Mesilaste tõuaretusest

Viimasel ajal on meil kirjutatud ja räägitud, et kusagil toimub maailma- ja tipptasemel mesilaste tõuaretus aga ei ole kirjeldatud, kuidas see tegelikult toimub. Huvitav oleks teada. Õnneks on selle kohta infot Internetis.
Tõuaretus on loominguline protsess aga selles on ka mõned üldised põhijooned. Mesilasi ei saadud pikka aega aretada nagu teisi põllumajandusloomi, sest raske oli kontrolli alla saada mesilasemade paarumist. Alles alates möödunud sajandi keskpaigast, kui võeti kasutusele mesilasemade kunstlik seemendamine, sai võimalikuks kontrollida mesilasemade paarumist. Muude põllumajandusloomade aretuses kasutatakse kasulike omaduste kinnistamiseks sisearetust, mesilaste puhul kerkisid siin esile uued takistused. Nimelt on mesilastel olemas sugu määrav geen (X-geen), millel on umbes 17-18 variatsiooni (väärtust). Kui järglane pärib vanematelt selle geeni erinevad väärtused, siis on tulemuseks töömesilane või mesilasema, kui kummaltki vanemalt saadakse selle geeni sama variatsioon, siis on tulemuseks diploidne lesk, mis hävitatakse mesilaste poolt vaglastaadiumis. Tekib lünklik haue. Sisearetuse korral väheneb X-geeni variatsioonide arv kiiresti. Sellest takistusest on üle saadud USA mesindusteadlaste poolt väljatöötatud Page – Laidlaw suletud populatsiooni aretuskavaga [1].
See on geniaalselt lihtne ja ameerikalikult asjalik. On kasutusel USA-s, Kanadas, Uus-Meremaal, Austraalias, ….
Kõigepealt püstitatakse aretuse eesmärk: milliste omadustega mesilast on vaja aretada. Aretuse aluseks (aretusrühma) võetakse 25 – 50 aretuse eesmärkidega sobivat mesilasema , kes ei ole omavahel suguluses. Kevadel kasvatatakse igast emast hindamiseks 5 – 10 mesilasema, kes seemendatakse homogeense seemneseguga, kuhu võetakse aretusrühma igalt perelt (leskedelt) võrdne hulk seemet. (lihtsustatud variandis, kui oskusi ei piisa, võib kasutada isoleeritud paarlat, kus on kõigi perede leski enam-vähem võrdselt). See tagab üheltpoolt järglaste geneetilise mitmekesisuse ja teiseltpoolt ühtlustab leskede mõju mesilasperedele. Aretuskava klassikalisel juhul valitakse iga mesilasema tütardest välja etteseatud hindamiskriteeriumite suhtes parim mesilasema ja esialgne mesilasema asendatakse sellega. Järgmisel mesindusaastal aretustsükkel kordub. Aretuskava tõhusamas variandis tehakse valik üle kogu järglasemade hulga, sealjuures jälgitakse, et diploidset hauet ei oleks peres üle 10-15%. Mesilasperede hindamine ei pea toimuma tõuaretusmesilas, see võib toimuda vastava koolituse saanud mesinike mesilates. Hindamispunktid teisendatakse sellisel juhul ühtsele mõõtskaalale.
Aretus on pigem omaduste-, kui rassipõhine. Aretatav populatsioon peab olema suhteliselt suletud. Uus mesilasema (või leskede seemet) võetakse aretusse juurde, kui on vaja lisada mingi aretusrühmas puuduv omadus või suurendada geneetilist mitmekesisust.
USA tuntud mesilaste tõuaretaja Susan Cobey on kasutanud Page – Laidlaw aretuskava NWC mesilaste aretamisel. Vaata http://www.capabees.com/main/files/pdf/pagelaidlawbreedingprogram.pdf
Ka meil peaks mesilaste tõuaretus olema omadustepõhine. Kas on mõtet Eestil võtta oma mureks meilt mittepärinevate mesilasrasside (tõugude) säilitamine ja aretus. Itaalia rassi võiks puhtana aretada Itaalias, krainit Sloveenias, buckfasti Inglismaal. Pealegi eksisteerivad puhtad mesilasrassid ainult teoorias, mitte reaalselt. Omadustepõhine kohalike oludega sobiva mesilastõu aretus aitaks vältida erinevate mesilasrasside (tõugude) läbisegi pidamist.

1. Laidlaw H, Page RE (1997) Queen Rearing and Bee Breeding, Wicwas Press

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Tõuaretusest

Naljakas, et see teema kohe üldse mesinikke ei huvita. Mesilased on ju üks sammastest, millel mesindus seisab.
Mesilasrasse, -tõuge ja nende omadusi on kasulik teada. Tean mesinikke, kes vahetavad sügisel perre kraini emad, et kindlustada perede hea talvitumine ja kiire areng kevadel. Peale kevadise korje lõppu vahetavad nad kraini emad itaallaste vastu, et pered oleks väga tugevad peakorje ajal. Võiks ju itaalia mesilaste talvitumisvõimet ja kevadist arengut tugevdada karpaatia mesilase abil.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Diploidne haue

Hea teema. Antud süsteem mida vv kirjeldab tekitabki diploidset hauet- lünklik haue. Buckfasti mesilane ei ole inglise mesilane, ega üldse antud kontekstis mesilastõug vaid hoopis ristandmesilane, mille aretamist alustati Inglismaal Buckfasti kloostris. Aretus toimubki nn. omadustepõhiselt. Enam Inglismaal aretust ei toimu. Hetkel tegelevad kõigerohkem buckfasti aretus Taanis. Elu on näidanud et isoleeritud paarlatest saab kõige kvaliteetsemad mesilasemad. Kunstlikseemendus ei ole andnud siiski sellist tulemust mida 60 ndatel aastatel loodeti.
Eestis on plaan alustada uue mesindusprogrammi raames kolme tõumesilaga. Nii et teema väga hea ja tulebki hakata asjaga pihta.

Suitsik

Tõuaretusest

Vastuseks Suitsikule
Igasugune valik tõuaretuses vähendab geneetilist mitmekesisust, sealhulgas mesilastel X-geeni väärtuste hulka. Page - Laidlaw aretuskava mõte on X-geeni väärtuste vähenemist populatsioonis aeglustada.
Buckfasti kohta ma nii halvasti ei ütleks. Pigem on asi selles, et puudub aretust koordineeriv keskus.
Minu kogemused kunstlikult seemendatud mesilasemadega on head. Kui kunstlikult seemendatud emad (kraini) munevad isegi kolmandal aastal hästi, siis mida paremat tahta. Võib-olla on sulle sattunud viletsasti tehtud töö. Tõuaretuses on emade kunstlik seemendamine väga oluline.
Öeldakse, et julge pealehakkamine on pool võitu. Aga siiski ainult pool.
Sa võiksid üksikasjalisemalt kirjutada, kuidas mesilaste tõuaretus Taanis toimub, kindlasti huvitab see paljusid. Ära ole liiga tagasihoidlik.

Vahur

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Laidlaw aretuskava nõrkus.

Esiteks tegemist ei ole tõuaretusega. Esimesel aastal paaruvad erinevate emad ühesuguste leskedega. Tähendab järgmisel aastal on nad kõik omavahel suguluses. Edasi on taandareng. Samat võtet kasutatakse Rootsis itaalia mesilaste aretuses aga seda tehakse 5-6 aasta tagant. Praegu käisid ameeriklased 2009 aastal Taanis kus toimus arutlus tõuaretuse teemadel. Ameeriklased on oma asjaga ummikus. Hetkel on neil lepingud Taani emadekasvatajatega emade ostuks ameerikasse.
Ma muidugi ei tea mis poolvõidust sa Vahur räägid aga mina olen tegelnud buckfasti aretusega siin Eestis üle 10 aasta. Tulen homme Uulusse ja mulle on antud seal 15 minutit aega et tõuaretusplaane tutvustada. Seal kohtume.
Kunstseemenduse probleem ei ole mitte tehniline vaid looduslik. Nimelt tekitab kvaliteetsete leskede valik endiselt probleeme. Olen lugenud ja vaadanud erinevaid videosid ja alati jääb mulle segaseks leskede valik.
See on hea et Eestis hakatakse tegelema tõuaretusega. Krainid ja itaalased on ka väga head mesilas rassid. Nendega tasub ka aretustööd teha.
Suitsik

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

emadekasvatus esitlus

Powerpoint formaadis esitlus emadekasvatusest itaaliast CIAMPELLI mesilast. Tõlgitud itaalia keelest eesti keelde, mõned pisieksimused on sõnade valikus.

Aitähh tõlkijale.

https://docs.google.com/present/

Itaalia mesilastest Itaalias

Eespool toodud mesilasemade kasvatamise õpetus pole paha, aga see võib mõnedel mesinikel tekitada rumalaid mõtteid. Nimelt, et tuua Itaaliast itaalia mesilasemasid. Esmapilgul loogiline, aga asjasse süvenemisel väga halb mõte. Itaalias on viimastel aastatel olnud suur mesilasperede suremus, eriti 2008. Üheks põhjuseks peetakse ka massilist ristandmesilaste olemasolu, sest mujalt tuuakse sisse mesilasemasid, kes ei ole kohanenud Itaalia oludega ja ka mitmesuguseid haiguseid. Itaalia mesilasrassi olukord Itaalias on juba niivõrd vilets, et on loodud kaitseala nende säilitamiseks, kuhu ei ole lubatud sisse tuua teisi rasse. On võetud tarvitusele ka muid meetmeid: valitsuse rahaline toetus mesindusele, on loodud isoleeritud paarumisala, mesilaste tõuaretajate ja mesilaste tõuemade register jne, aga see kõik on algstaadiumis ja ei ole veel tulemusi andnud.
Veel üks huvitav tähelepanek. Meil räägitakse vahel, et hea oleks itaalia mesilasemasid tuua Põhja-Itaaliast, see peaks tagama nende parema talvitumise siin. Nii see ehk ongi, aga osutub, et Itaalia Lääne-Alpide kollased on itaalia–tumemesilase looduslikud ristandid ja Ida–Alpide omad itaalia–kraini ristandid. Loe http://www.apidologie.org/index.php?option=com_article&access=standard&I...
Mis veelgi hullem, Põhja–Itaalias on väga palju kraini emade kasvandusi. Ja see pole veel kõik: Itaaliasse tuuakse massiliselt sisse isegi buckfaste, rääkimata eksootilistest rassidest. Tarbeemad on seal reeglina vabalt paarunud, mesilasemade kunstlikku seemendamist kasutatakse vähesel määral ja viimasel ajal tõuaretuses.
Kokkuvõtteks: igasugune tarbeemade toomine Itaaliast on väga halb meie mesindusele. Sealt võiks ehk tuua tõumaterjali aretuse jaoks aga sedagi mõne sealse asjatundja nõustamisel.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

itaalia mesilased jäägugi itaaliasse

Nüüd oli siis üsna pikalt õues rahu ei röövimist ega kismat ,täna aga peale kahte päeval elus hullumaja tarude juures . Röövlid tigedad mis kole sain ise 6 nõela selga ainult eemalt vaadates . üks taru on nüüd tühi ,pere tapetud ja ega vastasvõiskonnastki ei pääsend paljud eluga .Kolm taru suutsin päästa suurema suitsu tossutamisega ja nüüd hämaras viisin kõik kodust 4 km kaugusele. Ründajateks on aga just itaalia rassi tunnustega mesilased (röövlid ) kes neid siin alevikus peab ei tea . Korjemaad on siin küllaga valge ristik, mesikas ja isegi põdrakanep on veel õites , nõmmes on kanarbik ka õites ,miks nad tarusid ründavad on mulle arusaamatu . Võtab kohe tuju nulli !

Pronksmedal (100p.)

Mesilaste tõug

Mina ei tea nendest tõugudest eriti midagi. Mul on mingi ristand. Suuremad kui kraini tõug, muidu sarnased. Aga mul oli analoogne juhus kus kollased (sama suured minu omadega) mesilased ründasid kahte taru. Panin tarru jooginõu ja sulgesin öösel lennuava mesilastele (ainult õhutus jäi), kuid kalleletung ei vaibunud. Eks neid röövleid jäi ka sulgemise ajal sisse. Väljaspool taru oli võrgu esine röövleid täis. Andsin suitsu - ei midagi. Taru ümbrus oli röövleid täis umbes poolteist päeva ja lõpuks röövlid võitsid. Ei saa siiani aru mismoodi see võimalik oli. Väljaspoolt nad minu jälgimise järgi sisse ei pääsenud aga kahtlus jääb võib-olla oli kuskil mõni auk mida ei märganud. Kas need kollased ongi itaalased, võib olla on kuskil nendest tõugudest pilte.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mulle jääb arusaamatuks

Mulle jääb arusaamatuks hoopis see, kuidas te üldse ei mõtle, kui mesilinde söötma asute!
Esiteks tuleks tagada just, et võõrad ligi ei pääseks ja ka aega oleks tarvis valida, niisama igal vabal mesinikule sobival momendil ei ole see siirupi andmine mõistlik, liiatigi siis viisil mida Helad Velled kirjeldab, et poolteist päeva laseb röövijatel jaurata, nomida!?
Miks ei võiks asju toimetada sellisel ajal, kui mesilased (ka võõrad) oletatavast juba tarudes on, õhtul näiteks?
Ka võiks ikka uurida naabermesinike toimetamisi, et millal neil on kavatsus oma mesilasi toita, sellisest ühel ajal toitmisest võiks ka juba kasu olla, sest näljased mesilased, kellelt on mesi ära võetud otsivad iga väiksemagi magusa lõhna-olgu nad siis itaallased või koeralased vahet pole, kõik võivad röövliteks hakata, sest nälg ajab.
Paaril õhtul kella kaheksa ajal olen sedasi lausa purgi siirupiga taru ette pannud ja keegi pole kunagi röövinud, sest kõik on juba tarudes. Mu enda mesilasedki ei taibanud selle purgi kallale kohe asuda vaid alles 10-15 minuti pärast, kui olin sealt siirupit nende lennulauale läigatanud-vat sedasi.
Panen siia ühe videolingi, ehk on selle vanahärra leiutatud söötmisviisist miskit õppida, kui tegemist on korpustaruga, siis sobiks endale sarnane söötmiskatus meisterdada ja probleemid kaovad.
video: http://www.youtube.com/watch?v=xgZIrSauNEQ&feature=player_embedded

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Kollased on parimad!

Minu arust ei varasta kollased mesilased rohkem kui teised mesilased. Tegemist on eelarvamuste ja paranoiaga mida on mitmed eesti mesindus tegelased süvendanud. Olen pidanud kollaseid(itaalia mesilasi) pikka aega ja sellist röövimise moodi vargust pole esinenud. Mul on väiksed paarumispered, emata pered ja tumedad pered keset kollaseid mesilasi. Kõik nad oleks röövimisele kerge saak kuid mida pole, see on kollaste suur röövimistung. Eelpool kirjutajad süüdistavad mesilasrassi varguses, ma seda ei usu. Vargus ja röövimine on mesiniku tegemata töö. Varastavad kõik mesilased, kollased, hallid, mustad ja mis tahes värvi veel. Andke neile ainult võimalus.  Kollased mesilased pildil : http://picasaweb.google.com/

Eesti ütlus: Kõik mis ripakil see ära! Kehtib ka mesilaste maailmas.

Pronksmedal (100p.)

Vaheküsimus

Kas on juba söötmisaeg käes?

Vargustung

See on üldteada tõsiasi, et itaalia mesilaste puuduseks on suur vargustung. Nii USA-s, Taanis, Soomes, Itaalias, …. Seda kinnitavad ka minu kogemused. Noh, kui Elva kandis ei ole, siis järelikult on seal itaallastest alles jäänud ainult kollane värvus. See on dominantne. Alfa kommentaari pealkirjast paistab, et see vist ainult oluline ongi.
Itaalia mesilased on eriliselt jõhkrad võõrasse tarru tungimisel, ei mingit kõhklust. See mesilaste rass on kujunenud heades kliima- ja korjeoludes, kus neil ei ole olnud vaja teha visa tööd nektari, õietolmu saamiseks. Olen lugenud, et neil pidi olema ka vilets orienteerumisvõime, nii et ega nad kaugele või mingisse padrikusse lennata võigi, eksivad ära. Nii ongi nad harjunud otsima saaki sealt, kust lihtsamini kätte saavad. Tugevad kraini pered suudavad neile vastu seista aga tumemesilase sugemetega ristandid, emata pered või väikesed pered võivad küll võitluses alla jääda. Tuleks pidada tugevaid mesilasperesid ja vajadusel lennuavasid kitsendada.
Mesinikud peaksid mesilastõu valikul arvestama, millised mesilased on naabermesinikel, et mitte nende mesindamist raskeks teha. Käisin mesinduse õppepäeval, kus tuntud mesinik-emadekasvataja rääkis, et ta annab juba aastaid vurritatud kärjed mesilastele puhastamiseks välja ja ei mingit vargust. Temal ja ümbruskonnas on krainid.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Kui ma panen raamid välja

Kui ma panen raamid välja siis ei toimu ka mul vargust tarudest. Teemast on valesti aru saadud. Vargus tarust on üks asi ja väljas vurritatud raame lakkuda teine asi. Las see mesinik katsetab samal ajal ka peresid läbi vaadata kui tal need vurritatud raamid seal läheduses vedelevad. Ei soovita kellegil raame välja panna. Rix sinu paranoia on mulle ammu teada Smile
Kollasteks nimetan ma neid seepärast kuna nende itaalia algupärasus ei ole enam 100% kindel.

Pronksmedal (100p.)

Hakka aru saama

Vigadest õpitakse! Aga küll minul on hea õppida, sest mul on hästi palju vigasid?!?! Niipalju mul siiski seda mudsu peas on, et teen jooginõu ja sööginõu vahet. Imelik on mõne mehe nõuannete juures see, et sajast %-st jääb ikka vahel pihutäis puudu. Aga sellegi eest SUURED TÄNUD. Muide mul on jõudu vähe ja selle tõttu kasutan lamavtarusd, enda arust söön küll palju aga kust seda jõudu ikkagi saab, või oskab keegi ka sellele abi juhatada või nõu anda!

Paranoia?!!

Nüüd on siis isegi nii, et kui kahelda kollaste mesilaste parimuses, siis pannakse diagnoos.
Nojah ... .

Pronksmedal (100p.)

Kes keda

Ei leia mesilaste paremust ega halvemust hinnata. Minu jaoks (nagu algajale popsile kohane) on, et seda magusat venivat oleks rohkem.
Eks igaüks kiida oma ja see kes kiita ei oska see ongi turakas.Aga vaidlustest , arutelutest selgub tõde. Samal ajal olen tähele pannud, et läänepool on neil teistsugune elu kui lõuna eestis või põhja lätis Ja kas need kollased ongi siis itaallased. Suhteliselt harva (vist esimest korda) nägin neid röövimas. Naabritel niisuguseid ei ole. Ei usu , et nad itaaliast tulevad.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

SÖÖTMA ?

Kallis pokumees söna söötmine ma ei maininud sest ei ole sellega veel algust teinud ,küll aga eemaldasin alles ühelt ja ainsalt tarult mis kodu mesila neljases grupis oli mett täis magasiini ! Teised pered juuni lõpust ja magasiine pole mõtet sellistele ju paigaldada ,aga see üks mai keskpaigast antud tarus elutsenud .Söötmisele mõtlen alles 2 - 3 nädalapärast sest mereääres kestab õitsemine kauem ! Pesaruumi koondamise jätan 20 augustle , kui siiski saab sest hauet on 7 - 9 raamil .

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Naabril 2 kevadel ostetud !

Naaber 700m eemal ostis kevadel 2 pere ja täna käisin seal ja samad kollased pärdikud , mees juba mittu aega mesindab aga ikka kevadeks plats puhas , nüüd ta siis katsetab millised ei sure !
Varroa tõrjet ei tee sest väidab ,et lesta pole näinud ja mett võttis samal ajal ,kui minul vargad ilmusid .Aga ,kui Itaalasel kogu mesi pihta panna siis ta just vargile hakkab ,sest pere suur ja kõik tahavad oma . Nii siis sahver tühi ,mida teha peese need õiekesed võtab sealt kus odavam ja rohkem saab , teevad puhta töö isegi vaglad tiritakse kärgedest taru põrandala .Ja see ei ole paranoia sain seda sõjakoledust värskelt koristada . Ja toonitan veel SÖÖTMIST EI OLE toimunud !!!

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Nojah

Mis ma oskan kosta selle peale, kui sa jätad oluslised faktid lisamata, et esiteks olnud tegemist söötmisega ja teiseks, sa võtsid tarudest mett.
Mee võtt on ju mesilasperet nõrgestava toimega ja sellest saavad röövlid suurepäraselt aru, siiski julgen jääda seisukohale, et mesilase rass ei etendanud antud juhul mingit olulist rolli või kui siis ainult selle tõttu sa röövlid just paremini ära tundsid ,et nad erinevat värvi juhtusid olema. Mul oli eelmisel aastal sarnane lugu, kuid kuna naabri mesilased olid vägagi sama värvi ja eristamatult sarnased, siis ei suutnud mina algaja küll aru saada, et miskit üldse toimub.
Pere õnneks ei hukkunud aga põdes hulka aega seda rünnakut.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

13 ja reede.

Loen neid komentaare siin ja saan korraga aru et uued tugevad tegijad on mesinduses peale kasvanud. Ma püüan ammuilma oma mesilastele selgitada et on olemas omad pered ja naabrite omad- mitte ei võta õppust. Ikka röövivad omasid, siis koos naabritega naabripere ning jälle naabrimesilastega koos omasid. Mustad röövivad kollaseid ja vastupidi. Vend ei tunne venda.
Suitsik

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Omad pole süüdi

Omasid ei saa süüdistada kuna tolmutasin lennulaua ees tunglevat seltskonda jahuga siis olid nad ilusad valged (hallid) ning jälgisin kas oma tarudesse selliseid tuleb ,vastus on ei !Täna käisin siis uues kohas vaatamas ei mingit saginat ega lennulaudamööda edasi tagasi närvilist sagimist kõik tegid juba tööd ja asi jonksus .
Jah Pokumees unustasin tõesti lisada ,et mett võtsin ise ja ,et ka naaber seda tegi aga saa ju saad isegi aru ,emotsioonid laes ,taplus käib ja suurt midagi ennem õhtu saabumist teha polnud .

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

eksole

Need uued tegijad ehk saavad ka kunagi vanadeks tegijateka ainult usun, et need uued vanad tegiad ei ole nii sõnakehvad nagu praegused vanad tegijad ja arutlevad kõigi oma oskuste piires ka algajatega kriitilistel teemael edasi.
Tomm ära võta minu arvamust rünnakuna, ma lihtsalt püüan kaasa mõelda enda kogetu põhjal, erinevalt vanadest tegijatest, kel kõik nii kuradi selge on.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ei ole selge midagi

Pole meil vanadel selge midagi, vähemalt mitte minul. Lihtsalt alati pole tarvis naabreid süüdistada või teist mesilasrasse. Enamasti ( vähemalt minul ) on viga ikka endas. Kas taru on liiga läbikäidav, või on pere nõrk või puudub peres ema jne. Röövimine mesilasperedevahel jääb. Vahel lõpeb see traagiliselt ( mul see aasta üks pere). Tegelikult see väga traagiline polegi, küüniliselt öelduna. Nõrgad pered kes ei suuda oma pere kaitsta peavadki kaduma. Sama lugu on ka koiliblika ründega. Herilased kuuluvad ka kampa. Vene ajal toodi sisse kaukaasia mesilast kes osutus suureks röövliks. Nüüd on ka paljud nn. kohalikud mesilased neilt õppinud röövimisametit. Itaalia mesilane pole ise aga suur pesakaitsja. Kraini aga röövib suure heameelega, eriti meevõtu ajal-mägede poeg ikkagi.
Vanad tegijad on ilmselt sellepärast nii sõnakehvad et nad ilmselt mesindavad samal ajal hoopis ja pole enam aega kommenteerida. Minul pole noorte mesinike suhtes midagi, vastupidi püüan neid ikka jalule saada. See aasta on mul neid varje 7 inimest. Eks näis palju nendest mesinike saab- pered on neil kõigil.
Suitsik

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Aitäh Suitsik mõtete jagamise eest

Aitäh Suitsik mõtete jagamise eest, sa oledki üks väheseid peale Jaanuse, kes siin algajatele nõuandeid vahel jagamas käib , seitse varju on suurepärane näide tahtmisest kedagi aidata, ka minul algajal on kaks varju.
Samas ei usu ma seda juttu, et vanad nii varastel hommikutundidel mesindavad, kui just meesaia söömist mesindamise hulka ei arva:)
Tomm, sinu jutust koorus lõpuks välja tõsiasi, et naaber võttis ka samal ajal mett, ehk röövimisele tegeliku põhjuse. Mesilased jäid kõigepealt ilma oma meest ja seejärel tundsid sinu mesipuust tulevat tugevat mee lõhna ja rohkemat polnud tarviski. Ei tea, kas oleks olnud võimalik naabriga ajaliselt meevõttu kokku leppida või mitte aga arvan, et kui oleksid teadnud sellest oleks saanud enda meevõtuga veidi viivitada, kasvõi seni, kuni naaber oma mesilastele siirupit panema hakkab-palju olekseid sai aga tulevikus on ehk võimalik samasugust jama vältida. tegelt tahtsin öelda, et mesinikud, eriti naabrid, peaksid omavahel tihedamini suhtlema ja miks ka mitte sama rassi mesilaste pidamise üle aru pidama.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Selle tõugude vastandamisega

Selle tõugude vastandamisega tekib mul vägisi paralleel inimrassidega..

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Pilt muide on suurepärane ja

Pilt muide on suurepärane ja näitab aktsenti mesindusmaastikul vägagi hästi , kollaste mesilaste osakaal on tunduvalt väiksem, ainult et mitte Itaallaste pidajad ei süüdista tumedamate rasside mesilasi ja neid pidavaid mesinikke, vaid vastupidi, tumedamate mesilaste pidajad on üksmeelselt võtnud rünnata just itaaliamesilased , kui kõige ohtlikumad kurjategijad.
Arutelu käigus sai ju juba selgeks, et röövivad kõik olenemata värvist, anna neile vaid võimalus.
Mõistlik oleks lõpetada teineteise süüdistamine ja ainuüksi tõupuhtuse nimel hoida lähikonnas ühte rassi mesilasi-ähh, jälle rassistlik lähenemine-pidasin silmas, et kui võimalik kokku leppida, siis miks mitte.
Minu armastus on kollast värvi ja ainuüksi heade omadustega mesilaste propageerimine pole rassimi tunnus, ma tahaks, et ka teised lõpuks mõistaksid, et kollased korjavad rohkem mett, et nad ei ründa, et nad on kukununnud ja ei sülemle nii tihti ja vargad nad ka ei ole, vähemalt minu kogemuse põhjal oleks alatu neid selles süüdistada.

Pronksmedal (100p.)

TÕUD

Ma olen nõus, et süüdistada pole mõtet ja nagu ma aru saan, et teine ei loe teise teksti korralikult läbi (või ei oska lugeda) ja sellega ongi need valed arusaamad.
Mul on ikkagi palve - ÕPETAGE või KUIDAS ära tunda MESILASTE TÕUGU, kes on kes?
Üks naljahammas näitas herilasi ja kiitis kui heade omadustega need on (võõrale kes ei teadnud mesilastest midagi). Nalja sai palju aga siin ma ei hakka nii pikalt kirjutama.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Üks vana arutelu mesilaste rassidest

Igati sobilik oleks see jutt uuesti üle lugeda http://mesindus.ee/node/1031

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

vaglad põrandal

tomm kirjutas:
Nii siis sahver tühi ,mida teha peese need õiekesed võtab sealt kus odavam ja rohkem saab , teevad puhta töö isegi vaglad tiritakse kärgedest taru põrandala .

näljaste kollaste igale poole sissetungimise asjus ei tahagi siin midagi arvata, sest igal paistab olema oma õige seisukoht olemas(vaidlustes selgub tõde. igaüks saab teada ,et just temal on õigus.... Pokumees. allikas mesindus.ee)
aga kas pole nii , et kui mett liiga palju ära võtta, siis mesilased teevad inventuuri ja kui sööki vähem kui vakladele vaja, siis nad ise tassivad liigse osa vaklu välja? või rünnatakse vaklu siiski ka võõraste poolt?

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Spunk ära plõksi

Arutelu käib ja erinevaid seisukohti on tõesti äärest ääreni, ei ole mina seda ainumast tõde kuulutanud, räägin vaid enda kogemustest ja kui edasi arutledaes liiga isikuliseks ei mindaks võiks ka midagi asjalikku sest arutelust loota. Vaidlemisel ja väitlemisel on üsna suur vahe!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

vastuväide

SPUNK kirjutas:
tomm kirjutas:
Nii siis sahver tühi ,mida teha peese need õiekesed võtab sealt kus odavam ja rohkem saab , teevad puhta töö isegi vaglad tiritakse kärgedest taru põrandala .

näljaste kollaste igale poole sissetungimise asjus ei tahagi siin midagi arvata, sest igal paistab olema oma õige seisukoht olemas(vaidlustes selgub tõde. igaüks saab teada ,et just temal on õigus.... Pokumees. allikas mesindus.ee)
aga kas pole nii , et kui mett liiga palju ära võtta, siis mesilased teevad inventuuri ja kui sööki vähem kui vakladele vaja, siis nad ise tassivad liigse osa vaklu välja? või rünnatakse vaklu siiski ka võõraste poolt?

Antud taru mis rünnakuohvriks langes oli 21.06.2010 püütud sülem 4,2 kg. mis mett sealt saab võtta 14 eesti taruraami pere ,kui nad ainult enesele olid jõudnud korjata . Kuid nüüd jah sain ma sealt selle mee kätte,kaanetatud mett oli tarus umbes 6kg. ja kaanetamatta mett 8 kg ringis .Viimase söödan sügisepoole tagasi .

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja juki pilt

Vargusest

Vaatan ja imestan, et mesinikud ei õpi teiste tehtud vigadest. Oma vigadest õppimise miinus on pikk aeg, et tõele lähemale saada.
Nagu suitsik ütles varguse ohvriks langevad mingil põhjusel nõrgenenud pered. Mina annan igal aastal vurritatud kärjed tagasi lakkumiseks samuti kaanetise. Ei ole olnud vargusi teistest tarudest, varguseks läheb kui võtta mett ja jätta taru kauemaks lahti.
Paljaks varastati üks paarumis pere kellel oli paarumata ema, seal oli ka vähe mesilasi. Arusaadav.
Kas kollane või muu tõug, see oli ka minul mitmeid aastaid probleemseks küsimuseks, kõik oleneb algmaterjalist mida ostad või mida saad. Kõige enne proovisin itaalasega, ostsin Valtinite käest, ei olnud selliste omadustega nagu on tõukirjelduses. Edasi proovisin kraini, ostsin Mai Endla käest, kuradi kurjaks läksid mesilased. Tavaliselt olid 1-2 peret kurjad siis oli vastupidi 1-2 mis olid rahulikud. Siin ongi üks kivi emadekasvatajate kapsaaeda, müüge ikka korralikku kaupa. Head kogemused on Jaanusega ja Janekiga. Pere esmaseks ja põhiliseks näitajaks on rahulikkus, siis võime ka normaalselt mesindada ja sellest rõõmu tunda.
Ei eelista üht ega teist tõugu aga bondiinid on ilusamad ja rahulikumad.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

plõksti

vikipeedia andmetel vaidlus VÕIB VIIA tülini, väitlus VIIB konsensuseni. erinevaid seisukohti on tõesti äärest ääreni, ei ole mina selle ainuma tõe kuulutaja, räägin vaid enda kogemustest. siiani mul tumedad kui tukid ja äärmist naabripoolset tugevat pere rünnati kollaste poolt kogu suve. küll sai pesapealse tuulutust parandatud ja suletud ,magasine lisatud, ei midagi. seejuures on mul lamavad vineerist kindlused, kuhu pääseb vaid lennuava kaudu. meevõtu ajal rünnati pilvede kaupa meeruumi, mis pole just päris hermeetiline. mitmesajast üks ehk oli tume, teised kollased. samas ei pea ma "oponente" kaugeltki mitte valelikeks Smile ma ise ka olen suundumas kollastele ja just see äärmine sai esimese kollase ema, las siis ise vaidlevad(väitlevad) ,kummad kollasemad ja väiksemad vargad.
seda , et sina,Poku, olid üks üks mitmest kollaste kaitsjast, märkasin alles nüüd(vabandan). aga sinu lauset vaidluse ja selguva tõe kohta pean endiselt toredaks ja vägagi paikapidavaks, seepärast tsiteerisingi suure lugupidamisega.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

konsensus

Kas võiks ühe konsensusliku tõe sellest suurest tõemerest välja õngitseda ja tunnistada üksmeelselt tõsiasja, et rünnatakse üldjuhul nõrka või nõrgestatud peret?

Kollased ja tumedad

Mõned mesinikud jaotavad mesilased kahte klassi: kollased ja tumedad. Kui jutt käib ainult mesilaste välimusest, siis võib ju nii teha, aga kui minna mesilaste omadusteni, siis ei saa sellist robustset jaotust kasutada. Kõik kollased ei ole itaalia rassi kuuluvad ja kõik tumedad ei ole krainid. Näiteks autosid ei jaotata gruppidesse värvuse järgi (võib-olla mõned inimesed siiski teevad nii) kui räägitakse nende omadustest.
Vale arusaam on, et kõik mesilasrassid on omadustelt ühesugused. Nad on kujunenud erinevates oludes ja sellest ka erinevused. Tõsi, ühesugustes tingimustes ja samadel eesmärkidel edasi aretamisel võivad need erinevused väheneda.

Mis vahet seal on....

kas need mesilased on kollased mustad või pruunid.
Mina leian ,et mesilane peab olema:1)rahulik
2) töökas
Algaja mesinikuna ei oska ma kaasa rääkida tõugudest ja nende headest ja halbadest omadustest,kuid arvan,et kes sellega tegeleda tahab,lase minna.Ja vaata,et kõik kirja paned siis teised ka sellest õpivad.

PS. Pokumees sulle soovin edu,sest sa paistad väga arukas mees olema.Kirjuta ikka üks raamat ka.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Tõud.

Vahepeal sai mett peredest võetud ja pole siin asjade käigul silmapeal hoidnud. Mõned mõtted. Miks emadekasvatajate emade kvaliteet kõigub? Põhjus väga lihtne, nimelt ei saa kontrollida kellega ema paarub. Lesk annab üldjuhul edasi rahulikkust. Teiseks mitte kõik emad ei õnnestu ühtemoodi hästi, miks ei tea. Kõik mesilaspered pole ka ühesugused. Praeguseni on Eestisse enamalt jaolt sisse toodud tarbeemasid ja nendest edasi paljundusi tehtud- loomulikult sealt head nahka alati ei saa. Piilume natuke tõuaretuse telgitagustesse. Mis asi see aretusema on? Aretusema on mesilasema mis valitakse välja 30 ja rohkema puhtatõuema hulgast välja kelle pere omadused on kõige paremad. (Siin Eestis hakatakse loomisel olevates tõumesilates kasutama hindamiseks järgmisi kriteeriume: Rahulikus, kärjel püsimine, meetoodang, sülemlemiskainus, vastupidavus haigustele ja talvekindlus.) Sellest emast võetakse uus aretusmaterjal. Sellise ema vanus on tavaliselt 3-4 aastat ja maksab alates 390 eurost. Mis asi see tõuema on? Tõuema on mesilasema mis on aretusema järglane , kellel on teada nii ema kui isa nii öelda. Tõuemal on potensiaal saada aretusemaks. Tõuema vanus on 0-3 aastani ja maksab vastavalt vanusele ( kontrollituse) 60-390 eurot. Mis asi see tarbeema on? Tarbeema on aretusema järglane kes on saanud vabalt paaruda. Need emad on väga head meekorjel, tihti lisandub juurde heteroosi efekt- saagikus võib tõusta 30 %ti.
Nende vanus on 0 aastat ja hinnad hakkavad 20 eurost.
Selleks et saada ühte aretusema on tarvis näiteks 7 liini antud tõu emasid. Igat liini vähemalt 30 pered ja lesepereliini emasid soovitavalt 60 peret. Seega antud näitepuhul 240 mesilaspere, et saada arvestatav aretusema. Eestis hetkel on algatatud 3 tõumesila rajamine kus oleks igas ühes 300 mesilasperet. Üks oleks Itaalia mesilaste jaoks, üks kraini mesilaste jaoks ja üks buckfasti mesilaste jaoks.

Suitsik