Apis mellifera ligustica var. aurea Rotter

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

   Üks itaalia mesilase vanemast variatsioonist on tuntud kui „AUREA“ või „kuldkollane  mesilane“. Tuntud on ta oma kuldkollase välimuse ja väga rahuliku käitumise poolest. Tegemist pole omaette tõuga vaid hoopis loodusliku itaalia mesilase geneetilise variatsiooniga. Aurea variatsioonJuba 170 aastat tagasi saavutati ameerikas selle mesilasega suurt edu. Neil õnnestus tavalisest pruunkollasest itaalia mesilasest aretada tüve, kelle emad olid täiesti kuldkollased ja andsid töölisi helekollaste vöötidega tagakehal. W.Wankleri aretuspüüdlused viisid selleni, et tema aretas emasid, kelle töölised omasid suuremat arvu värvunud segmente. Teised aretajaid jätkasid edukalt aretust heledma värvuse suunas, jõudes tüveni, kelle töölistel on 5 kuldkollast tergiiti.

 Mesilaste aretaja ameerikas Pratt kulutas palju aega, et aretada erilist üleni kuldse värvusega itaalia tüve. Pratt'i kuldkollased pole mitte mestsiidid, nagu seda mõnede kuldmesilaste puhul juhtub.

   Et itaalia mesilasest aretatud kuldkollane mesilane oli juba laialt tuntud siis esines E.Rotter 1919. a. ettepanekuga seda tüve tunnustada itaalia mesilase erineva teisendina nimetusega Apis mellifera ligustica aurea. Ka eestis on selliseid mesilasi.

 CordovanAmeerikas nimetatakse AUREA variatsiooni nimega Cordovan.  Kuna Selle mesilase saamiseks on tehtud palju aretustööd siis võiks nimetada teda juba tõuks. Samas ei saa ainult värvust nimetada tõutunnuseks vaid sellele tuleb lisada teisi omadsi. Cordovani mesilased on vagusamad kui loodulikud itaalia mesilased. Sülemlemiskainemad. Muud omadused on samad mis itaalia mesilasel.                                                                                   

 

 

 

                     

Cordovani tõugu emamesilane.                 

Kuldkollase mesilase iseloomu omadused mis on peaaegu samad ka looduslikul itaalia mesilasel. E. Koppeli järgi määratud omadused.

  • Rahulikkus - väga rahulikud mesilased jäävad taru avamisel täiesti rahulikult kärgedele püsima ka siis, kui kärjed tarust välja võetakse ja töötamise ajaks kärjekasti( töökasti) asetatakse. Mesilased katavad nii haudme- kui ka meekärgi ühtlaselt, liiguvad väga aeglaselt. Ema on rahulik, liigub aeglaselt ega püüa ennast peita ja sageli jätkab munemist. Avatud tarus ei teki mesilaste seas mingit rahutust.
  • Vagusus-  kuldkollane mesilane on enamasti väga vagus, st. ta ei kipu üldse nõelama pere läbivaatamisel ja mesilas liikumisel. Lihtsaim võte vagususe kontrollimiseks on puhumine. Kui puhuda meilaste peale lannulaual ja nad selle tulemusel liiguvad tarru ega kipu puhujat nõelama on tegu väga vagusate mesilastega. Kui enamus tarru läheb ja ainult mõni tõuseb lendu ning üritab nõelata on tegu vagusate mesilastega.
  • Kärjel asumise tihedus- kuldkollased mesilased asuvad kärjel tihedalt. Katavad lahtist hauet kui kärjeraam õhku tõsta.
  • Pesa kaitse varaste vastu- kaitsevad väga hästi pesa. Kollased mesilased on kõige paremad pesakaitsjad.
  • Agarus kärjekoi tõrjel- väga hea kaitse kärjekoi vastu. Üldiselt hoiavad itaalia mesilased pesa puhtana ja ei lase eriti võõraid sitikaid oma tarusse elama. Mesinik saab sellele kaasa aidata, eemaldades tarupõhjalt regulaarselt vahapuru.
  • Talvitumisvõime - Talverahu on keskmine. Talvitumine sõltub väga palju mesiniku pere ettevalmistusest talveks, enamasti võib seda nimetada keskmiseks.
  • Ema munemisvõime- itaalia mesilane on kõige suurema munemisvõimega mesilasrass, selle alla kuuluvad ka kuldkollased mesilased. Neile on omane muneda tihedalt ja palju. Emamesilase munemise maksimum on juuni alguses. Soovitav on ema munemist piirata suvel, vastasel juhul kasvatavad nad liigselt hauet korje ajal.
  • Pere areng kevadel - soomes kasvatatud itaalia mesilased on aretatud rohkem hilisema arengu poole. Üldiselt ei ole perede arengul vahet teiste tõugudega. 

Ilus ja ühtlane haue.                              

  • Sülemlemiskainus - kuldkollast võib nimetada sülemlemiskainemaks kui looduslikku itaalia mesilast. Samas pole paljunemisinstinkt neilgi kadunud. Vastavate olude kokkulangemisel võivad sülemlemis meeleolusesse minna.
  • Hea jõudlusvõime - jõudlusvõime on kõigil itaalia mesilastel ja liinidel hea. See tuleneb nende väga heast haistmismeelest, nad leiavad kiiresti uusi õitsevaid meetaimi. Kui korjet on piisavalt siis ei saa kollastele mesilastele jõudluselt keegi vastu.
  • Hea kärgede ehitamine - kuldkollased mesilased ehitavad hästi kärgi kuid neil on kombeks ehitada raamide vahele sillakesi. Seda eriti hea korje ajal. Meekaanetis
  • Meevarude paigutamine pesa peale - kõik itaalia mesilase liinid ja teisendid paigutavad oma meevaru pesa peale. Kasutades emalahutusvõret saab võtta itaalia mesilasperedelt ära enamuse korjealal korjatud meest.
  • Hele kaanetis - meekaanetis on hele. Meekaanetis on enamasti nägus, st. kaaned on korrapärased ja meest kõrgemal. Kaanetisel pole märgatavalt taruvaiku ega kollast võõpa. Värvuselt on kaanetis valge.

 

 

 

Hele meekaanetis.                            

puudused mida võiks aretamisega parendada

  • Vargus ja röövimistung - see omadus on omane kõigile mesilas rassidele kuid tänu itaalia mesilase üli heale      haistmismeelele leiab ta need võimalused kiiremini üles kui teised rassid/tõud.
  • Haiguskindlus -  sõltuvuses röövimise tungiga, röövides nõrkasid peresid kes on haigestunud toovad nad haigused oma peresse. Valikuga on aretatud haiguskindlamaid itaalia mesilase liine üle maailma.
  • Mõned pered ei katkesta talvitumisel haudumist ( valikulise aretamisega on võimalik see pahe välja aretada)

 

                                                  Võrdlustabel 

Võrdlus on tehtud ameerika tõuaretajate poolt  VHS ( varroa sensitive hygiene), Hygienic itaalia, kraini ja kuldkollane (Cordovan). Nagu võrdlusest näha, on igal oma eelised. 

Aurea mesilase geneetika.

                       Aurea mesilase geneetika