Euroopa Parlamendi resolutsioon mesindussektori olukorra kohta

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

18.11.2010 esitatud resolutsiooni ettepanek mesindussektori olukorra kohta, Euroopa Parlamendis hääletusel 25.11.2010

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma 9. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni Euroopa mesindussektori raskuste kohta(1);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta(2);

– võttes arvesse oma 22. aprill 2004. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus mesinduse valdkonnas võetavate abinõude kohta(3);

– võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)(4), mis sätestab turustamisstandardid muna- ja linnulihasektori osas.

– võttes arvesse oma 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni mesindussektori olukorra kohta(5);

– võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/21/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisa seoses klotianidiini, tiametoksaami, fiproniili ja imidaklopriidi käsitlevate erisätetega(6);

– võttes arvesse komisjoni 6. mai 2010. aasta otsust 2010/270/EL millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. ja 2. osa seoses veterinaarsertifikaatide näidistega põllumajandusettevõtetest pärit loomade ning mesilaste ja kimalaste jaoks(7);

– võttes arvesse komisjoni 28. mai 2010. aasta aruannet, milles käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võetavate meetmete kohta) artikli 105 ja sellele järgnevate artiklite kohaldamist (KOM (2010)0267);

– võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 11. augusti 2008. aasta teadusaruannet(Cool ning samuti Euroopa Toiduohutusameti poolt tellitud ja 3. detsembril 2009 heaks kiidetud teadusaruannet(9), mis mõlemad käsitlevad mesilaste suremust ja jälgimist Euroopas;

– võttes arvesse 1. septembri 2010. aasta suuliselt vastatavat küsimust mesindussektori olukorra kohta (O-119/2010 – B7-0564/2010);

– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et liikmesriikide poolt kolmeaastaseks perioodiks koostatud Euroopa mesindussektori riiklikke programme on kasutanud kõik 27 liimesriiki, kusjuures keskmine kasutuse määr on 90%; arvestades, et komisjon märkis eelnimetatud 28. mai 2010. aasta aruandes, et riiklikud mesindusprogrammid on viimaste aastate jooksul andnud positiivseid tulemusi;

B. arvestades, et käesoleval rahvusvahelisel bioloogilise mitmekesisuse aastal tuleks meenutada, et bioloogiline mitmekesisus on kogu maailmas tõsises ohus ning liikide kadu on 100 kuni 1 000 korda tavalisest kiirem; arvestades, et mesindussektoril on ühiskonnas strateegiline roll, pakkudes keskkonnaalast avalikku teenust, ning arvestades, et mesindusega tegelemine on väärtuslik näide nn rohelisest töökohast (tugevdades ja säilitades bioloogilist mitmekesisust, ökoloogilist tasakaalu ja taimestiku kaitset), lisaks on tegemist säästva tootmise mudeliga maapiirkonnas;

C. arvestades, et praegused programmid lõpevad 2013. aastal; arvestades, et ELi praegune abi mesindussektorile sõltub ühise põllumajanduspoliitika olemasolevatest võimalustest; arvestades, et ettevõtjatel on vaja teha plaane ajaks pärast 2013. aastat; arvestades, et komisjon kavatseb avaldada teatise tulevase ühise põllumajanduspoliitika kohta 2010. aasta novembrikuuks;

D. arvestades, et põllumajandus on väga huvitatud mesilaste kui tolmeldajate säilimisest; arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on rahvusvahelise üldsuse ärevusse viinud teatega, et tolmeldavate putukate, sealhulgas meemesilaste arv on katastroofiliselt vähenenud; arvestades, et 84% taimeliikidest ja 76% toiduainete tootmisest Euroopas sõltub mesilaste tolmeldamisest, mille majanduslik tähtsus on palju suurem kui toodetud mee väärtus;

E. arvestades, et paljudes piirkondades on mesilaste suremus kasvav probleem koostoimivate tegurite tõttu, mille hulka kuuluvad näiteks mesilaste haigused, mesilaste nõrgenenud vastupanuvõime patogeenidele ja parasiitidele, kliimamuutus ja osaline maakasutuse muutus, mis tekitab mesilastele ajuti toidu ja korjevõimaluste puudust, samuti nektarirohkete taimeliikide järkjärguline hävitamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja mittesäästvad viljelustehnikad;

F. arvestades, et mõnes liikmesriigis vähenevat mesilaste kolooniate arvu ei saa kindlalt seostada geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamisega, kuna neid kasvatatakse praegu väheolulises ulatuses, ja arvestades, et monokultuuride kasvatamise suurenemine viib nektarirohke taimestiku kadumiseni;

G. arvestades, et mesilate haigusi tekib kogu maailmas pidevalt juurde ja on oht, et meemesilane (Apis mellifera) muutub ohustatud liigiks eelkõige selle tõttu, et kahjuliku varroalesta arvukuse pidev kasv ohustab mesilaste immuunsüsteemi, põhjustab kõikvõimalikke seotud haigusi ja on seetõttu peamine Euroopa mesilaste kolooniatele negatiivselt mõjutav tervisehäire;

H. arvestades, et tolmlejaliikide vähenemise tagasipööramiseks on vaja teha rohkem uurimistööd, et vältida sellist olukorda, nagu mujal maailmas, kus looduslike tolmeldajate vähesus toob kaasa selle, et puuvilja, juurvilja ja mõnede põllukultuuride tootmiseks on vaja inimtekkelist tolmeldamist, mis põhjustab talunikele suuri lisakulutusi;

I. arvestades, et 40% Euroopa meeturust sõltub impordist; arvestades, et EL suutmatus ennast ise meega varustada toob kaasa olulise hinnakõikumise, mis tuleneb ka mee võltsimisest maailmaturul, ja ELi turu hiljutine avamine kolmandate riikide meele on pannud ELi mesinikud ebavõrdsesse konkurentsiolukorda;

J. kuna nii liikmesriigid kui ka kõnealuse sektori ettevõtjad on väljendanud konkreetset vajadust rakenduseeskirjade parandamise ning pikaajalise abi jätkamise järele;

K. arvestades, et kõikide liikmesriikide ja mesinikeorganisatsioonide vahel peaks programmide arendamisel koostöö paremini toimima, nii et igal liikmesriigil oleks võimalus nõuda informatsiooni ja seda vajadusel vahetada nende Euroopa organisatsioonidega, kellega ta koostööd teeb;

L. arvestades, et eelpool nimetatud Euroopa Toiduohutusameti 11. augusti 2008. aasta teadusaruandes rõhutati liikmesriikide jälgimissüsteemide vähesust ja varieeruvust ning kooskõlastamise või ühiste tõhususe näitajate puudumist;

M. arvestades, et vastavalt direktiivile 2010/21/EL peavad liikmesriigid tagama, et alates 1. novembrist 2010 kehtestatakse teatavad taimekaitsevahendite pakendite märgistuse nõuded, turustusluba peab sisaldama riski vähendamise meetmeid ning viiakse läbi seireprogramme, et kontrollida mesilaste otsest ja kaudset kokkupuutumist teatavate aktiivsete ainetega,

1. peab kiiduväärseks eelpool nimetatud komisjoni 28. mai 2010. aasta aruannet; märgib siiski, et praegused programmid lõpevad 2013. aastal ning on mures Euroopa mesindussektori ees seisvate arvukate väljakutsete ja probleemide pärast, mille hulgas on ka turundusküsimused, hindade kõikumine, mesinike järelkasvu värbamine, mesinike kõrge vanus Euroopa Liidus, mesilasperede vähenemine ning mitmetest teguritest põhjustatud mesilaste suremusega seotud üldised raskused;

2. kutsub komisjoni üles aktiivselt reageerima nii liikmesriikide kui ka ettevõtjate soovidele, nagu statistiliste andmete täiustamine tooteprognooside osas, sealhulgas samade mee kvaliteedinõuete kohaldamine, ning mesinduse seire- ja uurimisprogrammide tõhustamine ja ühtlustamine;

3. kutsub komisjoni üles põllumajanduse kvaliteedipoliitikat käsitleva õigusakti ettepaneku raames kaaluma eeskirjade muutmist mee päritolu märgistamise kohta, et vältida tarbijatele eksitava teabe andmist, eriti EList ja väljastpoolt ELi riike pärinevate mee segude puhul;

4. rõhutab, et on vaja parandada toote sanitaartingimusi, ühtlustades eriti kolmandatest riikidest pärineva mee kontrolli piiril, kuna madalakvaliteedilise mee import, võltsitud mesi ja kunstmesi moonutavad turgu ning avaldavad pidevat survet hindadele ja lõppkvaliteedile ELi siseturul; on seisukohal, et toote etiketil või pakendil oleva toote nime graafilises või visuaalses elemendis võiks olla viide meele vaid juhul, kui vähemalt 50% toote suhkrusisaldusest pärineb meest;

5. kutsub komisjoni üles kaaluma, kas Euroopa ja riikliku tasandi ametivõimud peaksid mesindusprogrammide ja nendega seotud õigusaktide koostamise juures kohustuslikus korras konsulteerima mesinikega, et tagada nende programmide tõhusus ja õigeaegne rakendamine;

6. palub komisjonil töötada välja kolmeaastased programmid, mis põhinevad liikmesriikide avaldustel, kus on esitatud tegelikult loendatud mesilastarude arv, mitte hinnangulised andmed;

7. tunnistab, et eriti tähtis on välja arendada uuenduslikud ja tõhusad varroalesta tõrjumise viisid, sest see põhjustab teatavates piirkondades märkimisväärset iga-aastast kadu; on seisukohal, et on vaja suurendada varroalesta ja kõikide sellega seotud haiguste vastase tõhusa veterinaarravi kättesaadavust kogu ELi territooriumil; palub komisjonil kehtestada kõnealuses sektoris veterinaarravile ühised suunised, tehes seda kindlasti koostöös mesinike organisatsioonidega;

8. kutsub komisjoni üles kohandama Euroopa veterinaarpoliitika kohaldamisala ja rahastamist, et võtta arvesse mesilaste ja mesinduse eripärasid eesmärgiga saavutada koostöös mesinike ühendustega tõhusam kontroll mesilaste haiguste üle ning parandada tõhusa ja standarditud veterinaarravi kättesaadavust kogu liidus;

9. kutsub komisjoni üles tõhusamalt koordineerima liikmesriikide erinevaid uurimisprogramme, et kehtestada tegevuskava mesilaste suremuse probleemiga võitlemiseks; rõhutab, et see kava peaks sisaldama jätkusuutlikke ja tolmeldajasõbralikke põllumajanduslikke tavasid, mille puhul välditakse monokultuuride kasvatamist ilma külvikordadeta;

10. Kutsub komisjoni üles rakendama eelpool nimetatud Euroopa Toiduohutusameti poolt 3. detsembril heaks kiidetud teadusraportis esitatud soovitusi, eelkõige rahastama „eriuuringuid, mis valmis ja pooleliolevate uuringute põhjal täiustab teadmisi ja arusaamist mesilaste tervist mõjutavate tegurite kohta“;

11. nõuab mesilaste suremuse kohta sõltumatuid ja õigeaegseid uuringuid ning palub komisjonil tagada, et avalikustatakse andmed taimekaitsevahendite (nagu puhitud seemnete), geneetiliselt muundatud põllukultuuride ja õietolmuga levivate mürkide mõju kohta keskkonnale ja konkreetsetele liikidele, ning et kõik uued algatused põhineksid usaldusväärsetel teaduslikel ja statistilistel tõenditel; palub komisjonil algatada nendes küsimustes uuring ja esitada selle tulemused mõistliku aja jooksul;

12. kutsub komisjoni üles tagama, et ühises põllumajanduspoliitikas säilitatakse ja tugevdatakse pärast 2013. aastat olemasolevat toetust mesindussektorile ja tagatakse sellega kõnealuse sektori püsimajäämine ja areng; peab kiiduväärseks komisjoni 2010. aasta juulikuu otsust suurendada mesindusprogrammide eelarvet; tõdeb, et sel viisil saab toetada Euroopa mesinduse arengut tulevikus ja aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele; lisaks tunnistab mesilaste olulisust tootmistaseme säilitamisel nii põllukultuuride kasvatamisel kui ka aiandussektoris ning peab oluliseks selle keskkonnaalase avaliku hüve pakkumise tasustamist;

13. palub komisjonil tagada uute ja kutseliste mesinike harimise, teabekampaaniate ja koolituse rahastamine, ja keskenduda eriti sellele, et uued mesinikud saaksid meesektoris kanna maha, sealhulgas võimalusele vahetada kogemusi teiste riikide mesinikega;

14. kutsub komisjoni üles kokkuleppel liikmesriikidega ning koordineeritult veterinaarteenistuste ja mesinike ühendustega, mis on mõnes liikmesriigis juba ette nähtud, uurima võimalusi luua Euroopa veterinaarpoliitika raames rahastatav ELi veterinaarne arenduskava mesilastervise valdkonnas, eesmärgiga tagada vajaduse korral juurdepääs veterinaarravile;

15. palub komisjonil parandada rakenduslike teadusuuringute, mesinduse ja põllumajanduse vahelist koordineeritust ja teadmiste edasiandmist;

16. on seisukohal, et taimekaitsevahendite võimaliku mõju tõttu mesilaskolooniate arengule tuleks uurida taimekaitsevahendite mõju mitte ainult täiskasvanud mesilastele, vaid ka kogu tarule; tuletab sellega seoses meelde, et komisjon teatas täiskogu istungil määruse (EÜ) nr 1107/2009 vastuvõtmise ajal, et selle määruse artikli 8 lõike 1 punktides b ja c osutatud toimeainete ja taimekaitsevahendite andmenõuete läbivaatamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu järelkontrollile ja uuringuprotokollide uurimisele, mis võimaldavad teha riskihindamist, milles võetakse arvesse mesilaste otsest ja kaudset kokkupuudet nende toodetega, eelkõige nektari, õietolmu ja vee kaudu, mida mesilased koguvad ja mis võib sisaldada pestitsiidijääke;

17. kutsub komisjoni üles, et kui ta hakkab tulevikus täiustama ühenduse mesindusalase toetuskava rakendamist, teeks ta seda põhjalikult ja jätkusuutlikult, eelkõige maaelu arengu, kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse osas; ning eelkõige just korjealade säilitamiseks ja juurdeloomiseks vajalike meetmete edendamise kaudu;

18. kutsub komisjoni üles veelgi laiaulatuslikumalt ja ühtsemalt toetama ELi mesindussektorit, kasutades tulevases ühises põllumajanduspoliitikas meetmeid, mis on mõeldud bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks, kliimamuutuse mõju leevendamiseks, paljudele Euroopa perekondadele tööd andva kohaliku traditsioonilise tegevuse ja kultuuripärandi säilitamiseks ning mesindustoodete turu kvaliteedi ja tõhusa toimimise kaitsmiseks ja täiustamiseks;

19. kutsub komisjoni üles kooskõlastama riiklike seireprogrammide märgistusnõudeid ja riski leevendamise meetmeid, mis tuleks lisada taimekaitsevahendite turustusloa koosseisu, ning samuti kooskõlastama taimekaitsevahenditega kokkupuute seireprogramme;

20. kutsub komisjoni üles toetama kohalikel turgudel mesindustoodete otseturustamist tarbijale;

21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Allikas: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+...

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

ettekannete tekstid

Avades resolutsioonilehe originaalteksti, on ülal ääres lisaks võimalus vaadata ka vastavad ettekandeid, mis eelnesid selle resolutsiooni vastu võtmisele, kuid esialgu pole need veel eesti keelde tõlgitud.
Jääb loota, et seda varsti tehakse ja me saame juba põhjalikuma ülevaate toimunust.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Eesti MP rahastamine

12. kutsub komisjoni üles tagama, et ühises põllumajanduspoliitikas säilitatakse ja tugevdatakse pärast 2013. aastat olemasolevat toetust mesindussektorile ja tagatakse sellega kõnealuse sektori püsimajäämine ja areng; peab kiiduväärseks komisjoni 2010. aasta juulikuu otsust suurendada mesindusprogrammide eelarvet;

Eesti mesindusprogrammi rahastamise tendents liigub võrreldes muu Euroopaga kahjuks täpselt vastupidises suunas - võrreldes 2004-2007 perioodiga on sel aastal alanud 3. perioodi rahastamine langenud 2 korda:
• 2004 – 2007 9 767 300 krooni
• 2007 – 2010 6 770 000 krooni
• 2010 – 2013 4 656 000 krooni

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

"Loodame"

et järgmisel kolmel aastal panevad Eesti mesinikud veel vähem peresid kirja, siis vähenevad programmi rahad veelgi. Prias peaks kirjas olema ca. 8000 mesilaspere. Kui see nii jääbki on järgmise kolme aasta rahad kokku umbes 1 500 000 kr e.vähenemine veel kiirem.
Suitsik

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

tegelikkus

Pean mainima, et oma kahe aastase liikmeks oleku aja jooksul pole ma kuulnud ühestki arvestatavast kampaaniast uute liikmete värbamisel, ega lugenud ühestki üleskutsest ei Mesiniku ega ka mesindus.ee lehekülgedel.
Kus on mesindust propageerivad flayerid? Ma olen kuulnud et üksikud neist trükistest on jõudnud reliikviatena mõne mesiniku isiklikku sahtlisse.
Ennustan, et järgmiseks aastaks kahaneb liidu liikmete arv umbes 350 , oleks aeg mõtlema hakata, miks see nii on.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

... mesindussektori olukorra kohta

Tore,et liigume mõtetes õiges suunas.Mesilasperesid loeb õieti ja paneb kirja mesinik.Kes on nähtav mesinik on suurel määral arutelu koht.Näiteks jututoa mesinikud analüüsige ennast.Kutsekoda võiks siisgi siduda oma tegevuse ettevõtluse madalama astmega kus tööandja ja töövõtja on üks ja sama isik,ning ametühinguga pole midagi kooskõlastada.
Mikroe... Mart

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Perede arv.

Kas inimene kuulub mõnda mesindus organisatsiooni või mitte -vaba valik. Kuid mesilaspered tuleb registri kanda-seadus.
Suitsik

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Millisest

mesinike organisatsioonist, Pokumees, jutt käib?
Lugedes Euroopa Parlamendi resulutsiooni, siis on sinna kirjapandud ka järgmist:

6. palub komisjonil töötada välja kolmeaastased programmid, mis põhinevad liikmesriikide avaldustel, kus on esitatud tegelikult loendatud mesilastarude arv, mitte hinnangulised andmed;

Enamus riike annab hinnangulisi andmeid, näiteks on Taani kirja pannud et tal on 170 000 mesilaspere ( Eestiga pindalalt võrdne riik, Eestil teatavasti 24 800 pere). Kui küsisin Taani mesinikel kas teil on ikka niipalju peresid, siis nad naersid ja ütlesid, et tegelik number on 40- 60 000 ümber. Kuna rahastamist suurendati siis mingit piirangut pole ja nii nupumehed(riigid) oma suuri numbreid näitavad.
Selle valguses saab tulevikus PRIA register kohaks kust riik võtab oma andmed.

Suitsik

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

sõna jõud

Sõnal on teatavasti samasugune jõud nagu mõtetel, neist saab tihti reaalsus.
Sellistel iroonial võib olla reaalne tagasipeegeldus, kui liikmete värbamiseks mitte midagi ette ei võeta.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma

ei ironiseeri aga ikka sama küsimus, millisest organisatsioonist jutt?
Näiteks SMÜ ( Saaremaa Meetootjate Ühing) kuhu ma kuulun, teeb küll endale reklaami ja hoolib oma liikmetest. Liikmeskond suureneb ja paljud kellel plaan mesindusega elatuda, ühinevad meiega.

Suitsik

taru toetus

Taru toetus paneb asjad paika. Siis on kõik registris.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Toetus

Programmi toetataksegi nn. tarutoetusega. See on 4€ pere kohta.
Suitsik

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Suitsik, millegipärast arvan

Suitsik, millegipärast arvan ma, et valt pidas silmas otsetoetust mesilaspere omanikule.

Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

Seda oligi arvata

Lisan siia lingi minu esinemisest 29.11.2008 Jänedal.
Kus olen viidanud mitmetele probleemsetele kohtadele ja teinud ettepanekuid, mida võiks teha teisiti aga seni on olukord jätkuvalt selline nagu ta on ...
http://mesindus.ee/files/PR-5-1.4-4_Jaanus_Tull_-_Janedal_29.12.2008.pdf

NB! Enne kui hakkate organisatsioonidest laiali jooksma püütke ikkagi midagi teisiti tegema hakata ja igaüks püüdku jõukohaselt kaasa lüüa, et olukord paremaks läheks.
JT

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Resolutsioon võetigi

Resolutsioon võetigi 25.112010 vastu, lõplik tekst: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P7-TA-20...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Sul

on Tormi õigus aga ministri juures käies küsis Ardi Asten kas tuleb toetus või mitte ja vastus oli EI tule.

Suitsik

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja einokaiko pilt

Tahaks ka sõna sekka öelda värske resolutsiooni kohta.

Kuigi ise ei ole veel jõudnud oma ainukest mesilasperet registreerida , sest ilmus ta alles juunis , järgmisel kevadel registreerin kindlasti ja astun ka liikmeks. See selleks , aga häiris 5-es punkt - kutsub komisjon üles kaaluma !!! ... kas peaks kohustuslikus korras konsulteerima mesinikega ... Kurb on kuulda sellist pürokraatide suhtumist , kes seadusi välja töötavad.
Ega siin muud ei aitta , kui tuleb mesinikel ise rohkem teavitustööd teha kuigi ka see peaks olema valitsuse vastavate instantside töö. Hea vähemalt , et Euroopa Liit pani asja käima , ega meie ametnikud muidu liigutama hakkaks . Paistab , et neil on kompentents ainul oma ametikoha säilitamise vallas. Mina esialgul igatahes püüan ise hakkama saada . Perede suurendamine ei ole mulle probleem , aga mesindusinventaari jaoks spetsiaalse tööruumi ehitamine võtab aega. Kuigi ehitamisega saan ise hakkama , läheb ehitusmaterjal korralikult maksma ja ega enne kui ruumid valmis , ametlikuks tegiaks ennast registreeida saa.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Paluks taustainfot

Suitsik kirjutas:
on Tormi õigus aga ministri juures käies küsis Ardi Asten kas tuleb toetus või mitte ja vastus oli EI tule.

Kas Ardi argumenteeris ka, mis seda toetust oleks vaja? Samuti, kas minister vastas ainult "EI tule" või midagi veel lisaks?

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ilma irooniata

Suitsik kirjutas:
"Loodame"
et järgmisel kolmel aastal panevad Eesti mesinikud veel vähem peresid kirja, siis vähenevad programmi rahad veelgi. Prias peaks kirjas olema ca. 8000 mesilaspere. Kui see nii jääbki on järgmise kolme aasta rahad kokku umbes 1 500 000 kr e.vähenemine veel kiirem.
Suitsik

Kui see tekst ei klassifitseeru irooniana, siis minu juttu võid võtta mälumängu küsimusena.
Milline mesindusorganisatsioon, mille liikmete arv väheneb, ei tegele uute liikmete värbamisega?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja juki pilt

Eesti mesindus

Ma ei ole pädev ütlema kui palju on meil mesinikke, kui paljud neist on missioonitundega. Muidugi mesinduses on raske majandada ebaausa konkurentsi tingimustes, kus jagamine ja toetus käivad " võrdsetel " tingimustel, mõtlen seda just EL sees. Ükski minister ei luba samaväärseid toetusi kui neid küsitakse, toetusi tuleb nõuda, ja meiega tuleb arvestada samaväärselt kui teiste EL mesinikega.
Samas on küllaltki vähe selliseid mesinikke kes
hoolimata tasust ja materiaalset kasu saamata aitavad ning nõustavad algajamapoolseid mesinikke.
Saan aru, et suurmesinikel puudub huvi aidata algajaid, sest milleks teha enda elu keerulisemaks. Samas statistiliselt oli suurtootjate mee toodang võrreldes teistega väikseim, järeldan siit seda, et hobimesinikud ja väiketootjad ei ole arvestatav konkurent suurtootjale.
Jällegi hobimesinikud ja väiketootjad on enamus kes kujundavad Eesti mesindust, nemad suhtlevad klientideka rohkem, müüvad rohkem ja propageerivad looduslikku eluviisi läbi mesinduse.
Näen, et mesinduses on mingisugused tülid erinevate huvigruppide vahel, mis omakorda ei tee au mesindusele tervikuna. Miks peaks meid keegi toetama kui mesinikud ise ei tea mida me tahame. Ma loodan, et mesindus saab hoogu juurde läbi loodava tõuaretuse meetme, kui saame sellega hakkama siis ... noh ega eestlane ei kiida, ütleb vaid " käib kah". Isegi see oleks väga hea eestlase kohta.
Kokkuvõtteks meil ei ole teist võimalust, peame korrastama suhteid ning olema tolerantsed teiste mesinike suhtes, mitte kaikaid loopima ega rusikatega vehkima peale kaklust. Halvustavaid kommentaare ei loe ka ainult mesinikud. Mesinikuks olemine on auväärne amet millega kaasneb ka auväärne käitumine.
Lugupidamine mesinikele!

Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

Ettepanek

Teen sellise ettepaneku, et töötaks korralikult punkt punkti haaval läbi eelpool avaldatud EL resulutsiioni ja prooviks teha sellest dokumendist järeldused. Seejärel asuksime vastavalt järeldustele ka tegutsema, et olukord meil siin Eestis paremuse poole hakkaks minema.
Muidu on selline tunne, et tammume pidevalt paigal ja edasiminekuid ei ole.
jt.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Minister

ei lubanud otsetoetusi, isegi mitte võibolla. Kõik toetused on kaudsed. Näiteks mesindusprogramm. Ilmselt enne 2013 aastat sellist võimalust ei tule, et kellegile raha peopeale loetakse.
Pokumehele- see ongi viktoriini küsimus.

Suitsik

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja einokaiko pilt

Olen juki sõnavõtuga ühel meelel.

Väike seadusvaba kommentaar , sest olen tähele pannud , et kui jutud lähevad raha jagamisele , siis ilma jagelemisetta läbi ei saa. No minugi poolest , aga püüaks sellgeks õppida kultuurse väitluse , mis käib Euroopas hea tava ja inimeseks olemise juurde.
Tilk tõrva paistab meepotist kohe välja , seda ei tohiks ära unustada.
Veidi mesilastest ka juttu . Vaatasin just Jou Tube-st videod , kus mesilasemale tehti kunstlik viljastamine .
Asi väga lihtne ja usun , et meie haritud mesinike hulgas leidub selliseid hakkajaid , kes sellega toime tulevad.
Võeti mõned lesed väiksemat sorti tarust tikutopsi ja siis juba mikroskoobi abil seemnevedelik pipetti , eks muidugi peab teadma palju seda emale vaja läheb. Ema oli juba valmis , just tema mõõtu torukeses , ainult tagaots oli väljas . Pipetiga suunati seemne vedelik sinna kus vaja ja oligi valmis. Emal märk turjal ja tiivad kärbiti veidi ära , eks vist selleks , et mujalt juurde läheks saama. Vot selline lihtne lugu , selle tõuaretusega , hakka või ise tegelema . Tuleb ainult materjal muretseda vastavate tõutunnustega ja täitsa õpitav tegevus.
Jõudu hakkajaile , hobimesinikele ja väiketootjaile , suured saavad juba ise hakkama , neil kogemusi rohkem.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Perede registreerimise korraldamisest

Suitsik kirjutas:
Minister ei lubanud otsetoetusi, isegi mitte võibolla. Kõik toetused on kaudsed.

Kas ta põhjendas oma eitavat seisukohta? Kas ministriga kohtunud mesinikud põhjendasid oma otsetoetuste soovi (näiteks kasvõi sellega, et toetuste abil motiveerida mesinikke peresid PRIAs registreerima selleks, et mesindusprogrammile euroliidust rohkem raha saada kuna seda jagatakse arvestades riigis registreeritud mesilasperede arvu)?

Soomes saavad 2010.a mesinikud, kellel on korjeajal 15 ja rohkem põhiperet, 21.50 EUR (336.40 EEK) pere kohta "puhtaana käteen". Eelnevatel aastatel on toetust saanud 300 mesinikku 20 000 perele, mis teeb otsetoetuste mahuks 6,7 milj. EEK aastas.

Kuidas see neil õnnestub, Eestis aga mitte? Eestis pandi mesinikele küll kohustus end "üles anda", aga selle ergutamiseks ei ole absoluutselt midagi tehtud. Vastupidi, PRIAs registreerimine ei taga isegi seda, et põllumehed mesilate PRIAs registreeritud asukohtadega pritsimisel peaks arvestama, perepõhisest toetusest rääkimata. Mesilasperede registreerimiskohustuse esmane teavitus (selle puudumine) aasta alguses oli totaalne fiasko.

Ainuke mesindusalane "organisatsioon", kes teema jõuliselt üles võttis, oli mesindus.ee, mille mesindusprogrammist rahastamise lõpetamise otsusega äsja võisime tutvuda. Mida sellest küll võiks järeldada?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Suur tänu.

Lõpuks ometi keegi kes teab mida teha ja kuidas. Internet on üks imeline asi- vaatad, näed ja oskad ning veel õieti. Paistab et "tiigrihüppe" läheb edasi.

Suitsik

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Soome

taotles EL ühinemise läbirääkimistel luba oma mesindust toetada. See luba talle ka lubati. Meie saime suhkrutrahvi.

Suitsik

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja einokaiko pilt

Väga õiged küsimused Tormi.

Võin sulle öelda vaid seda , et meil peab toetuste eest esialgul võitlema ja sellel lihtsal põhjusel , et nii ministri , kui tema seltskonna teadlikus selles vallas on pehmelt öeldes kehva. Kõigepealt tuleb ministeeriumi harida ja neile sellgeks teha mesinduse tähtsus kogu põllumajandus süsteeemile , siis ehk hakkavad rahad liikuma . Mina olen paremas olukorras , sest kavatsen ise hakkama saada ja tasapisi areneda . Kardan , et see toetuste peale lootma jäämine lähiaastatel , on küll veel mõtetu. Enne , kui mesinikud ise ei võitle välja sõnaõigust otsuste tegemisel , ei hakka asjad paremuse poole liikuma . ,, Nii et loosungid kätte ja Toompeale ! ,,

Pronksmedal (100p.)

Toetused.

Tuleb igasuguseid mõtteid pähe lugedes foorumit.Vastata -keskustelust osa võtta on suur soov kuid miski sunnib tagasi.Kuid siiski ütlen välja mis nagu momendiks pähe pidama jäi.
Ei ole just kindel oma väites kuid kuskil pool aastat tagasi oli telekas intervjuu väga tublist suurpõllumehest kuskilt põlva -võru kandist (kas ei plnud isegi tituleeritud)Mees ütles et kõik on väga hea ,saak ,töö jne aga kui sügisel saab toetused kätte, siis saab ka võlad makstud .Tema ütluste järgi ei oleks kõik lõppend kui toetusi ei ole.Minu meelest täielik apsurd.Vanast vene ajast seik: vanale heale toruluksepale pakuti hea töö eest preemiat,vanamees vastas ,makske mu palk välja ja preemia pisteke omale p....
Mina samuti ei leia miks on vaja mingisuguseid toetusi kellegi ,kellegi,kellegi käest.Keegi ei kingi midagi ja veel niisama.Kõik tuleb tagasi maksta ja veel protsentidega.
Toetuste propageerimine on täielik ahnuse ilming.
On küll olemas heas majanduskoodeksis riigisisesed toetusrahad.Inimesed on looduse poolt jagatud gruppideks kes teevad erinevaid toiminguid et elanikond elaks ,toituks nagu vaja .Nagu me teame, alati ei lähe kõigil gruppidel hästi.Et tulevikus paremini läheks aitavad looduse poolt soositumad ebaõnnega gruppe.
Tänapäeval on kõik kontrolli alt väljunud.Isegi sel vihatud kurjal nõuk.ajal peeti koodeksist kinni et doteeritud kaupu ei müüda alg hinnaga.
Tänu sellele ei ole võimalik põllumehel müüa ausalt kartulit sest poola 1 krooniline kartul ei ole poolas kuidagi 1 kroon,
Need ongi need toetused mida ka siinne rahvas himustab ja siis ka tülli ajab.
Imelik et meie pojad, tütred,isad, emad, onud ,tädid seal toompeal unustavad ruttu kust nad pärit on,mis neile õpetatud on,mis on loodusseadused,Kogu meie elu reguleerivad loodusseadused.Mida rohkem me neid eirame seda raskemaks tulevik läheb.Kui palju on kisa et soome põllumees saab kordades rohkem toetust ja sellepärast on ka ta konkurentsi võimelisem .Ka see on loodusseaduse rikkumine.
Sai natuke pikalt,kuid tahtsin enda tundeid arusaami lahti seletada..Mulle on õeldud mis sa virised võta ja kasuta ära kui jagatakse.
Kuid siiski jagaja ei ole loll.Ta kasutab ära teadlikult Sinu ahnuse.Tulemusi ei ole vaja kaua oodata.
Silver.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

vohh

Jänedal mõtlesin et ei võta enam sõna. Aga.
Silver räägib õigust. Selleks et seda mõista peab vaatama palju kaugemale kui see mesinike toetusraha.
Kas pole kummaline? Mida rohkem toetatakse imf- i ja tema ripatsite kaudu arenguriike, seda sügavamale sohu need vajuvad?
Raha läheb ntx veevärgi rajamisele mis arusaamatult maha müüakse nagu Tallinna Vesi. Hiljem hakkab see elanikelt muinasjutulist veehinda nõudma. Juhtusin eelmiste valimiste ajal Laariga ta kohvikus kokku. Rahvas võis küsimusi esitada. Ta kartis Tallinna Vee küsimust ette, seda oli näost näha )))))). Vastus oli: Savisaar alustas, nemad viisid lõpule ainult. Vist olid samad tegijad kes kupatati ühest Ladina- Ameerika riigist oma ahnuse pärast välja.
Vaadake filmi Food INC
Trailer:
http://www.youtube.com/watch?v=bYcn8KOJMuM
Asi on läinud Ameerikas nii kaugele et Monsanto kompanii ei luba lepingupartneritel omada seemet, igal aastal tuleb see Monsantolt OSTA.
http://www.youtube.com/watch?v=xtJDZmwh5Bc&feature=related
Agendid sõidavad ringi nagu hagijad ja otsivad farmeritelt ka gmo ristandeid et neid siis kohtusse kaevata. Monsanto on saanud nii suureks et dikteerib kõik tingimused. Vaba konkurents on vaid sõnakõlks. Endised agraartegelased on riigiaparaadis olulistel kohtadel. Kas tuleb tuttav ette? Smile Kas siinsed tegijad panevad käe südamele ja ütlevad et teevad kõik et mesilasemade kasvatamist ei hakata Eestis edaspidi reguleerima seadustega? Ei hakata piirama väiksemate tegijate võimalusi või hoopis seadusega ära keelama ntx tõupuhtuse kontrollimatuse põhjendusega? Alfale ja Maile tehakse ata- ata. Miks ma selle pärast muretsen? 1- 2 lehma pidajatelt ei võeta enam piima vastu. Teedeehituses on oma tsunft kes jagab olulisemad tööd ja mängivad pakkumistega nii et juriidiliselt on kõik korrektne aga väiksemad tegijad ei pääse lihtsalt löögile. Taastuvenergia toetused lähevad tuulikufirmadele, lisaks saavad nad seadusega pitseeritult kogu elanikkonnalt raha. Vaadake oma elektriarveid, seal on eraldi rida: Taastuvenergia maks, see läheb otse neile. Kas tuleb tuttav ette, pean silmas veemajandust? EL JU TOETAS JUBA TAASTUVENERGIA ARENDAMIST ???
Väiketegijad ei ületa künnist, just samamoodi nagu vanad parteid on kehtestanud uue partei liikmete miinimumarvuks 1000 liiget, juriidiliselt on see pullikaka sest partei on MTÜ, kus võib olla ka 2 liiget. Tehakse kambakas! Tehke puulusikaid ja turismitalusid. Kes jõudis ravimtaimede talu teha peab hakkama edaspidi MAKSMA sest ravimtaimed klassifitseeriti ravimitena mille käitlemises on edaspidi olulised muudatused. Või pange pillid kotti. Aga ei saa näe, mõnigi neist on saanud toetust, ehk laengi võetud ja seega nüüd sunnismaine ori?
http://vaatenurk.wordpress.com/
Mina näen Eesti mesinduses praegu AVANGUT mida mängitakse lahti meie omade inimestega. Avang on oluliste positsioonide võtmine malemängu alguses. Seda et asjad ei liigu soovitud suunas näitab kasvõi Fumisaani staatus Eestis. Et püütakse oma teavituskanalit aretada, mitte kasutada olemasolevat.
Tundub vandenõuteooriana? Kui ma ütlen et USA- s püütakse vastu võtta seadust mis keelab inimestel oma tagaaias aedvilju kasvatada ja seda ka teistega vahetada? Uskumatu?
Seaduse nimi on Food Safety Modernization Act (S.510)
http://www.prisonplanet.com/senate-bill-s-510-food-safety-modernization-...
Ja see läheb läbi SEST KONTROLLMEHHANISM TOIMIB. Praegu püüab Pria karistuse ähvardusel luua mesinike registrit millest pole tegelikult kasu ei põllumeeste mürgipritsimise eest hoidumisel nagu lubatud ega ka mesindustoetuse taotlemisel EU- st kuna needsamad taanlased lihtsalt korrutasid oma tarude arvu pii- ga ja kõik olid häppi, raha tuli. Kas Eesti ei ole nendega võrdne? On Eesti taotlejad küündimatud? Kontakte käidud ju sõlmimas ja lobby't tehtud apimodiatel ja kusveel, sellele vaatamata on toetusrahad ainult vähenenud.
Kui EL aretustöö kinni maksab kuni inventari ja palkadeni, kas MTÜ jagab mesilasemasid soovijatele tasuta, soodustades mesinduse produktiivsust või hakkab neid müüma? Asetudes samale pulgale tuulikuärikatega?
***
http://en.wikipedia.org/wiki/Bilderberg_Group
Tegelikult tean kuhu Eesti teel on, liiga palju on juba käest antud lihtsalt põsele patsutuse eest, mõni oskas ka hinda kruvida Smile Liiga palju on panustatud et loobuda. Jutukas räägiti RONGIST. Rong on ammu teel, me vahime talle takka järgi. 4- 5 aasta pärast muutub keeldude- käskude rägastik sedavõrd tihedaks et ületab kriitilise piiri. USA- s on selle jaoks Patriot Act, meil Pronksiöö seadus. Juba räägitakse et Eesti võiks olla innovatiivne (WTF!?) ja sularaha asendada kätte siirdatava RFID kiibiga. Soovitatakse elanikkond kiibistada? Keegi on ID kaardi projektist innustust saanud )
http://kanal2.ee/news/article/Tallo-sularaha-voiks-radikaalselt-vahendada. Hiljem öeldi et RFID vähendab, mitte ei asenda..
Mida tegelikult teha saab:
http://www.michaeljournal.org/RFID.htm
Midagi on läinud väga valesti, sõbrad. Ühe austerlase propagandaminister ütles et vale peab olema piisavalt suur, siis usuvad seda kõik. Ja see muutub tõeks. Ta ei olnud see kes selle avastas. Ta õppis selle. Kellelt?
Hea küsimus ). Maailm kordab ennast nüanssides. Mis annab võimaluse asju ette näha. Läbi ajaloo on selliseid inimesi tapetud ja nende ülestähendusi hävitatud. Hispaanlased põletasid Ameerikas tonnide viisi mayade käsikirju. Tituleerides seda primitiivseks. Aga see on juba teine teema. Jätan selle kommentaari lõpetamata, seda tehakse minu eest.
Head pühapäeva, mesinikud!

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Otsetoetustest

silver7 kirjutas:
Mina samuti ei leia miks on vaja mingisuguseid toetusi kellegi ,kellegi,kellegi käest.Keegi ei kingi midagi ja veel niisama.Kõik tuleb tagasi maksta ja veel protsentidega.

Silver, kogu mesindusprogramm on nn (euro)riigitoetus sektorile, mille jätkusuutlikkusel arvatakse olevat väga tähtis roll, et muu looduse käsi hästi käiks. Rääkisin otsetoetustest seepärast, et MP finantseerimine sõltub registreeritud perede arvust. Praegu ei kutsu mitte miski peresid registreerima, pigem hirmutatakse seaduse sunniga. Kui juba registreerida, siis võiks sellest mesinikule mingi tema jaoks otsene kasu ka olla - kas otsetoetus või vähemalt kindlus, et ta peresid iga mats ära ei mürgita.

Kui rääkida informatsiooni

Kui rääkida informatsiooni edastamisest mesinikele, siis pean mõistlikuks seda edastada veebilehe kaudu, paberil võiks olla neile, kellel puudub arvutikasutamise võimalus. Praegune ajaleht on oma informatiivsuse kaotanud.
Sellel veebilehel liigub väga palju asjalikku, arvamusi on palju ja erinevaid. On probleeme, millele oleks vaja asjatundja spetsialisti arvamust. Näiteks mesilaste ravi osas. Palju räägitakse ravimi jääkidest vahas ja mees, samas on kommentaarid kus ravi tehakse ka meekorje perioodil jne. siis ei teagi enam mis on õige. Seepärast ootaksingi taolistele probleemidele ka spetsialisti arvamust.
Palju on juttu mesilaste hukkumisest (põhjuseta kadumisest, haihtumisest või mis iganes), haigustest. Nüüd on meil kohustuslik register (PRIA), olen end avalikustanud ja tahaksin, et minuni jõuaks ka informatsioon Eestis levivate mesindushaiguste kohta piirkonniti. Vabandan, kui olen ainuke, kellel selline info puudu.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Vastan

hea meelega Rebaseonu küsimustele nii palju kui oskan. Esiteks keegi ei hakka Mai Endlale ega Alfale ära tegema. Mai on Eesti Mesilaste Tõuaretuse Seltsi auliige. Ta toetab EMTS tegevust igati. Alfale sai minu poolt kingitud mesilasema ja suhted on head. Ausalt öeldes ma ei teagi miks ta pole EMTS ühinenud, ilmselt jõuab.
Teiseks-MP ei rahastata tõuaretust. Sealt on 4 meetme alt planeeritud tõuemade ostmine kolme aasta jooksul ja paarumistarude ostmine. Tõuaretus töö jaoks taotleb selts raha hoopis Põllumajandus ministeeriumist. Ministri poolt on nõusolek saaadud ja on antud sisse ka avaldus Vet.ametile, kust tuli ka vastus. Meil tuleb vead paberites ära parandada ja mais läheb jälle komisjoni ning siis tuleb lõplik otsus. Igal juhul läheb praegu plaani päraselt.
Kolmandaks, mesilasemasid saab ikka kõik mesinikud ise teha ja selleks mingeid piiranguid ei tehta.
Neljandaks, mesilasemasid antakse tasuta programmi perioodil vaatlusmesilatele. Neid saab olema vähemalt neli nagu programmis kirjas.
Muid asju kommeteerida ei oska, eks igal ühel omad hirmud.

Suitsik

tõuaretus

Miks emade ja tarude ostu ei rahasta ministeerium. Tulevikus kellele kuulub tõumesila.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

A.Kilk vikerraadios

Vikerraadios esmaspäeval, 6.12 kõlanud sõnavõtt mesinduse teemadel.
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1457041

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Suur

tänu Metsamesinikule lingi eest. A.Kilgi jutt oli igati asjalik. Mulle meeldis.
Suitsik

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Naabrite tegemistest

Uitasin Venemaa netis, et huvi pärast kontrollida Volli väidet et Waara müüb Venemaale ca miljon korpust. Et kui sellised numbrid siis peab mingi tugi taga olema.
Ühe oblasti lehelt:
http://fpa.su/docs/stat/46453_stat.html
Kes naabrite keelt ei mõista siis muuhulgas:

- Toetada mesilashaiguste tagajärgede likvideerimist, viia läbi teaduslikke uurimusi ka mesilaste elukeskkonna kohta
- Toetada Kaluuga oblasti mesinduse innovatiivsust mis on suunatud mesinduse arendamisele just inventari koha pealt (ilmselt plasttarud?)
- Pakkuda mesinikele maksusoodustusi
- Pakkuda soodustingimustel laenu ja tuua soodustingimustel välisinvesteeringuid (= ilmselt ei lasta välisfirmadel tingimusi dikteerida)
- Pakkuda mesinduse arendamise toetuseks subsiidiume
- Vastavalt metsaseadusandlusele võimaldada Kaluuga oblastis mesinikel tähtajaliselt tasuta kasutada metsa korjemaana, k.a. rändmesindus. (üheks korjeks ilmselt) ja ka rentida maid kasutamiseks.
- Kasutada teisi majandusliku stimulatsiooni meetodeid.
***
upd.
ahjaa..
Meie tegemistest ka
Miljardid väikeettevõtetele mõeldud eurod pankades lõksus
http://www.e24.ee/?id=354772
Smile