Talvitumine 2011a.

Pronksmedal (100p.)

23 jaanuar.Sain siis enamuse peredest läbi käia.Metsas raiesmikul pöösad, puukesed rinnuni ,seega suht lage.5 korpustaru ühel korpusel.2 lamavtaru kõigil ilus suur lumemüts ,lumi korralikult poolde tarusse.korpustel katuseni.Kuid tarud ümberringi 10sm pealt kumevabad peaaegu maani .tarude all lund nii 10+ sm.Nii et ilus.Korpused alt suure võrguga,250x300 mm.Langetist mõnel rohkem mõnel vähem kuid võrk kõigil ikkagi kaetud.Mõnel siiski kihina.Põhjavõrk niiske -märg.Ümber võrgu laud laiusega 50mm samuti märg.
Mul raamide peal kile,kile peal peno katus 2sm õhuvahega.Peno katus mütsina taru peal kuskil 3sm allapoole .
Minu järeldus et talvitumine väga niiske.Kile peal kurja juur,ei lase niiskusel ära minna ja suunab niiskuse läbi mesilaste ja raamide alla.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Oma

tehtud puit-peno -papp,vineer taru talvitustehnoloogia väljatöötamatta.Enamusel talvitama pandud oma moodi,kõik oma variandiga rahul.
Mina ei ole oma variandiga rahul olgugi et ei ole seda ise välja mõelnud.Mesilased on suutelised üle elama kõiksugu ekstreemsusi.
Loodan et siinses foorumis panevad teised mesinikud oma korpustaru talvitus variante kirja ja siis ka omasid tähelepanekuid.
Arvan et ventilatsioon on vaja tekitada ülevalt.Niiskus tõuseb ülesse ,ja miks teda siis jälle alla suunata.Lamavas mesilased vaigutavad ülevalt kõik kinni kuid siiski niiskus saab sealt väljuda.
Kahju et enda omas ei ole sees temperatuuri mõõtmist ja ka niiskuse mõõtmist.Alfal need olemas ja niiskus teada 72 protsenti.Kahjuks ei ole võrdlusandmeid.Kindlasti tuleks sellega tulevikus tegeleda.
Silver

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja einokaiko pilt

Korpustaru

Minul on samuti korpustaru kohta küsimusi palju ja just mesilaste talvitumise kohta. Kavatsesin algul prooviks paar taru ehitada , aga nüüd on valmimas 3 ja arvatavasti tuleb neid tulevikus veel juurde teha , sest katuseslt tuleb tarud talveks ikka alla tuua. Mitte mesilaste pärast , aga lumistel talvedel on tarud hanngede tekitajad ning katuse konstruktsioonidele lisa koormuse tekitajad. Siiani olen YouTube-s kõvasti videosi uurinud eri maade korpustarude kohta ja mõtlemisainet on palju. Arvan , et selle aasta sügisel panen paari tarru temperatuuri andurid kärgede all ja ka peale ning hakkan iga päev kirja panema , ni välis temperatuuri , kui ka taru sisesed temperatuurid. Tuleb ise asja uurida , ega muidu selgust saa. Muidugi tuleks ka niiskust mõõta , aga kas see on võimalik nii , et ainult andurid tarus on ja juhtmed pistikuga väljas , seda peab ka veel uurima. Olen aru saanud , et tuleb uurimistööd teha , muidu seda ventilatsiooni süsteemi korpustarus teada ei saa. Oletustest pole kasu ja muidugi tuleb sellega arvestada , et see uurimustöö on pikk protsess , aastaid kestev töö . Kõik ju selle nimel , et mesilastel oleks tarus võimalikult normaalsem sisekliima. KUI OSKAKS mesilase moodi mõelda !