Karu

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Karude tekitatud kahjustusi on kogenud tõenäoliselt enamus mesinikke, kelle mesilad asuvad karude poolt asustatud piirkonnas. Suurem võimalus kahjustuste tekkeks on loomulikult seal, kus tarud viiakse korjeperioodiks inimasustustest eemale, kuid mõnikord tuleb karu matti võtma ka päris maja hoovi. Samuti on kahjustuse tekkimise võimalus suurem seal, kus mesinik pole midagi oma tarude kaitseks ette võtnud, kuid mõnikord pole aidanud ka küllaltki tõhusana tunduvad peletus- ja kaitsevahendid. Osa mesinikke võtab karu kahjustust kui paratamatust ja tegija riski, samal ajal kui teised nõuavad riigilt kahjude kompenseerimist ja karu maha laskmist.

Karu ei ole kaitsealune liik, vaid jahiuluk ning riik karude poolt tekitatud kahjustusi ei kompenseeri.

Kompensatsiooni on võimalik nõuda jahimaa kasutajalt, kui maaomanikul on olemas leping maa jahimaana kasutamise tingimuste kohta ning lepingus on sätestatud kahjustuste vältimise ja kompenseerimise kohustus. Samas ütleb looduskaitseseadus, et omanikul ei ole õigust nõuda looma poolt tekitatud kahju kompenseerimist või saada luba looma hukkamiseks, kui ta ei ole rakendanud kaitseabinõusid vara kaitseks looma eeldatava ründe eest. Vara kaitseks on lubatud kasutada kõikvõimalikke vahendeid ja meetodeid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud.

Karude tekitatud kahjustuste vähendamiseks on karusid regulaarselt kütitud. Karujahi aeg kestab 1. augustist oktoobri lõpuni. Lisaks sellele annab jahiseadus võimaluse kahjustuste ilmnemisel küttida karu ka väljaspool jahiaega. Siis korraldab seda maakonna keskkonnateenistus.

Käesoleval aastal muutus karujahi kord. Nimelt alates sellest aastast võib karu küttida vaid kahjustuspiirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Keskkonnaministeerium määrab maksimaalselt lubatava küttimismahu ning jaotab selle maakondade vahel. Maakonna keskkonnateenistused jagavad limiiti jahindusorganisatsioonidele vastavalt avaldustele, võttes arvesse kahjustuste olemasolu, karude asustustihedust, järelkasvu piirkonnas jm olulisi näitajaid.

Karude arvu hinnatakse Eestis vähemalt 500-le, järelkasv on hea ning asurkond tundub olevat heas seisus. Karusid on viimasel kolmel aastal kütitud 20-30 isendi vahel. Sellise tagasihoidliku küttimismahu juures on arvukus tasapisi tõusmas. Tänavu on lubatud küttida kuni 34 karu.

Niisiis on praegu karu jätkuva küttimise põhjenduseks kahjustuste ennetamine (karu on EL-s rangelt kaitstav liik) ning keskkonnaministeerium püüab jahipidamist suunata enam piirkondadesse, kus esineb kahjustusi. Suure enamuse karu kahjustustest moodustavad just mesilatele tekitatud kahjustused.

Kuigi ulatuslikumatest kahjustustest on reeglina teadlikud ka jahimehed ja keskkonnateenistused, jäävad paljud neist siiski vaid mesiniku enda teada. Seetõttu oleks tõsine soov taas käivitada kahjustuste registreerimise ja edastamise süsteem, igast kahjustusest tuleks teavitada keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti või jahimaa kasutajat ning iga juhtumi puhul täita kahjustuse hindamise leht. See oleks mesinike poolne abi karujahi suunamisel ja suunatud küttimine on üheks oluliseks abinõuks kahjustuste ennetamisel.

Peep Männil
Keskkonnaministeeriumi
metsaosakonna peaspetsialist

Autor koostas ka ankeedi andmete kogumiseks karude ja/või nugiste tekitatud kahjude kohta. Täidetud ankeete ootame EML kontori aadressil või elektrooniliselt aadressil eml.office@mesi.ee

LisaSuurus
Mesila_karukahjustused_ankeet.pdf7.28 KB
Mesila_karukahjustused_ankeet.rtf31.86 KB
Keskmine: 1 (1 vote)