Vanaaja lood

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kolmapäev, 19. november 2008 - Strasbourg
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=CRE&reference=2008111...

Mesinduse olukord (arutelu)

Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille esitas komisjonile põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel Neil Parish mesinduse olukorra kohta (O-0104/2008 – B6-0480/2008).

Neil Parish, raportöör. − Proua juhataja, esiteks sooviksin väga tänada Astrid Lullingit, kuna see on suures osas tema algatus, et praegu seda esitleme. Mina kui esimees esitlen täna siin raportit, kuna oleme väga mures mesilastega seotud olukorra pärast. See, mis toimub mesilastega, on väga tähtis Euroopa ja tegelikult kogu maailma jaoks.

Viimasel kahel aastal on USAs kolmandik meemesilasi teadmata põhjustel surnud. 2007. aastal hävis ligikaudu 800 000 kolooniat. Horvaatias kadus viis miljonit mesilast vähem kui 48 tunniga. Ühendkuningriigis on iga viies meemesilaste taru hävimas ja kogu maailmas teatavad kutselised mesinikud alates 2006. aastast kuni 90%-listest kahjudest.

Mis toimub ja kui ohtlik see õieti meie ja inimkonna tuleviku jaoks on? Albert Einstein ennustas, et inimestel jääb vaid neli aastat elada, kui mesilased kaovad maakeralt, seega peame sellesse väga tõsiselt suhtuma. Näiteks meemesilased vastutavad taimede ja lillede tolmeldamise eest, millest me saame ligikaudu kolmandiku oma toidust. Nad on looduses juhtivad tegelased, kui räägime tolmeldamisest, ning nendeta võime öelda hüvasti sojaubadele, sibulatele, porganditele, spargelkapsale, õuntele, apelsinidele, avokaadodele, virsikutele ja paljudele teistele toiduainetele. Meil ei oleks enam maasikaid. Te võite ette kujutada, kuidas Wimbledon ei suudaks maasikateta hakkama saada! Meil poleks lutserni, mida kasutatakse kariloomade söödaks. Seega sõltume me täielikult meemesilasest. Muidugi tolmeldavad nad ka puuvilla, seega poleks meil ka riideid. Me peame tõepoolest suhtuma sellesse küsimusse väga tõsiselt.

Näiteks Hiinas ei ole mõnes piirkonnas peaaegu üldse meemesilasi ning paljusid põllukultuure tuleb tolmeldada käsitsi. Kogu maailmas kaubanduslikul eesmärgil kasvatatavast 90 põllukultuurist, mis vajavad tolmeldamist, saadakse ligikaudu 30 miljardit naela aastas. Mesilaste panus Ühendkuningriigi majandusse on üle 100 miljoni naela aastas ning Euroopa majandusse ligikaudu 400 miljonit eurot aastas, seega on päris selge, et meil on väga suur probleem.

Seega küsiksin komisjonilt – ja kui võimalik, siis sooviksin anda osa oma ajast täiendavalt Astrid Lullingile, kuna ta on olnud suures osas juhtiv jõud selles valdkonnas – kas komisjon saaks ette näha rohkem raha teadusuuringuteks. Olles rääkinud kutseliste mesinikega ja teiste isikutega, teame, et see on veidi salapärane, miks mesilased surevad; osaliselt seetõttu, et nende olukord on viimase paari aasta jooksul olnud väga kehv ning nad tunduvad surevat sõna otseses mõttes nagu kärbsed. Samuti on probleem õigete kemikaalide leidmisega, et ravida mesilaste haigusi.

Ma arvan, et teie kui komisjon peaksite lisaks sellele, et teha teadusuuringuteks raha kättesaadavaks, koostama ülevaate ka sellest, mida iga liikmesriik teeb. Me peame praegu tegutsema. Me ei saa oodata, kuni kõik mesilased on välja surnud, kuna probleem kujuneb uskumatult tõsiseks.

Järgneb

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Janez Potočnik, komisjoni liige.

Proua juhataja, tänan teid härra Parish ja muidugi ka proua Lulling selle suulise küsimuse ja ELi mesindussektori teemalise resolutsiooni eest. Komisjon tunnistab täielikult seda, kui tähtsat rolli mängivad mesilased ELi ökoloogias ja ökosüsteemis. Komisjon on teadlik ka mitmes liikmesriigis koostatud aruannetest, mis puudutavad mesilaste kolooniate ulatuslikku vähenemist.

Asuksin nüüd kohe teie eriküsimuste juurde – neid oli päris mitu – ning üritaksin selgelt näidata, mida komisjon selles sektoris juba teeb.

Mis puutub mesilaste suremusse ja teadusuuringutesse, siis palus komisjon selle aasta veebruaris, et Euroopa Toiduohutusamet uuriks mesilaste suremust ja selle põhjusi Euroopa Liidus. Euroopa Toiduohutusamet kogus liikmesriikidelt andmeid ning kavatseb neid nüüd analüüsida, et anda komisjonile selgem pilt mesilaste kolooniate hävimise epidemioloogilisest olukorrast, ning see oleks alus edasisteks meetmeteks selles valdkonnas. Lisaks Euroopa Toiduohutusameti tegevusele toetab komisjon praegu ja edaspidi mitmeid meemesilastega seotud teadusprojekte oma teadusuuringute raamprogrammis. Kui olete huvitatud, siis võin mõnesid neist hiljem nimetada.

Mis puutub ökoloogilistesse õietolmutsoonidesse, siis vaatamata asjaolule, et tundub keeruline tsoone kui selliseid kindlaks määrata, sooviksin teile meelde tuletada, et mesitarude asukoha tõhusamaks muutmiseks on juba antud finantsabi. See meede, mis on nähtud ette nõukogu määrusega nr 1234/2007, on mõeldud selleks, et toetada mesitarude asukoha muutmise juhtimist ühenduses ning tagada kohad, kus suur hulk mesinikke saab õitsemise hooajal koguneda. See meede võib sisaldada ka meetaimestiku rikastamist teatavates piirkondades.

Seoses teie kolmanda küsimusega sooviksin tuletada meelde, et taimekaitsevahendite turuleviimist ja lubamist reguleerib nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ. Selles direktiivis on sätestatud, et pestitsiide võib kasutada vaid siis, kui on tõendatud, et nendega ei kaasne märkimisväärset ohtu seoses vastuvõetamatu mõjuga inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale. Seetõttu hõlmab see hinnang ka ägedaid ja pikaajalisi ohte meemesilastele ja nende vastsetele ning läbiviidavad katsed põhinevad standarditel, mille on töötanud välja valitsustevahelised organisatsioonid, näiteks Euroopa ja Vahemere maade taimekaitseorganisatsioon, milles teeb koostööd 47 valitsust.

Oluline on märkida, et ühenduse õigusnormid on ohupõhised. Ilmselge on, et insektitsiidid on iseenesest mesilastele mürgised. Ent neid võib siiski olla võimalik kasutada, kui nendega kokkupuudet ei esine või see viiakse miinimumtasemele, mis ei avalda kahjulikku mõju.

Selliste ohu vähendamise meetmete klassikalised näited on: hästi kohandatud põllumajandustavad, asjakohased kasutamise määrad ja ajastamine (näiteks õhtul pärast meemesilaste lendu või väljaspool põllukultuuride ja võimalike kõrvalolevate umbrohtude õitsemisperioodi), toote otsene manustamine pinnasesse, kasutamine kasvuhoonetes, mis on mesilastele ligipääsematud, või seemnete töötlemine spetsiaalsetes kohtades.

Seoses pinnavee kvaliteediga on vee raamdirektiivis kehtestatud kõigi vete kaitse; kohustus saavutada/säilitada 2015. aastaks kõigi pinnavete ja põhjavete hea kvaliteet; lisaks keeld halvendada vee seisundit; kohustus kehtestada seiresüsteem; kohustus töötada välja vajalikud kavad ja programmid 2009. aasta detsembriks, konsulteerides ulatuslikult kohalike omavalitsuste, sidusrühmade ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Seoses raskustes mesilate toetamisega sooviksin teile öelda, et komisjonil on hea meel näha, et tarude arv on aastate 2004 ja 2007 vahel kasvanud – ning see ei tulene laienemisest.

Seoses mesilaste vähenemisega peaksite teadma, et alates 2004. aastast on lisatud uus tarude arvu suurendamise meede riiklike mesindusprogrammide abikõlblike meetmete loetellu. Seetõttu on praegu võimalik hüvitada mesilaste (ja toodangu) vähenemist, rahastades tegevusi, millega edendatakse mesilasemade tootmist, mesilaste kolooniate ostu või isegi tarude ostu.

Ma arvan, et teie tõstatatud küsimus on muidugi äärmiselt tõsine ning me peame sellesse sama tõsiselt suhtuma.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Astrid Lulling, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR)

Proua juhataja, kui on ohtlik viivitada, siis ma saan loota tervele põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile ja selle esimehele ja oma kolleegile härra Parishile. Tänan neid, et nad reageerisid minu suulise küsimuse algatusele kiirelt ja tõhusalt arutelu ja resolutsiooniga Euroopa Komisjonile, et tegeleda mesinduse tervishoiu kriisiga.

Olukorras, kus mesilaste kolooniad muutuvad nõrgemaks ja kannatavad ülemäärase suremuse all, on vaja analüüsida kõiki tegureid, mis põhjustavad kõnealust suuremat mesilaste suremust, ning pakkuda välja tegevuskava, et seda hukatuslikku suundumust muuta.

Komisjon luges meile just ette pika dokumendi selle kohta, mida ta on juba teinud, aga ma pean ütlema, et viimastel aastatel, mil ma olen olnud mesinduse olukorra teemal raportöör – alates 1994. aastast – on tulnud teda palju veenda, et ta hakkaks tegutsema, kuigi mu kolleegid on üritanud juhtida komisjoni tähelepanu sellele ärevale olukorrale, mis on laialdaselt teada ja mida on põhjalikult kirjeldatud, eriti minu kolleegi härra Parishi poolt.

Mul ei ole aega kõike seda korrata ega midagi lisada, aga kuna keegi ei julge eitada, et mesilaste suremus võib saada saatuslikuks meie puu- ja köögiviljatootmisele, mis sõltub tolmeldamisest, siis nõuame, et komisjon tegutseks sihikindlamalt ja rohkemate vahenditega. Ta peab aitama analüüsida mesilaste suremuse põhjusi ning lisama lõpuks selle valdkonna teadusuuringud ja võitluse mesindushaigusega Euroopa veterinaarpoliitikasse.

Ta peaks edendama meetmeid, mida on vaja, et piirata ja kõrvaldada ebapiisava tolmeldamise ohtu, ning tagama piisava ja mitmekesise toiduainete tootmise, et vastata inimeste ja kariloomade vajadustele. Tuleb mõista, et mesinduse tervishoiu kriis on sama ohtlik inimkonna püsimise jaoks, nagu on finantskriis reaalmajandusele.

Ma ei nimeta arve, välja arvatud üks kogu maailma puudutav näitaja: tolmeldamise väärtus viljeluse jaoks, mis toidab inimkonda, on hinnangute kohaselt 153 miljardit eurot. Lahendused, mida me soovitame, on palju vähem kallid kui need, mida kasutatakse finantskriisi puhul, ning isegi kui me lõpuks võtaksime kasutusele tolmeldamistoetuse ja finantsabi raskustes mesinikele, et tagada mesilaste allesjäämine Euroopas, siis oleks see tühine summa võrreldes teiste eelarveridadega. Kui teil on võimalik saata miljard Aafrikasse ilma igasuguse kontrollimiseta – nagu te soovite teha – et võidelda näljaga koos kõigi katastroofiliste tagajärgedega, mis sellega kaasnevad, siis peaksite suutma leida näiteks 60 miljonit eurot, et teha siin valdkonnas midagi tänuväärset.

Proua juhataja, kas võiksin raportöörina öelda midagi muudatusettepanekute kohta? Ma ei ole kasutanud härra Parishi kõneaega …

(Juhataja katkestas kõneleja.)

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Rosa Miguélez Ramos, fraktsiooni PSE nimel. (ES)

Proua juhataja, soovin avaldada kiitust proua Lullingile tema otsusekindluse eest, millega ta on selle teema, mis võib mõnede arvates olla suhteliselt vähetähtis, lisanud Euroopa Parlamendi päevakorda, olgugi et nii viimasel minutil.

Mesilaste pidamine on põllumajandustegevus, millel on olulised majanduslikud tagajärjed ja kasulikud mõjud maaelu arengule ja ökoloogilisele tasakaalule.

Minu kodumaal on mesilaste pidamisega seotud ligikaudu 27 000 tootjat, kellel on rohkem kui 2 300 000 taru. See teeb meie riigist juhtiva meetootja Euroopa Liidus.

Hispaania mesinikud koos kõigi teiste mesinikega on probleemide ees, mis ei tulene vaid õietolmu ja nektari vähenemisest, vaid ka uute haiguste ilmumisest, mis hävitavad suure osa tarusid. Komisjon peaks püüdma uurida nende haiguste päritolu ja seoses sellega on meie arvates oluline teha eelarvest eraldis.

Ent ma soovin lisada, et import – ma vihjan mee impordile – peab vastama samadele nõuetele nagu meie tooted ning pakkuma tarbijatele täielikku garantiid. Seoses sellega on väga tähtis meie toodete hea märgistamine ning siinkohal on komisjonil tähtis roll.

Tuleb hoida kõrget taset nii piiripunktides teostatavate kontrollide sageduse kui ka arvu puhul, et tagada, et jääkaineid sisaldavad mesindussaadused ei siseneks kolmandatest riikidest Euroopa Liitu.

Paljude meie põllumajandustootjate jaoks täiendab mesindus nende peaaegu alati piiratud sissetulekut. Selles valdkonnas töötab ka palju naisi. Mesi on tähtsal kohal väikestel laatadel ja turgudel ning mesinikud on teinud palju tööd, et oma tooteid mitmekesistada, tagada märgistamine ja kindlustada paremad hügieeni- ja tervishoiutagatised ning leida uusi turustuskanaleid.

Lugupeetud volinik, me ei saa lasta neil pingutustel lihtsalt tühja joosta.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Francesco Ferrari, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT)

Proua juhataja, lugupeetud volinik, daamid ja härrad, mesindussektor pole pelgalt tootlik tegevus, mis ulatub kaugele meie põllumajandustegevuse ajalukku, vaid see on praegu üks süsteeme, mis on väga tähtis puude ja rohtsete põllukultuuride tootlikkuse taseme säilitamisel tänu võõrtolmlemisele.

Tahaksin öelda, et 80% kasvatatavatest taimedest kannab vilja tänu mesilaste kantavale õietolmule, tagades paljunemisel ka liikide geneetilise varieerumise. Selge on see, et praegu ei saa mesindussektorit ja selle tegevusi asendada ning need on ainus viis säilitada bioloogiline mitmekesisus. Tarude saadused peavad aina sagedamini konkureerima maailmaturul konkurentsitingimustes, mis pole läbipaistvad, ning toodete rohke impordiga, sealhulgas väljastpoolt ELi pärit toodete impordiga, millel ei ole garantiid. Alati pole võimalik tagada nende kvaliteeti, osaliselt pestitsiidide tõttu, mis on Euroopas keelatud, aga mida mujal kasutatakse. Seetõttu tuleb kasutada märgistamist ning lisada tootele selle päritolu.

Minu arvates on tähtis ka osutada tõsistele tagajärgedele, mida avaldab mesindustegevusele viirus, mille tõttu on üle 50% Euroopa mesindussektorist hävitatud. Ma palun Euroopa Komisjonil teha täiendavaid pingutusi seoses teadusuuringutega, et leida viis, kuidas võidelda selle tõsise haigusega, keelates igasuguse fütosanitaartöötluse õitsemisperioodidel.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Zdzisław Zbigniew Podkański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL)

Proua juhataja, lugupeetud volinik, looduslik rikkus kahaneb meie endi silme all. Terved liigid surevad välja, hävides ulatuslikult parasiitide, haiguste, kemikaalide ja inimeste vastutustundetu tegevuse tõttu. Paljudes piirkondades on ökoloogiline tasakaal rikutud ning ilmnenud suured pöördumatud kahjud.

Me näeme kurbusega mesilaste massilist väljasuremist, üks taru teise järel jääb tühjaks ning paljud tolmeldamisest sõltuvad taimeliigid kaovad koos nendega. Mesinduse olukord määrab koguni 84% Euroopas kasvatatava taimeliigi saagikuse. Sel viisil määravad mesilased suures ulatuses meie toidulaua külluslikkuse.

Mesilasi on arvukalt hukkunud haiguse ja kahjurite tõttu, millega mesinikud üksi ei suuda toime tulla. Nende tõrjumiseks ja uurimiseks on vaja täiendavaid vahendeid. Samuti ei suuda mesinikud saada üksi hakkama oma turgude kaitsmisega ning oma toodete elujõulisuse tagamisega. Seetõttu peame kaitsma oma siseturgu kolmandatest riikidest pärit kehvema kvaliteediga mee sissevoolu eest, mille puhul sageli rikutakse rahva tervise nõudeid. Mesinikud peavad saama abi ka subsiidiumide või odavama suhkru, samuti ulatuslike müügiedenduskampaaniate kaudu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et meil on ülim aeg hakata töökaks nagu mesilased. Mesinikuna võin vaid soovida, et Euroopa Komisjon kujundaks oma seisukohad mesilaste järgi, et me ei peaks ootama viisteist aastat mõistlikku programmi, mida proua Lulling on püüdnud nii suure vaevaga edendada.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Alyn Smith, fraktsiooni Verts/ALE nimel.

Proua juhataja, ma avaldaksin ka austust proua Lullingile, kes on tagasihoidlikult öeldes olnud visa, edendades seda teemat ja saavutades selle arutelu Euroopa Parlamendis. Lugupeetud volinik, ma tänaksin ka teid muljetavaldava rea meetmete eest, mille komisjon sel tähtsal teemal võtab, ning, kui üldse midagi, siis ootame me minu arvates ka suuremas mahus rahastamist ja kooskõlastamist. Esineb oht, et institutsioonide eri osad teevad suures mahus head tööd, aga me ei pruugi seda tervikuks ühendada. Minu arvates saab siinkohal see arutelu pisut valgust heita.

See on tõsine teema. Vanasti võtsid kaevurid endaga kaevandusse kaasa kanaarilinnud, et need hoiataksid mürgiste gaaside eest. Linnud hoiatasid mürgiste gaaside eest surres. See oli kanaarilindudele halb uudis, aga kaevuritele hea. Oleme mures selle pärast, et Euroopa mesilased osutavad meile suures osas samalaadset teenust. Kolmandikku ELi toidust – iga kolmandat suutäit toitu – saab seostada mesilaste tolmeldamisega.

Mesilaste arv on katastroofiliselt vähenenud ning me peame Euroopa tasandil meetmeid võtma. Teadlased on ühel nõul, et on toimunud vähenemine. Oleme juba kuulnud, kui tõsine see on olnud, aga meie jaoks on vähem selge, mis on selle põhjustanud. Kas pestitsiidide kasutamine? Kas kliimatingimused? Kas parasiidid ja lestad ja muud haigused, mida me võib-olla ei suuda tõrjuda?

Lugupeetud volinik, ma nimetaksin teile eraldi ka Šotimaal Stirlingi ülikoolis asuvat mesilaste säilitamise liitu Bumblebee Conservation Trust, mis on oma tööga olnud selles vallas teerajaja. Euroopas ei ole puudus asjatundlikkusest. Me peame hoopis selle tervikuks ühendama. Ma arvan, et meile esitatud tekstis on mitmeid konkreetseid meetmeid, mis meid selles suunas edasi aitavad – eelkõige mesinduse jaoks kesasse jäetud maa-alad, bioloogilise mitmekesisuse tsoonid, isegi teede ääres ja mittetootlikul maal, pestitsiidide uurimine, pinnavesi ja abi kaalumine.

Nagu juba kuulsime – kui me suudame leida miljard eurot, mida eraldada Aafrikale arenguks, siis arvan, et suudame leida raha meie enda teadusuuringute rahastamiseks. Me peame tõesti silmas ELi tegevust selles vallas ning – ei tea, kas julgen öelda – see on päris hea ja sidus varuplaan, kui esialgne plaan – Euroopa ühine põllumajanduspoliitika – on Euroopa mesilased tähelepanuta jätnud. Minu arvates peame juba võetud meetmed rohkem omavahel vastavusse viima, et seda olukorda leevendada.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL)

Proua juhataja, mesinikel ja mesilastel on äärmiselt suuri probleeme ja nad vajavad abi. Me täheldame mesilasperede arvu tohutut vähenemist mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Kahjuks on selle kutseala kasumlikkus raugemas ning koos sellega ka noorte huvi selle vastu. Peame mitmete teemadega võimalikult kiiresti tegelema.

Esiteks peame arendama teadusuuringuid parasiitide, haiguste ja viiruste teemal, mis hävitavad arvukalt neid töökaid putukaid. Teiseks peame hakkama tegema katseid kolmandatest riikidest imporditud meega. Kõik tooted peavad vastama asjakohastele kvaliteedinõuetele. Lisaks peaks etikettidel olema teave päritoluriigi kohta. Kolmandaks peame viima ellu teavitamiskampaania, mille käigus selgitatakse mesilaste kasulikku mõju looduskeskkonnale ning mee ja muude mesindussaaduste kasulikkust inimeste tervisele.

Probleemi ulatuse tõttu peame kaaluma finantsabi andmist mesilatele, mida ähvardab väljasuremine. Mesindusringkond on taotlenud odavamat suhkrut, millega mesilasi toita. Tuleks kaaluda eritoetussüsteemi sisseviimist mesindussektoris, pidades silmas sektori väga kasulikku mõju looduskeskkonnale.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL)

Proua juhataja, kas võiksin avaldada tunnustust proua Lullingile ja tänada teda tema väsimatu ja pühendunud töö eest Euroopa meetööstuse huvide nimel. See on hea, et me seda probleemi arutame, kuna Euroopa ja kogu maailma mesinikud on ärevuses ja mures oma mesilaste suremise pärast.

Selle nähtuse põhjuste uurimine käib. Teadlaste poolt välja pakutud põhjuste hulgas on biotehnoloogia võimalik mõju ja täpsemalt geneetiliselt muundatud põllukultuuride viljelemine, mis võivad avaldada ebasoodsat mõju mesilaste toimimisele.

Seetõttu sooviksin küsida Euroopa Komisjonilt, kes kiidab heaks geneetiliselt muundatud põllukultuuride viljelemise Euroopa Liidus, järgmise küsimuse. Millised on asjaomased katsete tulemused ning milline on üldine arusaam geneetiliselt muundatud organismide mõjust mesilaste seisundile Euroopas?

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

James Nicholson (PPE-DE).

Proua juhataja, lubage mul esiteks avaldada tunnustust Astridile tema töö eest sel teemal. Mulle teadaolevalt on ta kõnelenud mesilastest nüüd juba päris pikka aega, seega on mul hea meel näha, et see põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esitatud resolutsioon on andnud Euroopa Parlamendile võimaluse arutada praegu mesindussektoris esinevat probleemi.

Kuigi see küsimus on pälvinud palju tähelepanu ja kajastamist, ilmselt seetõttu, et see on mõnevõrra uudne teema, oleme väga teadlikud, et tegelikkuses on meie ees seisvad probleemid väga tõsised ning võivad tuua kaasa hävitavaid tagajärgi.

Olen kindel, et ma ei pea kellelegi tuletama meelde mesilaste tähtsust – ning seda on täna siin juba märgitud – mitte vaid oluliste kõrvalsaaduste tootmisel, nagu vaha ja mesi, vaid nende rolli tõttu tolmeldamisel ja elujõuliste ökosüsteemide säilitamisel.

Näiteks mina olen pärit Põhja-Iirimaalt Armaghi krahvkonnast, mis oli saarel hästi tuntud kui „viljapuuaia krahvkond“, kus mesilased on väga vajalikud, et tolmeldada õunapuid, ning ma võin öelda, et see kõneleb juba mõndagi sellest valdkonnast. Seoses sellega peab komisjon kohe hoogustama oma teadusuuringuid selle kohta, mis täpselt põhjustab mesilaste populatsiooni sellise järsu vähenemise, ning loodetavasti pakkuma välja mõned lahendused. Olukord vaid halveneb, kui me ei suuda leida viisi, kuidas parandada mesilaste tervist ja vähendada mesilaste suremust ning peatada mesilasperede suremine ja kadumine. See valmistab kõigile asjaosalistele suurt muret, mitte vaid terves Euroopas, vaid isegi Ameerika Ühendriikides ja mujal.

Hiljuti kõnelesin mesinike konverentsil oma Põhja-Iirimaa piirkonnas ning veendusin seal, kuulates tol hommikul mitmeid ettekandeid, probleemis, et mesinikud on oma tarusid kaotamas, eriti talveperioodil. Me vajame lisavahendeid, et areneda täiendava teadus- ja arendustegevuse kaudu, püüdes hinnata, mis on selle mesinikke tabanud õnnetuse põhjus. Kui teeme midagi valesti, siis peame selle kiirelt avastama. Kas tegemist on pestitsiididega või on mõni muu põhjus? Võib olla mitmeid teooriaid ja selliseid oletusi, aga fakt on see, et meil pole vastust ning me vajame vastust ja meid tuleb täiendavalt toetada.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mairead McGuinness (PPE-DE)

Proua juhataja, me teame mesilaste tähtsust. Igaüks on sellest kõnelenud. Ent üks küsimusi, mida ei ole arutelus käsitletud, on tulunduslikel eesmärkidel peetavate mesilaste ulatusliku kaubanduse praegune olukord. Meil on sõna otseses mõttes üleilmne mesilaste vaba liikumine ning mulle teadaolevalt on mesilaste liikumist väga vähe reguleeritud, samas kui seda on vaja. Oleme reguleerinud seda muude elusolendite ja kariloomade puhul ning teame, et see toimib seoses haiguste tõrjega. Mesilaste liikumisega võidakse importida varroatoosi, nagu on juhtunud Iirimaal. Praegu on tarumardika probleem, mis on mesinike jaoks laastava mõjuga.

Seega on meil väga suur probleem, millele me vastust ei tea. On vähemalt pool tosinat põhjust, miks need asjad võivad juhtuda, ning teadusuuringud on igal juhul vajalikud. Me peame kooskõlastama need teadusuuringud üle Euroopa Liidu, et leida vastused. Me peame tegelema mesinike endi küsimusega, kuna tundub, et nad on osa vananevast elanikkonnast, ning me vajame neid rohkem ja mitte vähem.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR)

Proua juhataja, kuna härra Parish pidi lahkuma, palus ta minul esitada meie seisukoha viimasel hetkel meieni jõudnud muudatusettepanekute kohta.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on võtnud ühehäälselt vastu resolutsiooni koos kõigi selle muudatusettepanekutega, mida ma täielikult arvestasin. Ent Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, kes resolutsiooni arutelul eriti silmapaistvalt kaasa ei aidanud, teeb nüüd viimasel hetkel katse oma mainet taastada, esitades neli muudatusettepanekut. Lisaks sellele, et neis midagi uut välja ei pakuta, muudavad need praeguse sidusa ja loetava teksti segaseks.

Muudatusettepanek 1 tuleneb veast saksakeelses tõlkes, kuna see, mida härra Graefe zu Baringdorf välja pakub, on täpselt see, mida pakkusin välja mina, aga nagu ma ütlesin, on minu põhjenduse saksakeelne tõlge mittevastav.

Muudatusettepanekus 2 öeldakse seda, mis on ilmselge, muudatusettepanek 3 on arusaamatu ja muudatusettepanekuga 4 korratakse lõiget 8, milles kutsutakse selgelt üles viima läbi ulatuslikumaid teadusuuringuid selle kohta, millist mõju avaldavad pestitsiidid mesilaste suremusele, ning märgitakse lisaks, et selliste toodete lubamine tuleks muuta neist teadusuuringutest sõltuvaks, nagu see juba ongi.

Seetõttu teen ettepaneku need muudatusettepanekud tagasi lükata, kuna nendega ei lisata midagi ning need rikuksid teksti, mis on selge ja nõuetekohaselt sõnastatud. Ma nõuan kindlalt head projekti, kuna see resolutsioon on väga tähtis, ning me soovime, et see oleks nõuetekohaselt sõnastatud. Seetõttu tahame need muudatusettepanekud tagasi lükata.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). – (PL)

Proua juhataja, mesinduse teemaline arutelu Euroopa Parlamendis on äratanud suurt huvi mesinike hulgas. Mina kui mesinik kohtusin isiklikult Puławys mesinikega, kes olid tulnud kokku kogu Poolast. Nad palusid mul esitada Euroopa Komisjonile vaid ühe küsimuse ning saada sellele kindel vastus – millele saavad mesinikud lähiaastatel tegelikult loota?

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Janez Potočnik, komisjoni liige

Proua juhataja, ma tõesti arvan, et see oli väga viljakas arutelu paljude ideedega mitte vaid minu kolleegile, vaid ka põllumajanduse peadirektoraadi talitustele, samuti minu talitustele ja teistele. Lisaks põllumajanduse peadirektoraadile töötab täna arutatava teema kallal veel mitu peadirektoraati: tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat, teadusuuringute peadirektoraat ja keskkonna peadirektoraat. See on tõepoolest valdkondadevaheline teema. Kui räägime sellest, kui palju vahendeid selleks tegelikult on eraldatud, siis arvan, et peame vaatama ka mitmeid teisi valdkondi.

Asuksin esmalt teie mitmete küsimuste juurde seoses sellega, mida me teeme, mis on menetluses ja mida me tegelikult silmas peame, kui räägime teadusuuringutest mesindussektoris. Kuuendas raamprogrammis nimetati üks erieesmärgiga uurimisprojekt toidu kvaliteedi ja ohutuse prioriteetsuse kohta „Mesilased Euroopas ja jätkusuutlik meetootmine“ (BEE SHOP). See koondab üheksa Euroopa meemesilaste uurimisrühma, mis keskenduvad mee kvaliteedile, patoloogiale, geneetikale ja käitumisele. Ärge laske end eksitada: kuuenda raamprogrammi projektid on juba töös; seitsmenda raamprogrammi projektid on algamas.

Lisaks on eritoetusmeede „Mesilaste uuringud ja viroloogia Euroopas” (BRAVE) võimaldanud korraldada kaks valdkondadevahelist konverentsi, kus osalesid eksperdid, kes tegelevad mesilaste teemaliste alus- ja rakendusuuringutega – viroloogia, diagnostika, immunoloogia ja epidemioloogia eksperdid – samuti rahvusvahelise kaubanduse, poliitika kujundamise ja haiguste riski hindamise eksperdid. Käesoleva aasta 3. septembril avaldati konkursikutse toiduainete, põllumajanduse ja kalanduse ning biotehnoloogia, meemesilaste kahjurite ja haiguste tekke kindlaksmääramise ning nakkusetekitajate taasilmumise teemal, mille eesmärk oli selgitada välja vahetud mehhanismid ja meemesilaste suurema suremuse põhjused. See on seega täpselt seotud selle teemaga ja paljude teie küsimustega.

Keskkonnaaspekte, sealhulgas pidevat kokkupuudet pestitsiididega, võetakse samuti arvesse. Integreeritud projekti ALARM bioloogilist mitmekesisust mõjutavate laiaulatuslike keskkonnaohtude hindamise kohta rahastatakse samuti kuuenda raamprogrammi alusel ning see sisaldab tolmeldajate kadumise teemalist moodulit. ALARMi raames töötatakse välja meetodid ja uuringuplaanid laiaulatuslike keskkonnaohtude hindamiseks ja katsetatakse neid, et minimeerida inimtegevuse otseseid ja kaudseid negatiivseid mõjusid. Teadusuuringutes keskendutakse bioloogilise mitmekesisuse struktuuri, funktsiooni, ökosüsteemide muutumise hindamisele ja muudatuste vaatlemisele – hinnatakse ka eelkõige ohtu, mis tuleneb kliimamuutusest, keskkonnakemikaalidest, bioloogilisest invasioonist ja tolmeldajate kadumisest praeguse ja tulevase Euroopa maakasutuse parendamise raames. Need on kõik käimasolevad algatused.

Üks asi, mida sooviksin rõhutada – kuna seda toonitas ka teie kolleeg – on see, et Euroopas ei ole puudus asjatundlikkusest. Minu arvates peame olema sellest teadlikud ja olema ka õiglased. Euroopa Liidu tasandil tegutseme 5%-ga – kordan, 5%-ga – Euroopa Liidu vahenditest, mis on pühendatud teadusuuringutele. Seega on äärmiselt oluline, et ühendaksime jõud ja teeksime praktikas võimalikult palju ära. Euroopa teadusruumi loomine, mida ma täielikult toetan, on tegelikult just see mõte – et me kõik teame, mida me teeme, ning et me ühendame teadusvaldkonna asjatundlikkuse, mis meil kogu Euroopas juba olemas on. See osa kindlasti puudub praegu Euroopas.

Ma kinnitan, et teadusuuringute eest vastutav volinik kuuleb teie palvet täiendavate teadusuuringute järele – see olen mina ise, aga täna olen teises rollis. Üks asi, mida sooviksin lisaks mainida – kuna see ei olnud võib-olla minu sissejuhatuses täiesti arusaadav – on Euroopa Toiduohutusameti täielik hinnang mesilaste suremuse ja mesilaste järelevalve kohta Euroopas. See avaldati 11. augustil 2008, seega on see uus dokument. See on just see programmi analüüs, mida te soovite, ning pean tähtsaks, et me kõik vaatame seda, mis meil olemas on.

Pean vastama ka kolleegile, kes küsis geneetiliselt muundatud organismidega põllukultuuride kohta. Ainus geneetiliselt muundatud organisme sisaldav põllukultuur, mida Euroopa Liidus praegu viljeletakse, on Bt-mais MON810. Bt-maisi ja Bt-toksiine üldiselt on väga põhjalikult analüüsitud seoses võimaliku mõjuga mesilaste tervisele. Sundsöötmise katsed, kus tervetele mesilastele antakse suures koguses Bt-toksiini, ei ole kinnitanud negatiivseid mõjusid. Üldjoontes näitab valdav enamus uuringuid, et Bt-maisi õietolmuga toitumine ei avalda mesilastele mingit mõju. Võin sellele lisada, et hiljuti täheldatud ulatuslik mesilaste vähenemine, mida on nimetatud mesilasperede kollapsiks ehk colony collapse disorder (CCD), Põhja-Ameerikas ja ka Euroopas ei tundu olevat seotud geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate põllukultuuride kasutamisega, kuna sellest on teatatud ka muudes piirkondades, kus geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid põllukultuure ei kasvatata. Näiteks Lõuna-Saksamaal täheldatud mesilaste vähenemist on otseselt seostatud pestitsiidiga Poncho Pro mürgitamisega. Sellel on ka ladinakeelne nimetus, mis on nii keeruline, et ma parem ei loe seda ette.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et komisjoni meetmed kindlasti jätkuvad ja muudetakse mõjusamaks. Need aitavad mesinikel praegused raskused ületada ning julgustavad neid jätkama oma tegevust. Samuti loodan, et see ärgitab uusi inimesi selle kutsealaga tegelema hakkama, kuna see tegevus mängib väga tähtsat rolli mitte vaid meie ELi bioloogilise mitmekesisuse jaoks, vaid ka majanduslikult.

Mis puutub minu kolleegi volinik Fischer Boeli otsestesse kohustustesse, siis ta kindlasti tagab jätkuvalt, et riiklikke mesindusprogramme kasutatakse kõige tõhusamal viisil. Aga esiteks peavad liikmesriigid kulutama oma eelarveid asjakohasel viisil. Praegu on meil igal aastal 26,3 miljonit eurot Euroopa vahendeid. See kahekordistatakse liikmesriikide raha lisamisega – aga me ei kuluta seda. Me kulutame 80% sellest rahast. Liikmesriigid ei kuluta seda, mida neil on praegu võimalik kasutada.

Lõpetuseks ütleksin, et parim lahendus tagada selle sektori tulevik on ergutada ELi mee tarbimist. Alates 2004. aastast on mesi lisatud siseturul edendamiseks abikõlblike toodete loetellu ning mitmed programmid on heaks kiidetud.

Minu vastus oli pikem, kuna soovisin teile selgitada, et me võtame neid meetmeid tõsiselt ning te saate arvestada sellega – kindlasti ka minu valdkonnas – et me jätkame seda. Tänan tähelepanu ja vastupidavuse eest.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Juhataja.

Mulle on kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel esitanud resolutsiooni ettepaneku põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 20. novembril 2008.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Filip Kaczmarek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL)

Mesilased on tähtsad mitmes eri kultuuris paljudes maailma eri osades. Nende universaalsus ei ole ilmnenud juhuslikult. Mesindus on olnud tähtis majanduse osa juba eelajaloolistest aegadest, see tähendab enne kirjasõna algust. Hispaanias koguti mett 6000 aastat tagasi.

Praegu võivad mesilaste ja mesinike pingutused joosta tühja nähtuste tõttu, mis mõjutavad looduskeskkonda ning kaudselt ka inimtegevust. Euroopas on meil endiselt inimesi, kelle elatis sõltub nende endi ja nende mesilaste tööst. Nad müüvad enda toodetud mett. Me peaksime selle üle õnnelikud olema. Traditsioonilise metsmesinduse juurde tagasipöördumist on samuti katsetatud. Poolas toetasid neid püüdlusi Baškortostanist pärit mesinikud, kuna meie riigis ei mäletanud enam keegi iidseid meetodeid. Mesindusel on kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik tähtsus. Seetõttu peaksime Euroopa mesindust kaitsma. Kahjuks tuleb seda paljude asjade eest kaitsta.

Majanduslikud ohud, nagu kõlvatu konkurents kolmandatelt riikidelt, ning ohud mesilaste tervisele, samuti bioloogilised ohud, nagu haigused, parasiidid, keskkonnasaaste ja pestitsiidide mõtlematu kasutamine. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid toetama mesindussektorit, mis on silmitsi suurte probleemidega. Mesinikel endil võib olla keeruline säilitada bioloogilist mitmekesisust, mille rikastamisse mesilased nii palju kaasa aitavad.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon mesindu

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P6-TA-20...
Euroopa Parlament ,

– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A. arvestades, et mesindussektor kogeb kogu maailmas ja eelkõige Euroopas väga tõsiseid raskusi;

B. arvestades, et mesindusel on kasulik mõju ökosüsteemile tervikuna ning eriti oluline on mesindus põllumajanduse ökosüsteemi seisukohast;

C. arvestades, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on hädavajalik ning mesindus aitab sellele risttolmlemise tõttu märgatavalt kaasa;

D. arvestades, et mesindusega on Euroopas tegeletud tuhandeid aastaid ning mesindus on Euroopa kultuuri- ja põllumajanduspärandi oluline osa;

E. arvestades mesindussaaduste toitumisalast kasu ja raviomadusi;

F. arvestades Euroopa mesindussektoris toodetava mee ja muude mesindussaaduste (nagu mesilaspiim, taruvaik, mesilasmürk ja vaha) mitmekesisust ja kõrget kvaliteeti, mis on oskusteadmiste ja klimaatiliste erinevuste tulemus;

G. arvestades, et sektoris valitseb ebaaus konkurents kolmandatest riikidest pärinevate toodete tõttu, mida imporditakse ühenduse turule;

H. arvestades, et mett saab importida maailma eri piirkondadest, kuid ainult piisava arvu mesilastega saab tagada tolmlemise;

I. arvestades mesilasperede vähenemise tõsise ohuga, kuna õietolmu ja nektari kogus on vähenenud märkimisväärselt;

J. arvestades, et maailmas on mesilasperede arv järsult langenud;

K. arvestades, et mesilaste tervist ohustavad muu hulgas pidev varroalesta esinemine tarudes, mesilasperede kollaps ning nosema ceranae levimine;

L. arvestades, et 76% inimeste tarbeks mõeldud toiduainete tootmisest sõltub mesindussektorist;

M. arvestades, et 84% Euroopas kasvatatavatest juurviljasortidest sõltuvad tolmlemisest;

N. arvestades, et liiga tihti eiratakse biotsiidide kasutamise juhendit ja head tava;

O. tuletades meelde, et praegu ei ole olemas ühtegi meetodit, millega hävitada teatavaid mesilaste haiguseid, mille tulemusel väheneb mesilaste vastupanuvõime ja nende tarud hävinevad,

1. peab väga oluliseks, et mesilaste tervisega seonduvale kriisile reageeritakse viivitamatult asjakohasel viisil ja tõhusate vahenditega;

2. on seisukohal, et tuleks võtta meetmeid, et tegeleda kolmandatest riikidest tarnitavate mesindussaadustega kaasneva ebaausa konkurentsiga, mis on osaliselt madalamate tootmiskulude, eelkõige madalate suhkruhindade ja tööjõukulude tulemus;

3. kutsub komisjoni üles laiendama viivitamata edasist uurimistegevust mesilaspopulatsiooni hävitavate parasiitide ja haiguste ning muude mesilaste hävinemisega seotud võimalike põhjuste (näiteks geneetilise mitmekesisuse vähenemine ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamine) kohta, andes selleks juurde eelarvevahendeid;

4. on arvamusel, et väga oluline on muuta kohustuslikuks mee päritolumaa märkimine etikettidel;

5. kutsub komisjoni ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise raames üles kehtestama meetmeid, millega nähtaks ette ökoloogiliste taastusalade loomine (nagu mesinduse jaoks kesasse jäetud maa-alad), eelkõige suurtel aladel, kus kasvatatakse põllukultuure; nõuab, et nimetatud maa-alad asuksid põldude nendes osades, mida on raske harida ning kus võiks kasvatada selliseid taimi nagu keerispea, kurgirohi, põldsinep ja valge ristik, mis on rikkad nektariallikad mesilaste korjemaadel;

6. kutsub nõukogu ja komisjoni üles pöörama mesilaste tervisele ning mesindussaaduste turustamise võimalustele ja mesindussektorile avalduvale majanduslikule mõjule asjakohast tähelepanu kõikidel aruteludel ja edasistes õigusaktides, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamist Euroopa Liidus;

7. kutsub komisjoni üles edendama ebapiisava tolmlemise vähendamiseks vajalikke meetmeid, millest oleks kasu nii mesinikele kui ka põllumajandustootjatele, kelle toodang võiks oluliselt suureneda;

8. kutsub komisjoni üles tagama pinnavee kvaliteedi jälgimist ja kontrolli, kuna mesilased on väga tundlikud igasuguse nende keskkonnas halvemuse poole toimuva muutuse suhtes;

9. kutsub komisjoni üles korraldama uuringuid seoste kohta mesilaste suremuse ja selliste pestitsiidide nagu tiametoksaami, imidaklopriidi, klotianidiini ja fiproniili kasutamise vahel, et võtta vajaduse korral nende toodete lubamise suhtes asjakohaseid meetmeid;

10. kutsub komisjoni üles koordineerima kogu kõnealuse olukorraga seotud teavet, mis on praegu igas liikmesriigis kättesaadav; on arvamusel, et komisjon peaks tegema koostööd tunnustatud organisatsioonidega selleks, et vahetada teaduslikku teavet, mida neil on mõju kohta, mida pestitsiidid mesilastele avaldavad;

11. on arvamusel, et väga oluline on kehtestada nõue imporditud mee analüüsimise kohta, et tuvastada ameerika haudmemädaniku bakterite võimalikku olemasolu;

12. nõuab, et komisjon teeks ettepaneku finantsabi mehhanismi loomise kohta nende mesilate kasuks, mis on mesilaste suremuse tõttu raskustes;

13. nõuab, et komisjon kaasaks veterinaarpoliitikasse mesilaste haiguste uurimise ja meetmed nendega tegelemiseks;

14. kutsub komisjoni üles nõudma kõikidelt liikmesriikidelt, et nad asuksid viivitamata mesindussektorit toetama;

15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.