Ostan metsakuiva

Pronksmedal (100p.)

Tere.
Ilusaid jõulupühi .
Kas on infot kust kohast saaks osta metsakuiva lauda,mis on ka peale saagimist seista saanud.Vajadusumbes 10-20 taru jagu.Enamvähem otsustatud et kasutan lauamaterjali ja soojustuseks hõõvli laaste.selliselt tehtud tarudega saab ka mahemesindust viljeleda.Peale uut aastat tahaks hakata mesipuid valmistama.Plaan oli küll ammune aga eks ikka haiguse (laiiskuskontiides)tõttu lauamaterjal ettevalmistamatta .Üleärgmise aasta materjali tuleb hakata nüüd lõikama.
Silver

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

puit

Kõige soodsamalt saaksid sa arvatavasti saekaatrist. ISe vähemalt ostan nii. Eelnevalt üritan ka tavaliselt välja mõõta materjali pikkused. Mis materjali on mul vaja. Pole ju mõtet osta 6m pikka lauda, kui on vaja vaid 50cm pikkuseid juppe.

Sinule kõige soodsama pakkumise teeb Tartumaa piirkonnas kindlasti ERAPUIT. See on Tartust Jõgeva poole väljasõites vasakut kätt teepeal Suured sildid ka üleval.
Vähemalt ise sain sealt 25x150mm ja 120cm pikka lauda 1000eeki kuup. Pikkusest oleneb täitsa hind.
Kuid helista
Saekaater
Võibla 60503 Tartu vald
tel 7497166
gsm:5186336
erapuit@online.ee

Kui kuskilt odavamalt saad kui nende käest, saad kasti konjakit.

Siinjuures, kui sa tahad kuiva lauda, mis on kuivatist läbi käinud siis võid mõnuga arvestada 2x hinnaga. Kuid seda saab ka...

Pronksmedal (100p.)

metsakuiv

Loodan leida metsakuiva mis on staabeldatud ja seisnud, mida kauem seda parem.See hind on küll väga hea.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

puit

silver7 kirjutas:
Loodan leida metsakuiva mis on staabeldatud ja seisnud, mida kauem seda parem.See hind on küll väga hea.
Kui otsid kuiva lauda on se kuivatis või ise kuivanud vöid tihu innaks 2000-3000 krooni. tunduvalt kasulikum on osta saetud materjal aasta ette ja siis ise kuivatada.1 asta kuivanud tahveltatud kujul on tõõtlemis kõlbulik. Kuid jah puidu pinged ei ole selle ajaga ära surnud. See võtab10-20 aastat. Seda ootama jääd võid mesinduse unustada.

Pronksmedal (100p.)

puit

Jah jama ongi selles et see kuramuse haigus (laiiskuskontiides)rikub tihti kõik ilusa.Loodan ikkagi et kuskilt ikka saan taru siseseinte jaoks õiget materjali see tähendab et seisnud metsakuiva.Õnneks on mul küll olemas 5aastat lakas katuse all seisnud materjal,kuid see ei ole metsakuiv.Kui õiget ei leia teen sellest.Veel on mull raamide jaoks mõõtmete poolest sobilik liistumaterjal,kuid jällegi MÄND.Mis te sellest arvate?Kas siseseina lauad tuleks ka kokku liimida või ainult täistapiga ilma liimimatta..Pooltapp läheb ka kergelt rihist välja. Kindlasti kohe uueaasta alguses metsa ja saekaatrisse.Seoses sellega veel suur mure kuidasja mis mõõtmetesse materjal lõigata.Kahjuks ei ole omal vanu-vanu puidumehi kes annaks kogemuste ja teadmiste järgi õige soovituse.
Võibolla on kellelgi siinsel rahval vanaisa vastavate teadmistega.

ära üle pinguta

Väga kuiv laud pole taru ehitamisel üldse hää, tarus on, peale kuiva suveaja, alati piisavalt niiskust sees, kui ülikuivast teha kipub kummi minema kui piisavalt vesine aastaaeg on.
teha tuleb max 80 mm laiast lauast, liimi pealt ei tasu kokku hoida - aga arvesta mis liimiga tehtud seda kergelt ei paranda ja ümber ei tee. Mis tappi sa mõtled? Tapp on reeglina otsaseotis. Enamus töölahendusi tuleb nagunii tööriistade pargi järgi - sita riistaga väga keerulisi asju ei tee. näiteks asendada tugiseotised raamiga jne.
Kui teed lauast tuleb laud kõigepealt profiili ajada aga seda tead vast ise ka.
Põhi tasub teha pesaruumiga risti, hiljem mugavam emalahutusvõte või põhjani vahelauda kasutsda.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

puit

Taru võib teha ka üleni kuusest või männist. Kuid tehakse sisu lehtpuust. sest seal ilmastiku pole lõhkumas. Välis vooder aga vaik puudest, sest need peavad kauem ilmastiku kääs vastu. Sisu aga tehakse selle pärast kergest lehtpuust et taru üld kaalu kergendada. Kui teed punn lauast siis kahe punlaua vahele naelad ,ja siis lõõ kinni naeltega. Siis jääb paisumis vahe 2 laua vahele. Kui aga liimid pole seda vaja.
Ma sain seda siis teada kui tegin kaevu säletseid. Katuse tegin punn lauast, ilma katteta. Kuna paisumis vahet ei olnud kummitasid lauad ülesse. Olid nagu mere lained.

Kasutaja pihlpet pilt

Lehtpuit ei ole hea.

Ma selle lehtpuiduga ei kiirustaks.
Esiteks on ta kallim ja teiseks on ta ka tihedam kui kuusk/mänd. Ja tihedam puit on ju parem soojusjuht, mis iseenesest peaks suurendama "küttearvet". Minu andmete kohaselt vanasti kasutati kuuske, sest männil olevat tõrva hais. Info pärineb vanaemalt, kelle isa oli mesinik. Seda rääkis ta mulle eelmisel kevadel, kui männist lamavtaru ehitasin. Samuti on männi mahukaal kuuse omast suurem, mis viitab samuti suuremale tihedusele ja sellega seoses ka "küttearvele", kuid kuuse ja männi vahe ei ole väga suur. Siiski võtsin olude sunnil männist lamavtaru kasutusele ja väliste vaatluste põhjal ei ole mesilastel ka männi vastu midagi. Toppeks läks nene samade männilaudade höövlilaast. Eks kevadel saab näha, kuidas talvitumine selles tarus oli.

Mõtiskleks pisut,

mis puu on pedajas ja miks mesilased eelistasid vanasti öönsaid pedajaid. Rahvakeeli on need meepedajad. Pole küll ühtki looduses leidnud, kuid ühes tammikus tean, et mesilased elasid kaua-kaua vähemalt ühes tammetüves, kuni nugis nad talvel ''õnneks võttis'' . Muidugi antud puu pole küll taruehituseks sobiv, kuid mesilased miskipärast just selle puu välja valisid.
Nii et taruehitusmaterjal on Smile mesilaste meelest ikka pedajas, ehk siis mänd. Kuuselaudu eelistab inimene - mesilasi meelitab rohkem männivaigus peituv ja erituv lõhnapukett, teadis vanem põvkond rääkida. Ise arvan, et eks nii targad linnud teavad ise, missugune elukeskkond neile kõikse tervislikum on.