Mesilaste aretus 1930. aastatel ja praegu

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Põllumajandusmagistrant Priit Pihlik on ajakirja Tõuloomakasvatus 2009 aasta I numbris avaldanud artikli "Mesilaste aretus 1930. aastatel ja praegu". Artikkel on üsnagi intrigeeriva lähenemisega, kuid teema iseenesest on oluline. Tõepoolest on Eesti mesindus kehvemal järjelt kui oli 1939.a. Puuduvad tõumesilad, paarumisjaamad ja korralik mesindusajakiri.

Samas kumab kõigist tema ajakirjas "Tõuloomakasvatus" avaldatud artiklitest välja soov seadustada Eestis ainult üks mesilasrass. Kõik, kes sellega ei lepi peaksid mesindamise kas lõpetama või siiski seaduses ette nähtud rassi pidama hakkama. Vastasel juhul rakendatakse hunnik paragrahve ja sunnitakse jõuga.

Minu arust ei ole Eestis mitte vähimalgi moel tõestatud ühe või teise rassi üleolekut teistest tõugudest ja rassidest. Selleks, et midagi sellist väita saaks, peab tegema katsemesilad, kus on võrdluseks erinevad rassid/tõud ühesugustes pidamistingimustes ja seda vähemalt kümmekond aastat järjest. Selle 10 aasta tulemiga võiks juba midagi väita. Praegu küll ei tea, et keegi oleks midagi sellist uurinud. Ise olen pidanud mitmeid tõuge ja rasse, kuid ühegil neist pole teiste ees olnud silmnähtavaid eeliseid. Kõik sõltub sellest, mida keegi mesilaspere juures oluliseks peab. Mõnel aastal on üks parem teistest ja teisel aastal mõni teine.

Pihliku nägemus asja parendamiseks on selline (kirjutasin omapoolsed kommentaarid sulgudesse):

1) kontrollida tõumaterjali sissetoomist (Täiesti nõus sellega)
2) riik jagada kolmeks piirkonnaks: Põhja-Eesti, Lõuna- Eesti ning saared ja rannikupiirkond (Miks kolmeks piirkonnaks? Kas Eesti kaardile on jooned juba ära tõmmatud?)
3) kogu riigis pidada ühte tõugu mesilasi (See ei lähe tõenäoliselt läbi, kuid selle üle võib ju vaielda)
4) eri piirkondadesse rajada 3–4 tõumesilat ja nende juurde luua 9–10 kontrollmesilat (Miks just nii vähe?)
5) mesilasemasid võivad müüa ainult vastava kvalifikatsiooniga mesinikud (Kas siis üle Eesti olekski ainult 3-4 mesilasemade müüjat?)
6) taastada Mesilaste Tõuarendajate Selts. (Väga vajalik asi)

Ideed on olemas kuid miks mulle kipub jääma mulje, et seda asja tahetakse salaja ära teha? Kõik läheb nii nagu Eestis ikka. Tehakse üks seadus valmis. Kui seadus on juba riigikogus vastuvõtmisel, ärkavad mesinikud ja alustavad asja üle arutlemist.

Ma tean, et erinevate tõugude/rasside pidajad ei saa kunagi kokkuleppele! Kõik peavad oma parimaks. Ise olen püüdnud hoida selle teemaga seoses viisakust. Vahel kiputakse kõike halba põhjendamatult ühele rassile kandma ja teist esile tooma. Nii juhtus näiteks Ülenurmel. Seal oleks võinud kohe öelda asja tegeliku mõtte enne loengu alustamist.

Omades pikaajalist kogemust ei saa olla nõus paljude sealtoodud väidetega. Toon näite - Ilme Nõmmisto väitis, et itaalia ja kraini mesilast ei saa pidada ühes mesilas kuna itaalia mesilased röövivad krainid tühjaks. Minul on Mai Endla käest ostetud kraini mesilane keset itaalia mesilasi ja mitte keegi pole teda röövinud (lennuavasid vähendan alles siis, kui hakkan mett võtma, mitte siis kui korje lõppeb). Suvel mesilased ei röövi ja sügisene röövimine on ikkagi mesiniku tegemata töö. Ka ainult kraini mesilasi pidav mesinik ei saa käituda hooletult, peab tegema kõik et vargust ei saaks tekkida. Korralikuks talvitumiseks saab väga palju mesinik ära teha. Seda kõigi mesilaste puhul, olenemata tõust/rassist. Itaalia mesilane talvitub juba väga pikka aega Soome oludes päris hästi ja sealne talv on meie omast vahel kuu võrra pikem.

Kokkuvõtteks - Eestis pole tõestatud ühegi tõu/rassi paremust teiste üle. Seetõttu ei saa ka rääkida, et seadustame ühe rassi ja kõik on korras. Enne tuleb teha pikajalised uuringud ja siis saab midagi väita ning mõelda, kas tõmmata mingid jooned Eesti kaardile.

Ajakirja Tõuloomakasvatus 2009 aasta I number: http://touloom.etll.ee/?2009%A9:2009-1, allalaetav versioon pdf-formaadis: http://touloom.etll.ee/pdf/touloomakasvatus45.pdf

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

?

Kas keegi teab kui suur on artikli autori Priit Pihliku enda mesila?

alfa´ga absoluutselt nõus

Tõepoolest, väga viisakas eneseväljendus alf´lt sellise teemakäsitluse peale, mis tegelikult ühes eelnevas foorumis läbijooksnud vähemviisakat väljendit kasutades "ajab sita keema"! Küsiks seepeale, kes on see inimene, kes võtab endale õiguse isegi seesuguse avaldusega lagedale tulla, et seadustada vaid üks mesilasrass või -tõug...mis vahet, sõnademäng, mõte üks,...siis sellise absurdi seadustamisest juba rääkimata?! Ise näen sellise mõttekäigu taga kellegi kallutatud huvi või omakasupüüdlikku soovi allutada teatavad suunad kohaliku mesinduse arengus enese või huvikaaslaste grupi kontrollialla.
Kellele läheb korda, milliseid mesilasi peavad paljud eesti mesinikud, kui need mesinikud ise on oma valikutega rahul?...kollaseid või musti, krantse või puhtatõulisi ja kes tahab puhastverd mesilasi - aga palun, ka selleks on võimalused olemas....telli emad või loo oma tõufarm, krt ega mesilased kajakad ole, et teises eesti otsas paarumas käivad. Riik on müüki pannud tuhandeid hektareid ääremaid, kus pole kümnete kilomeetrite raadiuses ei maju ega mesilaid....kui kellelegi tõesti soov selline tõufarm luua, siis võimalusi on palju... aga milleks, parem "käsen, poon ja lasen", ehk siis lihtsalt keelan meelevaldselt enesele mittesobiliku ...sry, aga nii need asjad päris ka ei käi ja kui ikka enamus teema juba eos maha hääletab, võib seesugune kallutatud ja "teeme vaikselt ära" laadis seadusevangerdus luua üsna korraliku ja kõrgetasemelise pretsedendi eestis.
Mõttetu on arutleda teemadel, mis pole tegelikult isegi arutamist väärt ja antud juhul põhjustaks seesuguse absurdi seadustamine sõna otseses mõttes sõja mesindusmaastikul....ja milleks seda meile veel vaja oleks?! Tõsti ei tahaks olla selle ametniku nahas, kes läheb mesilasse mesiniku tahte vastaselt hävitama kui eestile mittesobilikku mesilastõugu/rassi, mis on mesinikule meeltmööda ja millest ta EI KAVATSEGI loobuda...ja
ma usun, et sarnaselt mõtleb sadu kui mitte tuhandeid mesinikke! Loodetavasti terve mõistus võidab, vastasel juhul ma julgen ennustada eesti mesindusele
kaost ja degradeerumist globaalsel mesindusmaastikul.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

muig

On ikka diplomaatilised eelkõnelejad. Rebaseonu nii diplomaatiline ei ole, minu poolest võiks idee autor oma manuskripti rulli keerata ja pista see sinna kuhu päike eales ei paista.
Teemaarendus on eht füürerlik. Ein Reich, Ein Volks. Ühe rassi eelistamine teisele? Sellise idee propageerijat nimetatakse tavaliselt kuidas?
Mida sa arvaksid Alfa kui ühel hommikul vuraks su õue furgoon, sealt tuleb välja mesinduspolitsei kes käseb sul kõik kollased ää likvideerida. Ja hakata ÕIGET rassi pidama. Kui netti lugeda siis arvan et selleks saab olema Norrast toodud kraini Smile Mida saab osta vaid kahelt- kolmelt SERTIFITSEERITUD emakasvatajalt FIKSEERITUD hinnaga (nii ...1000.-/ema) sest siis puudub ju konkurents. Ise ei saa isegi seda "õiget" materjali sisse tuua sest tõumesilaste import on ...khm.. "kontrolli all" (nagu Kilulinna Vesi- ühe huvigrupi rahamasin). Ja enda jaoks emade kasvatamine keelatakse järelvalve poolt ära. Järgmise sammuna kohustatakse kõik leitud sülemid hävitama, ikka tõupuhtuse nimel. Ja kõik mesinikud kohustatakse igal aastal pooltele tarudele uued emad ostma?
Minu arust sirutab eestis levinud semukapitalism oma kombitsaid juba mesinduse suunas, püüdes luua seadusandlikku alust rahateenimiseks kitsale huvigrupile.
Järgmisena keelatakse Eestis ära kõik teised koeratõud peale selle ÕIGE? Millal inimesteni jõutakse?
'''
Vaatan et ajaliselt toimus ülalnimetatud pleenum enne kutseliste mesinike koosolekut 10.10.2009. Seal otsustati ikkagi jätkata nelja rassiga
http://www.mesindus.eu/artikkel/eesti-kutseliste-mesinike-%C3%BChingu-ko...

...

ei oskagi nagu midagi lisada Wink

Jututoa moderaator

Rassism mesinduses

Kui mina tahan itaallast,siis on see minu probleem et ta puhas oleks. Kuidas seda saavutada? panna teised enda heaks tööle--tasuta(loe :seadusega)_nii vist pole õige.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

?

Meelis, miks sa kahtled, "nii vist pole õige", nimeta asju ikka õigete nimedega. See kuidas meil asjaajamine ja seaduste muutmine käib pole õige! Vaata kasvõi asjaõigusseaduse % 97 kaotamist.
Kelle huvides, küsime siis nõutute nägudega-eks ikka kellegi ärihuvides, poliitika ongi äri tegemiseks abivahend, mesindus pole erand.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Priidu magistritööst

rebaseonu kirjutas:
Kas keegi teab kui suur on artikli autori Priit Pihliku enda mesila?

Leidsin Priidu magistri väitekirja kaitsmise teate (2004), kus on veidi uuringu taustainfot, sh mesila suurus:

Kell 10.30 kaitseb Priit Pihlik magistri väitekirja loomakasvatuse erialal "Mesilasemade kasvatamisest". Ametlik oponent on emeriitprofessor, dr.agr. Harald Tikk, juhendaja dotsent, põllumajanduskandidaat Ilme Nõmmisto.

P. Pihliku väitekirjas on püütud analüüsida mesilasemade kasvatuseks sobivate paljundusperede valiku aluseid. Selle realiseerimiseks on uuritud analüüsitud erinevate mesilasrasside omadusi, mesilaste bioloogiat, perede valikuks sobivaid tunnuseid ja nende päritavust, mesilaste paljunemise ja paljundamise iseärasusi, paljundamisviise, selleks vajaliku inventari ning analüüsitud mesilasemade kasvatuse tasuvust.

Uurimistöös määrati kraini mesilaste Singleri liini (Austria) ja nende ristandite tõulisus, välimiku tunnused 23 mesilasperes P.Pihliku mesilas. Kokku mõõdeti 1380 töömesilast, neist 600 olid puhtatõulised ja 780 ristandid. Igast pere talvelangetisest mõõdeti 60 töömesilast.

Tõulisus määrati tergiitide värvuse ja kubitaalindeksi põhjal. Talvitumine hinnati talvelangetise koguse järgi. Välistunnustest mõõdeti iminoka, tiiva, käpa esimese lüli pikkused (mm) ja tergiidi, tiiva ja käpa esimese lüli laiused (mm) nihkmõõdikuga.

Uurimistöö järeldused.

1. Mesilasemade paljundamiseks sobivate perede valikut saab teha talvelangetisest saadud töömesilaste välimiku tunnuste järgi. Suuremate tiibadega ja pikema iminokaga mesilased andsid rohkem mett.

2. Mesilasemade hindamine talvelangetisest saadud mesilaste välimiku tunnuste alusel, kiirendab sobivate emade paljundamist aasta võrra, sest paljundusmaterjali saab võtta juba esimesel munemisaastal.

3. Tõumaterjali sisseostmisel ei tohi emasid mitte jaotada 1-2 kaupa mesinikele laiali, vaid anda need (6-10) emad kindlatele emadekasvatajatele paljundussobivuse määramiseks ja alles siis edasi müümiseks.

4. Mesilasemade kasvatuse tasuvus sõltub eelkõige müüdud mesilasemade arvust. See peaks aastas olema üle 100 mesilasema, et emade kasvatamine oleks tulus.

PP artikli poolt

P(riit)P(ihlik) on kirjeldanud praegust olukorda Eesti mesinduses ja järeldanud, et see vajab parandamist (millega on nõustunud ka teema algataja alfa). Seejärel on PP esitanud edasiseks arutluseks oma ettepanekud olukorra parandamiseks. PP on seadnud eesmärgiks kohalike oludega kohanenud Eesti oma mesilastõu loomise. Kui Eestisse segiläbi sisse tampida mitut rassi mesilasi, siis ei ole see võimalik Praegu on Eestis hinnanguliselt 15% puhtatõulisi ja ülejäänud segaverelised. Need 85% on enamuses tigedad, sülemlevad jne ja see ongi mitme rassi segiläbi pidamise tulemus. Näiteks, meie tuntud emadekasvataja ME on 50 aasta jooksul kasvatanud ja levitanud kraini emasid aga sellest ei ole jäänud mitte mingit jälge. Kui hetkeks kujutleda, et see oleks olnud ainus imporditav rass, oleks see siinset mesilasmassi tõulisuse suunas mõjutanud ja oleks olnud võimalik aretustööd teha kohapeal valitud parimate perede baasil. Siit see PP ühe rassi pidamise ettepanek. Kui PP ettepanekud ei meeldi, siis tuleks esitada oma nägemus edasistest arengutest.
Kommentaaridest selgub, et mesilaste poole pealt on kõik hästi ja tahetakse, et nii ka jääks. Siis tulekski seda öelda, mitte hakata huilgama.
Alfa, kuskohast sa PP artiklist jõuga ähvardamise välja lugesid? Mina seda ei leidnud.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

lihtsalt

Igal ühel oma vaatenurk ja selles polekski midagi halba, üks teeb oma magistri kraadi jaoks uurimust ja visualiseerib oma tõdemuse, teine teeb emadekasvatust iga päev ja näeb seda selge pilguga...
Aga enne kui maja ehitada peabki projekt olema, siis selle üle koos kaasaga arutades ja vaieldes jõutakse selleni, millist maja tegelikult võimalik ehitada, millist tahetakse-see oli lihtsalt võrdluseks. Mesinduse edendamiseks suuremas plaanis tuleks ju samuti üksmeelele jõuda. Kui asjade üle ei arutleta ja kokku ei lepita, siis sellest küll midagi head ei tule.
Teades, et enamik vanemaid ja ka väiksemate mesilate omanikke ei soovi sellest tõuemandusest midagi kuulda, siis oleks mõistlik seda ka arvestada ja leida nendega ühine keel. Oma arusaamu tuleb selgitada, mitte peale suruda. Kujutage ette, kui keegi hakkaks eestis koerte kasvatuses sama trendi peale suruma- kaotame kõik olemasolevad krantsid ja asume tõuloomi pidama-mis sellest välja tuleb?
Foorum on paslik koht, kus sellel teemal arutleda, miks seda halvaks tooniks peetakse, kui keegi julgeb eriarvamusele jääda, sellest ma pole seni aru saanud.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

PP artikli poolt samuti

16. Vastutuse alused.
Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest kannab füüsiline isik distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seadusega ettenähtud korras.

See on pärit "Mesilaste tõuparandustöö ja mesilasperede arvukuse suurendamise alane arendustöö" uurimustööst mille kirjutas Hr. P.P 2008 aastal. Tohib küsida millest tuleb Hr. V.V tulihingeline ühe rassi pooldamine? Ma ei poolda üht ega teist ja samuti ei poolda kellegile tema tegevuse ettekirjutamist.

Vastuseks alfale

Eespool ma ju selgitasin, et mitme rassi läbisegi pidamine muutub segavereliste tootmiseks. Ühe rassi valimine on lihtsalt paratamatus.
Tegevusi tuleb ikka natuke ette kirjutada, muidu ühiskond lihtsalt ei toimi.
Sa alfa parem mõtiskle, kas ja kuidas üldse midagi muuta mesilaste pidamises.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

VV'le

Ma tegelengi kuidas tõuaretusega asjad paremaks muutuks. Oleme mitme mesinikuga asju läbi arutanud just itaalia mesilase mesilase aretuse ja võimaluste osas. Esimesed tulemused võivad juba lähi aastatel tulla. Selle ühe rassi seadustamine tõenäoliselt ei tule, selles osas võiksid tuure maha võtta.

Jututoa moderaator

Arvan et ei ole paratamatus.:)

arvan,et ei ole.Kui need ühe rassi eelistajad suunata emade kunstviljastamise teele,peaks probleem nende jaoks hakkama lahenema sest meie kurjad lesed nende headele emadele selga ei kipu.?

Pseudoprobleemid

Tundub, et mingi käputäis mesinikke ajab mingisugust üherassi jõõna põhjusel, et tema tarataga lendavad naabrimehe segaverelised täkku täis lesed ootuses ja lootuses tema "puhtatõulisele" aretustööle ära teha Smile. Kui ikka oled tegija masinik, kas siis tõesti ei saa leitud omale nurgakest kusagil pisut kaugemal, et seal oma mesilale paarumisparadiis luua, kui see eluliselt oluline on?! ...või siis lahendagu oma - just nimelt OMA probleemid emade kunstviljastamisega või kuidas iganes, aga pole mõtet käia teistele ajudele selliste pseudoprobleemidega, kuna mingit üherassi pidamist eestis ei ole ega tule! Ja mis alfa kohta öeldut puudutab, siis saab ilmselt iga siinne foorumlane aru, kes pisutki üle nädala liikmeks olnud, et see mees teeb, arutleb ja aretab justnimelt neilsamadel teemadel ja jagab oma kogemusi ka teistega nii pildis kui sõnas....ma mõtiskleks pigem hr. V.V. ´na teinekord pisut pikemalt oma uitmõtete üle, enne kui kedagi ründama või musta valgeks rääkima hakkaks. Hiljaaegu ütles üks eesti tuntud teadmamees targad sõnad meie pisut haigevõitu ühiskonnakorralduse kohta, kus enamik asju ja tegevusi pidevalt üle reguleeritakse..."ühiskonna tervis peegeldub tema seadusandluses, ehk mida vähem seadusi, seda tervem ühiskond" !

Pronksmedal (100p.)

100% nõus, tegu on

100% nõus, tegu on pseudoprobleemiga. Eks neid jaburaid rassi- ja tõupuhtuse teooriaid Eestis ja maailmas aeg-ajalt esile kerkib. 1930-ndatel oli teravalt päevakorras ka inimrassi tõupuhtuse teema. Nüüdsel ajal inimeste, koerte või kasside peal selline asi maetaks kohe kiirelt maha ja ilmselt rassientusiastid on valinud enda ambitsioonikate plaanide jaoks meeputuka. Asjata, seltsimehed füürerid - ka see lõpeb teile kehvasti!
Mis mesilastesse puutub, siis olen aastakümnete jooksul katsetanud enda mesilas mitmeid eri mesilastõuge. Nõuka ajal olid selleks soodsad võimalused. Parimad mälu järgi olid muide nn. sibirjakid, mida tassiti kuskilt venemaa avarustest ja väga kahju, et neid enam ei liigu. Olid tõelised töökangelased, lendasid isegi siis kui teised tarust ninagi välja ei pistnud ja tassisid sügiseks teistega võrreldes palju suurema saagi. Itaallased ja krainid sai ka ära proovitud aga mingit eelist ma nende näol isegi kohaliku segaverelise ees ei näinud ega näe. Mesilase tigedus pole minu jaoks küll mingi argument. Praeguseks ongi aastaid peetud segaverelisi "murdjaid" ja pean neid senikaua, kuni rassifüürerid püssimeestega uksele prõmmivad ja minusuguse eurovaenlase maha lasevad (muide, ilma lahinguta alla ei anna ja kergelt te raiped ei pääse)! Selektsiooni tuleb mõistuse piires muidugi teha, aga mingit mesilaste rassipuhtust saavutada on küll pigem psühhiaatria teema.

Tõepoolest, väga viisakas

Tõepoolest, väga viisakas eneseväljendus alf´lt sellise teemakäsitluse peale, mis tegelikult ühes eelnevas foorumis läbijooksnud vähemviisakat väljendit kasutades "ajab sita keema"! Küsiks seepeale, kes on see inimene, kes võtab endale õiguse isegi seesuguse avaldusega lagedale tulla, et seadustada vaid üks mesilasrass või -tõug...mis vahet, sõnademäng, mõte üks,...siis sellise absurdi seadustamisest juba rääkimata?! Ise näen sellise mõttekäigu taga kellegi kallutatud huvi või omakasupüüdlikku soovi allutada teatavad suunad kohaliku mesinduse arengus enese või huvikaaslaste grupi kontrollialla.
.........................................................................
I am william from a ccna training school.

Pronksmedal (100p.)

Aga looduses elavad mesilased!

Seal on ja jäävad ikka ju segaverelised. Ma küll ei tea ega kujuta ette palju neid looduslikult meil elab aga ma isiklikult arvan, et küllaltki palju. Ja need mesilased toodavad ka ju samamoodi leskesid.

Andres.