Kärjekoi

Naabrinaise tühjalt seisnud puhastamata tarudesse asusid kevadel elama kaks mesilassülemit. Sügisel andis ta need pered mulle, aga kuna olen ise algaja mesinik, siis on mul mure kärjekoi pärast. Kas ma peaksin need pered veel sügisel tõstma puhastesse tarudesse ümber või võin selle jätta kevadeks. Kui palju kahjustab kärjekoi talvel mesilasi?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kärje koi

Kärje koi kardab külma . Siis kärje koi ohtu pole kui külmaks läheb. Probleem on , peale mee võttu ja enne külmasid. Kui temperatuur on veel suviselt soe. Kärje hoidlas aitab kärjekoi levikut takistada 30% sõõgi äädikaga raamide pritsimine. (ilma lahjendamatta).
2. võimalus on leviku takistamine raamide sulatus. jätad alles ainult kunts kärjed mis on üles ehitatud,kuid haudme all käinud ei ole. Neid kärje koi ei taha.
3. Haudme all olnud raamide sulatusega teed prohvilaktikat aigus tekitajatele mis muidu võivad levida. ( näiteks Hameerika haudme mädanik, euroopa haudme mädanik ja teised haigused või viirused.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

kärjekoi

Mesilastarru kus elavad mesilased ei ole mul kunagi kärjekoi sisse läinud.Probleem on sügisel lest ehk varratoos ja söödavaru peab olema piisav .Taru puhastus on kindlasti kevadine töö.Tugev pere hoiab pesa ise puhtana.Sügisene suvest alates tähis töö on talvepesa õige komplekteerimine,vanad tumedad välja ja paras arv heledamaid kärgi talvepessa. Edukat mesindut kõigile HEINO.

Pronksmedal (100p.)

Kärjekoi

Mina õppisin kärjekoid tundma kui lamavtarus magasine kasutama hakkasin.Enne teda polnud.
Olen kunagi Hiiumaal näinud veebruari keskel 20-25 perelist
mesilat kus igas tarus oli sellel ajal raamide ja padja vahel ltalvekobara kohal 1-10 suure vahakoi ussi.
Minu arvates on tüki hullem väike kärjekoi.Tema liigub kärje sees kannude vahele käike uuristades. Vaadake raame vastu päikest; siis näete käike.
Kevadeti olen aprilli lõpus või mai alul lasknud tarudes raamid ja liistud pealt kergelt leeklambiga üle. Suve esimene pool hoobilt koivaba
Tõrjun hoidlas sipelghappega. Kastides hoitavatele kärgedele panen kaane alla sipelghappega vilditüki.
Esimeste õõkülmade aegu jätan kärjehoidla ukse ööseks lahti,
et temperatuuri kiiremini alla saada.Võib muidugi hoidlasse saada hiired aga nende jaoks on teised mürgid.
Praegu teen hoidlas revisjoni ja kõik koikahjustustega raamid
lähvad sulatusse.Suvel sai uute raamide tegemisega üle pingutatud.Võib julmalt prakeerida.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Reinuwader pilt

äädikhappe kasutamine

igaks juhuks tuletan meelde, et hoidlas tuleb äädikhppega immutatud materjal (riie, vilt vms) panna ikka kärgede peale, sest happe aurud on õhust raskemad. Kas keegi on kasutanud äädikhapet ka asustatud tarus?

Pronksmedal (100p.)

Kärjekoi.

Mul suvel läks 2 peret mesilasi hingusele kärjekoi pärast.
Esimesel perel avastasin koi, omast arust puhastasin raamid ära, nädal hiljem olid kärjed koidel läbi uuristatud, kookonid ja igasugust muud jama kärgedel, hulga mesilasi takerdus võrkudesse kinni, ilmselt ka ema. Üksikud mesilased olid veel alles.
Teises peres oli viimasel läbivaatusel kõik korras. Läksin nädal hiljem regulaarset läbivaatust tegema ja koi oli seal ka oma töö korralikult ära teinud.
Mõlemad pered olid väiksed ja nõrgad, aga kahju oli neist ikkagi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kärje koi

Soss-sepp kirjutas:
Mul suvel läks 2 peret mesilasi hingusele kärjekoi pärast.
Esimesel perel avastasin koi, omast arust puhastasin raamid ära, nädal hiljem olid kärjed koidel läbi uuristatud, kookonid ja igasugust muud jama kärgedel, hulga mesilasi takerdus võrkudesse kinni, ilmselt ka ema. Üksikud mesilased olid veel alles.
Teises peres oli viimasel läbivaatusel kõik korras. Läksin nädal hiljem regulaarset läbivaatust tegema ja koi oli seal ka oma töö korralikult ära teinud.
Mõlemad pered olid väiksed ja nõrgad, aga kahju oli neist ikkagi.

Kuna pere oli nõrk siis arvan et jätsid liiga palju raame taruse, mida mesilased ei katnud. Kuna need raamid olid väljaspool pesa läks kärje koi sinna munele ,jne
ja sealt sai sinu jäma alguse.
Jäta taruse ainult need kärjed talvitumiseks kust kooruvad mesilased (juuli lõpus ja septembris) Kõik ülejäänud kärjed välja (lamav tarus) Ja teine asi jäta juulikuust need raamid haudme alla mis on erkkollased. Kõik tumedad raamid pane sinnapoole kust saad meega koos välja vötta.
Miks nii, sa küsid?
Pöhjus on selles et koi tahab ainult seliseid kärgi kus on haudme väli olnud. Üles ehitatud kunstkärge ta ei taha.

Minul on korpus ja mina teen nii, ema on löödud esimesele kastile suve läbi. töstan haudme raamid ülemistese kastidesse ja esimesse kasti kus ema on lisan ainult kunst kärgi. 10 raamist jääb 2-3 muna raami 1 kasti köik ülejäänud kuntskärg. 1 ja teise kasti vahel on emalahutus vöre. Ja nüüd kui talvituma jätan on köik raamid heledad üles ehitatud kunts kärjed. Seega pole ka koid. Laos jätan ka ainult hele kollased kärjed sulatamatta kõik muu sulatusse. pole koid ega midagi.

Üks asi veel kui kärjehoidla temperatuur langeb miinus temperatuuridesse hävib kärje koi.

See jutt on õige et kärjed laos pritsida 30 % söögi äädikaga (ilma lahjendamatta) see hais peletab kärje koi liblikad eemale. et nad raamidesse munele ei saaks minna.

Pronksmedal (100p.)

?

Kärjekoiga oli mure juuli teisel poolel, kummaski tarus oli sel hetkel 10 raami. Sain vanaisa käest peale 15. juulit tema mesilased omale. Kuna vanaisa on 87 aastane ja vanus hakkab juba kallale kippuma, siis mesilased olid kevadest saadik omapead ja nii hilja ma ei hakanud emasi igaks juhuks välja vahetama ka. Samas aias tugevatel peredel ei olnud viga midagi.
Vanaisa rääkis ka, et äädikaga saab koidest lahti, aga kui külm hävitab koi ära, kas kevadel ilmade soojenedes ei teki koid uuesti samasse tarusse- talveuni või midagi taolist, kuidagi mõned neist peavad talve üle elama.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kärje koi

Tarus on asi natuke keerulisem. Kuna mesi tarus ei ole pere sees elamise koral igal pool 0 kraadi. ja koi saab mesilaste lähedal soojas olla. mis tõtu külm ei pruugi teda ävitada. Seega soovitan kevadel . mai kuus taru ringi vahetada ja nii pea kui võimalik raamid ka vahetusse. Esimene laiendus tee pruunide kärgedega ,kui on ja edasi , võid kunts kärgede või üles ehitatud kunts kärgedega.
Sa võibolla küsid et miks esimene laiendus just pruunide kärgedega?
vastus on et sinna meeldib mesilas emal köige esimesena muneda.
Ma ei ole teadusliku pöjust teada saanud, kuid arvan et kuna tumedad raamid tömbavad rohkem sooja ligi ku eledad ja kuna mesilased on kevadel nörgemad , siis kasutavad seda füüsikat lihtsalt ära.
SEE ON LIHTSALT MINU ARVAMUS ASJAST, kUID SEE EI PRUUGI KA NII OLLA.
Selge on aga see et esimesed munad eelistab mesilas ema muneda tumedatese raamidesse.

Kui aga sul lihtsalt pole tumedaid vöib ka teisi anda (üles ehitatud kunts raame ja kunts raame. Kuid sel juhul jäta need raamid mis talvel tarus olid 2 talvitus raami ja nendejärel uus raam . Siis jälle 2 talvitus raami ja jälle uus raam. 2 või kolmandal laiendusel võid laienndada juba üle ühe raami.
Üks asi milega saad kindlalt koid tarus vältida on et kui mee ära võtad paned talvitus raamideks üles ehitatud kollased raamid. Need vöivad isegi pooleli ehitatud olla, ja siis sööt peale . Kui mesilastel pole kuskile siirupit panna ehitavad poolikud raamid löpuni. Eledatese raamidesse koi ei otsi. Tundub et talle meeldib vist se sete mis mesilased kärje kannu jätavad.

Loodan et minust on kasu. edu sulle

Pronksmedal (100p.)

Palju tänu Teemas.

Sinu kirjast on palju abi. Seda ma avastasin suvel ka, et millegipärast ema eelistab munemiseks tumedamaid kärgesi. Ja sinu pakutud variant tundub igati loogiline, et tumedam kärg võtab paremini sooja ligi. Tumedaid kärgi on mul õnneks piisavalt. Minul ei olnud üheski tarus kõige äärmistel kärgedel, taru seina poolel, suvel hauet. Seal temp. natuke madalam.
Suvel tahtsin ühe pere viia rapsipõllu äärde, aga oma tuttavate hulgas ei ole eriti kedagi, kes mesilasi ei kardaks, siis tegin kiiruga ühe korpustaru, et saaks üksi kohale toimetada. Hiljem asustasin 2 peret veel korpusesse ümber. Kevadel jäävad lamavtarud ainult rändperede püüdmiseks.
Peale korpustaru avastamist enda jaoks, kadus isu lamavatega jamada.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

korpus taru

Mina tunistan ausalt et ei saanud lamav tarudega hakkama. Nendes ei önestunud mul sülemlemist ära hoida, Ja ei saanud kuidagi poole raamiliste raamide sisse mesilasi. nad lihtsalt ei läinud sinna. Ja siis viskas kopa ette ja läksin korpuste peale.
Talvituse ja sellega probleeme polnud kuid mee korjamise ja sülemite ära hoidmisega jähin jänni lamavas.
3 aastat katsetasin lamavaid. Korpustega olen aga tegelenud
vist 8 aastat. Täpselt ei mäleta. Möni aasta siia ja sinna.
Korpuses on lihtne kui akan 3 kasti panema
löön ema esimesele kastile, sina jätan 3 muna raami ja köik ülejäänud panen kunst kärje (üles ehitamattta). muna raamid jätan keset korpust ja kunstid äärtese. suve poole ka üle ühe. Ja vaatan et ema kindlalt esimeses kastis oleks. Köik ülejäänud kärjed ülese korpustesse. Kui muna raamides met ei ole , siis olen 1 sööda kärje ka esimesse kasti jätnud. Kuid selle jätan vastu seina 1 kärjeks. Kuna emal pole muud seal teha muneb need kannud täis mis tal on tühjad ja ajab poisid kärgi ehitama, et ta edasi muneda saab. Kuna mesilastel on tööd jalaga segada. (haudme kasvatus, kärje ehitus, körvalt ka korje kui on korjet, ja emal on munemis ruumi . Siis sülemlemist ei toimu. Nii teen suve läbi. Seega on esimeses kastis ainult uued raamid. Sügisel kui viimast met vötan Jätan köik ergud kollased kärjed talveks. Juuli löpus auet enam üles ei tösta siis vaatan et ülemise kasti kärjed kooruksid ja eemaldan 2 kasti. Vahest töstan viimased koorumatta ka alla kasti. Ja siis anan sööda peale. Tegelikuses oleks köige parem sööta sööda kogus 4 koraga sisse,kuid mul kipub aja puudus sügisel kätte tulema ja mina söödan 2 osas. Esimene osa 10 l siirupit ja siis kas 5 -10 l oleneb kuidas mesilastele met sisse jähi, vöi kui tugev se pere oli.
Sa kindlasti küsid et miks 4 osas sööta.
Vastus on selles et siis ei lööda ema munemist kinni ja mesilasi koorub talvek rohkem. 2 osas löövad mesilased köik vaba ruumi siirupit täis ja emal pole munemis ruumi.
Olen proovinud ka talvitust 2 korpuses. Kuid saaremaal see ei sobinud. Asi oli selles et mesilased läksid liiga vara liiga suureks , aga saaremal vindub kevad pikemalt . Ja siis ei saanud need pered tarust välljagi . Veel vähem korjata midagi. Ja sellest tekisid jämasid. Sellepärast talvituvad pöhiliselt 1 korpuses. Jätan möne üksiku pere 2 korpuse peale, et saaks nörgemaid turgutada haudme raamidega.

Kuid see ei tähenda et see mujal villja ei kanna.(2 korpuses talvitumine).