Otsa- ja kattematt talveks

Tere, kõigile.

Valmistun siin esmakordselt koos oma mesilastega talvituma ja tahtsin seoses otsa- ja kattemattidega nõu küsida. Metsamesiniku kodulehelt lugesin, et otsamatte on hea teha kivivillaplaatidest ning peale on kõige parem nõukaaegne sõjaväe tekk. Kivivillaplaate saab lihtsalt igast ehitusmaterjalidega tegelevast poest aga kust seda tekki võtta, nõukaaeg läbi ja tekid ka läinud. Andke teada mida teie kattemattidena kasutate või kas näiteks võiks ka kattemati kivivillaplaadist meisterdada. Tänud ette!

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

otsa ja kattematid

Tere.
Minul on nii otsa kui katte mattid tehtud kivivillast. Selleks kasutasin tavalist kivivilla mis kilepakkides on ja õmblesin sinna riide ümber. Praegu lugedes metsamesiniku lehelt siis külgmattide selline lahendus on parem kui minu oma aga pealmist matti sellist julgen küll soovitada nagu on tehtud minul. 10-15 cm paksune kiht kivivilla riide sees ja mõõtudelt sama suur kui taru sisemõõdud. soovitan kasutada mõnda tugevamat riiet, sest muidu võib juhtuda nii nagu juhtus minul, et mesilased närisid osa riiet ja villa ära.

Andres.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

soojustus

Kui mina veel lamav taruga tegelesin kasutasin külje matiks kaltsu jääkidest tehtud mate, peale aga vati teki, kuid nüüd võib küljed asendada penoga (penoplastiga), Kuna see seisab paremini paigas kui ükski teine vill või mat. Sellele pole isegi riiet peale taris. Peale võib aga panna peno või villa. Vilaga on natuke rohkem tööd, aga natuke parem kui peno. Kuid võib ka penoga panna , kuid tema puudused on selles et peno t ei saa täis taru suuruselt oida talvel ja läheb kergelt katki kaa. Kui aga tahad raha kokku hoida aitab kotti ka põhku panna mis sobib kaa. Vahe peno ja põhu vahel on see et kui peno aitaks 2 cm,siisi aga pöhku 10cm.

Kui aga selest jämas pääseda tahad. proovi korpus taru. Korpus tarus ei kasutata kate mate, need on pidevalt taru korpuse ümber ja katuse all. Seega jääb ära kate matide ladustamine suvel, nende tegemine ja nende tasimine sügisel tarude juurde. Kevadine tarude puhastus saab toimuda juba miinus kraadidega/ei pea ootama et õhu temperatuur töuseks päikese kääs 10 kraadi või sedasi.

Aga eks sa ise tead kuidas sulle rohkem meeldib.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

tuuletõkkeplaadi tükk

tuuletõkkeplaadi tükk vahelaua taga parim....laseb vähe õhku ka läbi...mingid vati madratsid mul põhiliselt peal tuleb vist pulgad alla panna...
mul ka penotaarud,eks paistab kuidas nugistele vastu peavad...tugevajõulisel õhupüssil puna ja rohetäpp sihik peal ja timmis-midagi ei ole teha elu on karm...

Pronksmedal (100p.)

proovin

panen penost korpustarudele alumiseks korpuseks tühja vana puidust korpuse. 10-raamiline peaks sobima. Eks kevadel paistab, kas aitas.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

soojustus

minul osadel tarudel peal kotti topitud õlehekseldis ja teistel jälle piliroost üksteisekõrval asetsevad kokkuseotud kimbud ,külgedel kasutan 50 mm.paksust penot . Vahelauad jätan koos penoga põhjast 1cm kõrguselt lahti. Täna oli ilus ilm ja mesilaste lend oli kevadiselt hoogne kuigi peaks nagu talv tulekul olema , ühes tarus on mingil kummalisel moel veel isegi lesed alles lendasid sisse ja välja nagu juuli algul !

Pronksmedal (100p.)

Lesed.

Kui praegusel ajal veel lesed lendavad, siis on ilmselt midagi emaga korrast ära.
Kas on sügisel koorunud ema jäänud paarumatta, või puudub ema hoopis.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

äkki kevadel on vaja?

Mul mesilas sama lugu, ligi kümnes peres on lesed sees. Täna päeval rõõmsalt lendasid. Kuigi mesilased kargasid nii mõnelegi turja pugesid kõik õhtuks tarru. Ei tea miks leski hoitakse kuid emadega on küll kõik korras. See suvi oli emadel muidu hea kuid mõned pered olid pirtsakad uue ema suhtes.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

tervve

täna ikka super ilm..aga jah lesedperedes sees...-aga perd väga ilusad...-ikka 7-8 raami-ja mesilasi hunnikus vahelaua taga...oleks ka 10 raamilisi peresi,aga ma kunstperesid tugevdasin...

lesed peres

kui praegu on palju leski peres, siis on mesilastel mingi põhjus selleks. Hiljem selgub ...

Soojustus

Peno =vahtpolüstüreen soojustamiseks?
Soojustusnäit on tõesti hea, kuid hoolides oma rohelistest mesilindudest, kes tööd rügavad teha ja lüpsta saavad valin midagi tervislikumat. Selge see, et ajad muutuvad. Mäletan vanaisa ekstarusid, soojustatud saepuru ja põhupakkidega. Sama tööd jätkas hiljem ka onu. Paar linki mõtete kogumiseks, taru puhtus, kuivus = tervislik taru kvaliteet.
http://www.natuurehitus.ee/soojust.htm
http://www.soojustus.ee/mis_on_tselluvill
Peno ise ei hallita, kuid miinuseks, ei lase niiskust ka läbi, seega keskkond penoga ümbritsetud alas jääb tänu õhu liigsele niiskusele taru sees ummuksisse.Ta on ehituses kasutatav, enamjaolt betoneerimisel kasulik isolatsioonimaterjal. Kahjuks ka mürgine naftatoode.
Pigem kasutada soojustuseks villa.
Taru isemeisterdajale: valida looduslähedasemaid materjale, mis toimivad elujaatavalt ja on säästvamad ka tengelpungile.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Vahtpolüstüreen

Tere Tegelane!
Mõned mõtted sinu üleskutsele. Kõigepealt üks üldine jutt epsi kohta:
http://www.estplast.ee/et/misoneps
Mille põhjal ütled sa, et eps on mürgine? Kas ma olen millestki valesti aru saanud? Kui ei, siis palun viidet allikale. Tahan ka targemaks saada.
Nüüd aga asjast.
Epsi pluss on just see, et mesitaru tingimustes töötab ta suhtelisel hästi, sest ei ole tundlik veeaurule ja samal ajal hoiab soojust. Nt tselluvill tõmbab veeauru sisse ja halveneb soojapidavus. Ja kui kasutada soojustuseks villa, siis tegelikult peaks sellega komplektis kasutama ka aurutõket. Tarus tihtipeale ei ole tagatud vajalik ventilatsioon niiskuse väljatuulutamiseks soojustusest. Elamuehituses nt veeauru läbi soojustuse ei lasta villa puhul vaid juhitakse välja ventilatsiooniga. Ka tarus peaks olema loomulik ventilatsioon tagatud mingi loogikaga, mitte toppida kinni paksult, et soe oleks ja siis juhtida sealt veeaur läbi, mis omakorda vähendab soojapidavust.
Ma ei taha siin polüstüreeni propageerida, aga kõik mis sa ütlesin ei vasta minu arvates 100% tõele. See, et kõik asjad on naftast tehtud võib ebasobiv tunduda, aga ega nad kõik sellepärast mürgised ei ole.
Keda tehnilised näitajad rohkem huvitavad, siis
http://www.estplast.ee/files/u2/EPS_80_deklar.pdf

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Info

Leidsin ise päris adekvaatse lehe naftast toodetud plastikute kohta, kui kedagi peaks tõsiselt huvitama
http://www.taaratark.ee/?structure=005001&content=61
Väike väljavõte:
Näiteks roheliste argumendile, et plastikud põhinevad naftal on tootjatel järgmine vastus – jah, nii see on, kuid plastikud tänu oma kergusele ja vastupidavatele omadustele aitavad muudes valdkondades kasutatavat naftat kokku hoida – vähenevad kütusekulud transpordil (45 % maailma naftatoodangust) ja soojusenergiaga varustamisel (42 % maailma naftatoodangust). Väidetavalt kui loobuda plastpakendite kasutamisest, suureneb pakkematerjalide kulu 290 % kaalu järgi; plastikpakendite tootmiseks kuluv energia on üle kahe korra väiksem, kui nende kasutamisel saavutatav energia kokkuhoid.