Mesilaspere talvitumisest

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Nagu enamus mesinike teab on itaalia mesilane pärit vahemere äärest kus kliima on soe ja talv kestab 2-4 kuud enamasti. Harva langeb temperatuur alla -5C. Mägede jalamitel on talv pikem ja külmem. Eesti oludes tuleb mesilastel talvituda kuni 6 harva 7 kuud. Enamasti küll 5 kuud, harva vähem. Talved võivad olla nii leebed nagu vahemere ääres ja samas külmad nagu lapimaal. Temperatuur võib langeda isegi alla -35C. Mesilased ei karda külma vaid tuul ja niiskus on neile suurimaks ohuks. Sellegi poolest peetakse edukalt eestis itaalia mesilast mis on toodud soomest ja siin edasi paljundatud. Talvitumist on võimalik parandada mesilaste valiku teel ja väga palju saab ära teha mesinik ise. Kui valik paremini talvituvate mesilaste suunas tehtud siis järgmiseks on mesiniku enda poolt tehtav. Nagu eesti kirjandusest leida võib tarvitab kollane mesilane talvel rohkem sööta. Mainitakse, kuni 25 kg. Minu isiklikud kogemused näitavad, et sellist kogust pole vaja. 2008/2009 talvel vähenes kaal itaalia perel kes oli kaalul oktoobrist kuni aprillini 9,6 kg. Selle hulgas oli kulutatud toit ja hukkunud mesilased. Pere talvitus ühes korpuses ja oli keskmise suurusega. See muidugi ei tähenda seda, et võib mesilasi talvituma panna väikesema söödakogusega. Kevadel on peredel vaja palju sööta enda taastootmiseks. Väga olulisel kohal on kvaliteetne sööt. Enamus mesilasi ei talu lehemett, eriti tundlik on itaalia mesilane. Tuleb arvestada et, igasugune suhkur ei sobigi mesilastele söötmiseks sügisel. Praegune talv on mesilastele igati hea. Lund on piisavalt, ühtlane külm temperatuur hoiab ära liiga varase haudmetegevuse ja linnud ei pääse mesilasi häirima. Pihlik mainis oma kirjutises Karpaatia mesilasest, et 2002/2003 kevad-talvel olevat hukkunud eestis 40% itaalia mesilasperedest? Samal kevadel oli ka minul nõrgenenud peresid kuid hukkunuid polnud. Siis olid üksikud itaalia rassist ja nende talvitumisega võis rahule jääda. Sama moodi talvitusid kõrval olevad krainid ja segaverelised. Siiski peab tunnistama, et halb talvitumine on rohkem omane segaverelistele kellel on itaalia mesilase tunnused välimuses. 2010 aasta olen ettevõtnud suurema uurimuse mesilaste talvitumisest. Võrdluses on itaalia mesilaspered mida on ca 10, kraini ja segaverelised. Hilisema puhastuslennu tegid paar itaalia pere ( viludas +9C) ja kraini mesilaspere kes lendas vihmasema ilmaga (+10C). Enamus peredel oli viimane lend 21-22 oktoober kuid osad lendasid ka 20 november ( näiteks P.4 ja 19). Edukat talvitumist soovides mesimummidele!

Seda kannet ei ole veel hinnatud