BUCKFASTI MESILANE

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

et rääkige oma kogemustest-kokkupuudetest ja reaalsetest omadustest selle mesilaste tõuga.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ilmselt

siin käijatel kogemused ja kokkupuuted puuduvad. Minu arvates vaieldamatult parim mesilane mesiniku jaoks.

Suitsik

Suitsikule

Mul tekkiski huvi buckfasti mesilaste vastu. Suitsik kui parim asjatundja sellel alal, võiks kirjutada mis on selle mesilase head ja halvad omadused, kuidas teda erinevates maades aretatakse. Kas puhtalt ja on olemas mingi buckfasti mesilase tõustandard või kuidagi teisiti?
Räägitakse, et vahel löövad temas välja tumemesilase agressiivsed geenid, itaallaste röövellikkus ja lubihaudmele pidi ta ka vastuvõtlik olema. On see nii?
Kirjuta Suitsik, pikalt ja põhjalikult, ära ole tagasihoidlik.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Eks

ma teid meelega ärritan. Sinu kuulujuttud on jama, rix. Muide mingit tõustandartit ei saa buckfastil olla, vähemalt mitte sellist nagu mõtled. Siis ei saa enam olla tegemist buckfasti mesilasega. Buckfasti mesilast kui sellist pole olemas. On olemas süsteem kuidas aretada mesilast ja selle avastas ( arendas välja) Buckfasti kloostris tegutsev munk. Nüüd kasutatakse seda juba ka nn. tava mesilasrasside juures. Minu mesilas olevad mesilaste eelased on pärit küll kloostrist aga on võimalik omada buckfasti mesilast ka ilma kloostrita, kui aretus käib sama põhimõtte järgi ja on kestnud 30-40 aastat.
Mis puutub tagasi hoidlikusse, siis rix, selles ei suuda sind keegi ületada. Ma ei tea ikka veel kes sa oled.

Suitsik

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Buckfast mesilase saamislugu.

73 aastat, aastatel 1919 kuni 1992, on saksa munk Vend Adam (1898-1996) töötanud mesindusjuhina Buckfast Abbey kloostris Inglismaal. Ta alustas mesindamisega ajal, mil 90% inglise mesilastest suri trahhea lesta kahjustusse. 1920 aastal ristas ta itaalia mesilase (ligustica var. Ligurica) kloostri inglise mesilasega, mis oli üks vorm põhjamaade mesilasrassist. Tulemuseks oli mesilaspere, kes oli resistentne trahhea lesta vastu ja sai ristamise tulemusel ka teisi häid omadusi. Vend Adam´il võttis järgnevad 25-30 aastat enne, kui täielik resistentsus oli saavutatud (1947). Sellest ristamisest sai alguse Buckfasti-tõug.
Järgnevate aastate jooksul arendas Vend Adam Buckfast-mesilast, muutes selle stabiilseks. 1930 aastal võttis ta ette esimese planeeritud ristamise prantsuse mesilasega. Järgnevalt toimus Vend Adam tõuraamatu järgi Buckfast mesilaste ristamine kreeka mesilastega 1950-ndatel ning anatolica ja egiptuse mestlastega 1960-ndatel. Järk-järgult hankis ta palju teisi tõuge eksperimentaal ristamisteks pärast nende põhjalikku uurimist päritolumaades. Vend Adam jätkas seda tööd 1992 aastani, mil ta jäi kloostrisse pidama. Vend Adam suri 98 aasta vanuselt 1. septembril 1996 aastal.
Praeguseks Buckfast Abbey kloostris aretustööga enam ei tegeleta ja mesilasemasid paljundatakse vaid oma mesila tarbeks. Aretustööga jätkatakse Taanis, Rootsis, Norras, kuhu on Buckfastist imporditud kõik edasiseks aretuseks vajalik tõumaterjal. Nende riikide aretajad töötavad Buckfast mesilastega edasi, kasutades Vend Adami metoodikat. Kõige paremaid tulemusi on andnud aretus Taanis, kust eksporditakse Buckfast-mesilase tõumaterjali enamus Euroopa riikidesse (Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Norra, Inglismaa jt).
Vend Adam ja teised aretajad on reisinud kõikjal ümber Vahemere, Türgis, Põhja-Aafrikas ja Aafrikas Sahara lõuna osas, kus leidub endiselt puhtaid mesilastõugusid, mida uurida. Tõugude omadused on üleskirjutatud ja seetõttu võime leida mesilasi meile huvipakkuvate geneetiliste omadustega, näiteks sülemlemiskainus, hea aastane elurütm, vähene talvevarude vajadus jne. Seejärel on neid toodud Euroopa aretusjaamadesse ja ristatud pärast hoolikat planeerimist teiste mesilastega. Ja seeläbi on olnud võimalik paljud suurepärased omadused koguda Vend Adami aretatud Buckfast-mesilasse.
Buckfast-mesilastõu eripäradeks ja peamisteks kvaliteedinäitajateks:
1) Viljakus - Tõu omadustelt on buckfasti mesilasema väga kõrge munemisvõimega, kuni 3000 muna ööpäevas. Mis on erinevatest mesilasrassidest kõrgeim. Haudmeala on väga kompaktne - ema muneb kärjel nurgast nurka. Bucfasti mesilasemad võivad elada väga kaua, kuni ca 5 aastani.
2) Meekogumisvõime ja innukus korjele on suur - Meekogumisvõime poolest ületab ta nii krainit, itaallast kui ka endist tumemesilast. Bucfasti mesilane on väga kõrge resistendsusega ilma suhtes - lendab igasuguse ilmaga, ületades sellega meil tuntuid mesilasrasse. Korjeleidmise vaist on tal kõrgem kui itaalasel ja krainil.
3) Resistentsus haiguste suhtes on kõrge - Mesilase haudmehaiguste resistentsus on parem kui kohalikul tumemesilasel, võrdne itaala mesilasega ja nõrgem kui kraini. Resistendsus mesilase haiguste vastu on aga kõige kõrgem.
4) Vastumeelsus sülemlemisele (sülemlemiskainus) – Hästi väljaarenenud vastumeelsus sülemlemisele on vajalik eeltingimus kaasaegseks mesindamiseks. Sülemlemine pärsib oluliselt mesilaspere kõrget meetoodangut. Seega realistliku pilgu läbi tähendab suur vastumeelsus sülemlemisele ka kerget meetoodangu tõusu. Võrreldes teiste mesilastõugudega on Buckfasti mesilane on kõige sülemlemiskainem. Samas, kui mesilasemaga peaks midagi juhtuma, ehitavad buckfast-mesilased meelsasti aseema kuppe, kuid lasevad kooruda vaid ühel ega sülemle. Buckfast-mesilased vahetavad emasid ka salajase emadevahetuse korras, siis võib peres näha kahte ema (ema ja tütar) üheaegselt munemas.
Muude tõuomaduste poolest on bucfast-mesilane suhteliselt pika elueaga - pikaealisem kui itaalia mesilane , kuid mitte nii pika elueaga kui kraini ja tumemesilane. Mee paneb buckfast kõige meelsamini magasini. Uute kärgede ülesehitusvõime on tal kõige parem. Bucfast-mesilane on väga rahulik - võib töötada ka ilma suitsu andmata. Raamil püsivus on väga hea. Emad jätkavad munemist tihti ka pesast väljavõetud raamil. Korjab väga palju taruvaiku ja kitib palju. Ehitab võimaluse korral palju nn. metsikut ehitust. Mesilase orienteerumisvõime on nõrk, võib eksida teistesse tarudesse. Buckfasti mesilase röövimis kalduvus on väiksem kui itaalasel ja tunduvalt väiksem kui krainil. Buckfast-mesilased on head pesakaitsjad. Talvekindlus on buckfast-mesilastel hea - talvel väljaläinud perede protsent jääb alla 5%-di. Meekaanetis on buckfastil enamasti ilus hele.

Suitsik

Buckfastist

Tänan Suitsik. Pole paha (üks tähelepanematuse viga siiski, krainidel ei ole kohe kindlasti suurimat röövimiskalduvust).
Buckfastmesilase aretuse edu tagas see, et tema aretaja ei piiranud ennast mesilaste rassipuhtusega. Nii oli palju lihtsam ja kiirem luua oma eesmärkidele vastav mesilane kui puhta rassi hulgast valikuid tehes. Muidugi oli ka temal küsitava väärtusega valikuid. Näiteks kreeka mesilase ( Apis mellifera cecropia) kasutamine, kellelt on buckfast vist pärinud rohke taruvaiguga mäkerdamise. Oleks võinud selle asemel krainit kasutada, on ju itaallased ja krainid sugulasrassid.
Buckfast ongi ehk parim valik Eesti jaoks nö ideaalse mesilase aretamisel. Krainid on kahtlemata heade omadustega mesilased aga kollase värvuse võlumine neile on peaaegu võimatu, siis ei ole nad enam krainid.
Buckfasti aretajaid ja erinevate omadustega liine on Euroopas palju: http://perso.fundp.ac.be/~jvandyck/homage/elver/index.html , vaja ainult õige aretuse eesmärk seada ja vastavalt sellele valikuid teha (vajadusel võib ju kasutada ka ühekordset ristamist).
Edu aretamisel!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kraini vargustung.

Eestis kasutatavad krainid ON suurima vargustungiga mesilased. Krainisid tuleb kasutada väga ette vaatlikult buckfasti aretuses- nende sülemlemistung tugevnev veelgi. See on väga hea et nad krainide asemel kreeka mesilast kasutati.

Suitsik

!!!

Meie mesilaste tõuaretajad suudavad mind alati oma teadmistega üllatada!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Õnneks

meie tõuaretajad ei lähtu mitte kirjandusest, vaid praktikast.

Suitsik

töuaretus

Ma hindan kõrgelt Teie tegemisi tõuaretuses ja tulevikus ostan kindlasti Teie toodangut. Aga kui palju on praegu tõuaretajaid - emademüüjaid umbes Eestis. Ega Te ei ole endale seadnud sihti - viie edukama riigi hulka maailmas. See ei ole iroonia vaid Eesti NOGIA.

Pronksmedal (100p.)

Ilmastik

Eesti perspektiivid saada suureks mesilasemade importööriks on seetõttu nõrgemad, et meil algab kevad üsna hilja, võrreldes kasvõi 500 km lõuna pool olevate riikidega. Seega konkurentsitingimused on natuke kehvemad, aga eks head tõumaterjali ostetakse kogu hooaja vältel, niiet miks mitte seda eksportida kui on kasvatajaid ja kui leitakse soovijad.

Aga Buckfast on tõesti tubli mesilane, eriti sobib ta rannikualadele, kus itaallasel kevadeti liiga külm on ja areng seetõttu pärsitud.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Valt.

Väike täpsustus: Tõuaretaja ei võrdu emadekasvataja.

Suitsik

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Vargustung buckfastil.

Eks ma selle kraini punkti panin jälle selleks sisse et natuke " herilaspesa" ärritada.
Millele siis toetuvad minu hinnang vargus/ röövimist tungi kohta. Nimelt olen aastatel 2005- 2008 aasta ostnud nii kraini kui ka itaalia mesilasemasid, et neid võrrelda oma mesilastega ja kui juhtub midagi head leidma, siis rakendama aretusse. Itaalased olid kõik pärit Soomest. Neid ostsin hr. Kilgi käest. 7 paarunud ema korraga. Ostsin kahel aastal ja võtsin nendelt ka järglasi. Kraini emad sain Norrast, ostsin hr Kilgi käest ja 2008 aastal sain Mai Endlalt munaraami Singeri liini emalt kes oli Austriast toodud ja mis oli tal kaks hooaega juba olnud. Veel tõin kainisid Taanist.
Nii et kolm aastat oli mul nii krainisd kui ka itaalasi kokku ca 50 peret ( buckfasti 100). Sel põhjal ma tean mida ma ütlen ja väidan.
Kui itaalaste ja buckfasti mesilastelt sai rahulikult mett võtta ilma et peaks kartma röövimist, siis krainidel oli juba pärast 3-4 pere röövlite kamp kaasas. Päevas ma võtsin 4-5lt gruppilt mett ja kohe oli selge mis mesilastega tegemist.
Kirjandus räägib jah et kraini ei röövi ja itaalane röövib ning olen ise ka seda õpetanud aga praktika on see mis asjad paika paneb.
Loodame et EMTS jõuab 10 aasta jooksul teha piisavalt uuringuid ja tähelepanekuid et saame lõpuks adekvaatsed vastused tõugude iseloomude kohta. Kõik siin elus areneb ja samamoodi ka mesindus.

Suitsik