Vanad mesinikud-Jaan Kurusoo

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Linnamesilasi toidavad pargipuud
Vivika Veski
http://www.maakodu.ee/print.php?page=&grupp=targutalita&artikkel=1490

Tegusa mesila võite leida ka suure linna varjulisest sopist.

Kui kõnnite Tallinnas Kadriorus mööda Mäekalda tänavat, märkate kindlasti uue kunstimuuseumi kõrval kahekorruselist pruuni puumaja. Kadrioru kohta näeb see küll välja pigem tagasihoidlik: ilma nikerduste ja sopistusteta. Aedki on selline, milliseid linnaeramute ümber ikka näeb: punt viljapuid ja marjapõõsaid vaheldumisi lillepeenardega.

Maja kõrval aias seisavad aga mesitarud. Pargiservas küll, aga siiski suures linnas! Kirjade järgi lausa kesklinnas. Eemalt puude vahelt paistab presidendilossi roosa fassaad.

80 aastat mesinik

Maja selja tagant Lasnamäe nõlvalt kostab liiklusemüha – autod kihutavad mööda laia Laagna teed. Mesilaseparv sumistab rahumeelselt mesipuude ümber, tehes vahepeal asja taru kõrvale püsti seatud magusalt lõhnavale kärjele.
Elupõline mesinik Jaan Kurusoo pole märganud, et igapäevane sagin maja ümber tema hoolealuseid segaks. Küll oli neid häirinud see, kui „mäge lõhuti”, nagu Jaan ütleb. Vaikne sakste suvituspaik pole Kadriorg ju enam ammu.
Viimase poole aasta jooksul on Jaan Kurusoo kodu mitu korda ajalehtedesse sattunud. Ikka sellepärast, et see nii Kumu külje all on. Lammutamiseks maha müüma Jaan oma eluaset aga ei soostunud ja peab oma mesilinde ikka edasi seal, kus ta seda üle 50 aasta teinud on.
Kokku on Jaan Kurusoo mesilastega tegelnud aga juba 80 aastat. See tundub imekspandav isegi tema kõrget iga arvestades.
Jaani vanusega on tegelikult natuke segased lood. Paberite järgi on ta 92-aastane. Ise väidab aga, et vaid 88 ja paberid on sõjaajast sassis. Mesilastega hakkas ta enda kinnitusel igatahes tegelema 8-aastase poisina.
Noores põlves elas Jaan Kurusoo Türi lähedal Mäekülas. Hariduse on ta saanud omaaegsest Türi aiamajandusgümnaasiumist. 1949. aastal kulakuks
tehtuna pages ta aga küüditamise eest Tallinnasse ja pääses tänu sellele Siberisse sõidust.
Jaan räägib, et tema maja on omal ajal kohale toodud Narva-Jõesuust ning Kadriorus uuesti üles ehitatud. Maja ostis 30. aastate algul Jaani isa. 1952. aastal võeti see nende käest ära. Jaan tohtis siiski korterisse edasi jääda, kuid isa pidi välja kolima. Mingi elamispinna oli ta siiski vastu saanud.

Põlvest põlve

Oma perekonnas on Jaan Kurusoo kolmandat põlve mesinik. Poeg on neljas. Nüüd ootab aga mesinikupõli ees ka Jaaniga koos elavat tütart, sest oma kõrge ea ja haigete jalgade pärast andis Jaan oma mesitarud talle üle.
Jaani sõnul saab mesilastega hästi hakkama see, kel nende vastu huvi on ja kes neid ei karda. Ise on ta nõelata saanud lugematuid kordi. „Ma olen immuunne!” naerab ta. “Kui ei karda, pole nõelamine mingi probleem!”
Meematerjali korjavad mesilased Kadrioru pargi puudelt. Kõigepealt vahtratelt, seejärel kastanitelt ja tammedelt ning viimaks pärnadelt. Et aga tänavu puud ruttu ära õitsesid, siis Jaan suurt meesaaki ei looda.
Praegu on veel alles viis mesilasperet, omal ajal oli neid aga 50. Mee müügiga teenib Jaan endale väikest pensionilisa. Põhiliselt käib ostmas kindel klientuur, kuid vahel astub sisse ka juhuslikke möödakäijaid.
Tänavuse kärekülma talve elasid Jaani hoolealused paksu seinaga tarudes kenasti üle. “Kui talvetoitu on piisavalt, pole külma vaja karta,” teab Jaan.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

.

Äärmiselt positiivne mees tundub. Ajab oma rida. Jõudu talle!