Varroatoos

Eesti Mesinike Liidu liigeAasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Varroalestad on teinud Eesti mesilates pahandust juba veerandsada aastat. Esimestel aastatel kasutati varroatoosi raviks alguses põhiliselt sipelghapet, hiljem ka oblikhapet, piimhapet ja eetrit. Sipelghappe kasutamine levis laiemalt eelkõige suhteliselt hea raviefekti tõttu. Probleeme tekkis happedoosi ja raviskeemi valikul, et lesta efektiivselt maha saada. Liiga suure doosi, palava ilma või sobimatu meetodi valikul kaotati mõnedki mesilasemad.

Aastakümne jooksul jõudsid mesinike kasutusse tõhusamad ravimid alates Perizinist kuni Apistani ja Bayvarolini. Ravi muutus lihtsamaks ja efekt paremaks, kuid ka raha kulus rohkem. Paljud Eesti mesinikud kasutavad neid efektiivseid ravimeid tänaseni, eriti Apistani.

Apistan ei toimi enam

Juba kümmekond aastat on paljudes Euroopa ja Ameerika maades löödud häirekella, et üha sagedamini Apistan ja teised sünteetilised püretroidid ei toimi enam varroalestale. Paari aasta eest ilmnes Apistani suhtes resistentse varroalesta probleem ka Soomes ja sealsed mesinikud kaotavad taas varroatoosi tõttu tuhandeid mesilasperesid aastas. Kuna Soomest tuuakse Eesti mesilatesse üsna palju mesilasemasid, võib see Apistani suhtes resistentne varroalest levida ka meie mesilatesse.

Maailma mesinikud ja teadlased on pöördunud tagasi sipelg-, oblik- ja piimhappe kasutamise uute võimaluste uurimise juurde. Kasutatakse ka eeterlikke õlisid. Praeguseks kasutavad Skandinaavia ja Kesk-Euroopa maade mesinikud varroatoosi raviks orgaaniliste hapetega mitmeid tõhusaid meetodeid. Mõnedki neist on Eesti mesilates kasutusel. Eriti heal tasemel ja enamikust maadest ees on mitme meie mesiniku oskused ja pikaajaline kogemus varroatoosi ravimisel gaasistatud oblikhappega.

Erinevate hapete kasutamisel on efektiivsus ja toime varroalestale mõnevõrra erinev. Sipelghappe aurud kahjustavad ja surmavad varroalesta ka kaanetatud haudmekannudes. Kuid oblikhape läbi kaanetise lestadele ei toimi. Selle tõttu annab oblikhappe kasutamine parema raviefekti eelkõige sügisel pärast haudme koorumist. Oblikhapet kasutatakse vajadusel ka varakevadel või mais-juunis haudmeta sülemite ja kunstperede ravimisel.

Sipelghapet

soovitatakse kasutada varroatoosi ravimiseks pärast meevõtmist, et säästa mee kvaliteeti. Vajaduse või tugeva nakkuse korral saab sipelghapet kasutada varakevadest hilissügiseni. Kuid sealjuures tuleb arvestada kõrvaltoimega mee happesusele ja mesilasemade tervisele. Sipelghappe kasutamine on ohtlik ka mesiniku tervisele ja nõuab ettevaatust ning kaitsevahendite kasutamist.

Varroa lest

Ravimisel antakse sipelghapet peresse tavaliselt pesakärgede peale (nii 60-65 % kui 80-85 % lahusena) paigutatud kandurvahendiga. Eesti tarus eemaldatakse mõned kärjevaheliistud, et happe aur pesaruumi pääseks. Harva antakse kangemat hapet (80-85 %) ka tarupõhjale pesaruumi alla.
Kiire aurustamise meetod

Kui sipelghappega ravimiseks valida nn. kiire aurustumise meetod, siis saab hape auruda kogu vedeliku pealispinnalt või happega immutatud poorse materjali pinnalt. Selleks võib valada hapet näiteks plastist purgikaanele või kiletükile paigutatud puitkiudplaadile, riidelapile vms.

Sipelghappe 80-85 % lahust (kange hape) doseeritakse arvestusega 1,0 ml ühe kärjetänava mesilaste kohta või 1,5 ml 60-65 %-list lahust sama hulga mesilaste kohta. Korraga võib tugevale mesilasperele anda kuni 30 ml, erijuhul kuni 40 ml sipelghapet. Ravimisel tuleb jälgida ka õhu temperatuuri - kui see on 12-20°C, võib hapet anda kogu päeva jooksul. Kui õhu temperatuur on 21-25°C, peaks ravi tegema õhtul, aga kui veelgi kõrgem, siis ettevaatliku doosiga varahommikul.

Aeglase aurustamise meetod

Aeglase e. reguleeritud aurumise korral suletakse sipelghappega immutatud kiudplaati kilekotti ja paigutatakse tarusse pesaraamide peale, tehes happe aurustumiseks kilesse vastavalt olukorrale rohkem või vähem avasid. Apidea plaat-aurusti kasutamisel saab katteplaadi nihutamisega avade suurust muuta ja seega happe aurumist reguleerida. Doseerimisel immutatakse pakendisse 200-250 ml lahust ja kilesse lõigatakse teatud arv avasid. Ravimisel juulis ja augustis näiteks tehakse kilesse nõrga pere korral 2-3, keskmise korral 4-5 ja tugeva korral kuni 7 umbes 1,5 cm läbimõõduga ava. Septembris ravimisel võiks avade arvu kahekordistada. Päevane õhutemperatuur peaks ravimise ajal olema vähemalt 12 °C.

Et happe aurustumise intensiivsust konrollida, võiks happepakendit mõne päeva järel kaaluda. Piisava raviefekti saavutamiseks peaks aurustumise kiirus olema vähemalt 7 grammi ööpäevas. Kui pakendi kaal on näiteks 3 päeva jooksul vähenenud ainult 15 g võrra, s.o. 5 grammi päevas, siis tuleks teha kilesse avasid juurde.

Oblikhape

Oblikhapet kasutatakse varroatoosi raviks mesilasi vesilahusega üle piserdades, vee-suhkrulahust kärjetänavasse mesilaste peale tilgutades või oblikhappe kuumutamisel saadud gaasi juhtimisega pesaruumi. Oblikhappe kasutamisel peab arvestama, et see on ohtlik mesiniku tervisele, eriti gaasistamisel. Tuleks kasutada kummikindaid ja soovitavalt respiraatorit või gaasimaski. Vesilahuse piserdamisel või tilgutamisel on üledoseerimise oht mesilasperedele, millega võib kaasneda isegi perede hukkumine.

Piserdamiseks kasutatakse 2,0-2,2 % vesilahust, mille saamiseks lahustatakse 30 g kristallilist oblikhapet 1 liitris vees. Ravilahust doseeritakse ühtlaselt pihustades kummalgi kärjeküljel olevatele mesilastele 3-4 ml. Seda meetodit on otstarbekas kasutada ka mais-juunis sülemite ja kunstperede ravimisel, kuni neil puudub kaanetatud haue.

Oblikhappe vee-suhkrulahuse tilgutamiseks mesilastele kasutatakse 3,0-3,2 % lahust, mille saamiseks lahustatakse 1 liitris vees 1 kg suhkrut ja 70 g kristallilist oblikhapet. Nii saadakse ligi 1,7 liitrit ravilahust, millest jätkub kuni 40-50 mesilaspere ravimiseks. Haudmevabal ajal hilissügisel tilgutatakse süstlaga lahust kärjetänavas asuvatele mesilastele 4-5 ml mesilastega täidetud kärjetänava kohta. Välistemperatuur olgu ravimise ajal vähemalt paar kraadi üle nulli, sest mesilased vajavad ravi järel lennuvõimalust.

Efektiivsus

Oblikhappe lahustega ravimise ühekordne efektiivsus haudmevabal ajal on kuni 60-80 %, korduvravil kõrgem. Sipelghappe kasutamisel ulatub ühekordse ravi efektiivsus 60-90 %. Kevadest sügiseni suureneb mesilasperedes varroalestade loomulik arvukus vähemalt 10-15 korda. Seega peaks sügisel ravimise efekt olema vähemalt 90-95 %, et talvituvasse peresse jääks vähem kui 10 % suve lõpuks suureks paisunud varroalestade populatsioonist.

Piisava raviefekti saavutamiseks hapetega soovitatakse suve lõpus ja sügisel teha vähemalt kaks ravikuuri. Hea oleks teha üks ravi näiteks sipelghappega augustis ja teine oblikhappe vee-suhkrulahuse tilgutamisega oktoobri alguses. Kui varroalesta on peres väga vähe, piisab ka ühest ravikuurist hooajal.

Keskmine: 4 (5 häält)