Väike tarumardikas

Eesti Mesinike Liidu liigeAasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Viimasel ajal on Euroopa mesinikud mures, et nende mesilaid võib ohustada uus kahjur - väike tarumardikas Aethina tumida. See putukas pärineb Lõuna-Aafrikast, kus teda tuntakse juba aastast 1867. Ta asustab seal kapi ja aafrika mesilase peresid, kes on selle kahjuriga pika aja jooksul kohanenud.

Väike tarumardikas levib

USA mesilates avastati väike tarumardikas esmakordselt 1998.a. Sellest ajast on kahjur kiiresti levinud. 2001.a lõpuks esines teda juba 18 osariigi mesilates. Aasta varem avastati väikese tarumardika levialad Kanadas ja Egiptuses ning veel mõnes Kesk-Aafrika piirkonnas. Austraalia mesinike hulgas tõusis paanika 2002.a sügisel, kui Ida-Austraalias leiti esimesed tarumardikad. Praeguseks on tarumardika valduses juba üle poole Austraaliast.

Väike tarumardikas levib ühelt maalt teisele peamiselt mesilasperedega, sealhulgas pakettperedega, samuti mõningate puuviljaliikide ekspordi-impordiga. Samas suudab täiskasvanud mardikas lennata kuni 10 km kaugusele, levides sel viisil ühest mesilast teise. Tarumardikas on vastupidav, suutes elada vee ja toiduta kuni 5 päeva.

Tarumardikas toitub mesilashaudmest

Väike tarumardikas on umbes 5 mm pikk, ovaalse kujuga, hallikaspruuni kuni musta värvi kõva kitiinkestaga soomustatud putukas. Lennanud tarusse, muneb iga mardikas seal kärgedesse või pragudesse päevas 13-15 muna, mis on mesilasema munadest veidi väiksemad. Nii munadest koorunud vaglad kui ka täiskasvanud tarumardikad toituvad mesilashaudmest, aga ka suirast ja meest.

Tarumardika vaglad kasvavad kuni 12 mm pikkuseks, meenutades välimuselt veidi väikese vahakoi vaklu. Ühes kärjekannus on loendatud kuni 30 tarumardika vakla ja ühes kärjes kokku kuni 6000 vakla, kes õgivad ära kõik söödava. Selline suur kihisev hulk vaklu eraldab oma elutegevuses nii palju soojust, et kärgede vaha muutub pehmeks ja võib sulada. Tihti on juhtunud, et mesilaspere hülgab sellise rüüste mõjul pesa ja lendab minema.

Väike tarumardikas

Kui väikese tarumardika vaglad valmistuvad nukkumiseks, lahkuvad nad lennuava kaudu tarust ja uuristavad end taru lähedal maapinda kuni 10 cm sügavusele. Seal toimubki nukkumine. Seejärel koorunud tarumardikad paaruvad ja lendavad laiali uutesse mesilasperedesse. Algab uus arengutsükkel. Soodsates oludes sünnib aastas kuni 4-5 põlvkonda kahjureid. Iga mardikas võib elada kuni 6 kuud.

Väike tarumardikas vajab elutegevuseks temperatuuri vähemalt 10°C, aktiivseks arenguks ja munemiseks vähemalt 20°C. Miinustemperatuuride korral, nagu see meil talvel õues tavaline, hukkuvad nii väike tarumardikas kui tema munad, vaglad ja nukud. Ometi ei suuda talvekülm tarumardikaid hävitada, sest nad talvituvad mesilaspere talvekobaras. Seal on neil ellujäämiseks piisavalt soe. USA-s loendati ka väikestes talvituvates mesilasperedes kuni 300-400 tarumardikat.

Väikese tarumardika tõrje on väga raske

Selle putuka elutsükkel toimub osaliselt väljaspool taru. Siiani pole leitud ühtki piisavalt efektiivset tõrjemeetodit, mida saaks laialdaselt kasutada. Väikese tarumardika ränne perest peresse ja mesilast mesilasse on väga intensiivne, mis teeb tõrje veelgi keerukamaks. Kui õnnestubki mesila tarumardikast puhastada, lendavad kiiresti kohale uued putukad teistest mesilatest.

Euroopa mesinikke teeb rahutuks võimalus, et väike tarumardikas võib levida ka siinsetesse mesilatesse. See tähendaks mesinduse allakäiku. Väike tarumardikas võib ühelt kontinendilt teisele levida peamiselt pakett-mesilasperede kaudu. Sügisel 2002 imporditi Austraaliast Saksamaale mitusada pakettperet, kus avastati väikese tarumardika isendeid. Need mesilaspered hävitati. Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa mesilatesse on korduvalt toodud pakettperesid USA-st, sealhulgas ka tarumardika poolt hõivatud aladelt. Esialgu pole veel teada, ega koos mesilastega USA-st ka tarumardikaid kaasa toodud.

Mesilasperede import on ohtlik

EL mesindusuurijad hoiatavad, et kui mitte juba praegu, siis lähitulevikus võib väikest tarumardikat leida ka Euroopa mesilates. EL mesinduse tuleviku nimel nõutakse pakettperede impordi keelamist nendest maadest ja piirkondadest, kus on tarumardikat leitud. Laiemas laastus soovitatakse üldse vältida pakettperede importi väljastpoolt EL piire. Et Euroopa mesinikel oleks vajadusel võimalik mesilasperesid osta, tuleb neid kohapeal rohkem paljundada. Sellega võiksid tegelda spetsialiseeritud mesilad.

Väikese tarumardika leviku ohtlikkust iseloomustab fakt, et kõigest 4 aastaga on see kahjur suutnud hõivata suure osa USA, Kanada, Austraalia ja veel mitme mesindusmaa mesilatest. Juba levivad kahtlused selle putuka jõudmisest Uus-Meremaale. Euroopa mesinikud on närvis ja murelikud ning selleks on põhjust küllaga. Peame endale aru andma, et kui väike tarumardikas jõuab Euroopasse, satuvad löögi alla ka Eesti mesilad.

Keskmine: 4.1 (14 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

soovitan tõrjevahendit

mida olen juba aastaid tarvitanud - see on lahjendamatta söögiäädikas , mis aitab ka eemal hoida koid
pihustada pesaraamidele ja vaheliistudele ja katta mitmekihiliselt ajalehtedega - pihustada nii ikka , et raamid-pulgad ikka silmnähtavalt märjad on ja äädikas tungib ka pealepandud ajalehtedesse ...
lõhn säilib seal päevi ja eks tungib ka tarusse , mis ilmselt pole meeldiv ei mardikale ega koile - selliselt olen vabanenud nii koidest kui ka mardikaist - ja kui mõni ongi ilmunud nähtavale siis lömastan nad ja pihustan taas taru äädikaga - selle 30 protsendisega