Portaalis Maamajandusteave-Pikk kirjutatakse mesindusest nii

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mesindusega tegeldi Eestis juba muinasajal: otsiti metsas puuõõnes elunevaid mesilasperesid ja võeti neilt meesaak, peeti nn. meejahti. Hiljem arenes sellest metsmesindus: mesilasperesid peeti kasvavate puude õõnsustes. Selliseid puid nimetati tarupuudeks. Tarupuudest on liivlaste ja lätlaste juures juttu juba Läti Hendriku kroonikas 1212. aastal. Arvata võib, et metsmesindust viljeldi XIII sajandil ka Eesti. Veel 1938. aastal leiti Kagu-Eesti metsadest 12 kasvavat tarupuud.

Mesindus hakkas Eestis jõudsalt arenema käesoleva sajandi alguses. Raamtarude kasutuselevõtt võimal-das tundma õppida mesilaspere bioloogiat ning suunata perede arengut.
1930-ndatel ja 1960-70-ndatel olid Eestis perioodid, mil mesilasperede arv ületas 100 000 piiri; seega olid mesilaspered igas talus ja ka paljudes äärelinna-majapidamistes. 1947. aastal asutati Vana-Vigalasse mesinduskool, mis hiljem tegutses pikka aega Rakvere rajoonis Arknal. 1972. aastal hakati mesindust õpetama Olustvere Sovhoostehnikumis, millest on nüüdseks saanud Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool. Samuti on suurel hulgal ilmunud kirjandust mesilaste pidamise kohta.
Hetkel annab mesindus põhisissetuleku umbkaudu sajale talule, see tähendab, et nende mesila suurus on üle 100 mesilaspere. Suurimal Eesti mesinikul praegu 350 mesilasperet. Kutselised mesinikud toodavad ka suurema osa tarvitatavatest mesindussaadustest. Lisaks on Eestis praegu 180–200 pool-kutselist mesinikku, kellel on 30-100 peret. Ülejäänud mesilaspered kuuluvad hobimesinikele. Kokku arvatakse Eestis olevat umbes 30 000 mesilasperet. Arvestades, et Eesti looduslik korjemaa võimaldaks pidada 140 000-160 000 mesilasperet, tuleks mesilaste pidamist igati propageerida.

Lisaks sissejuhatusele võite lugeda veel tehniline baasinfo, finantsinfo, turuinfo ja infoallikate kohta all olevalt lingilt.
http://www.pikk.ee/maamajandus/alternatiivtegevused/mesindus/sissejuhatus

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

vot-vot

30000 mesilasperet, seda ma juba usun, aga selles sajas talus ma kahtlen küll sügavalt-sügavalt, aga eks näis, millised andmed veel kuskilt välja tulevad.
Igal juhul on ''Pokul'' tubli ''väljakaevamine'' olnud Smile
Andmed on märksa tõesemad numbrid, kui konjuktuurlastel ja liidul.

Ja natike täiendan

Andmed antud lehel
http://www.pikk.ee/maamajandus/alternatiivtegevused/mesindus/finantsinfo
on hinnangulised ja pärinevad aastast 2001 Smile

Sellest ajast on palju vett ära voolanud, eks tollel aal ilmselt oligi nii, ja siis vast oli pidajaidki rohkem Smile

Mesilasperede statistikast

Statistikaameti ametlikel andmetel oli Eestis 2000.a. lõpuks 23,4 tuhat mesilasperet.

15.juuli 2001.a. põllumajandusloenduse ametlikel andmetel oli Eestis kokku juba 47512 mesilasperet ja 7561 mesilat. Neist loendati 37131 mesilasperet ja 5443 mesilat põllumajanduslikes majapidamistes (talud jms), ülejäänud kodumajapidamistes.

Kas pole pisut üllatav, et loenduse käigus mesinike endi sõnade järgi kirja pandud andmetel oli Eestis tegelikult enam kui kaks korda rohkem mesilasperesid, kui ametnikud olid varem arvanud? Lisaks sellele on teada üsna mitmeid mesilaid, mis jäid tookord üldse loendamata - näiteks mõnelgi juhul mesiniku maakodus asuvad mesilaspered, kui mesinik ise elas eemal linnas.

2002.a. lõpu seisuga luges Statistikaamet Eestis kokku 50,5 tuhat mesilasperet. Aga 2008.a. lõpu seisuga oli Statistikaameti andmetel Eestis alles vaid 24,8 tuhat mesilasperet.

Kuhu on enam kui pooled mesilaspered vahepeal kadunud? Kas Sinu mesilas ja Sinu tuttavate mesinike mesilates on mesilaste sumin vahepeal poole vaiksemaks jäänud? Igatahes ametnikud arvavad küll nii ja Sinu võimalik eriarvamine siinjuures ei loe. Isegi siis mitte, kui Sinu teadmiste järgi peaks olema hoopis uusi mesinikke juurde tulnud ja mõnel pool ka mesilasperede arv kosunud.

Kuuldavasti on 2011.a. taas plaanis põllumajandusloendus korraldada. Kui see ka mesindust haarab, siis usutavasti teeb ametlik mesilasperede arv taas kahekordse üleshüppe. Vähemalt korrektset statistikat armastavate mesinike meelerahuks ja ametnike üllatuseks. Ootame ära!