Kraini mesilane (Apis mellifera carnica Pollm.)

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Kraini mesilased Apis mellifera carnica Pollm.  SingeriKraini mesilased jagunevad järgmisteks rühmadeks:

  • kraini mägimesilane.
  • alam-austria mesilased.
  • ukraina stepimesilased.
  • tagakarpaati mesilased.
  • banati mesilased.

Kraini mägimesilase leviku- piirkonnaks on Ida-Alpid, Tshehhi, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige levinumad on nad Kraina piirkonnas, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ning Lõuna-Tiroolis. Kraini mägimesilaselt on kõige tugevam sülemlemistung.

Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias.

Ukraina mesilane (kraini ja tumemesilase üleminekuvorm) elab peale Ukraina veel Venemaa Euroopa-osa stepialadel kuni metsavööndini ja lõuna pool kuni Musta ja Aasovi mereni.

Tagakarpaati mesilane asub väikesel maaalal Tagakarpaatias.

Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Serbia lagendikel.Levik

Kraini mesilased on sihvaka kehaga, mille tagaosa teravneb torpeedokujuliselt. Värvuselt on nad mustad või pruunid, kaetud laiade hallikate karvavöödega. Karvastik on lühike või keskmine, mistõttu näivad nad kärjel hallikatena. Lesed on hallid või pruunikashallid. Seljalooke laius on 4,5 mm, iminokk 6,4...6,8 mm, kubitaalindeks 45...50, tiiva keskmine pikkus on 9,8 mm, laius 3,5 mm. Suur tiiva pindala tagab kraini mesi- lastele hea lennuvõime. Viljastumata ema kaalub 185 mg, viljastunult 205 mg. Emade ööpäevane munevus on 1400...2000 muna. Kraini mesilaste plussiks on kevadine varane ja kiire areng, mistõttu sobivad nad kevadisele ja varasuvisele korjemaale. Nad otsivad agaralt uusi saagiallikaid ja lülituvad kiiresti uutele toiduallikatele. Iseloomulik on neile hommikune varane ja õhtul hiline tarust väljalend. Tänu pikale iminokale on nad head punase ristiku tolmeldajad ja sealt nektari toojad. Enne sisselendu tarru hõljuvad nad üles-alla taru sissepääsu ees otsekui kontrollides õige taru olemasolu. Nad on head orienteerujad. Iseloomult on nad rahulikud ja  püsivad taru läbivaatamisel kärjel. Emad lõpetavad munemise augustikuul ja pere läheb talvituma väikesearvulisena. Seega tuleb kraini mesilaste lisasöötmist alustada juba augusti algul. Talvine söödakulu pere kohta on keskmine ja nad taluvad talvesöödas ka lehemee olemasolu. Talvel roojavad nad taru seintele, mitte aga kärgedele nagu seda teevad tumemesilased.
Haudmehaiguste suhtes on kraini mesilased küllaltki vastupidavad. Kraini mesilaste suureks puuduseks on nende suur sülemlemistung, mida on võimalik vastavate abinõudega vältida või muuta. Selle vältimiseks tuleb pesa laiendamisel panna
korraga tarru neli kärjeraami korraga, lamav taru korral. Puuduseks on ka see, et nad kaitsevad pesa halvasti võõraste – kärjekoi, itaalia mesilaste eest.

Karpaati mesilaneViimastel ajal on Eestis räägitud kraini mesilaste karpaadi alamrassist (pildil, paremal). Karpaadi mesilased sarnanevad välimuselt kraini mesilastele. Nad on talvekindlad ja vähe- agressiivsed. Peredest sülemleb alla 5 %. Pesa läbi- vaatusel jäävad nad kärjele. Suureks iseärasuseks on nende võime minna nektarikorjele juba 8 %-lise suhkru- sisalduse puhul nektaris, teised mesilasrassid teevad seda alles 25...30 %-lise suhkrusisalduse puhul. Orienteerumisvõime on neil väga hea, mistõttu nad ei eksi võõrastesse peredesse ning on sobivad pidamiseks paviljonides. Kevadine areng on kiire. Mee kaanetis on kahesugune: varakevadel ja sügisel on kaanetis sega- kaanetis, kuna osades kärjekannudes on kaanetis pandud otse mee peale, mistõttu näib kaanetis tume, osades kärjekannudes on aga mee ja kaanetise vahel õhk. Peameekorje ajal on kaanetis hele.

Kraini mesilase head omadused:

  • Rahulikkus ja vagusus
  • Püsivad hästi kärjeraamil
  • Rahuldav kuni hea talvitumine
  • Mesilaspere kiire areng kevadel
  • Hea jõudlusvõime
  • Haiguskindlus
  • Hea orienteerumine, eksivad harva võõrasse tarusse
  • Hele meekaanetis, enamasti on kahesugust kaanetist.
  • Vähene taruvaigu kogumine

Eestisse tuuakse kraini mesilasi Austriast ja Sloveeniast põhiliselt. Viimasel ajal on sisse toodud karpaati mesilast Ukrainast.  Kraini mesilane on Euroopas üks levinumaid mesilasrasse.