31.07 - Vabariiklik mesinduspäev Pärnumaal Uulus

Eesti Mesinike Liidu liigeAasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)
31.07.2010 10:00

Vabariiklik mesinike suvepäev toimub 31. juulil 2010.a. algusega kell 10:00 Pärnumaal Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuses.

Päevakava:
10.00. Avamine, päevakava ja tegevuste tutvustamine.
10.15. Erinevatest mesilastarudest Eesti mesinduses eile ja täna. Antu Rohtla.
11.00. Lamavtarudega mesindamine kevadest sügiseni, sülemlemise vältimine. Vahur Talimaa.
11.30. Korpustarude kasutamise kogemusi. Kunstpered ja paarumispered vaheseintega tarukorpuses. Aimar Lauge.
12.00. Tõuparandustöö uuest tegevuskavast ja selle kasust mesinikele. Aimar Lauge.
12.15. Isetehtud taru on armas taru – loodetavasti see meeldib ka mesilastele? Erinevate tarutüüpide ja inventari demonstratsioon ja mesinike arutelud. Lõuna.
12.45. Eesti mesindusprogramm lõpeb ja järgmine algab. Mesinduse hetkeseis, register, seadusandlus, taimekaitsetööd ja mesindus, mesinduse üldised arengud – vajame ühiselt läbimõeldud mesinduse arengukava. Aleksander Kilk.
13.30. Iga arengukava koostamine nõuab lähteolukorra läbiarutamist ja hindamist – kuidas seda süstemaatiliselt ja targasti toimetada? Viktor Rõbtšenko.
14.00. Mesilashaigused ja talvekahjud Soomes, ameerika haudmemädaniku ja teiste haiguste seire ja tõrje kogemusi. Lassi Kauko, tõlgib ja kommenteerib Aado Oherd.
15.00. Varroatoosiravimist MiteAway II ja selle katsetustest. Aado Oherd.
15.15. Mesilashaiguste seire ja üldine olukord Eestis. Kevadiste langetiseproovide analüüside tulemusi. Arvi Raie.
15.45. Küsimused-vastused, kohal algatatud teemad, vaba mikrofon.
16.00. Jätkub mesindusinventari demonstratsioon, vestlusringid, inventari ja mesilasemade ost-müük.
Saadaval Mesinik Suve-Erileht ja muid trükiseid.
Mesilate külastamise võimalus.

Osavõtt on tasuta, aga supi eest tuleb maksta. Lõunasöögi ettetellimiseks on vajalik eelregistreerimine kas EML kontori aadressil või tel. 63 764 93 (teisipäeviti ja reedeti k10 – 16), e-posti teel eml.office@mesi.ee või veebilehe www.mesindus.ee kaudu.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Kokkulepe

Kõlab kartellikokkuleppena. Eks igaüks peaks müüma, kuidas suudab või oskab.
Võib olla vajaks selgitamist, millest mee hind koosneb. Mõned ei oska lihtsalt oma tööd ja aega väärtustada. Esialgse orjentiirii saab võtta vast kaupluseriiulitelt .

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

mee hinnast

Kauplustes müüdava mee pealt on maksutud kõik maksud mis üldse maksta saab! Kodust müües sama hinda küsides on tegemist lihtsalt röövimisega, olgu siis kundede või riigi. Arvutage välja mee omahind, juurde mõistlik kasum. Selline võiks hind olla. Soomes on meekilo kodust olenevalt kuni 6 €, poe hinnad 9 €/kilo kandis. Pisi pakendite ostminsel tuleb arvestada krõbedama hinnaga Smile

Pronksmedal (100p.)

kasum

"Orjentiiriks võtmine" ei tähenda automaatselt sama hinda, aga kui siiski müüa sellise hinnaga, kas tõesti on see röövimine? Paneme veel viis vahendajat vahele, kas siis oleks mõistlik hind näiteks 200 kr/kg? Esiteks, kas kasum on mõistlik või mitte sõltub sellest kust poolt vaadata. Teiseks ei saa ma isegi omahinnaga müüa, kui mu suurte tootmiskulude tõttu omahind ületab turuhinna. Kui suudad selgeks teha, et sinu mesi on palju parem, kui poes müüdav, võid rahumeeli ka palju suuremat hinda küsida. Ostja ei pea ostma. Röövimine on siis, kui müüa on monopoolses seisundis, küsib suurt hinda ja ostja ei saa kuidagi tesiti hakkama, kui peab ostma. Näiteks Tallinnas vee hind.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Uulu muljeid

Ehk oleks nüüd paras aeg muljeid ka jagada?
Startisime hommikul kolm mesinikku ühes autos - bensukulu kokku hoitud ja seltsim sõita kah.
Rahvast oli Uulusse tulnud üsna suur hulk, võib olla isegi rohkemgi kui talvel Jänedale. Oli palju juba varasemast tuttavaid nägusid näha, tegi meele üsna rõõmsaks. Ega need mesinikud ju väga tihti kokku ei saagi. See oli mõnus moment. Siinkirjutajatest ja registreerunutest ma siiski kõiki ei kohanud, sest ei tundnud neid lihtsalt ära (sellest on küll kahju-oleksite võinud julgelt ligi astuda ja patsi lüüa) isegi Meehaldjas ei põlanud embamist-nii nimetas ta sündsalt tavalist sõprade kallistust Smile ja embas siis järjest kõiki, kes aga veidi tuttavamad tundusid või kes end Rebaseonudeks kutsusid. Märkasin ka seda kuidas Alfa peale sellist tervitust siirdus vaikselt tekkinud järjekorra lõppu ja kordas seda tegevust nagu äsja saabunu. Smile
Ka nänni ja mesindustarvete müüjad ei puudunud-neid oli terve maja külgmine parkla ridamisi täis-alustades kõige tuntumatest, kel miskipärast polnud mingit tutvustavat silti väljas, kuni autopagasnikust asjade müüjateni.
Kes müüs tolmukogujaid, kes emi (emade hind oli seekord üsna lakke aetud 350 krooni! Aga ju siis ostjaid oli), kaupa oli seal igale maitsele.
Päris mitmed korpustarude ehitajad pakkusid oma toodangut nii vaatamiseks, kui ka võimalike tellijate-ostjate leidmiseks. Minu, kui iseleiutaja jaoks, oli igatahes ülipõnev näha kuidas teised on leidnud lihtsaid ja nutikaid lahendusi, mõnele mind pikalt mind piinanud tehnilisele probleemile mesila “riistvara” ehitamisel.

Prean mainima, et minu muljed sellest kokkutulekust said üsna õuesed. Suur tänu korraldajatele, kes olid loengute kuulamiseks väga leidliku lahenduse leidnud: juhuks, kui peaks kohale tulema rohkem rahvast, oli välja seatud korralik kõlarite süsteem, mis lubas ka väljas viibijatel sees toimuvaga hästi kursis olla.

Kuna viibisin meelsamini väljas värskes õhus ja suhtlesin rohkem rahvaga otse, siis ei olnud mõistagi kogu mu tähelepanu vaid saalist kostval ja seetõttu jätan endale ka pisikese õiguse mind vähem huvitanud teemade üle mitte muljetada.Smile No kes viitsiks näiteks kuulata registri loomisega seonduvat vabanduste jada uuesti-mis tehtud see tehtud-sedasi konstanteeris ka härra Kilk, kes polnud veel kogu usku ministri käsul tehtud PRIA registri kunagi toimima hakkamisse kaotanud. Mina nii sinisilmne pole ja leian, et oleks aeg lõpuks teha ka mesinike endi jaoks mõeldud register .

Väljas vestlusringides kuulis igasugu juttu, paljud käisid ostetud “Miteaway” pakikestega ringi ja usutlesid üht ja teist, et jõuda veendumusele: et kas ikka aitab see võõras keeles kirjadega pakike lesta tõrjuda....ometi olid nad need endale soetanud ja vaevalt, et niisama. Selle nõutuse põhjus oli muidugi arusaadav, sest mingit korralikku kasutusõpetust neil pakikestel kaasas polnud. Loodetavasti said nad Antult, kes oli katseid oma mesilas uue preparaadiga läbi viinud, piisavat informatsiooni.

Seal samas kõrval oli ka Antu Rohtla ehitatud korpustaru, mis nägi välja üsna massiivne.
Mõeldud oli see 12 raamile ja minu imestuseks polnud sel põhjas mingit võrku vaid põhi oli täiesti kinnine! Samas oli näha, et tema leiutis vajab ka vaheliiste ja seetõttu tekkis mu peas hulk keerulisi küsimusi.
Kuidas siis sellises tarus ventilatsioon toimib? Paistis, et katusel oli kahele poole ülaäärde jäetud võrguga kaetud kitsad praod, kustkaudu õhk välja pääsema peaks, samas jäi mulle arusaamatuks, kuidas seal siis tuuletõmbust ei teki,mesilased teatavasti tuuletõmbust ei salli ja ehitavad kõiksugu avad ja augukesed kohe kinni, mu enda kogemus on seda selgelt näidanud. Kui õhk peaks liikuma alt lennuavast sisse, sealt mööda kärjetänavaid... AGA kuhu siis? Liistud ju ei lasegi seda õhku enam edasi! Võimalik et eksin, sest taru autorit küsitleda ei läinud õnneks ja seetõttu jäid ka selgitused saamata. Võib olla on tal mõned äärmised liistud panemata, et õhk kuidagi liikuma pääseks, Jääb esialgu teadmata, ehk sai keegi teine meistriga jutule ja täiendab minu puudulikku kirjeldust, eks näe. Samas, kas seda tarutüüpi on ka reaalis juba katsetatud ja kuidas see töötas?
Ka tundusid need korpused vägagi rasked, sellest sai aimu vaadates taru ehituseks kasutatud materjale.
Isegi siseseinad olid kaetud 8mm vineeriga ja ega mujal ka kergust taga polnud aetud, sõnaga kõva mees peab olema, kes selliseid (koos meega) selga vigastamata tõsta jõuab, minu selg igatahes juba on nässus.

Teine korpustarude tegija oli meile kõigile tuntud Silver7. Kõva tisler, seda oli igast detailist ja üksiksõlmest ja oskusest puidutööd teha juba eemalt näha. Millise korrektsusega kõik valmistatud oli! Alustades taru põhjast, mis võimaldas mitme erineva sahtlikese taru alla sättimist ja põhja välja vahetamist hõlbustas Lisaks veel kitsas alumiiniumsooneke, mida mööda kerge õhukest PVC põhja välja tõmmata-super!
Väljast kattis korpusi tagurpidi keeratud, st. kare pool väljapoole pööratud nn. soome papp mis minu meelest on väga nutikas lahendus, kuna värvi seob selline kare pind palju paremini ega kipu maha kooruma. Ma enam ei kiru seda soome pappi niiväga, sest praktikas on ta täitsa asjalikuks osutunud. Pean tunnistama, et olen enne siin mitmeid kordi öelnud, et see materjal ei kõlba koera saba allagi-ok, võtan oma sõnad tagasi Smile
Ainuke asi, mida Silverile ette võiks heita on liiga tumedate värvide kasutamine, minule meeldiksid veidi heledamad toonid, aga see on juba puhtalt maitseasi, et kes mida oma mesilas eelistab.

Suured tootjad on võtnud ka puidust korpuste tegemise ette, kuid mis nendest ikka rääkida, igaüks saab neid ise vaatama ja ostma minna, mind huvitavad rohkem hobimesinike tegemised.

Huvitavam osa mesinike päevast ootas aga alles ees - suurmesilate külastamine.
Mesinikes tekitas suurt huvi näha oma silmaga, kuidas üks suurema mesila pidamine välja näeb, sest kuidas muidu seletada neid mitmekümnest autost koosnevaid “pulmaronge” põlluvaheteedel.
Aare Jõumehe mesila oli meil esimesks uudistamispaigaks planeeritud, sest seal pidavat olema palju huvitavat..
Ometi ei näinud ma enda jaoks midagi erilist selles 160 mesitaruga mesilas, õigemini selle ühes osakonnas, liiatigi ei viidud meid mitte tootmishoonetesse vaid kuskil suvalisel põlluveerel asuvasse mesilasse ja seega polnud seal midagi peale humoorikas värvikoosluses värvitud tarukorpuste ja mõnekümne paarumistaru vaadata.. Niipalju ehk oli kasu, et sain teada kust odavaid värve võiks saada oma tarude värvimiseks.
Poodides pidavat olema alati üks nurgake valmis segatud värvidega, mille siis kliendid on selle vale tooni tõttu ostmata jätnud, neid üksikuid eritooni värvipurke pidavat sealt siis poole hinna eest saama ja selles ongi imelikku värvi tarude saladus.
Peremees oli tõsine mees ja pikalt ei jutustanud , kuigi vastas kõikidele küsimustele otsekoheselt ja ausalt, asjalikult, ning kuna aeg muudkui läks, siis keerasime meiegi otsa ümber, et jõuaks järgmist mesilat ka uudistama minna..
Mesilate külastamise koha peal tundus mulle, et siin olid korraldajad midagi tegemata jätnud, sest suur segadus ja peataolek valitses juba erinevatesse mesilatesse sõitmiseks gruppide moodustamisel Uulus-hiljem segadused, nagu me oma seltskonnaga järgmisesse mesilasse siirdudes kogesime, jätkusid.
Kes lähevad kuhu ennem, kuhu üldse minna, mis teed pidi, kes oskab juhatada jne.-oragnisaatoreid endid polnud kuskil näha.
Polnud ka kaarti ega korraldajate poolt antud juhiseid , mistõttu autorong jõudis õigesse kohta vaid tänu ühe osaleja isiklikele kontaktidele.
Teiseks selle päeva külastuseks väljavalitud mesilaks osutus perekond Talimaade mesila, kuhu me jõudsime peale pikki eksirännakuid. Olime saanud küll nende telefoninumbrid juhuks, kui vajame teel mesilasse juhatamist, aga peagi selgus, et pererahvas polegi kodus meid ootamas, vaid on koos teiste mesinikega kuskil kolmandas mesilas ekskursil.
Vat sulle. Ootasime siis hulgakesi ühes bensujaamas ja tegime aega parajaks, kuni saabusid teised ekskursandid- kell igatahes oli ...no oli mis ta oli, hilja koju jõudmine oli meil juba garanteeritud.
Mesilas oli õnneks mida vaadata ja pererahvas oli ka kenasti ette valmistanud meie tulekuks ja meeldivalt jutukas.
Kõike näidati ja seletati, ega tehtud millestki saladust ja lubati korraks ka mesiniku “pühamusse” ehk tootmishoonesse sisse kiigata.
Nende mesila koosnes põhiliselt endise ENSV majandite aegsetest lamavtarudest, mis tundusid esialgsel pilgul olevat ajast ja arust “riistvara”, aga paistab, et nad oskavad nendega suurepäraselt majandada ja ise on oma mesilaga väga rahul, sest mett tuleb ka neist kolinal. Mesila suurus oli umbes 160-170 taru, vahepeal läks pool mesilaomaniku juttu kõrvust mööda, sest vahtisin samal ajal tema enda tehtud oblikhappe aurustamise aparaati.
Eraldi märkimist väärib see abielupaar veel seetõttu, et ainult kahekesi nad selles suurmesilas tööd rabavadki! Tehke järgi.

Koju jõudsime alles pisut enne 23, mis teeb päeva pikkuseks 15 + tundi koos ärkamisega!
Tore üritus oli aga kindlasti mitte nõrkadele.

PS Korraldajatele : muide Mesindus.ee portaalis end mesinduspäevale registreerunud ei saanud mingit silti ega suppi!

Oleks tänulik

Kui saaks seal räägitust teie, kes te sinna jõuate, kaudu asjalikumat infot ja kokkuvõtet. Endal elukaaslase suguvõsa kokkutulek Võrumaal ja ei jõua kuidagi kohale Sad

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesinduspäev Pärnumaal

Keda esindab Viktor Rõbtsenko.
Mikro...e Mart

Olge mõnusad

Olge mõnusad ja võtke paremad palad lindile. Ma ei saa tulla. Klaasisulatamise ja purkide vormimisega hirm kiire, mesi surub juba taru katuseid ülesse.

Pronksmedal (100p.)

Uulu Päevakord

Pääväkõrd om sääne, et kõiik kes omma registriirnü nakasõ otsast pihta kõnõlõma. Ainult ,et Pokumiis jääs viimätses, tuuperäst et ta kõnõlõs maro paljo, nuu kes tedä kullõma jääse piät kolmõ päävä söögi üten võtma ja uskõ minolõ omm Pokumehe jutt ütesäkümment protsenti õigõ. Ja tii ei tiä kui targas ti saatõ kindlastõ tulgõ kõik. Pääle kõikki juttõ ei olõ muud kui panõt purgi taro veere pääle, purk täüs saa sõs muudkui vahetat. Rohkõp tüüd mesinikul ei olõ kui purkke vahetamine. Niiviisi et piät kullõma tulõma, muido jäät paljost hääst ilma.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesinduspäev Pärnumaal

Kui päevakava pole koos ,siis palun sinna lisada PM või
Pria poolne esineja tootjarühma teemadel,kes räägiks
mesinike ja mittetulundusühingute kaasalöömise võimalustest.
Kas Eesti mesindusel on osalemise võimalusi.
Mikroe... Mart

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Loengute kava

Tsitaat:
Täpsem loengute ja ettekannete kava on koostamisel.

Millal selle kavaga siis tutvust võiks teha või saab seda lugeda alles Uulus klubi seinalt?

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Muide

Kohalikud käisid uurimas, et ehk saab ka mett kuskilt osta, kui nii suur hulk mesinikke korraga koos, aga võta näpust, kohale tulnud mesinike hordid jätsid targu oma mee koju.
Uulu rahvale oli see igatahes suur pettumus (vestlesin paari kohaliku elanikuga sel teemal) aga ilmselt tundus kõigile arukam uulukatele böö teha, kui et pärast omadelt kolki saada, sest ühtses hinnas mesinikud kokku leppida ei suuda.

Pronksmedal (100p.)

hinnast

pole vajagi ühtset hinda. igaüks müüb sellega, millega saab. Mina saan väikepakendid 100 kr. müüdud, alates 4 kg pakendist müün 90 kr, kuigi kahtlen, kas on arukas nii odavalt müüa. Inimesed ei kujuta täpselt mesiniku tööd ette, nad fikseerivad ainult raha üleandmise momendi, et näe, kus saab raha. Samas nad ei karga bensiinimüüjate turja, et jälle tõstsite hindu.

Pronksmedal (100p.)

Kuidas käituda?

Tulid mul õhtul mett ostma vanavanemad 2 väikse lapselaplega.Mee hind oli neil eelnevalt teada telefonijutust.
Minu kuuldes küsiti ühe lapse käest, et kas onu võtab mee
hinda tõstes sinu jäätiseraha ära? Möödunudaastane hind 65
tänavu 75.Küsis kõrgharidusega pedagoog.

Pronksmedal (100p.)

Valikud

Eks igaüks peaks tegema valikuid. Kas ostab jäätist või mett. Kui on rohkem raha, saab lubada mõlemaid.