Taru ehitus

Tere mesinikud.
Tahan hakata talvekuudel puutööga tegelema ja mõtlesin, et prooviks kätte mõne lamavtaruga, olen pidanud nõu juba mõne mesinikuga ja küsinud kust nad sobivat materjali saavad, siis neil kõigil olnud vanast ajas laua varud olemas. Käinud läbi palju ehitus poode oma murega ja nemad ainult kehitavad õlgu.
Probleemi näen just pesaruumi ehitamises, sest sellist matejali nagu mina tahaksin lihtsalt pole suutnud kusagilt leida, äkki teie kallid mesinikud oskate mind aitata, kühu ma peaksin pöörduma, või kes lõikas mulle selliseid laudu.
Panen siia ka laua profiili näidise mida vaja läheks

LisaSuurus
naidis.JPG3.59 KB
 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

tuttav mure

Küsi poodidest saeveskitest 1,8cm või 2cm täispunn põrndalauda , olen seda kasutanud pesakasti ja põrandate tegemisel. Seda küsides ei jookse müügimehel "kuulid" kokku.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

punn laud

Selle laua tüüp (ehk Prohfiili) on pool punnlaud. Seda tehakse tavaliselt siis kui ei ole freesi vöi 4 kant höövlit.Seda saab teha ka siis kui sull on ainult seimer saag olemas. Mull on küsimus, miks peab se just olema pooolpun laud. mina arvan et vöid ka kasutada täis punn lauda (paneel laud, voodri laud öhem pöranda laud) .tavaline pöranda laud ei sobi. 1 ta on liiba paks (32mm) 2 taru läheb kalliks ja raskeks. kui ehitad täis punn lauast , taru välis seinale pane tegemise ajaks nael punni ja soone vahele. kui lauad on kinni vötta naelad ära. need annavad laua mängimis maa ja lauad ei hakka lokkima niiskuse töttu. (laual on paisudes ja kuivades mängu maa. Olen puidu tööstuses 11a töötanud ja tean mis räägin. Pool punn lauda saad enamasti ainult siis kui puidu tsehis lased teha. kuid 18mm voodri lauda saad peaaegu igast puidu tsehist vöi ehitus poest. Puidu tsehist vöid sa aga saada praak laua hinnaga peaaegu öiges pikkuses juppid, mis muidu ära köetakse. edu sulle.

põranda laud on liiga kallis,

põranda laud on liiga kallis, meil Rakveres põrandalauad kõik 28mm, eks see ole kõige viimane variant

voodrilaud

teemas kirjutas:
Selle laua tüüp (ehk Prohfiili) on pool punnlaud. Seda tehakse tavaliselt siis kui ei ole freesi vöi 4 kant höövlit.Seda saab teha ka siis kui sull on ainult seimer saag olemas. Mull on küsimus, miks peab se just olema pooolpun laud. mina arvan et vöid ka kasutada täis punn lauda (paneel laud, voodri laud öhem pöranda laud) .tavaline pöranda laud ei sobi. 1 ta on liiba paks (32mm) 2 taru läheb kalliks ja raskeks. kui ehitad täis punn lauast , taru välis seinale pane tegemise ajaks nael punni ja soone vahele. kui lauad on kinni vötta naelad ära. need annavad laua mängimis maa ja lauad ei hakka lokkima niiskuse töttu. (laual on paisudes ja kuivades mängu maa. Olen puidu tööstuses 11a töötanud ja tean mis räägin. Pool punn lauda saad enamasti ainult siis kui puidu tsehis lased teha. kuid 18mm voodri lauda saad peaaegu igast puidu tsehist vöi ehitus poest. Puidu tsehist vöid sa aga saada praak laua hinnaga peaaegu öiges pikkuses juppid, mis muidu ära köetakse. edu sulle.

Välisküled teen muidugi voordilauast, aga taru sisemus peab jääma ju sile, pole ju sellit voodrilauda mis ühtse tasapinna jätaks

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

tarumaterjal

Materjali hankimisega pole vähimatki probleemi, meil kohalikus saekaatris alla 18mm paksusi teha ei taheta, sest kadu suht suur ja tihu tuleb vähe. Samas kui see höövli alt läbi lasta, saabki nii 15mm kätte. Ja veel, küsida tasub pigem väiksematest saekaatritest, suured tegijad ei viitsi selle mõne jupi pärast masinat käimagi panna.
Soovitan poolpunni asemel kasutada täispunni, kõmmeldumise tõttu tekkivate kõveruste oht on olematu. Mul on võimalus kasutada kõiki puutöömasinaid, seega olen lauale ise täispunni sisse ajanud, seega kui väga hätta jääd, võta ühendust.

On ikka korralikku täispunni

On ikka korralikku täispunni ka, mis ühtse tasapinna jätab. Raskem muidugi leida, aga on. Lisaks soovitan järgida aastasada kehtinud vana tarkust, et taru tuleb ehitada metsakuivast. Puidu struktuur on hõredam, soojapidavus parem ning taru jääb tublisti kergem. Samuti "mängib" selline laud niiskusega vähem kui tavaline vaikutäis plönn. Proovitud endal ja võin öelda: kehtib siiani see tõde!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Taru ehitus

Mesinikul üks normaalne ketassaag peab olema,et lõigata 15mmm lauda soome papist korpustatu karkassi
tegemiseks.Maailmas minu arvates mujal puuduvad
lamavtarud tänapäeval.Ehita igaks juhuks ka paar
korpustaru.
Mikroe... Mart

Ega see lamavtarugi muud pole

Ega see lamavtarugi muud pole kui suure alumise korpusega korpustaru. Magasinid laod ikkagi peale, ainult tülikam toimetada.

kopus vs. lamav

Ei midagi isiklikku, aga.. Soovitada on hea ja pea alati tuleb see papist korpustaru jutt. Igipõlisena näiv dilemma kopus vs. lamav ei tule ju alati ja igas olukorras arvesse. Sõltub paljudest asjaoludest ja seejuures mingi argument "tänapäeval mujal maailmas nii ja naa" kõikse väiksem tegur. Kui mesinik ikka korpuste punnitamisega toime ei tule või lihtsalt ei viitsi tõstesportlaseks hakata, siis on lamavtaru igati heaks variandiks. Üleminek eesti raamilt teise, väiksemamõõdulise raamisüsteemi peale pole ka alati majanduslikult otstarbekas. Lisaks kõigele on lamavtaru mesindamisvõtete ja õige ajastatuse suhtes tunduvalt vähemnõudlikum IMHO. Kohtpaikses ja pühapäevamesiniku mesilas igal juhul endiselt täiesti jätkusuutlik variant.

Kasutaja erko pilt

Vaata.

Sirvi lehte www.puidukoda.eu sealt leiad põrandaprofiiliga punnlauda (vist oli 14mm paks) -- alati olemas ka c-kvaliteeti mis käib tarudele küll ja kvaliteet täitsa 5 . Asub Karksi-Nuias viljandimaal
Jaksu meisterdamisel.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

voodri laud

Kui sa voodri lauda küsid siis küll. Voodri laud on prohfiiliga aga kuiküsid tavalist punn lauda, pole seal rohkem kui punn ja soon. Kui sa punn lauda ei saa kuskilt, ning seimer saag on olemas vöid kaa nii teha saed 4 kandist hööveltatud lauale serva sooned saaega, mölemasse serva ja teistele laudadele kaa. Pärast paned servad kokku ja vahele paned vineer ribad. Lööd kokku nagu punn laua. Vineer oiab kömmeldust (lokkimist) ära ja ,etlase tuult ka kahe laua vahelt läbi . Vineer sae ikka nii , et 2 kihti jääks oidma. Jutt käib 3 kihilisest vineerist (4mm). muidu vineer paindub lialt läbi. Teine asi veel voodri laud on ühelt poolt profiiliga kuid teine pool peaks sile jääma. keera laud teist pidi. Kui ka voodri laual on kömmeldus sooned lastud pikki lauda ei juhtu midagi. Mesilased kittivad taruvaiku täis ja köik. Sinul on ainult ülearune pealt ära kraapida. pahtel missugune. edu

laud ja selle punn

küll mina püüdsin kah lauda kasutada taru ehitamisel küll nii ja naa. aga kui taru valmis oli , siis oli ta ikka otsast otsani vineerist. pesaruum15mm( hea õlavaltsi teha ja kandev), põhi 10mm ja välisseinad 4mm. õhutus peab korralik olema, selleks katuse serva all suured terasvõrguga kaetud avad. lihtne teha ja lamavtaru kohta päris kerge. ei viitsinud mitte laudu otsida ja nendega mässata. ja mesilased ka täitsa rahul.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

vineertaru

Kas nii paksude materjalide kasutamise juures ei hakka ehitus liigselt mõjuma rahakoti peale. Vaevalt Sinugi mesilased nii raskete meekoormatega tulevad Wink, et põhja 10mm vineeri peaks panema. Ise kasutasin 4mm paksust ning hoolimata lisaliistude puudumisest ei vaju see läbi ega pole ka kummi pundunud. Usutavasti pole ka pesaruumi seina jaoks 15mm parim lahendus, sobiva valtsi raamiõla jaoks saab ju ka siis, kui 4mm vineeri serva sobilik liist kinnitada.

vineer

Kas väljast ka taru vineerist või voodrilauaga üle löödud?
Vineer on päris hea mõte. Ainult kust seda odavalt saaks?

Sorry , mõtlesingi täispunni. Lihtsalt näpukas.

Vineer ei kõlba eriti, eluiga lühem kui puidul. Ühel aastal tellisin Võru meestelt ka spets lauda aga siis tuli ehitusbuum peale ja nad ei viitsinud sellega tegeleda. Soomepappi kasutan korpuste tegemiseks, immutan sooja tõrvaõliga seest ja väljastsooja oksooliga. Odav värk aga eluiga nagu vineeril.

Soov omale eesti raamile

Soov omale eesti raamile korpustarud teha. Selle vineeri kasutamise juurde tuli kohe üks küsimus, ehk seletate algajale. Kui teha raamivalts liistust ja pesa sein 4mm vineerist, siis tekib selline olukord kus raami (eesti) ja seina vahele jääb minimaalselt 13mm aga 13mm pilu pidid mesilased ju kärge täis ehitama või on asi teistmoodi ja ma saan millestki valesti aru?

Tegin ka ühe pildi mis ehk aitab mu mõistmatust mõista. http://mesindus.ee/files/tarustuff.JPG

vaidluses selguvat tõde

põhja jaoks on 10mm ehk tõesti arutult palju. panin selle pigem külmakartuses. aga mõlemad, põhi ja pesa sein neljasest tundub jälle pisut nadi. pealegi neljane pesa sein võib väga kõveraks kiskuda. näiteks 6,5mm vineerist otsalaud läheb lootusetult propellerisse. samas võib muidugi seina teha 6,5+4mm. mõne taru puhul on see hinnavõit ilmselt üsna marginaalne. välisseina vineeri valikul oli selline märkamine ,et odava korral tuleb nurgad puitliistuga üle lüüa. muidu lööb kihid niiskusega lahti. kvaliteetsema korral piisab värvimisest. ja sellise taru eluiga pole laudadest taru elueast päris kindlasti lühem.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

korpuse liist

kui sinu joonist kasutada jutuks siis minul on see lisa liist kinnitatud seina ülemisse otsa. Valmistan nüüd kõik uued eesti raamid nn. "hoffmani" õlaga - jääb see vaheliistudega jama ära.

matule

See pruun liist pane kollase seina ja pruuni vineeri vahele.

Hoffmani õlaga raamid on

Hoffmani õlaga raamid on korpustes mõistlikud. Kuid tahaks just selliseid teha nagu on tehtud Pokumehel http://picasaweb.google.com/Pokumees/Taru#. Tal on just sedasi tehtud nagu mu kiirelt konstrueeritud pildil. Tal võib vineer ehk paksem olla? Aga kas äkki see mõõt ei olegi siis nii tähtis, et kas on 7mm või on 10mm.. Mul nagu seda kogemust eriti ei ole ja tuginen ainult raamatus kirjutatule. Ehk keegi viitsib veel asja üle vaielda ja mind vähe harida Smile

vineer peab välisoludes vastu poole vähem kui puu

See asi ammu omal käel läbi proovitud. Klassika töötab laitmatult- uuendustel alati nii häid omadusi, kui ebameeldivaid üllatusi.
Vineer läheb suht kergelt hallitama. Eriti kui õues öösel külm (kõva pakane) päeval päike ja tekib kondens vesi. Vineeri liimid ei pea temperatuuri kõikumistele vastu ja väsivad umbes kümne aastaga päris korralikult ära. Korralikult immutatud ja värvitud soome papp on isegi tugevam. Põhiline, vineer on kallis.
PS. soomepapp tuleb välisseina asetada kare külg väljaspoole.

korpustel võib suvel edukalt kilet raamiliistude asemel kasutada

Talvel ka aga siis peab all võrkpõhi olema. Ja üks raam tuleb korpusest välja visata , et äärtesse pisut suuremad vahed jääks õhu liikumise jaoks.

...või kolm korda kauem...

ehk ongi asi selles , et asi läbi proovitud ammu. kus seda varem nähti, et vee baasil e. vesivärviga planku värviti. nüüd ei või isegi autot värvida muuga kui vesivärviga. arvan oma ameti tõttu vineerist üht koma teist teadvat. praegu kasutarav liim jääb lehtedena maha kui puit vahelt ammu ära mädanenud. mul tahvel vedeleb taru ees maas kolmandat aastat ja selle võiks seina lüüa. tõsi , laki alla enam ei sobi hästi , peaks värvima. lauajupist ei saaks aga selle aja peale enam pliiditalagi. hallituse vastu on linaseemneõli ja tuulutus. ilma tuulutuseta läheb ka laudadest taru hallitama.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

7mm

mul on oma joonise peal raami ja seina vahe 7mm praktikas + - paar mmm. Vineeri paksus 3 või 4mm, seina vahel 25-ne peno, raam nii nagu Poku pildil ainult liistu mõõt 25X40mm, montaaz: liim ja klamber, krunditud baseikuga (imendub hästi sügavale ja on ühtlasi puidukaitse + 2 X värv. Ühe taru komplektis võiks olla 2-3 pesakasti (saad vähemalt pere poolitada), 1/2 magasiine maitse järgi 3-4 tk. Põhi ja katus langstr. mõõtu. Kindlasti võiks olla ütleme 10-ne pere kohta kõiki osasid 3-4 tk. rohkem. Vastupidavus hetkel 5 aastat - võibolla peaks järgmine talv üle värvima. Toonitan kruntimise tähtsust.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

kilet

saab edukalt kasutada aga kuna rändan erinevate gruppide vahel leidsin, et mulle sobib nii paremini. Kasutan veel katuse all lage (vineer või papp kummalgil poolel c'a 10mm liist) siis saavad mesilased ka üleval ringi kooserdada.

Tänud.

Eks ma mõtlen selle vastavalt võimalustele siis välja ja üritan seda vahet hoida 7mm lähedal Smile Soojustuseks kasutad 25 mm peno, kas sellisega talvel mummidel külm ei hakka, ise mõtlesin 50mm

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

siiani on ellu

jäänud, eks kogu see ettevõtmine on valikute küsimus.
Lamavad on ka 25-se penoga need küll lauast tehtud, lamavas puurisin tagumised põhjanurgad ja tsentri el. toosi puuriga läbi + võrk kahelepoole (alati olid nurgad vähe hallitanud) Tsentrisse selle mõttega kui tarus talvituvad 2 peret. Kevadel (vajadusel) laiendan korpuseid soojustatud 1/2 magasiiniga, suvel kasutan nii lamavas kui korpuses 10 mm vineerist täismagasiine ja 1/2 mag. Kile kohta veel niipalju, et mina kilega hakkama ei saanud küll lendas tuulega minema küll jäi osa kilest kahekorra ja väga palju mesilasi jäi vahele - võib olla siis kui kahekesi tööd teha.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

taruehitus

Ehitusmehed väidavad: 25mm peno=25cm puidu soojapidavusega, seega peaks nagu piisama.
Vanemad mesinikud väidavad: mitte mesilased ei karda külma vaid ikka mesinikud.
7mm laiune vahe horisontaalsuunas on just see mõõt, mida mesilased täis ei kiti ega ehita, sellega möödapanek maksab hiljem kurjalt kätte.
Vineer taru sees kipub kummalist karva minema küll, võib-olla on soome papp tõesti parem.
Mõned mõtted taruehitusest leiad äkki ka metsamesi-lehelt teema "Inventar" alt.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

väike segadus

Olen vahepeal oma albumitega veidi toimetanud, nüüd on tarudesse puutuv kõik ühes kohas - albumi nimi on tarude ehitamine.
Kõige viimased pildid tegin just uuest prototüübist. Sellel pole enam neid õlaliiste eraldi vaid need on otsaprussile sisse lõigatud .
Vähendas sedasi taru välist mõõtu ja valmistada ka mugavam.
Kel rohkem huvi siis vaadaku hoolikamalt, kuidas ma neid raame ühendanud olen. Üsna lihtne meetod-teen kaks küljeraami valmis ja liidan kruvidega vahele pandud prussidega kokku.Väga tugev, ei mingit liimi ja päevaga jõuab selliseid 10 tk teha. Seest on nad kaetud 4 mm vineeriga-väljast kavatsen katta 5 mm PVC ga aga võib olla ka vineeriga.
Muide keegi tundis vineeri vastu huvi-mina kauplesin ehituspoest purgi mee vastu kena hunniku kattevineeri. See jääb tavaliselt kauba pakenditest üle ja kaupmeestel pole sellega mitte midagi teha. Tõsi, tal on puuduseks, et kasutada saab enamasti vaid ühte külge, teine on transportimisel tavaliselt määrdunud või muid kahjustusi saanud. Lasen lihvakaga üle ja ega ta ausalt öelda ei häiri seal voodri ja sisu vahel, näha ju pole.
http://picasaweb.google.com/Pokumees/TarudeEhitamine#

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

liimi

kasutan ja julgen soovitada - aja jooksul vahest juba üsna ruttu leiavad tee soojustuse sisse sipelgad jne. mesiniku jaoks muud pahalased, väiksem on ka väljas vihma ja sees taru niiskuse mõju seintele (lokib vähem). Tegin ka vist paar esimest kasti niimoodi nüüd teen neli siseseina valmis ja ühendan nad omavahel. Jääb ära lisaliistude (vist pildil heledad).
Aga noh nagu mu tuttav ütleb, et ta pole kohanud veel ühtegi nii rumalat inimest kes teisele nõu ei oskaks anda.
Ja mida olen veel tähelepannud - palju oleneb sellest millised on mehel ja kui palju erinevaid tööriistu. Vahel käin tuttaval abiks - tema kasutab M firma tööriistu mina F firma omi ja julgen väita, et isegi erinevate akudrellide kasutamisel on töö ajakulu erinev. Niipalju siis targutamisest.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

korpstaru ehitus

Sai ka nädalavahetusel alustatud korpustaru ehitusega.
Aluseks sai võetud langstroth raamil põhinev soome paradiisimesila koprus.
Välismõõtudelt ei tahtnud ma kuidagi suuremaks/kitsamaks minna, et hiljem saaks kasutada katuseid, põhjasid ikka penost.
Kuid probleemiks (suureks probleemiks on kaal ikkagi)
Enda isetehtud korpuse kaal on kohutav 5,334kg tuli vaid korpus värvimatult ja otsakruvideta - materjali enda kaal.

Võrreldes soome paradiisimesila korpust on vahe tuntav 1,584kg on penost kakskorda värvitud korpuse kaal. Ehk siis omatehtud tuli minul pea 4korda raskem.

Eks üheks suureks kaalu andjaks oli ka välispapp. Mis on mul küll tugev ja niiskuskindel 6,5mm paks roheline papp. Kuid juba väliskülgede 4 papi omakaal on 2,5kg. Samas papi heaks omaduseks on see, et sadagu või püssnuge on ta tugevam kui peno või soome papp. Talvel ka kindel linnukeste ja vähesel määral ka metsloomade eest.

Teine rumalus sai see, et sisse panin rumala peaga 7mm paksu lihvitud vineeri. Otstes saan veel hakkama, et seal vaja õlgadele pinda alla külgedele tuleb mulgi panna see 3-4mm kolmekihiline vineer arvastavasti.
Siis mida veel vaatasin, et puitkarkass.
Ülemise ringi tegin mina 30x25mm laudadest. Miks just 30mm - seetõttu et õlgade otsast on vaja, et vineer oleks 18mm ülemisest äärest allpool. Et saaks ka pisikeste naeltega vineeri kinni lüüa.
Püsttoed ülevalt alla sai pandud 45x25mm. Üheltpoolt, et saaks kandva konstruktsiooni tugevamaks. Teisalt, et vineeri saaks lüüa millegi külge kinni. Arvatavasti pean tulevikus Püsttala kitsamaks tegema nii 35-40mm peale.
Alla sai pandud 18x25mm ring lauajuppidest. Vaatasin, et kannataks isegi 18mm pealt kuni 10-15mm peale minek. Sest see osa ei pea olema eriti tugev.
Soojustuseks sai kasutatud 25mm penot EPS50.
Esimese korpuse juures leidsin, et korpuse materjalide kogus (peale peno) tuleb viia minimaalseks. Karkass teha nii õhukestest lippidest kui võimalik (ise nikerdades ei ole eri mõõdud probleemiks) ja samal ajal vahtpolüstorooli (penoplasti) kogus viia maksimaalse peale.
Soojuse kohapealt see 25mm peaks vabalt meie tingimustes piisavaks olema. Sest väliselt kaitseb teda tuule eest ikka papp ja seest vineer. Hinna kohapealt tuleb see eps50 ka odav. Hästi organiseerides tal hetkel soodushinnad ka 360eeki pakk vms, lehena ostsin teda 20eeki leht. 120x100cm
Peno eeliseks on siinjuures ka see, et seda saab liimida pva liimiga. (lühidalt tõmmata papp PVA'ga kokku ja suruda ta vastu puitu on igavene. Seestpoolt vineeri osaga sama. Selle töö mõtteks on see, et väljast ei hakkaks eales papp "lainetama" juhul kui ta niiskeks saab ja tahab kuju muuta, seest aga see 3mm vineer kindlasti tahab kuju muuta.
Selline oli siis minu esimene korpus ja sellest tehtud esmased järeldused.

Lisana vaatasin, et korpuse tegemine ei ole mingi kunst. Kuid probleeme tektab kindlasti see, et kõik lipid, vineerid, papid, penod, mis korpuse juures kasutatakse peavad olema väga hästi lõigatud täisnutkade all ja lisaks ka õige paksusega. Hiljem hakata neid millimeetreid taga ajama on juba jõhker ja vaeva nõudev töö.
Siin eelpool oli ka ära mainitud, et tasub panna liimiga kinni need välimised plaadid.(papp, vineer, või siis laud mis väljaspool korpust on). Liim kindlasti aitab mingil määral. Ise läheksin veel kaugemale kui omale ehitan. Autopahtel on suht hea otste jaoks. Sealt kus nurgad tavaliselt narmendava hakkavad (kahe papi vahelt) tõmbaks ise pahtliga lisaks üle enne värvimist.

Ehitamise juures märkasin ka ise vajadust, et tuleb otsakarkassi sisse, kuhu toetub raami õlg, väike lisa soon/sisselõige.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

taru kaalust

Kaalusin enda taru ära 3,6 kilo sain, ja see oli veel raske variant, kus vooderduseks kasutasin alul 1,8 cm lauda! Ma kardan, et kasutasid märga puud või ma ei tea mida!?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

taru

Märg puu on välistatud. 2 aastat kuivada saanud tislerpuit. Eelnevalt kuivatatud hööveldatud ja mõõtu lõigatud.
Samas ei välista, et ta mul kuivas ruumis ei ole õhust niiskust sisse tõmmanud. Sest tänapäeva kuivatused on väga nutused.
Ise arvan, et välismaterjali ma välja ei vaheta. Kuna paremat mul hetkel võtta pole. (vineeri ei taha kasutada ja soomepapp on vastukarva välimaterjalina)
Seest vahetan kindlasti ka selle 7mm paksu vineeri välja poole õhema vastu. Oletan et sealt saan ka korralikult kaalu kokku hoida.

Andsin just mõõdud + kaalud seetõttu. Et näidata, kuidas mõjub materjalide valik kogukaalule.
Samas ehitan ka veidi teistel põhimõtetel neid korpuseid. Nimelt tahan endale ikkagi talveks mingeid teisi korpuseid, mida saab vabalt jätta, ega pea traatvõrguga ümber mähkima metsloomade ja muude elukate eest.
Ühesõnaga veidi endale mõtteainet, kust saaks veel ehitust odavamaks ajada plus korpust ennast kergemaks.

pole paha

mõtlesin seda metsamesiniku juttu 4mm lamavtaru põhjast ja see hakkas päris meeldima, kuigi ta enda joonisel on 4mm vineer+täidis+veel mingi oluliselt paksem materjal, minul vaid 10mm vineer. aga kui teha põhi 4mm ja taru alune raam 25X25mm vinkelrauast mõõtudega 500X600mm nii, et sinna sisse saab lahtiselt asetada 25mm peno, siis jääb taru ise veel tüki maad kergem. keskel talvituv pere on alt soojustatud ja reservis olev taru ei vaja ju alt soojendamist.

kui arutleda vineeri hinnast, siis kujutlege golfimängijat ,kes metsast sobivat roigast otsides kurdab, et golfikepid on kole kallid. kui hobi on selline , siis tuleb ka mõningaste kuludega arvestada. või tegelda sumoga- saunalina jalge vahele ja ongi kogu kulu. nõrgemad peavad vist arvestama ka mõningase ravikuluga.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

katseks

Ühe olulise katse jätsin mainimata seosese korpuse kaaluga. Nimelt proovisin sel suvel veidi ameerikalikult mesindamist ja meisterdasin pooleraamised meekorpused, et oleks kergem. Katse tulemus oli päris hea, sest pooleraamise korpuse kaal on ju ainult pool sellest mis suur korpus kaalub. Ainus häda selle juures on, et tuleb kasutada mitut erimõõtu raame ja korpuste lisamisega ei tohi hiljaks jääda.
Samas ei tohi ka tavalise mõõduga majandades laiendamisega hilineda.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

mõni pilt vineerist tarudest

tegin mõne pildi kolm aastat vanadest vineerist tarudest. katusealune on tumedam, kuid pesaruumi hoiavad asukad kenasti korras. ka laudadest tarudel on värvimuutus täitsa olemas.

tarud 001
koristamist ootav tühi taru

tarud 004
talvituv taru. pilt näitab üsna tumedana. tegelikult sama , mis esimene.

tarud 005
korralikust vineerist 3 aastat tagasi tehtud värvitud taru

tarud 003
lakitud taru. sellel tuli koralikku vineeri puudu ja nüüd tuleb ots välja vahetada.

Ei näe neid

Tahaks ka neid pilte näha!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Eile olid !

Täna aga :::The photo you were looking for has been deleted.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

vahest

hakkas kahju?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

häbilugu

ei hakanud kahju.üleslaadimisel ehtisin end võõraste sulgedega ja kontoomanik kustutas õhtul pildid ,teadmata, et need ka siit kaovad. vaja ikka asi ka endale korralikult selgeks teha.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

ehk

Ehk oleks nurgaliistud aidanud, sinu piltidel neid ei paista.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

ehk ongi nii

seda ma ise ka arvasin siin 30. nov. piltidelt on näha , kui palju mõjutab taru kestvust materjali kvaliteet. ühel juhul on lisaliiste vaja, teisel mitte. kahel tarul on ka katus ainult värvitud ,ei mingit lisakatet. samuti pole ka vineerist sisul häda midagi. jutt, et vineer ei kõlba tarude tegemiseks ,teeb mind pisut mõtlikuks. oma kogemuse põhjal ei näe miks.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

tarude valmistamine

tarude valmistamisel soovitan kõik vertikaalsed nurgad katta liistudega,st 2liistu lüüa omavahel kokku ja siis omakorda kinnitada taru nurkadele,see välistab sellise pildi nagu näeme viimasel tarul.

väga vabandan,ei märganud poku kommentaari.

muide see jutt nurgaliistudest on sulatõsi,see kaitseb mitte ainult vineerist valmistatud vaid ka laudadest tarusid,mõtlen just lamavtarusid.

kas keegi on vineeri ka üle 10 aasta kasutanud?

Kui ei ole lõpetage jama ajamine. Aga ükskõik mis materjal ,värvida tuleb kaks korda ning ikka korraliku emailvärviga ja enne tuleb värnitsaga ka kruntida.
Ehtsast, valitud puust, tappidega tehtud, eestiaegsed tarud on mul ühel sõbral, kui korralikult hooldada kasutavad neid veel tema lapsed. Mõtlemise koht mis ?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

vastan

murka1, mõtlesin hetkeks, et vaidleks nt. aga 40aastat, aga 8 korda kruntida jne. aga kui ma selle õiguse saan, mis ma sellega peale hakkan? aga vastan: jah, 10 aastat on nii minul kui ka mu tuttavatel täiesti töötlemata veekindel vineer ligunenud väljas ja pole probleemi.

võrdlesin huvi pärast puukeskuse materjalide hindasid. siin oli korra juttu, et vineer on kallis. veekindla 4mm vineeri ruutmeetri hind on alla 60eek. voodrilauda , veel vähem täispunn lauda sellise hinnaga vist raske saada.
seega:
kergem
odavam
valmistamine lihtsam
vastupidavam

ei murka ,kellegi laudadest tarusid ma põletama ei lähe. arutlen niisama.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

vineer

ei asenda lauda ega vastupidi. Pildil on sul vineerist tarud siis mitme raamilised - kui teha 22-24 raamiline + täismag. kõrgune peab 4mm vin. tarul olema hea karkass. Põhjas peaks olema ka ventavad. Mul on lamavad tehtud lauast ja korpused vineerist. Mõlemad on ilmastikukindlad ja mõlemaid tuleb hooldada. Hea tulemuse annab aga alati töö täpsus ja kui sul ei ole lai tööriista arsenal on lauast ehitamine lihtsam.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

teeme ise taru(lamades)

taru valmistatud nii:
kõigepealt küljed
sisemine 15mm raami kõrgune 1m pikk, välimine 4mm vineer raam+täismagasin kõrgune,vahele 25mm või 50mm peno ja liist. nurgaliistud välimise vineeri kõrgused.
tikksaega lennuava(d)
nüüd kruvide või naeltega 4mm põhi ja otsad külge ning ülaserva tugevdusring. kui tugevdus väljaspool, siis mugavam kärgedega asjatada.
katus peale, linaseemneõli sisse, värv peale KAKS KORDA ja ongi valmis. alusele, mille sees on põhjasoojenduspeno, toetub sisemiste 15mm seintega. seega kogu kupatus piisavalt tugev.
põhjatuulutus on hea mõte, aga ei julgenud teha.vanadel lamavatel seda polnud. aga võiks tõesti proovida, äkki saab liigagi hea.

varustus:
odav tikksaag(saab ka ilma)
omanikerdatud platesaag(võll+1,5kw mootor+vineerist plate)
odav akutrell(võib ka kallis)
hunnik laiskust

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

veel kord tarude ehitamisest

kui lugeda murka1 juttu tarudest siis jumala õige,ega ikka vineer ei ole see materjal millest taru valmistada,vahet pole kas kasutada seda seest või väljastpoolt.

olen näinud ehtsat eesti lamavtaru.mis on tehtud ülenisti täispunnlauast juba Pätsu ajal,ja kestab veel.

peamine on see,et õigel ajal hooldada st. et katus oleks korras ja värvimisega ei hilineks,nii lihtne see ongi.

loomulikult tuleb endale selgeks teha,et kuidas mesindada,kas hakata meega äri tegema ütleme suures plaanis,siis muidugi valid kergest materjalist näiteks peno või muu materjal,siis on kerge neid trasportida,hobimesinikul seda muret pole,tema teeb kapitaalse eesti lamavtaru,kui just ei soovi mesindada korpusega,nii et igale maitsele on erinev väljund

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

jutt oli sellest ,kuidas

jutt oli sellest ,kuidas valmistada lamavtaru:
1.lihtsalt
2.kerge
3.odavalt
4.vastupidav
Pätsuaegne taru vastab nendest viimasele. mina ei laida laudadest tarusid. endalgi pooled tarud "pätsuaegsed". aga väide ,et vineer ei kõlba üldse tarude ehitamiseks, tundub pisut lahmiv. vähemalt pildi järgi olete umbes mu isa vanune, seega püüan suhtuda mõistvalt...

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Tänan

tänan mõistva suhtumise eest-igal inimesel on õigus kaitsta oma arvamust ja loomulikult seda kaitsta nii nagu teeme seda momendil meie.

hm, odav tundub asi tõesti.

Aga kas siis ei oleks lihtsam juba korpustaru ehitada, nagunii on täismagasiin minu mesindusvõtete puhul üliolulisel kohal. Ilma magasiinita mesindamine lamavtaruga on suht kehv sport. Olen emalahutusvõresid all proovinud aga mesilane kipub mett ikka üles korjama mitte kõrvale.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

valmis

sain eile nii hea adrenaliinilaksu, et tegin hommikul uue taru , uute mõtetega paari hingetõmbega valmis.(õhukese põjaga ja põhjatuulutusega) ka teisi tehnoloogilisi ebatäpsusi sai parandatud. selle, kas sobib või mitte, jätan mesilastele otsustada.

murka1
olen väga konservatiivne ega julge korpustele üle minna vist.
vanust kah natuke. ehk ei kannata selg liiga kõrgelt ja liiga madalalt tõsta. lamavas tundub kärgede lappamine lihtsam(korpusega puudub igasugune kogemus üldse) ja kas tahangi, hobi ju.
piltidelt on näha, et peale lähevad täismagasiinid(2x7 raami) emalahutusvõrega. all muneb, ülesse mesi. kooruvate kesilastega kärjed tuleb muidugi üles tõsta. ise sunnikud minna ei taha.

põhjatuulutus?

Kuidas sa põhjatuulutuse tegid?
Ma lamavates ja korpustes kasutan sama mesindus tehnoloogiat nagu sina , eriti hea veel see, et talvel sees olnud raamid satuvad magasiini ja seejärel sügisel aurutisse. Raamide uuendamine ja puhtus ülioluline haiguste profilaktikaks. Lamavtarul peaks olema taskupere jaoks teine lennuava. Sülemitungile saab niimodi koti pähe tõmmata. Kui huvi on räägin täpsemalt.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

huvi on

kirjelda lähemalt,et kuidas hoiad sülemlemisel koti peas

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

murkale

sina viid üles vanad kärjed, mina puhtalt ja korralikult täis munetud esimese või teise munemiskorra kärjed. neile üle ühe vahele kunstkärjed. nii püsib magasiini osa väga heas korras ja saan sealt palju laiendus- ja asenduskärgi pärast vurritamist ja mõõtulõikamist. kuna all on niikuinii palju ruumi munemiseks, siis mina praagin halvad kärjed välja äärte suunas.

tuulutuseks puurisin põhja sisse umbse serva äärde ritta mõned augud ja katsin tiheda terasvõrguga. pesas hoiavad mesilased ise vajalikku kliimat, mure on just pesavälise osaga. ma ei lao kunagi taru otsast otsani täis, et oleks mugavam raame liigutada. seega jäävad põhjaaugud alati pesaruumist väljapoole ja loodetavasti ei tekita liigset uudishimu võõrastele.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

jutt õige

mis puutub komm.esimesse ossa,nende põhja tuulutus aukude suhtes olen skeptiline kuna sealt on tõesti vaba juurdepääs igat liiki väikestele satikatele näiteks sipelgatele,teisalt jälle tõesti soodustab ventilatsiooni teket tarus.

sülemi vastu tagumise lennuavaga!

Kui kupu alges muna sees, panen põhjani ulatava eraldamiseks mõeldud vahelaua (vineer) tagumise lennuava juurde nii, et tekiks eraldi lennuavaga peaaruum.Seejärel tõstan emkupualgega raami sinna ja lisan veel 3-4 tühja kärge (laost). Vaatan, et ema sinna ei satuks. Vanas peres hävitan kõik emakupualged. Kogu tegevus peab toimuma ilusa ilmaga umbes kella 12-14 vahel. Seejärel pööran taru ümber see tähendab, et vana lennuava jääb sinna suunda kus enne oli tagavaralennuava. (niiöelda 180 kraadi) Lennult saabuvad mesilased satuvad emakupuga uude peresse aga vana pere kaotab lennumesilased ja sülemimeeleolu tavaliselt raugeb. Kaheksa päeva pärast tuleb kontrollida . Kui tahan uut ema lasen abiperel toimetada. Kui aga ei taha murran 8 päeva pärast abiperest emakupud maha ja liidan uuesti põhiperega. Kasutan emalahutusvõret millele kleebin ajalehepaberi. Asetan selle kahe pere vahele ja eraldan vahelaua. Kontollin uuesti kaheksandal päeval.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

sipelgas

minul sipelgatega muret pole. neid nii palju, et istuvad kõrte otsas ja ootavad kuna hein taruni kasvab. ma ei saagi teisiti kui alusraami jalad on veetopsides. mingi möksitamine ei aita, naeravad selle üle. see on ka üks põhjus , miks ma korpustarusid ei kasuta. ma pole kindel, kas suudan sipelgatega võidelda euroalusel tornides. aga kui muud, lendavad sitikad tüütama hakkavad , siis löön need augud lihtsalt kinni ja räägin kõva häälega , et ärge teie nii tehke. samas korpustarudel vist kasutatakse põhjavõrku v? harige mind pimedusega löödut.

Veetopsid

Eks korpustarule saab ka ju niisuguse aluse teha, mis veetopsides seisab

korpused

Mul ka korpused jalgadel, muidu liiga madalal. Võrkpõhi nendele tarudele mis ainult penost või millele talvel kile peale jäetakse.
Üldiselt soovitan kogemusele tuginedes puust karkassiga korpustarule mitte võrkpõhja teha, piisab sellest et lennuava lahti, kasutan ka vahelauda, et raamide kõval oles tühi ruum (parandab õhuvahetust ja kuivatab taru). Loomulikult jälgige, et taru oleks lemnnuava suunas pisut kaldu, et kondensioonvesi ja muu vesi tarust välja voolaks , taru ette võimaluse korral kuuseoksad või eterniit toetada.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

väga huvitav

ja minuarust ideaalne,ainult arusaamatu miks kasutad veel emalahutusvõret kui oled otsustanud uuesti liita põhiperega

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

sipelgad

mul ka probleem nendega,kas need veetopsikad mesilasi ei uputa,tegelikult mul on tarud vibroplokkidel,nii et soovitage mõnda teist nippi

miks kasutan ühendamisel emavõret

Sellega on tehniliselt mugav liitmist seda teostada, kui lihtsalt kokku lüüa kipub sellele suur taplus järgnema. Mesilased närivad ajalehe tasapisi katki ja harjuvad üksteisega, asi rohkem selles kuidas ajaleht liidetavate perede vahele paigutada. Aga kui vahepeal on korje alanud siis hea mugav,ema ei pääse teisele poole võret munema. Lööd raame täis ja pärast hea mett võtta, ei pea ema pärast pabistama sealpool võret teda lihtsalt ei ole.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

sain aru

väga nutikas teguviis, aja lehe ääred kinnitad siis millega ,ta sunnik ei taha ju püsida,tänan.

emalahutusvõre

liimin PVA liimiga ajalehe emalahutusvõre puitosa külge.

Pronksmedal (100p.)

Taru ehitus

Tere.
Ikkagi ei saa aru millest tulenevad väited et ei kõlba vineer.
Minu loogika järgi on vineeris ainuke komponent LIIM,mis on teadmatta.Paljud kirjutavad siin liimidest ,hermeetikutest,värvidest,lakkidest kruntidest.Minul tekkivad just nende kohtade pealt suured küsimused ,mida kasutada et mesilastele tekitada võimalikult vähe lisakoormust .Kõik need ained on mingil moel mitte looduslikud.Keegi on võibolla teinud uuringuid.Kas mahemesinduses tohib tarude valmistamisel kasutada liime.
Missugused liimid oleks sobilikud taru ehitamisel kui ei ole eesmärk mahemesindus.
Silver

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

tarudel kasutatavad liimid,värvid

tere,mina räägin oma kogemustest ja seda mida kuulnud nimelt tarude värvimisel,ehitamisel.

vene ajal ,kui värvide valik oli nigel siis kasutati põhiliselt õlivärve,oli ka emailvärv,seda aga ei soovitatud tema vänge haisu pärast,sama lugu oli nitrovärviga.

tänapäeval kasutan taru värvimiseks heledatoonilisi värve,mis on valmistatud vee baasil,nende värvide valik on suur ja hea omadus on see,et nad on pea-aegu erilise lõhnata.

mis puutub vineeri kui materjali taru valmistamisel,siis isiklikult olen kogenud,et mulle see ei sobi,kui siis ainult lamavtaru puhul katuseks,loomulikult paksemat sorti.teen ainult lamavtarusid,korpuste kohta ei oska midagi õelda.

tarude valmistamisel ma liimi ei kasuta.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

OFFMANI ÕLG

arlesht kirjutas:
kui sinu joonist kasutada jutuks siis minul on see lisa liist kinnitatud seina ülemisse otsa. Valmistan nüüd kõik uued eesti raamid nn. "hoffmani" õlaga - jääb see vaheliistudega jama ära.
OFFMANI ÕLG
OFFMANI ÖLA SAAB LAHENDADA KA TEISITI. offmani õlal on ead ja vead. hea on see et trantspordil, laadimisel ja selliste tööde puhul on hea raamid on kindlalt paigas. kuid raame on taru läbi vaatamisel raskem sest mesiased kittivad taruvaiguga kokku terve offmani õla pikkuses.Kuid kui eesti raamile panna kärjepoolsesse külge 10x10 mm liistu juppid mis tagavad et raamid kokku minna ei saa.raamide läbi vaatamisel kergem kätte saada kuid trantsportida kehvem. Liistud panna ülesse serva. Alla pole vaja. Ise valid kumba kasutada.
Mina ise kasutan lankstrott raami offmani ölaga. Jutu idee on lihtsalt selles et teavitada et on kaa teisi varjante.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

7mm vahe raami ja seina vahel

Matu kirjutas:
Hoffmani õlaga raamid on korpustes mõistlikud. Kuid tahaks just selliseid teha nagu on tehtud Pokumehel http://picasaweb.google.com/Pokumees/Taru#. Tal on just sedasi tehtud nagu mu kiirelt konstrueeritud pildil. Tal võib vineer ehk paksem olla? Aga kas äkki see mõõt ei olegi siis nii tähtis, et kas on 7mm või on 10mm.. Mul nagu seda kogemust eriti ei ole ja tuginen ainult raamatus kirjutatule. Ehk keegi viitsib veel asja üle vaielda ja mind vähe harida Smile
7mm kitsamaks kohe mingil juhul ei tohi sest see on suurus kust mesilased läbi ei mahu ja siis kittitakse taru vaiguga. kui suurem on siis ehitatakse kärge natuke liistust laiemaks . kraapida on vöibolla nats rohkem .muud midagi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

taru soojustus

Matu kirjutas:
Eks ma mõtlen selle vastavalt võimalustele siis välja ja üritan seda vahet hoida 7mm lähedal Smile Soojustuseks kasutad 25 mm peno, kas sellisega talvel mummidel külm ei hakka, ise mõtlesin 50mm

Mummid külma ei karda. Mull elasid 18mm punn lauast ehitatud korpus tarus kus pöhias soojustust ei olnud , korpus oli kaa soojustamatta. Elasid üle talve kuid sööta läks 2-3 korda rohkem kui soojustatud tarus. Mummud kardavad niiskust aigusi ja vandaale.