Itaalia mesilane (Apis mellifera ligustica Spin.)

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

 

Itaalia mesilaneItaalia mesilased on pärit Itaaliast ja Lõuna-Alpidest. Nende karvkate on kollane. Välimus on varieeruv kuldkollasest kuni musta-kollase vöödiliseni. I, II ja III tergiid on oranzhkollase karvastikuga, tagakehal on kolm kollast karvavööd, tagakeha viimased tergiidid on mustad. Iminoka pikkus on 6,3...6,7 mm, kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm, kubitaalindeks on 40...45 %. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 mg, viljastamata mesilasema 190 mg , viljastunult 210 mg. Mesilasema munevus on munemise kõrgperioodil 1600....2500 muna ööpäevas. Mesilasemad on produktiivsed 2 eluaastat ja tavaliselt teisel aaastal mesilased vahetavad ema välja vaikse emavahetusega. Itaalia mesilased on rahulikud ja vagurad. Mesilasema jätkab munemist ka tarust väljavõetud kärjel, muneb tihedalt ja korrapäraselt. Suhteliselt sülemlemiskained.  Sülemlemismeeleolu on võimalik vastavate abinõudega tagasi viia töömeeleollu. Sülemikuppe on vähe, lesehauet on vähe. Emasid vahetab salajase emavahetuse teel. Kaitsevad pesa hästi vahakoi eest. Pesas hoiavad puhtust. Lähevad kiiresti ühelt toiduallikalt üle teisele ja on head toiduotsijad. Mee korjavad pesa peale. Suvisel korjevaesel ajal ei piira itaalia mesilased haudme arengut, mistõttu sööda puudusel jätkab ema munemist ja samal ajal kantakse tarust välja vastseid ja nukke. Mesinikul on võimalik vastavate võtetega seda vältida. Itaalia mesilastel on suur vargustung mida on võimalik hoolsa mesindamisega vähendada. Taluvad halvasti lehemee olemasolu talvel kärgedes. Talvekindlus rahuldav kuid pideva valikuga on võimalik talvekindlust parandada. Jahedate ilmadega algab haudme areng hilja ja varajase peakorjega piirkondades ei arene pere selleks ajaks küllaldaselt suureks. Reageerivad talvistele temperatuuri kõikumistele. Meekaanetis on sega kaanetis ( tavaliselt on heledad kärjed heleda kaanetisega ja haudme all olnud kärjed on tumeda kaanetisega). Ei haigestu kergesti akarapidoosi, sest hingeavad on kitsad ja need takistavad akaraapis lesta (Acarapis woodi) tungimist trahheedesse, mis pole õieti teadlaste poolt ära tõestatud. Itaalia mesilased sobivad varase ja suvise pika meekorjega asukohtadesse, eriti aga rändmesinduseks korpustarudesse. Ebasoodsate ilmadega varasuvel tuleb neile anda lisasööta.

Olulised valiku kriteeriumid

  • Rahulikkus
  • Vastupidavus haigustele ja varroa lestale
  • Kevadine kiire areng
  • Talvitumisvõime
  • Hea kärgede ehitamine
  • Sülemlemiskainus
  • Hea mee korjamine
  • Hele meekaanetis
  • Vähene taruvaigu kasutamine
  • Kättesaadavus ja emamesilase hind
  • Värv

LesedItaalia mesilase põhiomadused: Mesilased on rahulikud või väga rahulikud. Ema on kergesti leitav, heledam kui töömesilased. Pered on üldiselt suured või väga suured, sõltub mesindamis viisist. Enamus mesinike piirab suvel mesilasema munemisruumi. Ema muneb tihedalt ja korra- päraselt. Ema muneb meeleldi pooleldi valmis kunst- kärjeraami ja heledatesse raamidesse. Pere maksumim suurus on enamasti juuni lõpus juuli alguses. Mitme aasta Lõuna- Eesti peakorje algusaega on just langenud sellele ajale. Kasvatab vähe lesehauet.  Väga hea kärgede ehitaja. Sülemlemise korral on sülemid suhteliselt väiksed, enamus mesilasi jääb tarru. Mee paigutab meeleldi magasini või pesa pealsetesse korpustesse. Hea kore puhul vajab palju ruumi nektari paigutamiseks. Suurim tarukaalu kasv oli 2007 aastal üle 15 kg päevas. Mesilased kannatavad hästi kuumasid ilmasid, ei katkesta tööd. Sügisel kasvatavad teistest tõugudest kauem hauet. Seoses sellega võtavad talvesööta vastu ka veel oktoobris. Haudme kasvatamise lõpetavad järsult. Oktoobiri alguses võib peres olla mitu raami hauet kuid kuu keskel on kogu haue koorunud. Ema muneb edasi kuid mesilased vaklu ei kasvata. Mõned pered hoiavad leski tarus väga kaua, kuni oktoobrini.

Itaalia mesilase haue

Itaalia mesilane on levinum mesilane maailmas.

* 1814 viidi itaalia mesilane esimest korda inglismaale

* 1853? viidi Saksamaale

* 1839 viidi Uus-Meremaale

* 1859 viidi USA'sse

* 1862 viidi Austraaliasse 9'ndal detsembril aurulaeva Alhambraga

* 1866 viidi Soome

* 1884 viidi Tasmaania saarele

* 1920'ndatel toodi esimest korda eestisse

Keskmine: 4.8 (5 häält)