Õpetage palun noort algajat!

Tere, kõigile. Mesindusest tean ma vist nii palju, et on olemas mesilased, kes elavad tarudes ning mesi on õite magus ja maitseb hästi. Nojah seda multifilmi mesilaste elust on ka mõned korrad nähtud. Nüüd aga tuli järsku kange tahtmine mesilaste pidamist õppida ja võib-olla ka algatuseks paar mesitaru muretseda. Järsku targad mesimehed, -naised annavad algajale nõu kust alustada, mida lugeda. Või järsku leidub hoopis üks tore mesinik, kes tahaks mind oma tiiva alla võtta ning rumalale kõik oma mesilaste juures puust ja punaselt selgeks teha.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

tere hopa

Saada õige haridusministrile kiri ja küsi mesinikuks õppimise võimaluse kohta.

Pronksmedal (100p.)

Hopale

Kus sa elad? Mine lähima mesindusseltsi kokkusaamistele ja mõnele kaugemale ka. Sealt saad kontaktid ja usu, on palju toredaid mesinikke, kes sulle pikalt räägivad kuidas mesindada. Algul ei saa tuhkagi aru aga pikapeale hakkab kõrvade vahele üht teist kinni jääma. Sissejuhatuseks soovitan osta soomlaste raamatu Praktiline mesindus 1. osa. On küll natuke kallis aga igati oma hinda väärt. Saab näiteks Uku Pihlaku käest. Kui tahad hobi korras mesindada, ei ole vahet, millise tarutüübi valid. Kui tahad teenida ja korjel käia, siis soovitan korpustaru Langsrothiga.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Sinisilm, paluks algajatesse

Sinisilm, paluks algajatesse edaspidi rõõmsamalt suhtuda - nad ei pruugi teada, et sul silm valutab Wink

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Tere Hopa, Siin on kindlasti

Tere Hopa,

Siin on kindlasti lahkeid mesinikke, kes sulle nõuga abiks saavad olla, küsi ainult (nii foorumis kui jutukas)!

Praktiline mesindus (http://mesindus.ee/node/580) on kindlasti hea valik. Netist loe läbi ka metsamesiniku soovitused algajale (http://www.hot.ee/metsamesi/Kasulikku.htm#alustamine) ja Antu Rohtla mesinduskalender (http://mesindus.ee/node/1).

Ja tee esimesel võimalusel nõelatest läbi Smile

Tormi

tormile

Ma ju suhtun algajatesse, tegelt see soovitus oli täitsa tõega mõeldud. Sa gramatnõi tšelovek koosta siis ise avalik kiri ministrile ja las ta siis vastab kui haridust andev meie riigike on.
(http://mesindus.ee/node/580)
Selle raamatu teist osa vist ei tõlgitagi, on ta siis tõesti nii kehva?

Tere, Oel. Elan ma Tallinnas,

Tere, Oel. Elan ma Tallinnas, kuid liiklusvahend olemas, et õigel ajal õiges kohas olla. Kas mesindusseltsi kokkusaamiste kohta saan infot sellelt leheküljelt? Tarud oleks tegelikult plaanis Pärnus püsti panna ja algselt ikka hobi korras tegutseda - järsku saaks oma pere vajadused ära katta.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Hopa, hopsa jutukasse!

Hopa, hopsa jutukasse! Koolitusinfo on jah siin üleval, kalendris (paremal)..

Tormi

Pronksmedal (100p.)

veel Hopale

Tallinnas käi kahes kohas. Iga kuu teisel teisipäeval kell 17.30 Akadeemia tee 21E (Uku Pihlaku eestvedamisel).
Iga kuu viimasel kolmapäeval s.o.kell 17.00 Marja 4D, keskkonnauuringute maja keldrikorrusel (Harju mesinike selts). Seal pead liikmeks astuma ja vist 100 kr. maksma aga käi 1 aasta ära ja peale seda otsusta, kas soovid jätkata. Samuti võta kontakti teiste mesindusseltsidega kui leiad huvitavaid teemasid ja käi ka nende juures ära. Ei tee paha sama juttu mitu korda kuulata. Taru tüübina soovitan ikkagi võtta Langstroth korpus kuna liigume rahvusvaheliselt levinud tüübi suunas. On saada kasutatud lamavtarusid pea muidu aga kui ühel päeval tekib mõte suurendada tootmist, siis on sobiv algus olemas. Jutukas esialgu ei anna sulle midagi. Seal on liikumas häid mõtteid, kuid vudamendi saad alla raamatutest ja loengutest ja kogenud mesinikega otse suheldes. Alles siis jutukasse!

Kasutaja NOORMESINIK pilt

Julget pealehakkamist!

Kõik alustavad kuskilt ja mingitel põhjustel-olgu need siis emotsionaalsed-materjaalsed või mis iganes.
Ka ise alustasin paar aastat tagasi-suht emotsinaalsel tasandil(nagu naised ikka tihtilugu;) ).Oi, kus mu mees ikka kirus ja sajatas-milleks seda vaja ja mis sa neist ikka tead jne.Õigupoolest polnd ma selleks ajaks isegi näinud kuidas mett võetakse ,vaid paar vana-vana raamatut lugenud mis kuskilt neti avarustest ostsin.Alustasin siis paar aastat tagasi kahe taruga ja nüüdseks on neid rohkem(see puhas juhus)-õnneks on huvi vaid kasvanud ja olen oma meest sellesse nakatanud-ta on tulihingeline "noormesinik".
Arvan ja ka tean ,et siin on nii hea koht kus saad alati nõu küsida ja huvitavt lugeda,jänni mitte jäädes.
Hellaste rahvas soovib Sulle edu mesinduse põnevas maailmas.

Tere, Noormesinik. Tänud

Tere, Noormesinik. Tänud heade ja julgustavate sõnade eest. Eks mul ole ka see mõte rohkem emotsionaalne - naiste värk ja õnneks tundub, et elukaaslane tuleks plaaniga ka kaasa. Lihtsalt hetkel pakitseb põues veel see pisikene kahtlus, kas saan ikka hakkama. Eks paljud asjad jäävad siin elus just selle väikese asja pärast tegemata ja lastakse kahtlusel võita. Seekord tahaks temast tõesti võitu saada ja asja ära teha. Kui vaid suudaks selle esimese sammu ära teha.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

lisavõimalus kiireteks küsimusteks

Sa saad paljude siinsete mesinike mailiaadressid ja telefoni numbrid, kui klõpsad kasutajanimele.

Pronksmedal (100p.)

hobimesiniku aastaring

Soovitan kõigile algajatele aastamesinike Marje ja Jaak Riisi koolitust. Näed mis seal mesitarus toimub, kuidas toime tulla ja mesilastele meele järgi olla. Ja küsida, küsida, küsida ja... ja kodus julgelt oma tarude juures toimetada. Jälgi kuulutust millal algab uus aastaring - pakun, et mai lõpust. 17.04 on eelmise aastaringi viimane koolitus. Päikest kõigile ja meerohket aastat.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tere hopa

Tere hopa. Mina soovitaks sull alustada sellest et teed kindlaks kas kannatad mesilas mürki. Kuna sellest võib saada sinu komistus kivi. ja kui nii peaks olema pole ülejäänud assjade peale raha mõtet raisata. On inimesi kes saavad nõelates paistetuse, mida ajapikku ei teki. On inimesi kellel tekib paistetus, kuid see on ka pika aja mõõdudes tekib paistetus kuid väiksemas varjandis . Ja on inimesi kess on alergilised, kellel võib see avalduda kaela lihaste paistetuse tõttu lämbuda.SEDA TEHA INIMESE JUURES KES OSKAB SULLE ABI ANDA KUI PEAKS KÕIGE KEHVEM VARJANT OLEMA. Kui juba tead et alergiline pole võid esimesed tarud osta ja paar peret kaa. Tarusid olgu möni rohkem kui peresid, kuna need pered võivad sülemleda suvel, Siis on kuhu peresid panna. Algajale soovitaks alustada 2-3 või isegi 5 perega. Suuremaks pole mõtet minna esimesel aastal.
Ajaliselt pole vahet kas vaatad 1 või 5 peret, kuid kui midagi vussi läheb jääb mõni pere ikagi alles millest on võimalik perede arvu tõsta. Kui tahad mesindus inventari osta soovitan osta kasutatud asju mõne mesinikust maha jäänud inventaar (suri ära). Sealt saab inventari tavaliselt poole odavamalt kui usi asju poest ostes. Sügiseks peaksid ostma ka meevurri, mis on kõige kallim mesindus inventar . Kasutatud vurri võid saada 1000-5000 vahel, kui aga tahad elektrilist uut läheb see number 15000 ja rohkemaks. tarudega koos tuleb osta ka konks peitel, suitsik. taru ari, ja soovituslik mesindus ülikond või ainult peakatte. Kindlasti kasutada erinevaid raamatuid. kui võimalik käia koolitusel kuid kõige parem on leida selline mesinik kes võtab mesilasse kaasa ja teeb puust ja punaseks. Veel parem aga mesiniku juures tõõl olla 1 mesindus hoaeg. Siis on selge sott mida ja kuidas teha. muidugi kipud ka siis oma vigu tegema kuid pooled vead jäävad tegematta. Voorumist või jutukas saab kindlasti kaa abi. Põhiline peale akkamine ja julgus küsida ka selliseid küsimusi mis paistavad olevat jaburad, või kui ei saa aru mõnest väljendist ,mida mesinikud omavahel kasutavad. Näiteks nosematoos ja kõhulahtisus on 1 ja se sama. Nosemaoos on aiguse nimi mis aga väljendub mesilaste kõhulahtisusena. EDU ALUSTAMISEL. (Ma arvan et mesinikele võiks õelda nõel tagumikku)!!!

Pronksmedal (100p.)

surnud mesilased ja tinktuur

Tere,
Vahetasin täna korpustarude põhjad ja kallasin põhjas olnud surnud mesilased pappkasti. Kuskilt lugesin, et surnud mesilastest saab tinktuuri, vist pannakse viina või piiritusse likku ja siis manustatakse. Kas keegi retsepti oskab öelda ja mille vastu heaon. Mikrokoe Mart vist kunagi pakkus kui ei eksi.

Ette tänades

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

miks viina rikkuda? mõtle

miks viina rikkuda?
mõtle nüüd ise...-sitt on ju mesilase sees-ja sa viskad lagunenud raipeid viina sisse ja jood seda sodi...-kas lihtsamaid viise pole suremiseks...-mine söö põhjalangetist ka kevadel-no küll on nämma-pruun sodi voolab mööda lõuga alla...-ma olen seda sodi tegemist näinud vene mesindussaitidel ka...eks igaüks läheb lolliks omamoodi..1990-ndatel propageeriti omaenese kuse joomist et pidavat väegade tervislik olema ja inimest rammutama....
raske,raske...

Pronksmedal (100p.)

Ikka tasub viina rikkuda.........

Mesilaslangetis ja selle kasutamine

Tervetest mesilasperedest pärit langetise mesilastest saab valmistada ravimeid.

Mesilaslangetis on surnud mesilased taru põhjal. Eristatakse kolmesugust langetist: 1) talvine; 2) kevadsuvine; 3) sügisene, kui mesilastelt on mürk ära võetud. Mesilaste eluiga on suvel mitte üle 35-40 päeva, ületalve elanud mesilastel kuni 9 kuud. Igal mesindussesoonil hukkub peres kuni 0,5 kg mesilasi.
Surnud mesilastes on mitmeid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mida kõiki pole veel täielikult uuritudki. Mesilase kehas on olemas mee, õietolmu, toitepiima, taruvaigu, vaha, aminohapete, mineraalainete, fermentide ja hormoonitaoliste ainete jäägid, millel kõigil on inimese jaoks tervendavad omadused.
Talvise ja kevadsuvise langetise mesilastes on olemas ka mesilasmürk. Seni arvati,et see inaktiveerub seedetraktis. 2003. a tehtud uuringutes selgus, et mürk lõhustub seedetraktis osaliselt ning läheb sealt väikeste annustena verre oligopeptiididena. Mesilasmürk on mesilases koos teiste inimestele kasulike ainetega, nagu rasvad, mesi, mistõttu ta võib toimida ka läbi naha ja limaskestade. Langetises olev mürk ei toimi nii, nagu teeb seda mesilase nõelamisel, sest on tasakaalustatud hepariiniga. Mesilasmürk ei allu temperatuuri mõjudele. 60-minutiline töötlus temperatuuril 115 °C kuni -115 °C ei muuda mürgi bioloogilist aktiivsust.
Mesilaste katted ja kehad sisaldavad kasulikke aineid
Mesilaste kitiinsetes katetes on hinnalisi keemilisi aineid - hepariini ja heparinoide. Need suruvad alla põletikunähte, stabiliseerivad vererõhku, parandavad vere koostist ja veresoonte seisundit, tasakaalustavad vere hüübimist, parandavad vere, maksa, südame, neerude tsirkulatsiooni. Hepariinipreparaadid on kallid, sest neid saadakse vähilistelt. Näiteks kõik teavad geeli Lioton-1000, mis sisaldab hepariini ning maksab suhteliselt palju. Mesilaslangetisest saadav hepariin on palju odavam.
Peale hepariini ja heparinoidide sisaldavad mesilaste katted kitosaani, millel on inimestele aine- ja veevahetust reguleeriv, üldtugevdav, endokriin- ja närvisüsteemi reguleeriv toime. Kitosaanil on koos melaniiniga (tume värvaine) kolesterooli alandav toime, nad hoiavad ära ateroskleroosi, rasvumist, seedetrakti haigusi, puhastades seda, ja diabeeti, vähendavad mürkainete imendumist, viivad kehast välja radioaktiivseid aineid ja raskmetallide sooli, soodustavad sarvkesta kasvu, väldivad armide teket ning peatavad verejooksu haavadest.
Mesilastes on olemas nn mesilasrasv, milles on palju küllastumata rasvhappeid ja kolesteroolivabu steriile. Mesilasrasv on kergesti omastatav ega tõsta vere suhkrusisaldust, see vähendab südame-veresoonkonna haigusi, reguleerib vererõhku ja vere hüübimist, vähendab põletiku ohtu, soodustab kahjustatud kudede paranemist.
Mesilaste kehades on veel nn toidukiud, millel on nende seedetraktis sekretoorne ja liigutusfunktsioon. Need vabastavad organismi mürkidest ning ainevahetusjääkidest, liigsest kolesteroolist, kusihappest, raskmetallide sooladest, herbitsiididest, radioaktiivsetest ainetest, alkoholist ja medikamentidest.
Inimeste jaoks on mesilaslangetisest praeguseks välja töötatud üle 10 erineva preparaadi. Toormeks ei sobi nakkushaigustega, parasiitidega kahjustatud, ökoloogiliste mürkidega kokkupuutunud mesilased. Mesilaslangetist on kõige sobivam tarvitada koos ravimtaimedega, ravimitega, köögi- ja puuviljadega.
Ajaloost on teada, et mesilasi koos meega kasutas juba vanarooma arst Galenos paisete ja hambapõletike puhul, juuste kasvu taastamisel. Plinius noorem soovitas tarvitada mesilaste tuhka ja mett silmahaiguste korral ning juuste kasvu tugevdamiseks. Keedetud mesilasi on kasutatud düsenteeria ravis, samuti kuseeritina.
Inglismaa ürikutes 17. sajandist on soovitatud süüa mesilasi koos piima ja veiniga veetõve, podagra, reumatismi vastu, neeru- ja põiekivide väljaajamiseks.
Mesilaslangetist ning mett on pruugitud kõhuvaluhoogude vähendamiseks, haavade, mädanike ja sammaspoole raviks.
Mesilaslangetist võib kasutada mitmel moel: 1) keedisena; 2) hautisena; 3) praetult; 4) viina- või piiritustõmmisena; 5) mesilaste põletamisel saadud tuhka; 6) õlina kreemides.
Järgnevalt toon mesilaslangetise erinevad valmistus- ja kasutusviisid.
Langetise keedis. 10-15 g langetist (1 g langetises on 8-10 mesilast) peenestada, valada peale 0,5 l keeva vett, keeta nõrgal tulel 30-60 minutit. Jahutada toatemperatuurini (1-2 tundi). Kurnata läbi kahekordse marli. Maitse parandamiseks võib lisada 2 sl mett ja 1 tl 10-30%-list taruvaigu piiritustõmmist. Sisse võtta enne sööki 1-2 sl 1-2 korda päevas kuu aja jooksul. Korrata 6 kuu pärast.
Keedis ravib eesnäärme- ja seksuaalhäireid, toimib organismile üldtugevdavalt ja immuunsust parandavalt. Mesilaste nõelamise puhul määrida sellega nõelamiskohta ja võtta ka sisse.
Langetise hautis. 100 g langetisele (ca 1000 mesilast) valada peale kuuma vett (mitte keeva), nii et mesilased oleksid sellega kaetud. Lasta 15 minutit seista. Mass suruda õrnalt läbi kolmekordse marli, panna siis soojana marli või riide vahele ning asetada nahale haige koha peale. Hoida seal jahtumiseni.
Hautis ravib mastiiti, veenilaiendeid, alajäsemete ateroskleroosi, tromboosi, närvihaigusi, migreeni.
Praetud mesilased. 1 tl alles surnud mesilasi praadida 5-6 minutit 50 ml taimeõlis. Jahutada, peenestada ning võtta sisse 1 tl enne sööki piimaga 1-2 kuu jooksul.
Ravib nahahaigusi, lühinägevust, elujõu vähenemist. Elusaid mesilasi saab surmata, kui panna nad 24-36 tunniks sügavkülma.
Langetise tõmmist võib teha piirituse või viinaga. 10-20 g langetist peenestada, valada peale 100 g 70%-list piiritust. Lasta 10-12 päeva seista, loksutades iga päev 10 minutit.
1 sl jahvatatud kuivatatud mesilaste kohta panna 1 klaas viina või 2/3 klaasi konjakit (seisnud üle 5 aasta). Hoida pimedas kohas 14 päeva, loksutades iga päev 5-10 minutit. Kurnata ja võtta 15-20 tilka pärast sööki 1-2 kuu jooksul.
Tõmmis ravib veresoonkonna, neeru-, endokriin- ja närvihaigusi, seksuaalhäireid, frigiidsust ja impotentsi ning ainevahetushaigusi, on vererõhu stabiliseerija.
Elatanud inimesed võiksid kasutada mäluhäirete ja aktiivsuse langemise puhul langetise tõmmist 1 tilk 1 kg kehamassi kohta 1 kord päevas pärast sööki 6-12 kuu jooksul. Mesilaste nõelamise tagajärgede vähendamiseks võtta 40-60 tilka 1 kord päevas 10-15 päeva jooksul.
Kreemi valmistamiseks panna 1 sl mesilaste pulbrit 200 ml kuuma oliiviõlisse ja lasta siis jahtuda. Säilitada külmikus. Määrida haigetele kohtadele. Ravib liigesevaevusi, põletikke, neuroloogilisi ja veresoonte haigusi.
Mesilaste pulbri tegemiseks tuleb mesilased eelnevalt kuivatada temperatuuril 100-115 °C 4-5 tundi 1-1,5 cm paksuse kihina. Seejärel jahutada ja jahvatada.
Seda pulbrit võib sööta ka mesilastele. Katsetes on selgunud, et pulbri või peenestamata mesilaste keedise lisamine suhkrulahusele (1:1) suurendas kinnishaudme hulka ja mesilaste arvukust. Suhkrulahusele lisamiseks võtta 3-4 sl peenestatud või 7-8 sl peenestamata mesilasi, keeta 1 l vees 45-60 minutit, kurnata läbi kahekordse marli. Suhkru ja kurnatise vahekord on 1:1. Sööta mesilastele 0,5 l kaupa kahe nädala jooksul. Järelejäänud mesilased on väga hea väetis toalilledele. Mulda võib panna 2-3 g ehk 20-40 mesilast.
Mesilaste tuha valmistamiseks panna mesilased 1-1,5 tunniks muhvelahju 300 °C juurde. Kodustes oludes asetada nad metallnõusse (laius 10 cm, pikkus 15 cm, kõrgus 8 cm). Peale panna 4-5 avaga kaas. Augud teha ka anuma ülemistesse äärtesse. Nõu lükata ahju pärast kütmist. Saadud tuhk säilib aastaid.
Tuhast teha vesilahus, milles on 8-10 g tuhka, 3-4 tilka kontsentreeritud äädikhapet ja 1 l vett. Loksutada. Lahusel on meeldiv magus maitse ning mesilaste jaoks sobiv mikroelementide koostis. Sellega pritsida kärgi või sööta seda suhkrulahusena mesilastele (1:1).
Mesilastest valmistatud piiritustõmmist (1:10) on antud noorveistele 1 kord päevas 0,5 ml 1 kg kehamassi kohta. Paranesid kõik vere näitajad, suurenes haigustele vastupanuvõime ning haigestunud loomad tervenesid kiiresti.
Kokkuvõttes võib öelda, et tervetest mesilasperedest pärit olevaid langetise mesilasi ei tohiks ära visata ega põletada, vaid nendest saab valmistada inimesele vajalikke bioaktiivseid aineid sisaldavaid ravimeid. Silmas peab aga pidama, et kui varroatoosi on ravitud keemiliste preparaatidega, siis selline talvine langetis rohtude tegemiseks ei sobi. Kui on soov saada ökoloogiliselt puhtaid mesilasi, tuleks need suvisel ajal võtta tarust ning surmata sügavkülmas.
Mesilaslangetist kasutatakse järgmiste haiguste puhul:
1) südamehaigused (stenokardia, südameskleroos, müokardi infarkt);
2) veresoonkonna haigused (veenilaiendid, artriit, tromboosi oht);
3) neeruhaigused (nefriit, neerukivid);
4) eesnäärmehaigused (adenoom, prostatiit);
5) endokriinsed e sisenõristusnäärmete haigused (kilpnäärme, neerupealiste ja suguelundite häired);
6) mädased protsessid (mastiit, furunkuloos) ja põletikud;
7) närvihaigused (epilepsia, asteenia, krambid);
Cool vererõhuhaigused (hüpertoonia) ja asteenia;
9) naha-, lihase-, liigese- ja hambahaigused;
10) parandab mälu, kuulmist ja nägemist;
11) suurendab füüsilist ja vaimset töövõimet;
12) pidurdab vananemist;
13) surub alla vähkkasvajaid.
Vt ka Maamajandus aprill 2008