Vaatlusmesila kontrolltaru kaalu sügis-talvine vähenemine iseloomustab mesilaspere seisundit

Eesti Mesinike Liidu liigeAasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesindusprogrammi tegevuste raames jälgiti 2006.a. suvel 10 erineva Eesti piirkonna vaatlusmesilates kontrolltaru kaalumuutusi. Need tarukaalunäitude graafikud on toodud ka mesi.ee veebilehel kõigi huviliste pilgu ette.

Muhumaa graafik

Muhumaa graafik

Tarukaalu näidu muutusi jälgivad paljud mesinikud eelkõige suvel selleks, et hinnata meekorjet. See võimaldab kavandada vajalikku lisakärgede juurdeandmist või meekärgede väljavõtmist. Teisalt annab see mesindushooaja kokkuvõttes teavet meekorje kohta nii üksikute perioodide osas kui kokkuvõttes.

Kuid kontrolltaru kaalu jälgimine annab mesinikule kaudset lisateavet ka selle kohta, mis taru sees ja mesilasperes toimub. Selle teadasaamiseks ei pea mesinik taru avama. Eriti oluline on see hilissügisel, talvel ja varakevadel, kus taru avamine häiriks liigselt mesilaspere rahu ja ohustaks nende tervist.

Järgnevalt jälgime mesilastaru kontrollkaalu muutuste graafikut Harjumaal Harku-Järvel Luule Toominga mesilas just sügis-talvisel perioodil. Pärast meevõtmist juulis ja augustis jäi osa mett vaadeldavale mesilasperele talvevaruks. Lisaks andis mesinik mesilasperele suhkrulahust, mille pere töötas umber talvesöödaks ja paigutas kärgedesse. Septembri alguseks oli kogu talvesööt tallele pandud. Edasi algas söödavarude ja vastavalt ka tarukaalu vähenemine.

Vaadeldava kontrolltaru kaalu muutusi iseloomustav graafik algab augusti lõpust, kui mesilaspere söötmine suhkrulahusega oli lõpetatud. Kui mesilasperes on hauet, siis hoitakse pesaruumis kõrgemat temperatuuri ja vastavalt kulutavad mesilased päevas rohkem sööta. Haudmega mesilaspere taru kaal peaks langema suhteliselt kiiresti. Vaatlusaluses mesilasperes on see nähtavalt nõnda olnud septembri teisel poolel.

Ilmselt oli selles peres haue ka augusti lõpus ja septembri alguses. Kuid tarukaal näitas sel ajal vaid aeglast langust. Põhjus oli nähtavasti selles, et 2006.a. soojal sügisel said mesilased septembri esimeses pooles loodusest tuntavat nektari- ja õietolmukorjet. See aeglustas taru kaalu vähenemist kuni septembri viimase dekaadini.

Septembri lõpus väliskorje lõppes ja vastavalt hakkas mesilaspere rohkem kulutama oma talvevarusid. Kiireima taru kaalu vähenemise perioodil kulutas pere kuni 130 grammi sööta päevas.

Tarukaalu näitude alusel võib väita, et oktoobri alguses koorus viimane haue ja vastavalt vähenes kiiresti talvesööda kulu. Tarukaalu vähenemine aeglustus alates 9. oktoobrist, saavutades 1. novembriks umbes 40 grammi ööpäevas. Novembri 1. dekaadi keskel suurenes välisärritajate mõjul söödakulu korraks 80 grammini päevas. Kuid 15. novembriks rahunes mesilaspere taas.

Edasine mesilaspere söödakulu detsembris ja jaanuari esimeses pooles on olnud keskmiselt 25 grammi ööpäeva kohta, seega 750 grammi kuus. Kui aga välisõhu temoperatuur 20. jaanuari paiku langes, suurendas see otsekohe söödakulu 30 grammini või isegi veidi enam ööpäevas. See tähendab taru kaalu ja vastavalt söödavaru vähenemist keskmiselt 1 kg kuus.

Mida võib tarukaalu näitude muutustest edaspidi oodata ja teada saada? Loodetavasti jätkub ühtlast talvekülma vähemalt märtsikuu alguseni. See tähendab ka ühtlast söödavaru kulu ning aeglast tarukaalu vähenemist keskmiselt kuni 1…1,2 kg kuus.

Kui aga saabuv kevadsoojus või mesilaspere bioloogiline kell annab stardipaugu haudmeperioodi alguseks, siis suureneb söödakulu järsult mitmekordseks. Väljastpoolt taru see mesinikule kindlasti silma ei hakkaks. Kuid tarukaalu näidu kiirem vähenemine ja seega suurenenud söödakulu on kindlaks signaaliks, et mesilasema on hakanud munema. Nüüd peab mesinik olema hoolas ja jälgima, et söödavarusid suure kevadeni jätkuks. Vaatluspere kontrollkaal on selle juures mesinikule abiks.

LisaSuurus
Kontrolltaru_kaalukoverad_sept_2006-jaan_2007_ja_analuus.pdf141.23 KB
Keskmine: 5 (1 vote)