vedelikku imavat materjali nagu liiva, saepuru või turvast ning hari, kühvel ja veekindel anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Hoiuruumis peavad olema nähtaval kohal esmaabi- ja tulekustutusvahendid ning häirekeskuse hädaabinumber 112.
(7) Taimekaitsevahendi tühja pakendit hoitakse taimekaitsevahendite hoiuruumis või selleks ettenähtud konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.
§ 3. Isikukaitsevahendite kasutamine taimekaitsetöö tegemisel
(1) Taimekaitsevahendi kasutamise ajal (edaspidi taimekaitsetöö) peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi sissehingamise vältimiseks kasutama hingamisteede kaitsevahendit, nahakaudse mürgistuse vältimiseks peavad kõik kehaosad olema kaetud.
(2) Lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks kasutatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» kohaselt sobivaid isikukaitsevahendeid nagu kaitseriietust, kemikaalikindlaid kindaid, kaitsesaapaid, peakatet, tihedalt liibuvaid kaitseprille või -sirmi, mida saab vajaduse korral kasutada tavaliste prillide peal, ja hingamisteede kaitsevahendit lähtuvalt taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud ohutus- ja riskilausetest, taimekaitsevahendi kasutusjuhendist või ohutuskaardist.
(3) Kasutatavad isikukaitsevahendid peavad olema puhtad. Isikukaitsevahend puhastatakse pärast taimekaitsetöö lõpetamist.
§ 4. Taimekaitsetöö tegemise hügieeninõuded
(1) Taimekaitsevahendi organismi sattumise vältimiseks ei tohi taimekaitsetöö tegemise ajal süüa, juua ega suitsetada.
(2) Taimekaitsetöö vaheajal pestakse nägu ja käsi. Pärast taimekaitsetöö lõpetamist pestakse end üleni ja vahetatakse riided. Taimekaitsevahendiga saastunud riided pestakse pärast kasutamist.
§ 5. Taimekaitsevahendiga pritsimise ohutusnõuded
(1) Taimekaitsevahendit tuleb kasutada taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud kasutusjuhendi kohaselt, järgides seal toodud kasutuspiiranguid, sealhulgas kehtestatud puhvertsooni (vahemaa meetrites pritsitava ala ja veepiiri vahel) ja keeldu kasutada taimekaitsevahendit samal põllul järjestikustel aastatel.
(2) Taimekaitsevahendit tohib pritsida üksnes töökorras taimekaitseseadmega. Töölahuse valmistamiseks võib kasutada üksnes selleks otstarbeks ettenähtud ning märgistatud mõõteanumat ja seadet.
(3) Tühjaks saanud taimekaitsevahendi pakendit loputatakse töölahuse valmistamise ajal puhta veega vähemalt kolm korda, valades loputusvee taimekaitseseadme paaki. Juhul kui taimekaitseseadmel on taimekaitsevahendi tankimisseade koos tühja pakendi loputusmehhanismiga, kasutatakse seda.
(4) Töölahuse valmistamisel arvestatakse välja vajaminev töölahuse kogus, et vältida ülejääke. Pritsimisest ülejäänud töölahust ei tohi jätta taimekaitseseadme paaki, vaid see tuleb mitmekordselt veega lahjendada ja pritsida hajutatult põllule.
(5) Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida, kui tuule kiirus on üle 4 m/s, v.a juhul, kui taimekaitseseadme kasutusjuhendis toodud tehnilistes andmetes on lubatud taimekaitsevahendit kasutada suurema tuule kiiruse puhul. Pritsimisel peab arvestama tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ja aia-, põllu- või metsakultuuride suhtes, et hoida ära võimalik mittetöödeldava ala saastamine taimekaitsevahendiga.
(6) Töölahuse tugeva õhku hajumise vältimiseks on keelatud pritsida, kui õhutemperatuur on üle 25 ºC. Samuti on keelatud pritsida kasteniiskeid taimi, vahetult enne vihma, vihma ajal ja vahetult pärast vihma.
(7) Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.
(
Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida ala, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et taimekaitsevahendit võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.
§ 6. Taimekaitsevahendiga pritsimise veekaitsenõuded
vaja muutusi
Seltsi juhtkonnas vaja pisut muutusi. See on koht sirge seljaga meestele. Tõesi viimases mesinikus ja meedias ei piuksugi- kuigi selleks aeg.
midagi aitab
Kahjuks jätab see niiiii palju otsi lahti.
1. Võimaluse öelda, et ma ei teadnud
2. Päevasel ajal pritsi niipalju, kui torust tuleb
3. Aga mul oli ju märge pakendil. Ausõna! (kes krt seda kohapeal kontrollida saab)
4. Kuidas see vaene mesinik teada saab, kelle põld see on...(igaks juhuks lisan, et tekiks mingeid tatipritsimisi igasuguste baaside kasutamise oskuse üle- paljud maad on antud rendile. Maa tegelik omanik on enamasti täiesti kartulivõõras linlane jne).
5. Kuidas näeb välja teavitamine. Põldnik/mürgitaja ütleb, et teatas suuliselt. Ausõna - külapoe juures trehvasime 48, 16 tundi tagasi. Mesinik ütleb, et ei teavitanud. Ühesõnaga - kohtus raudselt sureb kogu asi tõendamatusega maha.
Ja lõppude-lõpuks - misjaoks on vaja pidevalt nendel jahuda, kes üritavad natukenegi loodust hoida. Üks pisike rida seadusesse/määrusesse, et päeval ei tohi pritsida (kellaaegadega) ja ongi kogu jama läbi. Ja kõigil on kergem - ei pea inspetor tõestma, et kraadi oli 26,2 ja et kraad oli taadeldud euroopa kõige sõltumatumas laboris vms. Või et erilise loodussõbra märk on mürgikotilt ära tulnud - enne oli...AUSÕNA! jnejnejne. Ja nagu põllumees ei tahaks korralikku saaki saada. Ma ei saa siis lihtsalt aru, miks neil teataval maal mõistus töötamast lakkab ja mürgiga keset kõige ilusamat ilma põldu ründavad. Sügisel....siis tuleb mett tahtma, et oleks mõnus peale ränkraskeid suviseid põllutöid talvel teleka ees vedeleda ja mett näost sisse ajada...et jõuaks järgmisel aastal jälle....põldu pidada.
EML või asi
Ikka ja jälle on räägitud kellegi tegemata tööst. Milleks on meil Mesinike Liit, kui nad midagi ette ei võta vaid nämmutavad Euro totrusi. Kui keegi on mesinikuks otsustanud hakata ja juba elatubki sellest, siis on M.liit probleemide tekkides põõsas. Kas taimekaitse reguleerimisel ei saa tõesti M.liit käsi taskust välja ja oma nõudmisi esitada konkreetsemalt ja pealesurudes.
Viimane aeg oleks M.liidu tegelastel välja astuda mesinike õiguste eest, sest neid on niigi väheks jäänud ja valige sinna ikka vahest mõned tegelased, kes ei poe nö. riigiisadele persse nagu see siiani on tehtud.
Eestis on hukkunud eelmisel ja nüüd tänavusel hilissügisel hulganisti mesilasperesid, mille põhjusteks arvatakse olevat glüfosaadi toime põllu umbrohtude hävitamisel pritsimise teel. Paljud ei teatagi sellest laiemas ulatuses vaid arvavad, et tegemist on enda oskamatusega või tehtud vigadega. Asja täpsemaks väljaselgitamiseks nõutakse suuremajärgulisi summasid ja nii see üritus lõpebki. Nüüd, kui on toimunud suurem perede hukkumine Järvamaal, on nii mõnigi hakanud mõtlema asja tõsiduse üle ja teatanud mitmel pool kommetarides erinevatest juhtumitest, mis omavahel küllaltki sarnased.
mis asja te vingute siin
koguneme 28-29 Jänedale ja räägime siis selle taimekaitse teema lahti ja teises teemas siin lehel on ka teave Keskonnateenistusest koos numbrite ja õpetusega, kuidas on õige toimida ...
http://mesindus.ee/node/1239
jätkuvat mõistmist
Täiesti norm
Täiesti normaalne arutelu ju, aga eks ta ole-nii nagu loed ja ette kujutad võid ka lisada oma vaimusilmas vinguva hääle ja siis tundubki, et näe jälle vinguvad. Tegelikult käivad siin toredad inimesed koos, kellega on kokkusaades vägagi meeldiv rääkida. See ,et aeg ajalt üle piiri minnakse ja kedagi sarjama kiputakse on täiesti tavaline.
See aga et mõni siin nimetuna näppu käib viibutamas ajab kõik vihaseks. Arvan, et ka sina mesilastega tegeleja, aeg ajalt teed samuti ja nead mõne maapõhja, kui sul kehv tuju juhtub olema.Ega selle pärast sa veel vinguja pole.
Minu soovitus oleks, saage omavahel tuttavaks, käige koos saunas võtke üks õlu-otse suhtlemine omavahel on sama hea, kui loeng Jänedal või või Tarus-võimalik, et veel parem.
Kui teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - teile paistab.
to:EML või asi? Nimetule külalisvingujale
Minu meelest pole nende tegemistele liiga kriitilist hinnangut tarvis anda. Kõik on oma ala tundvad spetsialistid ja teevad seda tööd parimal võimalikul viisil. See, et iga ühe töö ei paista kohe välja ja tundub tegemata jätmisena, ei anna alust sõimamiseks. Iga mesinik peaks kõigepealt vaatama peeglisse ja alles siis teisi kritiseerima.
Kui kriitika on tabav ja juhib probleemile tähelepanu , siis selle peale ei maksaks küll solvuda vaid teha õiged järeldused.Kõik me teeme vahel vigu.
Sellel lehel käivad ka paljud EML juhtkonnast lugemas ja küllap annavad mõned siin võetud seisukohad neile mõtteainet, mida paremini saaks teha ja mis võib olla vajaks rohkem tähelepanu. Foorumis käsitletud teemadest on üsna sageli juttu ka koolitustel, mis näitab, et päris hane selga siinne jutt pole läinud. Nii, et arutlege aga julgelt ja ärge häbenege end väljendada nii nagu te parajasti tunnete.
Siin saate anda oma panuse mesinduse arengusse ilma , et kusagile sõidaksite.
Kui teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - teile paistab.
vingumisest
Millestki oled sa "nimetu" nüüd jämevalesti aru saanud. Õpetus, kuidas pädevad ametnikud välja kutsuda on igati tore, kuid mille peale sa nad välja kutsud? Mille raames nad tegutseda saavad? Selles ongi kogu küsimus, et seadus ja määrus on lahjad ja jätavad meeletult auke äravingeramiseks. Mul ei ole mingisugust soovi, et saaks põldureid vingelt trahvida, vaid oleks kristallselge kõigile osapooltele, milline tegevus on üheselt mõistevalt väär ja milline mitte.
Puhtast loodusest
Mina ei ole ka selle poolt, et põllumehi trahvida, kellel on raha küllalt, maksab trahvid ära ja mürgitab edasi. Tänapäeva mürgid on pika toimeajaga, nagu Eestis toimub, et mesilased surevad mitu kuud hiljem. Mürgitamise kellaajad ka ei aita, kuna suvel on mesilased korjel varavalgest hilisõhtuni. Mürgitamisest saab kogu elusloodus rikutud, samuti ka pinnas ja pinnavesi. Eestis mürgitatakse kõiki, nägime kuidas mürgitati valminud nisupeadega nisupõldu, kus olid õitsvad lillekesed sees. Peale igakordset mürgitamist on mitu päeva õhus tunda kemikaalide tugevat lõhna. Kuidas terve Eesti mürgitamisele ei saa piiri panna, samas kui üks mesilane Viljandis naabrit nõelas, tuli naabri kaebekirja peale vanahärral kiiresti enda mesila likvideerida, ilma et keegi oleks kohapeal käinud vaatamas. Ongi küsimus, et kuidas üks asi, mis puudutab ühte inimest toimib nagu välk, aga mürgitamine, mis puudutab tervet Eestit ei toimi kuidagi ja sellest arutatakse nii vähe.
Seadused annavad tõesti vingerdamise võimalusi ja üldse ei tea mis mürgiga tegelikult on tegemist, mida kasutatakse, sildid mürgikottidel juhuslikult kaovad ära.
Selle jamaga võitlemine on nagu vastu tuult kusemine!!!
Aga kui põies pitsitab siis peab. Mulle tundub , et seltsi juhtkonnas pole inimesi kes seadusandlusega tegeleks, näiteks uuriks õigeaegselt eelnõusuid mis meid puudutaks ja kutsuks meid üles võimaliku jama vastu sõna võtma, avaliku arvamust kallutama jne. Seletama võimaliku totruse tagamaid uudistesaadetes jne. Pole ka pädevat meid puudutava seadusandluse analüüsi mesiduslehes. Ma ei halvusta seltsi juhtkonda aga see on tõsine kitsaskoht.
seadustest ja sellest, mis kunagi ei haise
seadused on kirjutatud teadupärast neile, kes nendest kinni on sunnitud pidama, kui on rahahunniku suurus mõõtmatu - mis seadustest siis lugu on ...
see on nüüd üks eluline tähelepanek
teine tähelepanek on see, et seadused on lihtsatele inimestele täitmiseks - mitte raha omavale võimule ...
Kolmas tähelepanek on see, et sõna võtavad need
1. kellel enam midagi kaotada pole ...
2. kes teevad seda eriti kõvahäälselt oma tegude õigustamiseks
3. kes omades raha tekitavad probleeme inimestele ja lahendavad neid nendesamuste inimeste kätega, ikka oma tegude õigustamiseks ja seaduste vastuvõtmiseks, nagu see oleks rahva tahe ...
Näiteid on kuhjaga siit meie enda riigi lähiajaloost kuhjaga võtta, eriti kolmanda punkti valguses ...
4. need, kes annavad ilusaid lubadusi piruka juures püsimiseks, ehk mullipuhujad, keda me kõik väidetavalt valime nendele ametpostidele (peale piruka juurde saamist/jäämist unustatakse kõik, mis lubatud elik siis valetatud sai)
Pole midagi uut siin ilmas, ka mesinduses - ikka valitsevad needsamused säätud seadused, mis on täitmiseks neile, kes pole julmalt ülbed neist mitte kinni pidamiseks, ülbikuid seadused ei huvita - nad lihtsalt vilistavad sellele ja sõidavad julmalt üle nendest seadustest ja ka inimestest - ju on ka julmalt pappi, et seda teha ...
5. avalikku arvamust kallutavad meil kes ......... 150 arvamusliidrit koos hästi tasustatud käsilastega (loe hästi kinni makstud käepikendustega)
6. uudiseid seletavad meil kes ja kelle käsulaudu mööda - on vist raske arvata ....
seadused
Seadus on nagu post, üle ronida ei ole mõtet, aga selleks , et ringi minna tuleb teda tunda
Mürgitamise kohta saab
Mürgitamise kohta saab lugeda ka
http://www.arileht.ee/artikkel/479714
Kas on
ka mingeid muutusi toimunud mürgitamiste suhtes? Mulle öeldi eile,et kui mürgitama hakatakse annavad teada,et saaksin tarud kinni panna. Kas seadus mitte ei ütle,et päeaval EI TOHI mürgitada,krt siis ju oht et pere ülekuumeneb ja hävib? Krdi mürgid.
Seadus seaduseks
aga lisaks oleks kindlasti kasulik ümbruskonnas majandava(te) põlduritega teema üle rääkida