Varroaresistentsed mesilased

Varroalestad on suureks ohuks mesilasperedele. Hullem kui otsene kahju on see, et nad soodustavad mitmesuguste viirushaiguste levikut.
Lestade regulaarne hävitamine keemiliste vahenditega muudab lestad resistentseteks pestitsiidide suhtes, tekitab stressi mesilastele ja pole ohutud ei mesilastele ega mesinikele. Pealegi soodustab see selliste mesilaste paljundamist, kes on varroalestale vastuvõtlikud. Sellepärast on hakatud aretama varroaresistentseid (VR) mesilasi. Praegu ei suuda need mesilased ise veel lestaga päriselt hakkama saada aga lestade paljunemist pidurdavad nad küll.

Ameerikas
http://ddr.nal.usda.gov/bitstream/10113/43844/1/IND44395789.pdf

USA mesindusteadlased on juba 15 aastat tegelenud VR mesilaste aretusega. Nad seadsid aretuse põhieesmärgiks mesilaste varroaresistentsuse. Kõigepealt katsetati primorski mesilastega Venemaalt. Nood ei olnud piisavalt resistentsed ja nende muud omadused jätsid ka soovida ( kuid nende akarapidoosiresistentsuse ja talvitumiskindluse tõttu aretatakse neid edasi). Siis valiti aretuseks kohalikke USA mesilasperesid, kes olid suutnud varroatõrjeta ellu jääda. Tehti kindlaks, millel VR peamiselt põhineb. Osutus, et see seostub põhiliselt varroalestaga nakatunud haudme eemaldamises kärjekannudest. Siit ka nende mesilaste nimetus USA-s: VSH (Varroa Sensitive Hygiene) mesilased. Aretuse kiirendamiseks kasutati perede VR hindamisel tugevdatud lestasust. Tehti kindlaks, et mesilaste tavaline hügieeniline käitumine (hukkunud haudme eemaldamine kärjekannudest) ei taga alati VSH käitumist, vastupidi aga küll. Järelikult tuleb lisaks tavalisele hügieenilisele käitumisele hinnata ka lestade arvukuse muutumise kiirust mesilasperedes.
2004-2006 tehtud uuringutest selgus, et varroatõrjet vajas 12% VSH , 24% primorski ja 40% itaalia rassi mesilastest.
VSH mesilaste puhul ei saa rääkida rassipuhtusest, sest seda neil ei ole. Nad ei ole mõeldud puhtal kujul kasutamiseks. Eesmärgiks on praegu seatud VSH omaduse lisamine ristamise teel kohalikele mesilasliinidele: http://www.glenn-apiaries.com/vsh.html Kaugemaks eesmärgiks on kasutada VR mesilaste aretuses DNA markereid ja valida mesilasliine, mis on itaalia või kraini rassi omadustega.
USA mesinike huvi VR mesilaste vastu on tohutu. Katsetatakse nii VSH, primorski kui ka lihtsalt metsikult elades ellujäänud peresid võimalikult vähe igasuguseid mürke kasutades. On ka aru saadud, et paremini peavad haigustele ja kahjuritele vastu kohalike oludega hästi kohanenud mesilased. Sellepärast on Kanadas ja USA põhja-osariikides kiiresti kasvanud krainide populaarsus.

Euroopas
http://www.prodinra.inra.fr/prodinra/pinra/data/2010/07/PROD201081c321d3...

Euroopas kasutatakse väljendit varroatolerantsus, kuid varroaresistentsus on õigem, sest tolerantsusest üksi ei piisa.
2003. a alustati Saksamaal AGT (Arbeitsgemeinschaft Toleranzzucht, http://www.toleranzzucht.de ) riikideülese mesilaste aretusprogrammiga. Eesmärgiks on produktiivsete, sõbralike, sülemlemiskainete, haigustele ja varroale vastupidavate puhtarassiliste mesilaste aretamine. Aretatavad rassid on kraini, itaalia, tumemesilane ja sitsiilia. Olen kuulnud, et lisatakse ka buckfast. Peale Saksamaa on sellesse programmi kaasatud Austria, Itaalia, Norra ja Šveitsi mesilaste tõuaretajaid. Mesilasemade hindamise tulemused on viidud ühtsele mõõtskaalale, mis võimaldab erinevate mesilate mesilasemasid võrrelda. Ühtne online andmebaas asub Saksamaal: http://www.beebreed.eu VR hindamiseks testitakse mesilasperede hügieenilist käitumist ja varroalesta arvukuse muutumise kiirust. Mesilasemade paarumiseks kasutatakse isoleeritud paarlaid leseperedega, milles ei ole tehtud lestatõrjet aga ka emade kunstlikku seemendamist Mesilasemade aretusväärtuse hindamiseks kasutatakse mesilastele kohandatud BLUP (Best Linear Unbiased Prediction) meetodit. See tähendab, et hindamisel võetakse arvesse ka mesilasema lähisugulaste omadused. AGT programm on üldse väga lootustandev, sest sarnast mudelit kasutatakse väga edukalt veiste tõuaretuses. Programmis osalemise nõuded ei ole ületamatud.
Saksamaal katsetati ristamise eesmärgil ka primorski mesilasi USA-st, kuid nende meetoodang oli vilets, agressiivsus ja sülemlemistung liiga suur ja nad jäeti kõrvale.

Tšehhis aretab varroaresistentseid mesilasi Květoslav Čermák. Tema lähtus kohalikust kraini mesilasest, keda ristas karpaatia mesilasega, kes on tugeva hügieenilise käitumisega. Tulemused ei ole pahad: http://www.vigorbee.cz/ Olen neid mesilasi pidanud ja rahule jäänud.

Prantsuse-Ameerika tõuaretaja John Kefuss Prantsusmaal toodab 3000 paarunud VR mesilasema aastas. Ta alustas VR mesilaste aretamist 1993 a. kasutades nn Bondi meetodit: ta ei teinud lestatõrjet ja paljundas neist peredest, kes ellu jäid. Praegu kasutab ta ise ja soovitab ka teistele nn pehmet Bondi meetodit. Kõigepealt tehakse valikud muude omaduste järgi ja väljavalitud peredele korraldatakse ellujäämistest. Need pered, kus lestasus kasvab üle 5%, võetakse katsest välja ja neile tehakse lestatõrje.

Erik Österlund Rootsist ristas buckfasti mesilasi monticola mesilastega Keeniast. Niikaua, kuni tema mesilasse ei olnud veel varroalest jõudnud, reklaamiti neid (elgon) kui varroaresistentseid. Kui 2007 a jõudis ka tema mesilasse varroa, siis osutus, et olulist resistentsust ei ole ja seis on ta mesilas praegu suhteliselt nutune: http://www.elgon.se/story-2008/Varroa_attacks.pdf

Kokkuvõte

Meie mesilasemade kasvatajad peaksid tõumaterjali muretsemisel või oma mesilast aretusperede valimisel pöörama tähelepanu mesilaste varroaresistentsusele ja mesilasemade ostjad nõudma VR mesilasemasid. Praegu ei saa VR mesilased veel lestatõrjeta hakkama aga on suur vahe, kas teha tõrjet mitu või üks kord aastas.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Hea teema.

Rix end jälle ilmutanud. Loodan et Jänedal näeme teadlikult näost näkku. Paistab selle artikli järgi et mul on varroatolerantsed mesilased, kuna ravin neid üks kord aastas ( vabandust- üks aasta jäi üldse vahele). Arvi Raie käis ka see aasta vaatamas , ühe mittevalmik lesta leidis põhjapealt. Oli positiivselt üllatanud.
Tegelikult on mul lesta peredes palju- võin müüa kui keegi soovib lesta saada. Eks mesilased harju igasuguste kahjuritega, loodetavasti ka mesinikuga. Tõsisemalt rääkides on Eestis kasutatavas tõuaretuskavas mesilaste hügeeniline käitumine sees. See pole küll otseselt seotud varroalestaga aga teeb sama välja.
Minu käest ärge küll VR mesilasemasid küsige. Mul neid pole ja kuna juhtumisi tean ka varroalesta bioloogiat ja ka mesilase bioloogiat, siis pean neid (VR mesilased) rohkem soolapuhujate pärusmaaks. Mis muidugi ei tähenda et keegi ei võiks selles valdkonnas läbimurde teha. Praegused meetodid on igaljuhul ummikteed.

Suitsik,
kes peab tavalisi mesilasi.

Ummiktee?

USAs on varroaresistentsete mesilaste aretuse taga nende parimad mesindusteadlased ja tõuaretajad, Euroopas Saksamaa, Austria jt mesindusinstituudid. Kui nad on ummikteel nagu Suitsik arvab, siis on olukord väga kurb.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Imelik asi selle lestaga

Tõrjud ja muudkui tõrjud seda lesta - ja jäädki tõrjuma. Kiviseinas elavad minu mäletamist mööda mesilased jutti umbes 15 aastat ja väga edukalt. Igal kevadel hakkavad toimetama ja sügisel lõpetavad. Välja pole surnud ei karmi talvega ega ka mingil muul moel. Sülemlevad iga aasta vähemalt korra ja see on kõik. Elamisruum on võlviga ukseava - ühel pool on silikaatsein ja teisel pool on sama. Vanasti oli ka klaasvatist soojustus nende kahe seina vahel, kuid see on olematuks muutunud. Tühimik on ligi kolm meetrit kõrge, kaks meetrit lai ja kahe kivivoodri vahe arvan olevat umbes 40-50 cm. Selline võlviga ukseauk. Mesilasgruppe on ümber piirkonna vähemalt 5-6 erinevat ja erinevate mesinike omad. Mesilased on seal ukseavas tumedat tõugu ja mitte eriti sõbralikud. Sülemid on olnud suured või ülisuured.
Miks kirjutan. Aga selle pärast, et pole näinud veel seda, et nood mesilased oleksid välja surnud. Antud perest tulnud sülemites pole täheldanud lesta olemasolu.
Siiani pole sellele fenomenile seletust leidnud.

See on üks osa asjast. On veel üks grupp mesilasi, mitte mu enda mesilased, kus peremees pole teinud mingit lestatõrjet minu teada viimased 8 aastat ja tal on nad ilusti-kenasti kõik elus ja terved ja oi, kui tugevad ...
Aga üks eripära on selle asja juures küll tal. Mesilasi ta ei sööda talvituma panekul üldse, vaid nood talvituvad tal loodusliku mee peal. Kevadel vara teeb valmis kandi ja see on neil mesilastel ainuke lisa sööt. Kevadel puistab ta jooginõusse, kus on tal tsaariaesed hõbemündid põhjas peotäie jämedat soola iga kord, kui tünni täis paneb.
Vot sellised lood.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Väga huvitav.

Ma mäletan kui sai ka igasugustes mesilates käidud ja sellist mesilast otsitud mis on varroalesta rünnaku üleelanud ja kus mesinik ei ravi.Isegi Kilk palus mul kord uurida selliseid mesilaid, mida ma ka tegin. Töin sealt küll emasid koju ja sülemeid, tulemus-null. Muidugi kui lähemalt uurisin noid "varroalesta vabu" mesilasi, siis selgus töölishaudme uurimisel, et lesta kõik kohad täis. Tiibateta mesilasi ronis igal pool juulikuus ringi.
Minu mesilased on loomulikult põdurad ja väikesed pered. Nagu Ain kirjutab on ilmselt lahenduseks peotäis soola ja hõbemündid. Loomulikult hoiduda ka suhkru söötmisest. Huvitav miks ma küll eespool soolapuhumisest rääkisin?

Suitsik

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Üks huvitav uurimus

Üks huvitav uurimus lestakindla mesilase aretamisest: http://www.moraybeedinosaurs.co.uk/stanton_park.html

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja einokaiko pilt

Tunndub , et loodus paneb kõik ise paikka.

Tuli minulgi sellel suvel sülem mesilasi minu loodavasse katusemesilasse. Arvan teadvat kus kohast nad pärit on, nimelt Riisipere rautejaama seina seest ja seal on mesilased juba aastaid pesitsenud - kui nii öelda võib.
Ei ole mina leidnud suve jooksul läbivaatuste ajal mesilastel seljas ühtegi lesta ja ka haue oli ilus igas arengu järgus. Sügisel sai nüüd siirupiga sisse söödetud , aga millegipärast arvan , et mesilane tuleks ikka oma loodusliku toiduga talvituma jätta , sest mesi sisaldab kõikke seda , mida neil vaja evolutsiooni arengu jooksul saavutatu säilitamiseks.
Kas inimene ise pole teinud mesilastele karuteenet igasuguste haiguste levimisele kaasaaitamisel. Igatahes järgmisel aastal , kui mul juba rohkem peresi , püüan nad talvituma saata põhiliselt oma toiduga.
Eks inimene püüa ikka maksimaalse kasumi peale välja minna . Võime rikkuda nii mesilaste loomuliku vevolutsiooni saavutatu ära . Kas meil on selleks ültse õigust . No jaa nõuka ajal öeldi , et inimene on looduse kuningas - ega ikka pole küll. Oleme osa loodusest ja kui austame teisi elavid ja nende saavutatut ja seadusi , siis saame alles öelda , et eestlane olla on uhke ja hää.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Mõtlesin

Mõtlesin et inimene paneb tee sisse ikka ennem lusikatäie mett kui suhkrut. Kas mesilane tahab tõesti enam suhkrut? Nende vanus maakeral ulatub aegadesse kus rafineeritud suhkrut ei olnud veel kümneid miljoneid aastaid. Parema puudumisel sööb ka inimene igasugu asju et ellu jääda.
***
Oblikhape pidavat lesta organismis rikkuma tasakaalu, see on võimalik tänu rauale mida lesta organismis leidub. Mesilastel seda polevat, seetõttu ilmselt on raske ka üle doseerida. Kas ei või rohke soola kasutamine omada sarnast efekti, sool ja raud pole erilised sõbrad ju.
***
Veel.
Roundup. Seda rida ajades jõudsin kaugele.. Trükkige guuglisse Monsanto. Jõuate asjadeni mis lihtsalt öeldes on koletud. CCD paistab kohe teises valguses. Muide sama firma tootis ka "Agent Orange" mida kasutati Vietnami sõjas, seda pihustati džunglile et see lehed maha laseks, siis oli vaenlane näha. Räägitakse kuni 400 000 selle läbi hukkunust. Sama firma tootis ka pestitsiidi DDT mis põhjustas loodete väärarenguid. Kui mälu ei peta siis ühes Eesti karjääris valati väidetavalt just sama sodi maha, seda räägiti ühel koolitusel. See aga ei lagune looduses. Kui nüüd kruusa kaevandama hakati tuli mürk välja ja mesilased surid. Sama kompanii on maailma suurim GMO seemnete aretaja. Mais, mis on resistentne Roundup' ile jm keemiale. Tuhanded hektarid monokultuuri mida mesilased tolmeldama viiakse. Sama põldu töödeldakse mitut sorti keemiaga. Surnud mesilaste organismist on leitud 6 erineva (!) taime"kaitse" jälgi. Kultuur on resistentne, mis viga mürgitada. Muide, mastaapidest rääkides. See kompanii kaebas kohtusse Saksamaa VALITSUSE otsuse mitte lubada GMO maisi kasvatada. Kompanii on põhja lasknud sadu farmereid kes ei allunud diktaadile. Kaevatakse kohtusse ka siis kui pole väljavaateid võita. Et saata sõnum. Aastakäive ületab kordades EV eelarve.
Terminaatorseemned, GMO, agrokeemia. Kõik selleks et saada maksimaalne KASUM minimaalde aja- ja töökuluga. Ilmselt ei julge keegi nimeliselt näpuga näidata kompaniile kelle pärast on ainuüksi Indias sooritanud enesetapu kümned tuhanded farmerid.
Kui palju mesilaste pisikesed tiivad kanda jaksavad? Vaadake ameerikaliku mesindamise videoid. See on kui hiiglaslik mesilaste KOONDUSLAAGER. Tülpinud lepingulised töötajad, kes loobivad mesilastega meekorpuseid nagu jahukotte müts ja müts alustele kus siis mesilased maha puhutakse. Ei vaadata kas korpuste vahele mesilasi jääb. Kärjed on teinekord pigimustad, kasutuses vist 10 aastat. Kõik maksimaalse kasumi heaks! Igasugu luure- ja kaardistamissatelliidid mille kiirgus ulatub maa sisse, kõrgsageduslikud kiirgusallikad, k.a. lennukite radarid, igasugu ekskrem.. eksperimentaalne kola mille mõju teadmata.
Inimkond on hulluks läinud.
Kõige kurvem et meie liigume samas suunas. Inimesed ise tahavad paremini elada. Mis iseeneset pole ju vale aga vale on see kuidas seda saavutada tahetakse. Liiga palju võimu on koondunud kitsa inimgrupi kätte kes arvavad et neile on kõik lubatud. Ma ei näe praegu küll jõudu mis sellele vastu seista võiks. Ehk sarnaselt Stalkerile annab Loodus ise vastuse. Ehk siis kaitseb inimesi Looja aga vaevalt, ta on selle paiga ammu maha jätnud nähes mida inimesed üksteisele ja Loodusele teevad.
Näe kui pikk jutt tuli kohe hommikul.. Ilusat päeva teile.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Asjalikumat juttu ka.

Õnneks on Eestis olemas talv ja see vähendab varroalesta arvukust peredes talve jooksul kolmandiku kuni poole võrra. Kui meil Eestis ravida mesilas peresid aastas ühe korra siis sellest piisab. Kindlasti tuleks peresid ravida , kui seda tehakse sügisel, augustikuus mitte hakata tegema hiljem.
Prantsusmaal näiteks ravivad mesinikud peresid lesta vastu 5 korda aastas. Vot see on probleem. Mõõda Eestit käib ringi kõlakas et apistan ja bayvarool ja teised sünteetilised tõrjevahendid enam ei mõju ja et lestatel on arenenud välja resistentsus. Tõde on see et tegelikult selliseid uurimusi pole tehtud ja need mesilad kus on sellega probleeme on kasutanud üht ja sama ravimit koguaeg. Samuti kasutatakse vanu ravimi ribasid korduvalt mitme aasta jooksul. Loomulikult siis tulevad probleemid aga see on puhtalt mesiniku süü. Kasutage ikka erineivad ravimeetoteid ja ärgu ainsaks kriteeriumiks olgu ainult hind.
Mina ise kasutan 7 erinevat lesta tõrjumis moodust. Seda igal aastal erinevalt.
Ma pole veel kuulnud et keegi sooviks näiteks aretada kirbuvaba koeratõugu. Kui me tahame sellist mesilast kelle peale lest ei roni siis peame pöörduma GMO poole.
Naudime Eestimaa sügist ja talve-iga päev sureb lestasid.
Suitsik

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Suitsik

Seda, et kui ''soolapuhuja'' vahel suu lahti teeb, et omi tähelepanekuid ja ülestähendusi avaldada, siis tõestada pole seda juttu ja tähelepanekuid tal ju vaja - elu räägib iseenda eest .
Küll aga alluvad mõned demagoogitsevad tõekuulutajad printsiibile, mis pole kunagi sallimas teiste inimeste mõtteid ja tähelepanekuid.

Aga edukat suitsemist ... Smile)

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Suitsikule poolehoid.

Avaldan Suitsikule toetust tema asjalike ja erialaliset kõrgete teadmistega kommentaaride eest...
Suitsiku näol on tegemist professionaalse mesinikuga,kes on lõpetanud Olustvere Sohvoostehnikumi ja praktiseerinud välismaal mesilates töötades...-hetkel vist 150 peret...-ma võin eksida...
toob sisse buckfast mesilasemasid ja tegeleb nende tõuaretusega...on võtnud südameasjaks Saaremaa mesinduse arendamise...
ja ikka saab nahutada siin 4-5 varroanakkusest punase koiliblikate pere pidajate käest...

Pronksmedal (100p.)

Hindan...

Hindan Suitsiku visadust ja järjekindlust võhikutele mesinduse AABITSADÕDEDE selgekstegemisel. Ka mõne pere pidaja võiks enne suu foorumis lahtitegemist lugeda läbi mõne mesindusraamatu. Siis oleks mõttetusi foorumilehekülgedel kordades vähem.
Aastate jooksul on paljud Alates Valtin Mairest midagi asjalikku hallile massile selgeks teha püüdnud, kuid kõik on vait jäänud.Ju löövad käega.
JÕUDU SULLE SUITSIK

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Mõtteid lesta teemal

Lesta suurem pealetung maailmas algas eelmise sajandi teisel poolel, siinkohal tekib küsimus, kas enne seda lesta polnudki olemas? Vastus on, et tõenäoliselt oli küll. Ajaloolaste kinnitusel suri eelmise sajandi algupoolel Kaug-Idas 99% mesilasi ära, oletatav põhjus: varroatoos.
Kui mesilased öeldakse elavat Maal miljoneid aastaid, lest vast nii vana ei ole aga vaevalt ta ka viimase saja aasta leiutis on. Seega on mesilased mingil ajal ikkagi lestaga hakkama saanud. Kas pered just lestavabad olid, seda ilmselt mitte, pigem suutsid mesilased ja parasiidid kuidagi koos hakkama saada. Loodus on ju olemuselt nii seatud, et ükski kahjur ei ole huvitatud oma peremeesorganismi jäägitust hävitamisest, vastasel juhul oleks ta ka ise toidulaua kadumise tõttu hukule määratud. Kui aga lest on sajandeid olemas olnud, miks tema ohjeldamatu levik alles viimase 50 aasta sisse jääb? Vastus on tõenäoliselt - inimtegevus.
Niisiis on inimene intensiivselt sekkunud mesilaste tegemistesse. Uusi emasid ei saada enam sülemikuppudest, vaid kasvatatakse kunstlikult. Mesindusteadlaste kinnitusel on töölishaudme muna veidi väiksem kui sülemikuppu munetu. Kuigi erineva söötmisega saab töölismunast täitsa korraliku ema, on nad veidi teistmoodi kui kupuemad, näiteks kasvõi sülemlemistungi poolest. Kas aga mingi pisiasi veel märkamata ei ole? Et võib-olla on kunstlikult kasvatatud emade järglased ka lestale vastuvõtlikumad?
Sarnane lugu on ka rasside/tõugudega. Eesti kohalik tumemesilane on siit piirkonnast kadunud, asemele on toodud kõike muud alates Itaallasest kuni Karpaadi omadeni. Valikuid on teostatud jällegi inimese seisukohast, põhikriteeriumitena ikka rohkem mett ja vähem sülemeid ning nõelamisi. Meile võib küll tunduda, et need mesilased saavad siinses kliimas hästi hakkama, aga on see ikka 100%-line tõde?
Omaette teema on ravimine. Vähimagi haiguskahtluse korral külvatakse kogu mesila korduvalt kemikaalidega üle. Miks mesilased peakski lestaga võitlema, kui mesinik hooaja jooksul mitu korda seda nende eest teeb? Ja nagu "Suitsik" kirjutab, mõnel maal lausa 5X aastas!
Lisades siia juurde mesilastele söödetava suhkru, mille täpsest koostisest meil ainugi ei ole, rikkaliku loodusesse külvatava keemia, sünteetilisest materjalist tarud, kõikvõimalikes sagedustes leviva elektromagnetkiirguse ongi tulemuseks nõrgad mesilased, kes ei saa ise hakkama ei lesta ega muude haiguste-kahjuritega.
Ikka ja jälle tuleb teateid küll puus, küll seina vahel elavatest mesilasperedest, huvitav kuidas nemad seal hakkama saavad? Ka minu eelmises töökohas elas mesilaspere kasutamata ventilatsioonišahtis. Mina tulin ära, mesilased jäid sinna. Paar aastat tagasi olevat veel täitsa toimetanud.
Tänavu tundus siinkandis lesta väga vähe olevat, kaalusin pikalt ja siiski tegin tõrje. Oleks võinud ka tegemata jätta, nii vähe lesta kui sel sügisel maha tuli, ei mäletagi millal oli. Kas VR mesilased? Ei usu.
Ja veel näide: mõned aastad tagasi oli üle Eesti rikkalikum lestasuvi. Ei pääsenud minagi, suvel hoidsin asja kontrolli all lesehaudme väljalõikamisega. Oktoobris tehtud oblikhappe tilgutamine tõi massiliselt lesta maha, soojapoolse ööga olid kõik pered tõrjejärgseks hommikuks hulga lestalaipu lennulauale tassinud-tuulutanud. Mõni pere rohkem, mõni vähem, ühe taru lenulaud oli aga kaetud sedavõrd paksu kihiga nagu oleks iga tarusoleva mesilase küljest vähemalt 5 lesta maha kukkunud. Selge pilt, mõtlesin, selle pere talvitumaminevad mesilased on sedavõrd kahjustatud, et kas nad üleüldse kevadeni elavad. Eksisin! Pere talvitus hästi, arenes kevadel tempokalt ja kogus suve jooksul mesila 3-nda saagi. Äkki olid hoopis need mesilased lestakindlad? Või kogunes peale talvemesilaste koorumist sinna teadmata põhjusel suurem hulk parasiite?

Omal ajal kinnitas Mitšurin, et me ei oota looduselt armuande vaid võtame meile vajamineva ise. Tänapäeval nii otsesõnu öelda ei riskita, looduskaitsjad tõuseksid tagajalgele, ometi käib tegutsemine ikka sama rada. Meil on vaja ikka kiiremini, rohkem ja väiksema ajakuluga... Paarishüpetega hävingu poole...

PS. Ülaltoodut ei tasu võtta nii, nagu peaksin lestatõrjet veaks, kunstlikku emadekasvatust mõttetuseks ja talveks suhkru söötmist mesilaste mürgitamiseks. Loomulikult tuleb neid kõiki asju teha ja see kommentaar on väike mõttemõlgutus varroatoosi teemadel.

Midagi sarnast nagu

Midagi sarnast nagu metsamesinik kirjutas olen ka mina mõelnud. Mesilased võib-olla suudaksid hoida lesta arvukust sellistes piirides et pere jääb ellu. Aga häda selles et lestad aitavad levida viirushaigustel. Kas neid haigusi algselt ka oli? Äkki need haigused on tekkinud tänu inimeste " nutikusele", nii nagu hullulehmatõbi.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Hullulehma tõvest

Tudengid küsisid õppejõult sama küsimust et kust see hullulehma tõbi äkki tuli, varem pole nagu kuulnud.
Õppejõud oli lõuapoolik ja pöördus naistudengite poole:
Kas te kujutaksite ette et teil kaks korda päevas masseeritaks rindasid aga krõpsu saaks vaid kord aastas?
Kas ei ajaks hulluks?
***
Õpetlik lugu:

WHERE DID THE WHITE MAN GO WRONG?
Indian Chief, "Two Eagles," was asked by a white government official, "You have observed the white man for 90 years. You've seen his wars and his technological advances. You've seen his progress, and the damage he's done."
The Chief nodded in agreement.
The official continued, "Considering all these events, in your opinion, where did the white man go wrong?"
The Chief stared at the government official for over a minute and then calmly replied.
"When white man find land, Indians running it.
No taxes,
No debt,
Plenty buffalo,
plenty beaver,
Clean Water;
women did all the work,
Medicine man free.
Indian man spend all day hunting and fishing; all night having sex."
Then the chief leaned back and smiled. "Only white man dumb enough to think he can improve system like that."

Smile Kehtib ka mesinduse kohta?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Punane raamat

Uurisin eesti punast raamatut ja avastasin et Suitsik ei ole kantud kaitse alla ja seega võib mind pommitada. Tänan toetajate eest.
Eestis on probleeme varroalesta ravi ja tõrjega. Mina ei poolda näiteks suurt hapete propageerimist. Ta on lihtsalt üks võimalik ravimis moodus, mitte ainuõige. Oma kogemuste järgi on hapetega ravimine väikese efektiivsusega ja aeganõudvad ning suure töömahuga. Sügisene oblikhappe tilgutamine on toetav tegevus, millele peab eelnema ravi. Olen püüdnud ka lesehauet eemaldada aga suures mesilas on see problemaatiline. Ka välismaal ( põhjamaad) ei olda enam hapetes nii kindlad. Lihtsalt hapetest rääkimine on nn. poliitiliselt korrektne. Happed põletavad mesilast ja tekitavad stressi.
Suitsik

Ma panin tähele, et

Ma panin tähele, et varroalest ja varroatoos läheb teil pidevalt sassi, lesta ei ravita vaid tõrjutakse, ravitakse mesilasi vastikust haigusest nimega varroatoos mille põhjustajateks on lest.
Lestaresistentseid mesilasi pole olemas ega saa ka kunagi olema, ma pole näinud e mesilased hauet lahti kraabiksid ja sealt lesta eemaldaksid.Teineteisel võivad heal juhul selga sügada aga see on ka kõik.

Video

Siin on näha, kuidas mesilased haudme lahti kaanetavad ja lestadega nukud eemaldavad: http://www.toleranzzucht.de/home/video/

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Lestad vs. mesilased.

Ilus video mesilaspere hügieenilisest käitumisest. Näidati ka kuidas toimub hüügieenitest nõelameetodil. Eestis loodud EESTI MESILASTE TÕUARETAJATE SELTSi tõuaretuskavas on ka sees ühe valiku printsiibina hüügieenitest. Testi tehakse selleks et saaks valida sellised pered kes ruttu eemaldavad hukkunud vaglad. Need pered on vastupidavad lubihaudme ,AHM ja kivihaudme suhtes. Kaudselt ka nosematoos. Kahjuks see meetot ei aita varroatoosi vastu. Nimelt mesilased kaanetavad lahti ainult hukkunud nukud. Need nukuvad vaglad mis oli videos olid surnud.
Suitsik

Pronksmedal (100p.)

vaene sina. see ju ka

vaene sina. see ju ka osaliselt sinu enda teha vähemalt eestis, et sellist koletuslikku ameerika tööstuslikku mee korjamist poleks.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

:)

Näeme Jänedal