Mesilaste tõuaretuse tegevuskava ja kava rakendamiseks loodava aretusühistu tegevuse finantseerimise taotlus

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

7. juuni 2010.a

Koostajad:

1. Aimar Lauge - Saaremaa Meetootjate Ühing
2. Jaanus Tull - Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
3. Aivar Raudmets - projektijuht „Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklik programm 01.09.2010 – 31.08.2013“
4. Priit Pihlik – Eesti Maaülikool, Loomageneetika ja tõuaretuse osakond
5. Taavi Tull - Eesti Kutseliste Mesinike Ühing

Eessõna

Mesinduse tõuaretustöö eesmärgiks on varustada Eesti mesilad meie kliimale vastavaks aretatud kvaliteetsete tõuemadega, et tagada mesinduse jätkusuutlikkus. Varasemad kogemused on näidanud, et sisse toodud tõuemadest kõik ei sobi meie kliimasse (pikk ja raske talv, kiiresti vahelduvate sooja- ja külmaperioodidega).

Mesinduse tõuaretööd on plaanis läbi viia kahe rassi (kraini ja itaalia) ja ühe tõuga (Buckfast). Need on Euroopas ja Põhjamaades levinuimad mesilastõud ja kasutusel ka praegu Eestis. Tulemusliku tõuaretustöö läbiviimiseks mesinduses, peab olema ühte tõugu minimaalselt 300 mesilaspere, et teha valikuid. Mesinduse tõuaretuse jaoks on äärmiselt vajalikud piirkonnad kus saab teha puhaspaarumist. Nendeks sobivad kõige paremini väikesaared ja laiud. Hetkel toimib Eestis Buckfasti jaoks mandri ja Muhu saare vahel olev Kesselaid. Teistele rassidele toimub praegu sobivate paarlate otsimine. Kõne all on Abruka saar, kus hetkel mesilasperesid ei ole, aga kus saarevaht on huvitatud mesilaste pidamisest (samuti on asjast huvitatud ka Kesselaiu saarevaht). Kolmanda võimalusena on kõne all Piirissaare Peipsil ja Aegna saar Põhja-Eestis.

Tõuaretuse läbiviimiseks kulub ühe tõumesilaspere tõuraamatu pidamiseks aastas100 eurot.
Kokku 900 mesilaspere jaoks 90000 eurot. 2011. aastal jõutakse tõustada 600 mesilaspere ja 2012. aastaks 900 mesilaspere. Seega oleks aastal 2011 vaja tõuaretustöö jaoks 100eurot x 600 tõupere = 60000 eurot ja järgnevatel aastatel 90000 eurot aastas.
Statistika järgi on Eestis praegu 24 800 mesilaspere, millest 900 pere moodustab 3,6 % (Lisa 1 „ Eesti mesinduse struktuur“).
Peale 2013. aastat kui tõuaretusmesilad on ennast sisse töötanud, siis suudavad nad toota müügiks ca 600 mesilasema aastas (ühe tõumesila kohta).
Üks tõumesila vajab aastaringselt 1-2 inimese näol lisatööjõudu. Eeltooduga on võimalus leida rakendust ka meie väikesaarte püsielanikele ja ühtlasi elavdada ka sealses keskkonnas tegevust.
300 pereline tõumesila koosneb tegelikult 350-450-st mesilasperest. Nõndanimetatud reservperedest võetakse mesilasi paarumisperedele ja pakettperedele, viimastega on kindlam mesilasemasid turustada.

Mesilasemade kunstlikku seemendamist on kavas rakendada riikliku programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009 – 2014“ raames. Eesti Maaülikool esitas projekti „Mesilasemade üleskasvatamise erinevad tehnilised viisid ja mesilasemade kontrollitud seemendamine“ rahalise taotluse.
Mesinduse kasumlikkuse suurendamiseks tuleks välja selekteerida erinevad tõupuhtad mesilaste liinid, mis sobiksid kasvatamiseks Eesti eri piirkondades. Kui sobivus on kindlaks tehtud, tuleb määrata nii välimikuparameetrid, kui anda liinidele geneetiline iseloomustus DNA markerite abil. Geneetilise markeeringu põhjal saab hiljem erinevaid eristada liine. Geneetiline markeerimine võimaldab kontrollida ka mesilasemade seemendamist.
Projekti läbiviimisel saadud teadmisi ja kogemusi saab kasutada mesilasemade seemendusalaste koolituste läbiviimiseks mesilasemade kasvatajatele, et suurendada Eesti mesilasemade kasvatajate konkurentsivõimet teiste riikide mesilasemade kasvatajatega võrreldes.

„Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi 2010-2013“ raames, meetme 3.4 „Mesilasperede arvukuse suurendamise aretustöö“ alla on kavandatud osta kõigisse kolmesse tõumesilasse tõupuhtad mesilasemad, inkubaatorid, paarumistarud ja vajalik väikeinventar (mesilaste pühkimiskast, vageldamisinventar jm). Meetme igaaastane kulu on kavandatud 268 000 krooni, mille hulgas on peale emadekasvatuse inventari ja mesilasemade ostmise ka teavitustöö, õppe/teabematerjali koostamine ja pakettperede tootmise tehnoloogia väljaarendamine.
Tõuaretus peab käima käsikäes koolituse ja kaasaegse mesindustehnika ja –võtete rakendamisega.
Kuna naabermaades (Läti ja Soome) puuduvad puhaspaarlate rajamise võimalused (neil puuduvad aretuseks sobivad saared ja laiud), siis on perspektiivis võimalik ka tõupuhtaid mesilasemasid Eestist eksportida.

Head mesilasemad võimaldavad mesinikel pidada rohkem mesilasperesid, kuna mesilaspered talvituvad hästi, ei sülemle, on rahulikud, kasutavad korjeaja täiesti ära ning on haiguskindlamad. See võimaldab Eesti mesinikel toota piisavalt palju mett ning näitab noortele mesindust kui perspektiivikat valdkonda.

Planeeritud tegevused aastate lõikes

2010. aasta

1) Maikuus on alustatud:
• aretusprogrammi koostamist konsulteerides Veterinaar- ja Toiduametiga; aretusprogrammid koostatakse kahe mesilasrassi ja ühe tõu kohta hiljemalt augusti lõpuks (kuupäev täpsustamisel).
• aretusühingu moodustamist, kuhu kuuluvad tõuaretusega tegelevad mesinikud.

2) 2. juunil kuni 6. juunini 2010 aastal külastavad tõuaretuse juhtivad mesinikud (Aimar Lauge, Jaanus Tull, Priit Pihlik) Taani tõuaretajaid, et tutvuda ja täiendada oma teadmisi Taanis rakendatava mesilaste tõuaretusega ning luua kontakte. Koos taanlastega on kohtumise ette valmistanud mai algusest kuni augusti keskpaigani Taani mesindussektoris rakendust leidnud Aivar Raudmets.

3) Augustikuus on plaanis osta Taanist itaalia ja buckfasti puhtatõulisi mesilasemasid, et alustada tõumesilate loomisega juba käesoleval 2010 aastal.
Kraini tõuemad plaanis osta Poolast või Sloveeniast ja alustada kraini tõumesila rajamisega. Lõppeva „ Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi 2007-2010“ raames Norrast toodud kraini mesilasemad ei sobinud meie kliimasse, kuna kevadine areng oli hiline ja talvituma läksid väikeste peredena ning see ei sobinud kokku aretusplaanidega.
Mesilasemasid ei ole otstarbekas ainult sisse tuua vaid tuleb alustada kohapeal tõu aretusega.
Eelneva programmiga saadud inventari saab kasutada ka edaspidi, kuid see ei ole piisav isegi ühe tõumesila rajamiseks.

4) Augustikuuks on väljavalitud kolm puhaspaarumisala.

5) Koostöös Põllumajandusministeeriumiga on otstarbekas välja töötada regulatsioon puhaspaarumisalade kasutamiseks, mis oleks aretajale õiguslik alus tegutsemiseks.

6) 2010 aastal alustatakse tõumaterjali paljundamisega Buckfasti tõumesilas.

2011 aasta

2011 on rajatud:
1) Kraini tõumesila; asukoht Priit Pihliku mesila Tartumaal, Aovere ja Palupõhja.
Puhaspaarumisala asukoht on kindlaks määratud.
2) Itaalia tõumesila; asukoht Jaanus Tulli mesila Tartumaal
Puhaspaarumisala asukoht on kindlaks määratud.
3) Buckfasti tõumesila; asukoht Aimar Lauge mesila Muhus, Saare maakonnas.
Puhaspaarumisala toimib Kesselaiul.

Kraini tõumesilas on plaan tõustada 100 mesilasperet tõuemadega.
Itaalia tõumesilas on plaan tõustada 200-300 mesilasperet tõuemadega.
Buckfasti tõumesilas on plaan tõustada 200-300 mesilasperet tõuemadega.

Kõigil kolmel tõumesilal peavad olema toimivad puhaspaarlad.
Puhaspaarlad vajavad rajamiseks ja hooldamiseks lisavahendeid. Näiteks: kuur, piirdeaed alapiiramiseks ja sektorite loomiseks, hooajalist hooldust (rohumaa niitmiseks jne).

Buckfasti mesilasemad on plaan osta Taanist.
Kraini mesilasemad Poolast ja/või Sloveeniast ning Saksamaalt. 2010.aasta emad on pärit Põhja-Poolast. Järgmine aasta peaks valima lõunapoolt kus on looduslik kraini leviala.
Itaalia mesilasemad on plaanis osta Taanist, Soomest, Rootsist, Itaaliast.

2011 aastal on plaanis sõita Sloveeniasse ja tutvuda sealse kraini mesilase tõuaretusega (tehakse eraldi taotlus PRIA-le).
2011 aastal alustame esmase minimaalselt 9 aastase tõuaretsplaani elluviimisega vastavalt õpitud kogemustega Taani mesilasemade tõuaretuse eeskujul (Lisa 2 „Tõuliini aretusskeem“).

2012 aasta

Jätkub uue tõumaterjali sisse toomine kooskõlas Eesti riiklikule mesindusprogrammile 2010-2013.
Arendatakse lõplikult välja Kraini, Itaalia ja Buckfasti tõumesilad ning paarumisalad.

Kraini tõumesilas on tõustatud 300 mesilasperet tõuemadega.
Itaalia tõumesilas on tõustatud 300 mesilasperet tõuemadega.
Buckfasti tõumesilas on tõustatud 300 mesilasperet tõuemadega.

Toimub paljundusmaterjali hindamine hindamisskaala alusel (Lisa 3 „Hinneteskaala mesilaspere aretus- ja testitöö hindamiseks“).
Plaanis on sõita Itaaliasse ja tutvuda sealse itaalia mesilase tõuaretusega (tehakse eraldi taotlus PRIA-le).

2013 aasta

Jätkub uue tõumaterjali sisse toomine kooskõlas Eesti riiklikule mesindusprogrammile 2010-2013 ning olemasoleva paljundusmaterjali hindamine hindamisskaala alusel. Toimub parimatest mesilasemadest saadud tütarde tõupuhas paarumine. Aretustöö jätkub.
Alustatakse avaliku paarla kasutamisele võtuga. Avalik paarla on tõupaarla, kuhu mesinik võib tuua oma emasid paaruma. Avaliku paarlat kontrollib üks tõumesila mesinik ja jälgib et sinna ei satu teisi tõuleski ka sinna toodud paarumisperedega. Välja töötada selleks ajaks vastavad kasett-paarumistarud, mis võimaldavad kontrolli.

2014 aasta

Jätkub uue tõumaterjali sisse ostmine ning olemasoleva paljundusmaterjali hindamine hindamisskaala alusel. Toimub Eesti mesilate varustamine tõuemadega, mille tulemusena mesilasperede talvitumine paraneb, meetoodangu võime suureneb ning haiguskindlus suureneb.
Alates 2014 aastast võiks tõumesilasperede arvukus suureneda ja juurde lisanduda uusi puhaspaarumisalasid, seejuures on Põllumajandus Ministeeriumi toetus jätkuvalt vajalik.

Kokkuvõte ja taotlus

Mee tootmise ja pakendamise kulud, arvestatud ühe mesilapere kohta on 1530 krooni, mis on välja toodud Eesti mesinduse struktuuri ühe osana (Lisa 1 „ Eesti mesinduse struktuur“).

Tõuaretuse läbiviimiseks tõuraamatu põhiselt kulub ühe tõumesilaspere pidamiseks aastas100 eurot.
Kokku 900 mesilaspere jaoks 90000 eurot. 2011. aastal jõutakse tõustada 600 mesilaspere ja 2012. aastaks 900 mesilaspere.

Aretusühistu taotleb Põllumajandusministeeriumilt 2011.aastal tõuaretustöö läbiviimiseks 100eurot x 600 tõupere = 60000 eurot ja järgnevatel aastatel (2012 … ) 90000 eurot aastas.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi dokumendiregister

LisaSuurus
touaretuse_tegevuskava_07.06.10.doc45 KB
lisa_1_eesti_mesinduse_struktuur.doc30.5 KB
lisa_2_touliini_aretusskeem.doc32 KB
lisa_3_hindamisskaala_mesilasperede_hindamiseks_touaretuses_05062010_2.doc38.5 KB
saatekiri_meetootjad_m_09_06_2010.pdf8.63 KB
PM 19.07.2010 vastuskiri nr 9.2-2.4/5743-1 touaretuserakend_mesindus_juuli10.pdf30.47 KB
 

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

tõuaretuse tegevuskavast

Suurepärane. Tööd palju, kuid tõsine katse eesti mesinduse edasiarendamisel. Olemegi pikalt kohapeal tammunud. Nüüd oleks vaja liikuda ühistegevuse suunas, et soetada ühiselt kallid seadmed, mis tõstaksid oluliselt mesindamise efektiivsust.

Järelemõtlemise koht

On ju teada, et mesilaste tõuaretajate tegevuse finantseerimise taotlus ei leidnud põllumajandusministeeriumis positiivset finantsilist mõistmist, kohe mitte sendigi eest. Kõiki tegevusi soovitati rahastada mesindusprogrammi rahadest. Kui raha on vähe, siis tuleks seda mõistlikult kasutada. Siit ka küsimus mõtlemiseks: kas meil on ikka vaja mesilaste tõuaretust sellisel pompöössel ja selge eesmärgita kujul, saaks ehk kuidagi efektiivsemalt seda teha ?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Rahastamine

Vastupidi rix`i seisukohale sai tõuaretajate taotlus positiivse vastukaja põllumajandusministeeriumist ja ka ministrilt. Selleks et raha" kätte saada", tuleb tõuaretajatel täita seadusega ettenähtud toimingud. Nendega hetkel tegeletakse.
Kas nii "pompööset" ettevõtmist on vaja?
Tegemist on minimum programmiga. Siit pole kuskilt midagi vähendada, vastasel juhul me ei saa enam rääkida tõuaretusest. Kui sul, rix, on olemas efektiivsemad meetodid olemas, siis tule ja valgusta meid ka.
Tõuaretusel on selge eesmärk- saada Eestisse mesilased kes talvituvad hästi, oleksid sülemlemiskained, ei haigestuks kergesti, oleksid rahulikud, korjaksid palju mett ja kellega oleks mesinikul hea tööd teha. Kolm rassi(tõugu) on seepärast et oleks valikuvõimalus.
Suitsik

Suitsikule

Minu info aluseks on põllumajandusministeeriumi kiri reg nr 9.2-2.4/5743-1 reg kuupäevaga 19.07.2010, mille igaüks võib ministeeriumi kodulehelt üles otsida ja mis on vastus teie kirjale. Kas olen millestki valesti aru saanud?
Sinu poolt loetletud omadustega buckfasti mesilasi aretatakse Taanis, itaallasi Taanis ja Soomes, krainide kohta ei tule praegu meelde. Miks ei võiks tõuemasid sealt osta ja siin nendest tarbeemasid kasvatada? Kliimaolud ei erine ju suuresti. Milliste omaduste poolest tulevad teie poolt siin aretatud mesilased paremad kui seal aretatud? Seda pidasin aretuse selge eesmärgi all silmas.
Võiks veel jätkata, aga nagu ütleb JT, vastu seina pole mõtet joosta.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

rix, ma ei leidnud seda kirja

rix, ma ei leidnud seda kirja PM dokumendiregistrist, kas sul on see juhtumisi olemas?

kiri

Ministeeriumi dokumendiregistris väljasaadetavate kirjade all.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Tänud, leidsin ja panin siia

Tänud, leidsin ja panin siia teiste dokumentide juurde, otseviide: PM 19.07.2010 vastuskiri nr 9.2-2.4/5743-1 (*.pdf-formaadis).

Vastuskirja tekst:

Hr Aimar Lauge
Saaremaa Meetootjate Ühing

Hr Jaanus Tull
Eesti Kutseliste Mesinike Ühing

Teie 08.06.2010
Meie 19.07.2010 nr 9.2-2.4/5743-1

Tõuaretuse rakendamine mesindussektoris

Lugupeetavad mesindusühingute esindajad

Täname Teid kirja eest, milles esitasite lähiaastatel planeeritava mesilaste tõuaretuse
tegevuskava. Arusaadavalt kaasnevad põhjalikuma ning järjepideva aretustegevusega
suuremad kulutused.

Eesti ja Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel on viimase kuue aasta jooksul
mesindussektori toetuseks läbi viidud Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti
riiklik programm, mille kaudu on rahalisi vahendeid eraldatud lisaks muudele
tegevustele ka Eesti mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöödeks
(tõuparandustöö mesinduses, paljundusmaterjal, võrdluskatsed, väike- ja pakettperede
tehnoloogia, paarumismesilad). Näiteks teise mesindusprogrammi (2007-2010)
raames oli mesilasperede arendustöödeks ette nähtud 400 700 krooni suurune summa.

Tulevase, järjekorras kolmanda mesindusprogrammi läbiviimiseks esitas
Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Mesinike Liidu, esindaja hr Aleksander
Kilk ning Aivar Raudmets; Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, esindaja hr Jaanus Tull
ning Saaremaa Meetootjate Ühinguga, esindaja hr Aimar Lauge, käesoleva aasta 15.
aprilliks Euroopa Komisjonile „Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku
programmi 01.09.2010-31.08.2013“ projekti, mis muuhulgas sisaldab punkti 3.4. –
Mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöö. Nimetatud punkti eesmärgiks on
mesilasperede arvukuse ja meetootmise potentsiaali suurendamine ning kavandatud
tulemused on järgnevad:
 - mesilasperede suurendamise ja tõuparandustöö korraldamise pikaajaline
arengukava ning detailne tegevuskava;
 - kolme tõumesila (tõuparandustöö keskuse) väljaarendus koos tõupuhta
paarumisalaga vastavalt kraini, itaalia ja buckfasti tõugu mesilastele;
 - tõuparandustöö raames tõumaterjali
võrdluskatsete ja jõudluskontrolli katse- ja hindamismetoodika väljatöötamine
ning selle rakendamine vähemalt neljas tõu-testmesilas;
 - õppe- ning teabematerjalide koostamine ning levitamine erinevate
mesilastõugude pidamise võimaluste, paljundamise ning neile optimaalsete
mesindusvõtete valiku osas.
Mesilaste tõuaretustöö iga-aastaseks kuluks eelnimetatud mesindusprogrammi raames
on arvestatud 268 000 krooni, kogu programmperioodi peale kokku 804 000 krooni.

Oma mesilaste tõuaretuse tegevuskavas toote ka üksikasjalikult välja mesilaste
tõuraamatu pidamiseks vajaminevate kulude katmise küsimuse. Vastavalt
Põllumajandusministri 18.jaanuari 2005. a määruse nr 6 „Põllumajandusloomade
aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning taotluse menetlemise kord“
paragrahvile 2 peab toetuse taotleja olema „Põllumajandusloomade aretuse seaduse“
alusel tunnustatud aretusühistu, kes sama määruse paragrahvi 3 alusel on tõuraamatut
või aretusregistrit pidanud vähemalt ühe aasta. Et tegevuskava põhjal olete käeoleva
aasta mais alles alustanud aretusühistu moodustamist ning selle tunnustamine seisab
alles ees, siis ei vasta Teie kirjas ja tegevuskavas esitatud taotlus seni veel
aretustoetuse nõuetele.

Teie tegevuskavas ühe finantseerimisallikana toodud ja riikliku programmi
„Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014“
raames Eesti Maaülikooli poolt esitatud projekti „Mesilasemade üleskasvatamise
erinevad tehnilised viisid, nende mõju mesilaspere arengule ja toodangu kvaliteedile“
otsustas seda hinnanud ekspertiisikomisjon rakendusuuringute programmi vahenditest
mitte rahastada, sest nimetatud projekti tegevusi rahastatakse eelpool nimetatud
kolmanda mesindusprogrammi raames.

Lugupidamisega

Marko Pomerants
Siseminister põllumajandusministri ülesannetes

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Vastus Rix`le.

Seal on öeldud et nad ei saa toetust maksta kuna pole täidetud tingimused. Seda me teadsime juba enne küsimistki. Oli vaja teada saada mida on tarvis teha et toetust saada. Selleks tuli küsida. Ministriga kohtumisest on meil vastus et mesinduse tõuaretuse jaoks antakse toetust ja me käitusime nende näpunäidete järgi. Tuli luua ka Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts. Kuigi on teada et selts peab aasta otsa tegutsema enne kui raha saab. Õnneks saab niikaua Mesindusprogrammiga edasi minna.
Miks me ei võiks osta emasid välismaalt? Loomulikult võime ja ilmselt tehakse ka edaspidi. Jätke meelde et Soomes ei toimu mesilaste tõuaretust- null. Miks me ise vilja kasvatame , või miks toimub Eestis veiste aretus jne. Kogu vajamineva söögi võime ka osta välismaalt. Ka töölised võime tuua sisse näiteks Venemaalt. Peasi et keegi meie hulgast midagi ei teeks ja veel hullem kui ta oma töö eest veel raha ka saab. Muide Taanlased on väga huvitatud meie tõoaretusplaanidest ja ostaksid ka hea meelega meilt mesilasemasid. Mina näiteks olen juba müünud ametlikult mesilasemasid Taani tõuaretuse jaoks.
JT ütleks sellepeale et las koerad hauguvad, karavaan läheb edasi.
Suitsik

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Minu arust on siin eelkõige

Minu arust on siin eelkõige tegemist kommunikatsiooniprobleemiga - praegu tuleb järjest nö "tagantjärele uudiseid" ja see tekitab kahtlusi ja küsimusi..

Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

Minu arust ..

Minu arust pole siin tegemist küll mingite tagantjärele uudistega, inimesed keda huvitab antud teema tegelevad selle arendamisega. Kogu aeg ja pidevalt toimub miskit ja neist tegemistest ei pea ju siin aruandma. Näiteks: meil mesilas on igal aastal mingid uuendused ja muutused käsil, kas siis need uuendused ja muutmised peaksid tekitama kahtlusi ja küsimusi? Või ma saan valesti aru?

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Hea võrdlus;)

meil mesilas on igal aastal mingid uuendused ja muutused käsil - suurejooneline võrdlus, Jaanus Wink

Tõsisemalt rääkides, selle projekti mõju ei piirdu ühe (suur)mesilaga, vaid rakendumisel on ilmselt positiivne mõju kogu Eesti mesindusele. See laialdane mõju tingibki laialdasema teavituse vajaduse - kas see toimub siin lehel või mõnda muud mesinikeni jõudvat teavitusvormi kasutades, on juba tehniline küsimus.

Tormi

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

minu

Minu mesila suurenes ka ja lausa kolm korda sel aastal, kuid seda ei põhjustanud EML vastav programmi punkt ,suurendada mesilasperede arvu, vaid mu enda huvi mesindusega rohkem tegeleda-sõnad paberil ei maksa midagi ja seda pläma on aetud ennegi, pean silmas mesindusprogramme, nii eelnevaid kui ka uusi, mis on mesinikele arusaamatud, kauged, raskesti mõistetavad ja mille kohta saab heal juhul hiljem kuskilt lugeda.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Olen nõus.

Olen pokumehe komentaariga110%-ti nõus. Olles ise uue programmiga seotud soovin küll et uus programm ei jääks enam mesinikele arusaamatuks ega kaugeks. Kuna esimese poolaasta tegevus ei ole ministeeriumis kinnitatud ei saa ka hetkel midagi konkreetselt kirjutada aga kui ära kinnitatakse saame kõik lugeda mida programmi raames tegema hakatakse.
Suitsik

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

asjad selginevad

kohe kui lugeda läbi kahe programmi teksti päised.... 2007-2010 olid programmi tegijad PM ja EML ja nüüd uue 2011-2013 programmi esitajateks ja tegijateks on PM, EML,EKMÜ ja SMÜ, seega keegi kellegilt midagi ära ei võta. Kuidas programmisiseselt raha jaguneb on seal kirjas. Kas selleks tahetakse lisaks luua tõuaretajateühistu on selle loojate oma asi. Kuna mesindusaasta ei alga esimesel jaanuaril 2011 siis peakski investeerima sügisel. Muidugi ootaks teadjatelt vähem arrogantset sõnakasutust sest iga hea ja tubli mesinik ei ole alati kursis programmi teksti reeglitega.... nii saan mina asjast aru

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Nii

Kuulge suured ja väikesed mesinikud - mu arust on meil siin riigis vähe selliseid mesinikke nagu Jaanus. Kui meitel siin kõik asja eest sedasi seisaks nagu Jaanus, oleks mesinike elu suisa lust ja lillepidu Lill
Edu kõigile ja eriti Jaanusele.

Aga nohh, mis ma ka sest suuret asjast tean ... Happy Mesilane

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

... finantseerimis taotlus

Juhtus see mis juhtuma pidi .MTÜ nimi võib olla nii ja naasugune,kui mett ja mesilasemasid naad ei tooda.Tuleb kõiki neid taotlusi ajada ettevõtluse kaudu mis ametlikult toimib.Meie mesinikel kuluks käia
koolitusel mis toimub Paides 29 septembril ja siis asja arutada edasi nendega kes on juba ettevõtluses või soovivad sellega tegelema hakata.Arvan ,et näiteks ingubaator on mikroettevõtlus projektiga
taodeldav samuti mesitarud ja muu inventaar.Rahajõmmid võiksid
EML-ile anda mõistliku % -ga laenu et saaks käivitada emadekasvatuse osa programmist.Ehk on keegi kes ise ei siple võlgades.EI pole lõpp vaid alles algus.
Mikroe... Mart
Pria kodulehel foorum Suunanäit 2010: http://www.pria.ee/et/uudised/na​itaja_2010.html

Veel tõuaretusest

Kõigepealt arli kommentaarist. Mesindusprogrammi raha jagab EL (ja Eesti riik) proportsionaalselt mesilasperede arvuga vastavas riigis. Kui mingi mesinike grupp saab rohkem, kui tema mesilasperede osa üldises, siis keegi saab vähem. Aga tähtis pole see, vaid et mesindusprogrammi raha kasutataks Eesti mesinduse jaoks otstarbekalt.
Minu esialgse kommentaari mõte ei olnud mitte mesilaste tõuaretuse mahategemine, vaid et mesinikud mõtleksid, kuidas seda parimal võimalikul tänapäevasel moel teha. Asjalikke mõtteid ei tulnudki.
Aga ega siin jalgratast polegi vaja uuesti leiutada. Tuleb eeskuju võtta juba tegutsevatest edukatest aretusühistutest. Näiteks Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistust, kes tegeleb veiste aretusega. Tänapäevases mesilaste tõuaretuses kasutatakse reeglina mesilasemade kunstlikku seemendamist, seega ei ole siin põhimõttelisi erinevusi. Mesilaste aretuskeskuses toimuks mesilasemade valik, sperma import ja seal osutataks ka mesilasemade kunstliku seemendamise teenust. Järglaste hindamine toimuks vastava tunnustuse saanud tavamesilates. Kujuneks tõuaretajate võrgustik ja aretuse kandepind oleks laiem, ka mesilaste geneetiline mitmekesisus.
Tõuaretuse teema vajaks põhjalikumat läbitöötamist ja hea oleks, kui Tanel Bulitko Jänedale kutsutaks rääkima Tõuloomakasvatajate Ühistust.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Isamesilased pilt

Hea, kui tõuaretus hoo sisse saaks selle programmi läbi.

Väga positiivne ja asjalik tegevussuund mu arvates.
Ühelt poolt on muidugi õige rihtida suurema toodangu saamisele pere kohta ja eks hakkajamad mehed on siin üht-teist juba teinud kah, näiteks kasutades Skandinaavia ja Soome oludega kohandatud Buckfasti liine. (Buckfast vist muneb meil kõige rohkem ja suurema pere abiga tuleb toodang kergema vaevaga; on ikka vahe küll, kas hooldada tünnitäie mee saamiseks 1 suur või 3 keskmist peret.)
Samuti võiks ju uhke ja hää olla, kui kusagil leiduks veel "ehtsaid, kohalikke ja karvaseid" mumme, keda viimasel hetkel päästa ning kusagil reservaadis/üksildasel saarel välismaa kahtlaste mõjude eest kaitsta... mis inimesed arvavad? Kas meie oludes praegu selliste naljade jaoks raha oleks võimalik leida?