Sööt otsas

Kasutaja lepalind11 pilt

Sügisel suri naabrimees ära. temast jäi maha tarutäis mesilasi. Kuna kohe oli talv saabumas ei julgenud ma tarru ka piiluda. Varem ma mesilasi pole pidanud. Terve talve õppisin kõvasti teooriat ja hoidsin ka mesindus foorumis silmad lahti.
Puhastuslennul käisid mesilased märtsi algul, oli üks soe kevadpäev. Panin siis apifondat peale - igaks juhuks. Eile oli mul metsas +13 C sooja. Tõstsin summid uude desinfitseeritud tarru ringi. Oma suureks üllatuseks avastasin, et neil polnud kärgedes grammigi sööki. Elasidki ainult apifondast. Seda söödi usinasti. Panin veel juurdegi. Kuna ma olen täiesti algaja, siis tahaks teada kas apifondast piisab või tuleb suhkrulahust ka ruttu anda? Järgmine soe päev pidi tulema kolme päeva pärast, siis vist peaks suhkrut ka andma. Pole ju meekärgi, suirakärgedest rääkimata. Kas suhkrulahust võib praegu anda raamsöödanõuga või tuleb kärgedesse valada?
Aga tänu kadund naabrimehele olen otsustanud mesindusega tõsisemalt tegelema hakata, isegi kui esimene pere peaks aia taha minema.

Ootan kiireid vastuseid, mesilinnud ju näljas.

Ette kõiki tänades, Lepalind.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

söötmine

Kui parematele mesindusmaadele läinud naabrimehest ainsatki meega kärge jäänud ei ole, katsu esialgu jätkata nädalakese või rohkemgi Apifondaga, seda vähemalt seni, kuni ilmad ei soosi tiba sagedasemat mesilaste lendu kui tunnike üle kolme päeva. Mõne aja pärast võid keeta paksu (1/2) suhkrulahuse ja valada selle kärgedesse. Valamine natuke tülikavõitu, võimalusel kasuta mingit pritsi, millel juga timmida annab. Reguleerid paraja siirupijoa välja ja sedasi õnnestub ühte kärge ligi 2kg sööta sisse saada. Enne tarru panekut lase veidi tilkuda. Sisse pane kärjed õhtul videvikus, siis ei kipu mesilased eriti välja.
Niiviisi täida esimese täiendamisega vähemalt 2 kärge, need paiguta äärest teisteks, mõlemale poole 1.
Läheb veel soojemaks, anna söödanõuga, olenevalt kevadisest korjest umbes 2-6 liitrit.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

lisa sõõt

metsamesinikul on õigus kuid võid oida ka apifondaka kuni väljast sisse tooma hakkavad. Kuid siirup tuleb odavam.

Pronksmedal (100p.)

Söömisest

Vatasin laupäeval ka omasid sellel ajal kui tõelised mesinikud Tallinnas mokalaata pidasid. 17-st 5 olid nii tühjaks söönud, et panin kohe õhtupoole 1/1-le siirupi peale.Sügisel said 10-12 kg suhkrut + umbes samapalju mett.Ega grammi täpsusega ei kaalunud aga suhkru hulk oli selline kui pere peale jagada.
Rohtla soovitab kevadel segu1/1 -le ja alla 3 kg puhul tarus ema ei munevat? Omal pole tavakevadeti probleeme olnud -ei tea praktikas.

Sööda valmistamine

Kui suurel temperatuuril ja kui kaua tuleb keeta suhkrulahu.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

suhkrulahust

ei tohi keeta. Ka 2/1 vahekorras lahustumiseks piisab täiesti, kui keema aetud vesi valada suhkrule peale. Suuremad mesinikud teevad söödalahuse ka keetmata veest, kuna sadade liitrite kaupa vee keemaajamine on aeganõudev ja kulukas.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kui ma kunagi rohkem putukaid

kui ma kunagi rohkem putukaid pidasin,siis ma tegin suhkrulahust 200 l.vanaaegses bensuvaadis,millel ots maha lõigatud...tõstsin mõne tellise peale püsti ,tuli alla 100 l.vett tuliseks 150 kg suhkrut takka,puutoikaga segamini,kopsiku või ämbriga nõudesse ja tehtud...eks ta rokane töö ole üksi teha!!!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

siirup

karumõmmi kirjutas:
kui ma kunagi rohkem putukaid pidasin,siis ma tegin suhkrulahust 200 l.vanaaegses bensuvaadis,millel ots maha lõigatud...tõstsin mõne tellise peale püsti ,tuli alla 100 l.vett tuliseks 150 kg suhkrut takka,puutoikaga segamini,kopsiku või ämbriga nõudesse ja tehtud...eks ta rokane töö ole üksi teha!!!

tundub et siin on mõeldud talvist suhkru lahuse koostist. kevadine ergutus sõõt tehakse 1/1(1osa vett ja1osa suhkrut). Sügisel aga 2/3( 2 osa vett ja3 osa suhkrut). Kangem suhkru lahus tehake sügisel et mesilased ei peaks niipalju vaeva nägema vee välja aurutamiseks. kuna sügisel mesilased surevad. naad ei jõua mesilaste vähesuse tõttu liikset niiskust välja aurutada ja kinni kaanetada.

Kasutaja lepalind11 pilt

sööt otsas

Täna käisid mesilased õietolmu korjamas. (Meil lõunas lepp õitseb) Kas nüüd võib apifonda maha võtta? Tarru ei tahtnud vaadata kuna oli suur tuul. Sooja teist päeva järjest 16 kraadi. Andke palun algajale nõu.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

mina ei võtaks

lepalind11 kirjutas:
Täna käisid mesilased õietolmu korjamas. (Meil lõunas lepp õitseb) Kas nüüd võib apifonda maha võtta? Tarru ei tahtnud vaadata kuna oli suur tuul. Sooja teist päeva järjest 16 kraadi. Andke palun algajale nõu.

Mina ei võtaks apifondat veel ära ,sest ilmad vahelduvad kord soe siis vihm ja külm . Korjet praktiliselt pole peale tolmu ja seda ka siis ,kui on piisavalt sooja ,et lennuilma oleks .Kui saavad nektarit korjelt siis nad seda apifondat ei tarvita aga ,kui ilmad on pees ja sööta õuest kätte ei saa siis on hea kohe suutäis sahvrist võtta ! Hoiaksin apifondat niikaua kuni paju õitseb ja sealt juba püsivalt midagi saada on ja nii umbes nädala .Aga las mõni vanem mesinik arvab ka ennem asjast midagi ,minu pakutu ei pruugi see kõige õigem olla !!!

Kasutaja lepalind11 pilt

sööt otsas

Mul on kusagilt kõrva jäänud jutt, et apifondat mesilased kärjekannu ei kanna ja selletõttu ei satu apifonda nektari hulka.
Kas see vastab tõele?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

vastab küll

anna või kesk suve, tõsi küll, siis nad eriti edukalt ei võta.