Arvamus Eesti mesilaste tõuaretuse tegevuskava kohta

Aimar Lauge Saaremaa Meetootjate Ühingust, Jaanus Tull Eesti Kutseliste Mesinike Ühingust, Aivar Raudmets (projektijuht „Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklik programm 01.09.2010 – 31.08.2013“), Priit Pihlik Eesti Maaülikooli Loomageneetika ja tõuaretuse osakonnast ja Taavi Tull Eesti Kutseliste Mesinike Ühingust on juunis 2010 esitanud Põllumajandusministeeriumile taotluse Mesilaste tõuaretuse tegevuskava ja kava rakendamiseks loodava aretusühistu tegevuse finantseerimiseks.

Mind ärgitas asja üle mõtlema ja arvamust avaldama siin avaldatud taotluse tekstile lisatud netikommentaar stiilis: JT (!) ütleks sellepeale et las koerad hauguvad, karavaan läheb edasi. Suitsik (hüümärk on siin minupoolne), samuti samas stiilis vastus ülestõstatatud küsimustele ajalehes Mesinik.

Analüüsides taotluse sisu ja mõju Eesti mesindusele leidis allakirjutanu programmis mitmeid murettekitavaid küsitavusi, millele pööraks tähelepanu ja ootaks neile siis ka konkreetseid arvamusi ning ka vastuseid asjaosaliste poolt. Põhilised probleemid oleksid:

1. Taotletavate rahasummade põhjendused.
2. Kuivõrd demokraatlik (kõiki mesinikke arvestav) on Eesti mesindust esindava komisjoni (Eesti mesindusprogrammi juhtkomisjon) koosseis?
3. Saadud toetuste mõju eesti mesindusele ja neile mesinikele, kellele sissetulek mesindusest on märkimisväärne.
4. Milline on sellise tõuaretuse mõttekus Eestis?

1. Taotletavate rahasummade põhjendused

2011 - n.ö tõuraamatute pidamiseks taotletakse kolme mesila (algselt 600 peret) peale kokku 60 000 eurot,
2012 - juba 900 taru kohta 90000 eurot,
2013 - 90000 eurot.

Millegipärast olid taotluses märgitud ka mee tootmise ja pakendamise kulud - 97,78 euri taru kohta, pole aga märgitud, kas need lähevad ka kompenseerimise alla. Samuti pole märgitud mesilasemade kasvatusega kaasnevat meetootmise tulu.

Seega kokku aastani 2013 taotletakse 240 000 eurot ehk 3,76 miljonit eesti krooni. Samas unustatakse märkimata, et need 900 peret toodavad ka mett. Kuna eeldatavasti on ikka tegemist tõuemadega (ja tõuperedega) – võtame keskmiseks meesaagiks pere kohta 70 kg ja saame saame I aasta mee toodanguks aastas 600×70 = 42 tonni. Müües seda enam-vähem normaalse hulgihinnaga 45 - 50 kr/kg saame 3 mesila aastaseks sissetulekuks 42 + 54 + 54 = 150 tonni ehk siis loodava 900 tõupere kohta aastas ca 2,5 miljonit krooni. Ehk kolme aasta peale ca 7 miljonit krooni!

Siit tuleb 3 konkreetset küsimust:

• Miks pole meetootmisest saadavat raha arvestatud nende tõuperede ülalpidamiseks, vaid küsitakse hoopis lisa? Kui saadud mesi müüakse hulgihinnaga, siis katab see ju kõik n.ö ülalmärgitud rahanõuded – ja seda kuhjaga arvestades ka mesinduskulutusi. Sellisel juhul on need igaaastased lisarahad ju ilmselt mittesihipäraseks kasutuseks!
• Saades aga tõuaretuse sildi all lisaraha – kas siis mitte nimetatud kogus mett pole saadud kulutustevabalt? Ehk teisisõnu – seda võib siis müüa suvaliselt madala hinnaga. See aga mõjutab Eesti hulgimüügi meeturgu kapitaalselt (nende mesinike meeturgu, kelle toodang on suurem kui küla peal maha jõutakse müüa) tekitades niimoodi suuri probleeme mesinikele, kes loodavad mee hulgimüügist ka tulu saada. Rääkimata konkureerivatest firmadest.
• Kui toetus saadakse EL toetuste raames – kas siis mesilasemad (600 tk aastas) antakse mesinikele tasuta (eeldades, et toetustega ostetud mesilaspered annavad piisavalt mett mesilasemade kasvatuskulude katmiseks)? Kui ei – siis on see ju äriprojekt.

Samas, taotlusest ei paista välja, kui palju taotletakse raha EL poolt võimaldatava eesti mesinduse kui terviku toetamise rahadest – ja/või taotletakse raha mesindustoetustest eraldi, n.ö äriprojekti rahastamiseks. Ja kui suur on selleks taotlejate enda panus? Hea oleks, kui see küsimus saaks ka avalikkuse ees vastuse!

Ja mis siis juhtub, kui aretatav Eesti tõug ei saa olema parem ja odavam kui analoogsed tõud Soomes Rootsis, Taanis, USA-s (USA-st saadud Buckfast on Eesti tingimustes ennast hästi näidanud) või mujal? Kas toetus makstakse tagasi?

2. Kuivõrd demokraatlik (kõike meie mesinikke arvestav) on Eesti mesindust esindava Mesindusprogrammi juhtkomisjoni (ülalmärgitud taotlust esitanud) koosseis?

Toome ära juhtkomisjoni nimekirja, jättes välja otseselt mesinikke mitte esindavad (PM, VTA ja PRIA) liikmed. Seega mesinike huvide eest on väljas järgmised osapooled:
1. Marje Riis – (mandrimesinikuna) Saaremaa MÜ esindaja (liikmete arv?),
2. Aavo Meister – Eesti MÜ esindajana (liikmete arv?),
3. Jaanus Tull – Eesti KMÜ esindajana (liikmete arv?),
4. Aleksander Kilk – EML (mesinikke ca 500, tegelikkuses aga kogu mesinikonna huvide eest seisev liit),
5. Aivar Raudmets – projektijuht

Kuidas on võimalik, et demokraatlikus riigis (nii me enda riiki vist kutsume) on sisuliselt vaid 1 hääl 500 (tegelikkuses tuhandete) mesiniku esindajal – ja 4 häält nendel, kes esindavad kokku vaid mõndakümmet (kui sedagi) mesinikku? Või on tegemist n.ö kunstlikult kokku klopsitud esindusega, et suruda läbi teatud huvigruppide ambitsioone? Tõsi, Jaanus Tull on ka EML aseesimees, kuid see peaks tähendama tegutsemist ikkagi kõigi EML mesinike, mitte aga - nagu allakirjutanule tundub - tegutsemist enda (3 nn. tõuaretaja?) huvide eest (ametipositsiooni kasutades?). Samuti ei ole see olukord demokraatlik tarude arvu arvestades.

3. Saadud toetuste mõju eesti mesindusele ja neile mesinikele, kellele sissetulek mesindusest on märkimisväärne.

Probleem tekib nendel mesinikel, kelle meesaak on suurem kui omatarbeks ja otsemüügis naabritele jõuab ära müüa. Nemad peavad leidma kas oma nišši, hakkama seda mett pakendama või müüma hulgiostjatele. Seega on neile oluline asjaolu, et mee hinda ei löödaks alla mee tootmiseks minevate kulutuste arvelt. Olukorras, kus EL toetusega luuakse üle Eesti 900 tõuperet ja kui nende toodang tuleb nagu ülalpool öeldud - pea muidu kätte - on selge, et see saab mõjutama mee hulgihindu Eestis.

Projekti autorid viitavad 2008. aastal toodud ametlikule Eesti mesinduse struktuurile, mille järgi oli Eestis 24 800 peret ja 2416 mesinikku. Kardetavalt on mesilastarude arv pärast 2009/2010 lumerohket talve veelgi vähenenud. Neist otsemüügiga tegeles 81%, otse kauplustesse 7% ja hulgimüügiga 11%, tööstusele 1%. Kuigi autorid viitavad (üritades pisendada toetust saanud perede osakaalu üldises mesinduse pildis), et nende 900 pere osakaal on vaid 3,6% - siis on see võrdlus petlik. Lisanduva 900 pere meesaaki ei õnnestu maha müüa otse – seda tuleb teha hulgi ja hulgihinnaga. Või (odavat) mett ise pakendades ja müües. Seega siis arvestades hulgimüügi konkurentide (2007 - 11%) järgi, saame nende tarude arvuks 2728 taru. Praeguseks ca 1/3 võrra vähenenud perede arvu korral on see tarude ekvivalent ca 2000 peret. Need siis toodavad mett hulgi! Sellest arvust moodustavad tõuaretuse tegevuskava rakendamise käigus lisanduvad ja finantseeritavad 900 taru pea poole! Kas see ei pane mõtlema?! Kui need lisanduvad tarud on kinni makstud ja iga-aastaselt saadakse veel 1,4 miljonit kr juurde – milliseks kujuneb nendest toodetud mee hulgimüügihind?

Kui see projekt on Eesti mesindusele eraldatavate summadega fintseeritud – kas siis mesilasemasid pakutakse toetuse saamise ajal tasuta? Pigem küll (nagu ka taotlejad väidavad) lähevad need emad müüki. Aga siis on see ju äriprojekt ja võiks olla finatseeritav PRIAst eraldi vastavalt PRIA üldistele reeglitele (+ omafinatseering). Võibolla ongi nii, kuid siis võiks asja ka niimoodi avalikkusele esitada.

Muide – kui see 3,76 miljonit krooni jagada ära Eesti 2007. aasta 24 800 mesilaspere vahel, tuleks iga taru kohta 151 krooni. Arvestades, et viimaste statistiliste andmete järgi on tarude arv vähenenud ca 1/3 võrra, oleks tarutoetuseks juba peaaegu 200 krooni; arvestades aga PRIAs registreerinud mesinikke on see arv kindlasti veelgi suurem. Saaks teoks mingigi (EL) riiklik ja konkreetne toetus mesinikele kasvõi nende mesilaste seni n.ö ilma rahata tekitatud tolmeldamisefekti eest.

4. Milline on sellise tõuaretuse mõttekus Eestis?

• Esiteks märgiks – et eelpool viidatud 3,76 miljoni krooni eest saaks osta Soomest, Rootsist, USA-st – võttes nende keskmiseks hinnaks 500 kr tükist – 7510 tõupuhast mesilasema... Kauaks sellest jätkuks?
• Tõupuhaste mesilasemade vajadus. Tooks välja 3 peamist motiivi – saagikuse tagamine, rahulikkus ja varratoosikindlus. Kui väidetakse ka talvekindlust – ja selle motiiviga erilise Eesti mesilase välja aretamist, siis see ei pruugi küll olla määrav, sest ristandid seniste kohalikega on eeldatavasti talvekindlamad. Mis aga puutub ülalmärgitud kahte motiivi, siis ka siin esimesed ristandid tihtipeale ületavad saagikuselt n.ö puhast tõugu – ja F1, F2 pered ei muutu tavaliselt veel eriti kurjaks. Seega emadevahetus mesilas ei pea olema iga-aastane tegevus (hea ema peab vastu kuni 3 aastat) – ja esimesed ristandid kaasa arvatuna - tuleks muretseda oma mesila tõupuhtuse pärast 4 - 6 aastaste vaheaegadega. Varratoosikindlamaid liine tuleks muidugi selekteerida, kuid ajapikku saavad seda teha ka mesinikud ise kohapeal.
• Mesinikud, kes on orienteeritud kõrgetele meesaakidele, oskavad enamasti ise ka peresid paljundada ja emasid kasvatada sobivast algmaterialist – seega toimub ka paljunduseks lähtematerjali selekteerumine kohapeal – mis aitab samuti nii saagikust, kohanemist kohalike korjetingimustega kui ka talvekindlust tõsta. Lisaks on ka meil seni ilma eriliste toetusteta toodetud mesilasemasid müügiks.
• Meie oma mesilasema tõuaretus, mis kohandab tõu (isegi 3 tõugu!) JUST Eesti tingimustele... Kui palju ja millistes piirides on meil olnud erinevaid aastaid?! Lumevaesetest, suladega vahelduvatest talvedest kuni pideva külma ja paksu lumega talvedeni välja. Vihmastest suvedest – kus võib tekkida vajadus mesilaste söötmiseks – kuni soojade ja suhteliselt kuivade suvedeni välja. Kas eksisteerib n.ö pidevat keskmist kliimat, mille järgi siis aretus toimuks? Ja kui palju meie kliima koos kõikumistega tegelikult erineb näiteks Soome, Rootsi, Poola kliimast? Samas tootjad on ka siin üle pingutanud - kui nemad looksid mesindusliini, mis on naabermaade omadest parem ja parim just kasutamiseks Eestis, meie kliimatingimustele vastav - siis kuidas saab neid müüa naabermaadesse, kus meie aretusmeeste jutu järgi on kliima Eestiga võrreldes teistsugne?
• Väidetavalt on taotlejatel augustikuus juba paika pandud 3 puhas-paarumisala. Kui Kessulaidu võib jah üheks selleks nimetada, siis kus asetsevad juba kindlaksmääratud kahe ülejäänu, Tartu kandi tõumesilate puhas-paarumisalad? Kui on kindlaks määratud, siis vist on valitud juba oletatavate saarte vahel (Abruka, Piirissaar, Aegna, muud laiud)? Ja kui on saared välja valitud, siis kuivõrd ratsionaalne on Tartu kandist lese- ja paarumisperede edasi-tagasi transport nendele? Palju transpordiks aega kulub? Seda tuleb ja ka teha kindlatel aegadel sõltumata, kas meri tormine või mitte. Samas tundub imelik ka väide nagu vajaksid paarumisalad veel lisavahendeid piirdeaedade ehitamiseks... Imelik on ka põhjendus, et just meil Eestis tuleb puhta tõuaretusega tegeleda, kuna Soomes puuduvad selleks sobivad saared... Olles Saaristu ise läbi sõitnud võin kinnitada, et seal on väga palju saari, mis tagavad nii privaatsuse kui ka rikkaliku meekorje! Samas tundub, et soomlased vaatavad rohkem asja praktilist mõttekust ja eelistavad emasid kasvatada ja nende omadusi suunata kunstpaarumise teel.
• Allkirjutanu on ka ise mõelnud sellise tõupuhta piirkonna loomisele mesilaga Hiiumaal – seal lähedal oleval Hanikatsi laiul. Küll mitte sellise uhke – tõuaretuse nime all. Kuid ma ei leidnud, et selline tegevus oleks ratsionaalne seetõttu, et mesilaste vedamised peavad olema ka kuupäevaliselt paigas ja meil tihti olevad, pahatihti ootamatult tulevad tormised ilmad seda just ei soodustada... Ei kipuks ise küll merel olema tuulise ilmaga suur hulk mesilasperesid pardal! Minu lugupidamine siinkohal Aivar Laugele, kes seda seni on teinud ja võinuks seda edasi arendama Eestis ainulaadse äriprojekti raames. Tõsi – Kesselaid on Muhule suhteliselt lähedal ja võimaldab sinna sõitmise ja ka seal randumise kergendamiseks arvestada ka tuulte suundadega.
• Tõuaretajate pädevus. See on tõsine väljakutse võrrelduna liht-mesilasemade kasvatamisega. Sest eelkõige vajab see pädevust ja sügavaid teadmisi, pikaajalisi kogemusi valdkonnas. Ilmselt ei piisa sellest, kui (tsiteerin lähteartiklit) „2. juunil kuni 6. juunini 2010 aastal külastavad tõuaretuse juhtivad mesinikud (Aimar Lauge, Jaanus Tull, Priit Pihlik) Taani tõuaretajaid, et tutvuda ja täiendada oma teadmisi Taanis rakendatava mesilaste tõuaretusega ning luua kontakte. Koos taanlastega on kohtumise ette valmistanud mai algusest kuni augusti keskpaigani Taani mesindussektoris rakendust leidnud Aivar Raudmets“. Esiteks - meil pole seni Eestis mesindustõuge aretatud ja seega pole meil ka aretajaid – rääkimata „tõuaretuse juhtivatest mesinikest“. Tõsi, mesilaste tõuaretusega on kursis proua I. Nõmmisto, andes asjast pildi oma raamatus (I. Nõmmisto. Mesilaste geneetika ja aretus. Eesti Põllumajandusülikool, 1997, Tartu. 46 lk), sellega tegeleb oma doktoriväitekirja raames ka üks ülalmärgitud ettevõtjatest Priit Pihlik. Kuid nimetus "tõuaretaja" peaks tähendama ka mingit tulemit – paraku pole allkirjutanu küll kohanud seni mingeid viiteid uute tõugude loomisest Eestis. Kalurist saab kalur kui ta toob kala; doktrorandist saab doktor, kui väitekiri kaitstud. Ainuüksi Taani külastamisega, Taani mudeli ülevõtmisega ja ainult seniste puht-praktiliste emakasvatuse kogemustega vist ei saa pürgida tõuaretaja nimetusele. Vähemalt allakirjutanule tundub nii.

Isegi tõuaretajate nimele mittepürgivate hulgas on teada fakt, et mingi partii mesilasemade omadused sõltuvad nende eellaste geenidest. See tähendab, et kui isegi õnnestub luua mingi imemesilane, siis järgnevate põlvkondade esindajad on juba erinevad, sest järglase geenid sõltuvad lisaks "emade/isade" geenidest ka "vanaemade/vanaisade" jne geenidest! Ehk teada on tõsiasi, et tõuomaduste hoidmine on veelgi raskem kui mingite algsete omaduste kättesaamine.

Pöördudes algselt toodud kummitava arvamusavalduse poole tagasi – siis nood „koerad – kes karavani peale hauguvad“ – on eesti mesinikud, kelle jaoks tegelikult on mõeldud EL meetmed Eesti mesinduse toetamiseks. Ja neil on kah õigus asjasse sõna sekka öelda ja oma arvamust avaldada ilma, et neid halvustataks! Ka selline repliik näitab asjasse suhtumist!

Mulle kui EML liikmele pakub huvi, kuidas ja kui palju tõuaretuse tegevuskava rakendamiseks kavandatavatest toetusrahadest meie mesinduse huvides jagatakse, kas ja milline osa lisandub sinna ettevõtlustoetust ja milline on ettevõtjate enda panus. Eeldan, et kuna tegemist on riikliku toetusega, siis ei saa see olla saladus! Millegipärast on mul tekkinud mure, et kiirelt kokkupandud mesinduse juhtkomisjoni poolt tehtavad rahajagamise otsused ei ole otstarbekad! Ja taotlus, mida esitatakse küll kogu Eesti mesinikkonna huvides, kannab pigem isiklike äride arendamise eesmärki ning ohustab ausat konkurentsi Eesti mee hulgimüügiturul tekitades seal monopoli.

Eeldan, et ülalmärgitud probleemistik vajaks nii täpsemat lahtimõtestamist kui ka vastavaid selgitusi. Kuna paljud mesinikud ei oma ligipääsu internetti, siis eeldan selle artikli avaldamist Mesiniku järgmises väljaandes, kus igaüks ka oma seisukohti, põhjendusi võiks avaldada. Eks siis selgub ka selle teema edasise käsitlemise vajadus.

Peep Martverk
EML asutajaliige

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Nii...

Nii pikale ja põhjalikule kirjale ei ole midagi lisada.Olen 100%
Peep Martvergiga üht meelt.
Samuti EML- i Asutajaliige selle vabariigi algaastail
Jaak Aid

töuaretus

Ma loodan et EML vastab ka põhjalikult Peebu kirjale. Senise info põhjal on midagi väga viltu.Ajalehe Mesinik vahendusel peaks tõene info jõudma kõigi EML liikmeteni. EML-liige

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

minu mõtted

Olen sellele mesilasperede arvu suurendamisele läbi tõuaretuse igatpidi mõelnud ja arenguid ette püüdnud kujutada aga ei suuda kuidagi jagada tegijate õhinat, millega valitud teed õigustatakse.
Ma ei suuda sellisest malelisest mõttekäigust lihtsalt aru saada.
Olen päri, et aretustöö on pika vinnaga ja pikaajaline tegevus, mille vilju saame ehk tulevikus 10 aasta pärast maitsta, meil oleks aga tarvis resultaadini jõuda lühema ajaga, ehk isegi 1 -2 aastaga.
Selleks , et saada euroopast kätte mesindusele ette nähtud toetusrahasid peaks mõtlema kuidas kõik mesinikud registrisse saada, mitte rääkima ilujutte pikematest perspektiividest.
Mulle näib hetkel, et töötame programmi heaks, tegelikult aga peaks olema vastupidi, programm peaks töötama mesinike heaks.
Lihtne viis oleks olnud registreerimine viia otsesesse sõltuvusse mesilasperedele ette nähtud toetuste jagamisel, mis oleks võimaldanud taotleda hulga suuremaid summasid ja ehk siis alles teha panuseid mesilaste rasside aretustöösse.
Just perede tegeliku arvu registreerimine peaks olema esmatähtis tegevus, et suurendada toetuse suurust järgmiseks mesindusprogrammi perioodiks. Toetusrahad võiksid jaguneda mesinikele ravimitoetustena ja miks mitte ka suhkru ostudeks ja määratama just registreeritud perede arvu järgi, see oleks reaalne magnet, mis paneks mesinikud tegutsema ja enda mesilaid suuremaks kasvatama.

mesindus

Registri saab korda siis kui mesinikul tekib läbi registri majanduslik huvi. Tõuparanduse suhtes võiks EML olla vahendajaks, tuua sisse tõuemasid et need oleksid kättesaadavad kõigile mesinikele. Ma ei sa aru need tõud või rassid on juba olemas,mis nendest ikka veel arendada,see ülearendamine on maailmale juba kurbi tagajärgi näidanud.Need kes praegu räägivad Eesti mesinduse kehvast seisust,võivad sellest tükkis ilma jääda.

Pronksmedal (100p.)

Pokule

Mulle meeldib sinu lähenemisviis, kust puudub n.ö. tsunfti poliitika vaid sa valutad südant Eesti mesinduse tuleviku ja käekäigu pärast. Eriti tore, kuna sa ei ole pikaajalise staaziga mesinik ja ei kuulu ühtegi huvigruppi. Samas on sul selge ja julge väljendusviis. Loodan, et sa oled valmis tunnistama, et alati ei ole sul õigus. Kui nii, siis teeksin omalt poolt ettepaneku esitada sind uue EML juhatuse liikme kandidaadiks.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

...jutt jumala

see jutt,mis pokumees kirjutas on minumeelest jumala õige lähenemine antud olukorra lahendamisel.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ando pilt

Toetus!

See toetuse mõte kindlasti suurendab regatud perede arvu aga samas arvan,et ei lähe kaugeltki kõik (kaasa arvatud mina ise) seda tegema. See toetus ei tasu ära seda sõitu kuskilt maakohast kuhugi linna igal aastal,et panna kirja oma 2-5 mesilasperet. Mida vähem kuskil kirjas olla,seda privaatsem sa oled ja eestlasel on loomuses toimetada omapäi!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Emade kasvatuse programmist

Kommentaarid hakkavad teemast kõrvale kalduma, registrist on pikalt arutatud ühes teises teemas.

Aga tänud hr. Peep Martverk´ile, kes on kirja pannud rea asju, milledest kuluaarides juba mõnda aega sosistatud on.
Päris kõigega siiski nõus ei oleks. Kui pered rakendada tõhusalt mesilasemade tootmise vankri ette, jääb meetoodang veidi tahaplaanile ja 70 kilo keskmiseks saada on vist veidi üle pakutud.
Teiseks, enam kui kindel on see, et ametlik 25tuhat peret on tublisti väiksem number perede tegelikust arvust. Tõsi küll, nende algandmete muutmine muudab oluliselt ka tehete vastuseid. Põhimõtet siiski mitte...
Mina omalt poolt küsiks üht asja veel, kuhu kavatsetakse panna aastas toodetavad ligi paartuhat mesilasema? Vaevalt siiani tegutsenud emakasvatajad oma tegevusest loobuvad, vaadates viimase aja trendi, kipub neid pigem juurde tekkima. Suuremate mesilate omanikud aga nagunii märgatavalt ostma ei hakka, neile läheks see majanduslikult kahjulikuks.

Pronksmedal (100p.)

Toetused.

Pokumees kirjutas:
Selleks , et saada euroopast kätte mesindusele ette nähtud toetusrahasid peaks mõtlema kuidas kõik mesinikud registrisse saada, mitte rääkima ilujutte pikematest perspektiividest.

Mart on siin foorumites pidevalt toetustest kirjutatud ja teda on sellepärast hirmsasti maha tehtus.

Mina olen alati igasugust toetuste taotlemist pooldanud, kui põllumehed ja metsaomanikud saavad toetusi, siis peaks mesinikud ka saama. EAS saadab mesinikud pikalt, et see on PRIA rida ja ega PRIA ka ei kipu mesindust eriti toetama.

Kui mesinikku ei toetata..

Tegelege mesinduse kõrvalt põllumajandusega. Ise saate külvata sobivaid kultuure ning ei pea muretsema ka taimekaitsevahendite ebaõige kasutamise pärast. Lisaks saate kasu ka saagikuselt, kuna mesilased tolmendavad putuktolmnejaid. Kasum mitmelt artiklilt. Lisaks põllumajandustoetused, mida on hõlpsam saada, kui mesindusele.

Pronksmedal (100p.)

Vastus hr.

Vastus hr. Martverk´ile.

Kahju, et hr. Aimar Lauge kirjalikud vastused Teile seda teemat selgeks ei suutnud teha ja üritate uuesti üldsusele tõuaretusega tegelejatest kõverpeegli pilti maalida. Seega pean vajalikuks Teile vastata ja selgitada ka teistele asjast huvitatutele teema olemust.
Antud kirjatükis „Arvamus Eesti mesilaste tõuaretuse tegevuskava kohta“ on algusest peale täiesti segi aetud kaks eri valdkonda – Eesti Mesindusprogramm ja PM-st taotletav aretustoetus. Mesindusprogrammis ettenähtud kulutused aretustööle on kinnitanud nii PM kui EL ja selle summaga üritatakse jätkata mesilasemade (eri tõud, eri liinid) sissetoomist ja puhaspaarumisalade loomist. Kui tulevikus hakkame saama riikliku aretustoetust siis Mesindusprogrammist seda enam ei rahastata ja seega jääb see raha üle muudeks ettevõtmisteks. Muidugi raha jääb üle sel juhul kui mesinikud ennast PRIA-s registreerivad, vastasel korral ei jätku raha enam suuresti millekski.
Nüüd täpsemalt loodud Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsist (EMTS) ja aretuse eesmärkidest. Riiklikult on tõuaretusele raha jagatud juba pikemat aega aga mesinduses ei olnud senimaani nii ettevõtlike mesinikke olnud kes asjaga tegelema oleks hakanud. Teiste loomaliikide aretajad on seda toetust edukalt kasutanud ja oma tulemustega tõestanud aretustöö väärtust. Lõpuks saadi kokku grupp mesinikke kes on mesilaste aretustööst huvitatud. Kuid kuna aretustöö on väga kulukas ala siis ilma toetusteta seda teha ei saa. Siit jõuti järeldusele, et on vaja luua “Põllumajandusloomade aretuse seaduse” https://www.riigiteataja.ee/akt/13268782 alusel tunnustatud aretusühing ning selle kaudu saada aretustoetust. Loodud EMTS on oma taotlused esitanud Veterinaar- ja Toiduametile ning hetkel on taotlus menetluses. Kui saame sealt positiivse vastuse siis on lootust peale 1 aastast tegutsemist läbi PRIA http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/loomakasvatus/aretustoetus_2011/ aretustoetust küsida.
Jääb täiesti arusaamatuks miks selline kadedus ja vastutöötamine asjale. PM poolt pakutavat aretustoetust oleks pidanud juba ammu rakendama, sest see toetus jagatakse kõigi põllumajandusloomade aretajate vahel ära. Miks siis mesinikud ei peaks seda toetust ära kasutama. H. Martverk tundis muret meeturu muutuste suhtes. Selline mure on asjatu. Kui meil õnnestub see toetus saada siis läheb see aretustöös vajalike spetsialistide palkadeks, arendustegevuseks ja transpordikuludeks. Meetootmist ei doteerita sellega mitte kuidagi, pigem on asjalood vastupidi. Varemalt on hr. Marverk sõna võtnud välismaise mee sissetoomise kohta (mis on väga tore) aga välismaalt mesilasemade pidev sissetoomine on nagu OK.
Selleks, et aretustööd läbi viia on vajalik min. 300 tütaremade kontrollperet ühe tõu kohta ja tõu siseselt 6-7 aretusliini ning aretustöö ei tohi katkeda ühelgi aastal. Mida rohkem mesinikke osaleb aretustöös seda kindlamaid tulemusi saame ja kes meist ei tahaks tegeleda mesilastega kes talvituvad hästi, ei ole tigedad, ei sülemle, on haiguskindlad ja annavad suurt toodangut.
Sellised ongi loodud aretusseltsi eesmärgid ja nende elluviimisel soovime paljude mesinike abi, sest aretustööd ei tehta väikse rahaga ja väheste inimestega.

Priit Pihlik

Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi esimees
Tartu Aiandus ja Mesindus Seltsi juhatuse liige
EML revident

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Arvamus Eesti tõu...

Endine mesinik EML asutajaliige mee kikkuostja kirjeldab tulevikku osavalt manipuleerides virtuaalse rahaga ja üksgi küsimus ei vaja aja kulutamist ning vastamist.Jutuka ülitargad kaasalööjad tehke veidi kodutööd.Priidu viited seadustele on õiged ja iga konkurent võib asutada oma seltsi ja hakata konkureerima praeguseks registreeritud seltsiga(MTÜ)
Neid toetavad Eesti riik ja neeste oma rahakott.Eesti mesinike toetus oleneb sellest mida on kirjutatud põhikirja.Loodan,et naad selle ise avalikustavad lähemal ajal.
Mart Rannu
Edu teile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kena keik,mis siin

kena keik,mis siin kokkukirjutatud-mina pole siin pädev,et arvamusi siin kritiseerida...-mul hoopis küsimus selline-et saaks ka andmeid nende tõuemade kasvatajate kontaktidest...
ja misssugused tingimused on,et ma saaks ka tõukasvatajate ringiga liituda...pean mingi eksaamen andma või? paarumisisolaatoriks oleks asustamata saar loode-eesti rannikul 10 km lähimast mesilast...

Pronksmedal (100p.)

EMTS põhikiri

Kui kogulehekülje valmis saame siis riputame põhikirja sinna ülesse.

Priit

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

EMTS toetuse prognoos

Vaatasin mida lubab tõuloomade aretustoetuseks seadus.Esialgu mesilastele seadus toetussummat ette ei
näe.Vutikasvatajad on viimasena oma osa välja võidelnud ja loodan ,et mesinikud teevad sama.Ei oska
hinnata suur see summa olema peaks,et vaev saab kinni makstud.
Mart
Liikuge edasi

Vastus Priit Pihliku kirjale

Hr. Priit Pihlik!

On kena näha asjasse pühendunu vastust tõstatatud probleemidele erinevalt varem silmatorganud stiilist „las koerad hauguvad“ jne. Kuigi näen vastuseid mitte oma kõigile püstitatud küsimustele - vaid n-ö mugavamatele nendest, on igal juhul on tervitatav selle ürituse avalikustamine ja täiendavad selgitused – millise eesmärgi nimel ka minu artikkel interenetivalgust sai. Üritan (avaliku diskussiooni nimel) Teie kirja kommenteerida.

Kahju, et hr. Aimar Lauge kirjalikud vastused Teile seda teemat selgeks ei suutnud teha ja üritate uuesti üldsusele tõuaretusega tegelejatest kõverpeegli pilti maalida. Seega pean vajalikuks Teile vastata ja selgitada ka teistele asjast huvitatutele teema olemust.

Antud kirjatükis „Arvamus Eesti mesilaste tõuaretuse tegevuskava kohta“ on algusest peale täiesti segi aetud kaks eri valdkonda – Eesti Mesindusprogramm ja PM-st taotletav aretustoetus. Mesindusprogrammis ettenähtud kulutused aretustööle on kinnitanud nii PM kui EL ja selle summaga üritatakse jätkata mesilasemade (eri tõud, eri liinid) sissetoomist ja puhaspaarumisalade loomist.

Kirjavahetus Aimar Laugega oli meievaheliste seisukohtade täpsustuseks – kuid kuna Teie tõuaretusühistu finantserimise ALGDOKUMENT sisaldas küll taotletavaid summasi – kuid ei sisaldanud nende allikaid – siis leidsin – et ka nood allikad vajaksid lisaks meie omavahelisele kirjavahetusele ka avalikkuse tähelepanu ja laiemat kinnitust. Hea et need nüüd ülalpool kirjas on. Selguse mõttes nimetaksin siis nood summad veelkord : EV mesindusele eraldatavatest summadest siis saate 3 aasta jooksul riikliku toetusena igal aastal 268000 krooni, kokku siis 804 tuhat krooni ehk 51385 euri. Ülejäänud summad (3 aasta peale 240000 euri) siis taotletakse nn tõuaretuse raames põllumajandusministeeriumist. Lahtiseks jääb küll veel küsimus – kas nood 51385 on selle 240 tuhandese taotlussumma sees või mitte?

Jäi ka vastamata (ilmselt samuti ebamugav küsimus) minu arvates üks põhiprobleeme tolle juhtkomisjoni juures – selle komisjoni demokraatlikus – ehk siis selle vastavus enamiku meie mesinike huvidele. Tõsi küll - sellele peaksid küll vastust andma erapooletud, nn. tõuaretusse mitte kaasatud mesinikud. Minu arvamus jääb endiseks – tõuaretuse sildi all kogu mesindusele ettenähtud riikliku toetuse summadest arendades oma mesilaid (enda juurdepandud osalust selles näitamata/kasutamata) – ei ole korrektne.

Kui tulevikus hakkame saama riikliku aretustoetust siis Mesindusprogrammist seda enam ei rahastata ja seega jääb see raha üle muudeks ettevõtmisteks. Muidugi raha jääb üle sel juhul kui mesinikud ennast PRIA-s registreerivad, vastasel korral ei jätku raha enam suuresti millekski.

Kui aga arendustoetusi ei tule – kas siis plaanitakse jälle uusi summasi meie mesinduse eraldiste arvelt?

Nüüd täpsemalt loodud Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsist (EMTS) ja aretuse eesmärkidest. Riiklikult on tõuaretusele raha jagatud juba pikemat aega aga mesinduses ei olnud senimaani nii ettevõtlike mesinikke olnud kes asjaga tegelema oleks hakanud. Teiste loomaliikide aretajad on seda toetust edukalt kasutanud ja oma tulemustega tõestanud aretustöö väärtust. Lõpuks saadi kokku grupp mesinikke kes on mesilaste aretustööst huvitatud. Kuid kuna aretustöö on väga kulukas ala siis ilma toetusteta seda teha ei saa. Siit jõuti järeldusele, et on vaja luua “Põllumajandusloomade aretuse seaduse” https://www.riigiteataja.ee/akt/13268782 alusel tunnustatud aretusühing ning selle kaudu saada aretustoetust. Loodud EMTS on oma taotlused esitanud Veterinaar- ja Toiduametile ning hetkel on taotlus menetluses. Kui saame sealt positiivse vastuse siis on lootust peale 1 aastast tegutsemist läbi PRIA http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/loomakasvatus/aretustoetus_2011/ aretustoetust küsida.

Jääb täiesti arusaamatuks miks selline kadedus ja vastutöötamine asjale. PM poolt pakutavat aretustoetust oleks pidanud juba ammu rakendama, sest see toetus jagatakse kõigi põllumajandusloomade aretajate vahel ära.

Ma tõesti ei ole kade (kade saaksin olla vaid siis – kui sama asjaga tegeleksin – ja teistel paremini läheks) – kuid kas ei võiks veidigi kõlavatest, katteta nimedest tagasi tõmbuda. Sest vastamata Teil jäigi - kuidas Eestis mesilaste TÕUARETUSEGA lood on? Kas pole tegemist pigem TÕUPARANDUS – katsetega. Või isegi täpsemini öeldes - mesilasemade kasvatamisega paremate väljaselgitamise nimel – tõuARETUSE asemel?! Muidugi, nagu EMTS liikmed ennast nimetavad - vabariigi juhtivad tõuaretajad - kõlab küll uhkelt. Kuid kuidas on selle kattega lood?!

Miks siis mesinikud ei peaks seda toetust ära kasutama.

PM toetusi jah alles taotletakse – kolme aasta peale 240000 euri. Kuid juhtkomisjoni juba paika pandud meile eraldatavaid mesindustoetusi kasutab küllat suure protsendina (üle 51 tuhande euro 3 aasta peale) ära väga väike seltskond võrrelduna vabariigi kogu mesinike arvuga – ja siit alljärgnev:

H. Martverk tundis muret meeturu muutuste suhtes. Selline mure on asjatu. Kui meil õnnestub see toetus saada siis läheb see aretustöös vajalike spetsialistide palkadeks, arendustegevuseks ja transpordikuludeks. Meetootmist ei doteerita sellega mitte kuidagi, pigem on asjalood vastupidi.

Kui riikliku toetuse abil emakasvatuse eesmärgil moodustatakse 900 peret - siis paratamatult kaasneb sellega meesaak. Kuidas on mõeldav siis tulemusi (mesilasemasi) nende põhiparameetri - perede saagikuse järgi selekteerida – kui nad pole seda tõestanud? Ja et tõuparandus ennast kuidagi õigustaks – peaks ju meesaak taru kohta tulema üsna suur, suurem isegi minu pakutud 70kg taru kohta (mis ise juba teeb 900 loodava taru kohta ca 2,5 miljonit krooni aastas)! Võttes statistika järgi, arvestades ka eelmise aasta talvekadusi, nende suuremate mesilate tarude arvuks, kus toodetakse mett hulgimüügiks ca 2000...2500 – siis nood lisanduvad 900 on küll märkimisväärne.

Varemalt on hr. Marverk sõna võtnud välismaise mee sissetoomise kohta (mis on väga tore) aga välismaalt mesilasemade pidev sissetoomine on nagu OK.

Selline meeldetuletus on kena, kuigi meevaesed aastad on siin oma korrektuuri teinud. Kuid eesti mesi on seepärast hinnatud, et see mesi on saadud meie korjetaimedelt – ja seetõttu on, eriti meile, väga väärtuslik. Kahtlen ikkagi sügavalt – kas tulevane n.ö. „meie“ mesilasema poolt loodavad pered siis paremat, rohkemat eesti mett toodavad kui näiteks Taani omad. Kordan - põhjendus – just „meie“ kliimale vastava mesilas“tõu?“ väljaaretamine on ilus püstitus – kuid algtingimuste pidevate muutuste korral on ka ebareaalne püsivate parameetrite tagamine. Ja ikkagi on vastuseta – kuidas siis tagatakse „hea mesilase“ järjepidevus - kui geneetilised koodid on erinevad? Seda siis ilma lähisugulusefektita. Loodud ristand Buckfasti mesilane – erineb ju kah oma algsetest suguvendadest, rääkimata sellest – et sellise nimetustega saadavad mesilased on omavahel kah juba tunduvalt erinevad.

Samas räägivad aretajad vastu oma põhiteesile – nende sobivusega just Eesti kliimale (mis justnagu tugevalt erineks lähinaaberite kliimast) – kui plaanivad nende müüki ka välismaale... kus siis väidetavalt kliima on erinev?!

Selleks, et aretustööd läbi viia on vajalik min. 300 tütaremade kontrollperet ühe tõu kohta ja tõu siseselt 6-7 aretusliini ning aretustöö ei tohi katkeda ühelgi aastal. Mida rohkem mesinikke osaleb aretustöös seda kindlamaid tulemusi saame ja kes meist ei tahaks tegeleda mesilastega kes talvituvad hästi, ei ole tigedad, ei sülemle, on haiguskindlad ja annavad suurt toodangut. Sellised ongi loodud aretusseltsi eesmärgid ja nende elluviimisel soovime paljude mesinike abi, sest aretustööd ei tehta väikse rahaga ja väheste inimestega.

Mõte ilus – kuid kui emade kasvatus n.ö tõuaretuse eesmärgiga on riikliku toetusega – kas siis toodetavad emad jagatake mesinikele tasuta? Kui ei – kas siis äkki pole tegemist riiklikult toetatud äriettevõtlusega? Nii emade kui ka mee tootmiseks! Ja kuidas on siis lood ausa konkurentsiga – näiteks seniste emadekasvatajate ja ka hulgi-meetootjate suhtes?! Ja kui siinmärgitud üritused ei kanna vilja - ei loodagi selliseid (3 erineva tõu tõuliinide baasil siis tekitatakse 3 erinevat uut liini), just meile eriti erilisi mesilasi (mis on allakirjutanu arvates paraku küll väga tõenäoline) – kas siin on paika pandud ka mingi vastutus?

Loodan, et nimetatud probleemid leiavad senisest laialdasemat arutelu ning lahtimõtestamist – ja sellega on allakirjutanu oma eesmärgi saavutanud.

Lugupidamisega
Peep Martverk

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

on plaanis

kirjutada üks projekt mesindusalaseks tegevuseks ja taodelda selleks raha tulevasest MP või/ja mujalt. Küsimus: kas ma peaksin selle projekti kooskõlastama hr. P. Martvergiga ja kas see peab olema kuskil pool avalikus ruumis üleval, et kuulda mida teised inimesed sellest arvavad? Aeg läheb kiirelt ja et mitte viimase hetke peale jääda andke teada,... moraalsed, poliitilised, nostalgilised jne. arvamused ei aita mind.
Tänan,
arl

Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

oli ja on plaanis

arli jutu jätkuks .....oli kunagi nn. "mee promo" programm, täpset nime ma ei tea ja siit lehelt seda samuti ei leia. Järelikult on kadunud asjade hulgas. Alustati tegemist, kuid jooksis ummikusse, suutlikuse ja ka valede inimeste kaasamise tõttu. Siis oli MP raames tehnoloogia arendus projektid (MP rahaline maht võimaldas väga palju ettevõtta!), kuid tänaseks on need vidinad ja vurrid kola nurka seisma ning kopitama jäänud.
Vahepeal oli veel PM-le esitatud kaks Maaülikooli teadusuuringu projekti, kuid ei saanud teoks teha, kuna MP sai oma kõlavate alammeetmete nimedega takistuseks. MP-s raha vähe ja teisi projekte samuti ei saa algatada. Siit selline küsimus. Kas peaks MP üldse ära kaotama, kui segav faktor ning mesinduselu pärssiv programm? Vastus selgub aastal 2012, kui saame teada kui palju on Eestis statistika järgi mesilasperesid.
Mis plaanis on? Plaanis on palju aga seda infot jagan sõpradele ja mõttekaaslastele!

Kõike paremat.

Pronksmedal (100p.)

Vastus 2

Vastus nr 2.

Lisan siis selgitusi juurde kuna asjad jäid endiselt arusaamatuks.

1.Mesindusprogrammist ei sa EMTS mitte euro sentigi ja ei hakka kunagi saamagi. Hetkel finantseerivad seda projekti seltsi liikmed ja tulevikus loodetakse PM toetuse peale. Kui 2010 -2013 Mesindusprogrammi arutati siis ei kuulnud mingeid ettepanekuid kuidas oleks otstarbekam aretusraha jagada. Mesindusprogrammis alustas aretusele toetuse jagamist eelmises programmis hr. Aleksander Kilk, keda võiks pidada tõuaretuse ristiisaks. 2010 aastal alanud uus programm lihtsalt jätkab antud teemat. Nagu võisite lugeda Jaanuse kirjatükist on paljud head Mesindusprogrammi ideed puuotsa läinud ja minemagi lennanud ning oleks tore kui see ettevõtmine võiks siiski jätkuda, kuna entusiaste jätkub kes asjaga tegeleksid. Millest selline kära üldse tekkis oli see, et rahasummad 2010 a. vähenesid kuna Stat.ameti andmetel oli meil vähem mesilasperesid kui eelmine periood ja EML esindaja ei suutnud PM poolt veenda tegelikus mesilasperede arvus.
2.Kui aretustoetusi PM poolt ei tule siis ajame ise vaikselt asja edasi, kuigi ma ei näe mingit põhjust miks me ei peaks toetust saama. Samas küsiksin hr. Martverkilt kuhu tema suunaks mesindusprogrammis oleva raha? Mis oleks need Eesti mesinduse kitsaskohad mida oleks vaja turgutada?
3. vabariigi juhtivad tõuaretajad – huvitav sõnaühend on välja otsitud, paluks sellele viidet. Seltsi liikmed on kõik antud teemaga pikemalt kokkupuutunud ja ma ei näe siin küll mingit imet, et seltsi liikmed ei võiks ennast aretajaks nimetada. See oleks umbes analoogne sellega kui keegi alustab mesindusega ja algul ei tohiks ennast mesinikuks nimetada vaid ta nimetatakse mesilaste vaatlejaks või veel midagi hullemat.
4. Need 900 mesilasperet tulevad nii või naa, pool sellest on juba olemas ilma mingi toetuseta ja teine pool tuleb samuti ilma igasuguse toetuseta. Mesilasema headuse üle saab otsustada ainult tema tütarde järgi. Selleks ongi vaja 900 mesilasperet, kuipalju nad mett toodavad ei ole aretuse seisukohast sellest aspektist võetuna oluline. Kui meil ei ole neid 900 mesilasperet siis ei saa ka mingit aretustööd läbi viia. Ma võin lohutuseks öelda, et see 900 on miinimum tore oleks kui tütarde kontrollperesid oleks 3 korda rohkem. See on ikka positiivne nähe kui Eestis rohkem mett tootma hakatakse aga hr. Martverk sooviks oleks mingi 10 000 mesilasperet Eestis.
5. Selleks, et aretustööga alustada ei olegi teist võimalust kui tõuemad väljastpoolt sisse tuua, muidu venib aretustöö veel paarkümnendit edasi aga nagu eelpool lugeda võisime tahetakse juba paari aasta pärast häid emasid. Mida paremini aretustöö tulevikus laabub seda vähem emasid on vaja sisse tuua. Vere värskenduseks on vajalik ka edaspidi aeg ajalt uusi emasid sisse osta aga sellega tegelevad kõik aretajad. Kohapealse aretustöö vajalikkus on just tarbeemade F1 tootmise seisukohalt, kus meetootmisega tegelevad mesinikud saavad osta kontrollitud paljundusmaterjali.
6. Kas teiste loomaliikide aretajad kasvatavad aretuslooma järglased üles ja jagavad need siis teistele loomapidajatele laiali? Vist mitte. Nii ka meie. Need kes kuuluvad aretusseltsi saavad algmaterjali tasuta ja kasvatavad siis emasid sellest edasi. Keegi ei keela ka teistel emadekasvatajatel seltsi astuda või ise uusi seltse teha ja rahasid taotleda. Kui Eestisse kunagi kommunism tuleb vahest siis jagatakse kõigile tasuta aga hetkel ei näe küll mingit võimalust miks peaks keegi oma vaevaga kasvatatud emad tasuta laiali jagama.

Hr. Martverki pessimism aretuse teemadel on täiesti mõistetav kuna teema on keeruline ja asjasse süüvimata on kerge teha valesid järeldusi ja kui juurde tulevad ka rahasummad mis on tuhandetes eurode siis on probleeme mida üles tõstatada küllaga.

Need kes külastasid hiljuti Tartus toimunud rahvusvahelist konverentsi siis teavad, et enamus esinejaid rääkisid aretustöö vajalikkusest. Seega pole tegu mingi Eesti narrusega. Ka Aleksander Kilk rõhutas külalistele, et ka Eestis käib aretusalane töö.

Aretaja Priit

Hea et niigi läits.

Kena et nüüdseks on kõik need, kes siiani Eesti mesindust juhtinud juhatustes, eestseisustes või kus iganes nii nagu siilid udus, eemaldatud ja on kõik täiesti uued tegijad kel selged sihid silme ees. Aga samas ma arvan et neile suutmatutele võiks andestada juba selle eest et nad tahtsid mesinikud koondada ühe mütsi alla. Jätaks nende tehtud vigadele vihjamise. Ega see kedagi ilusamaks tee. Keskenduks küsimustele mis on mitmetel tekkinud. Keeruline ei tohiks vastamine olla kui kõik tegemised on läbi mõeldud-kaalutud. Kes ikka tahaks pimesi aidata uute eesmärkideni jõudmisel.

Uitmõte

Kusagil on olemas mingi Põhja- ja Baltimaade Mesinduse Nõukogu, mille raames praegu midagi olulist ei tehta. Mesindus on üleilmastunud ja know-how tuleb siiski arenenud mesindusmaadest.
Kas ei oleks mõttekam lähiriikide vahel teha hoopiski praktilist koostööd: uute mesindusravimite katsetamine, mesilaste tõuaretus, mitmesugused uuringud, koolitused jne. Oleks ka majanduslikult kasulik.
Arukas oleks mõelda, et taanlased aretavad buckfaste, soomlased itaalia mesilasi, eestlased … ega muud üle ei jää kui krainid. Aga krainidele oleks turgu nii lõunas kui idas.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

hommikused mõtted

Mulle tundub, et kõik vaidlused ja valesti mõistmised oleksid olemata, kui asju tegijate poolt õigeaegselt selgitada viitsitaks. Samas tuleks suhtuda kritiseeriatesse ja arvamuse avaldajatesse pisutki sõbralikumalt, mitte nagu antud juhul stiilis " sa oinas ei saanud mitte millestki aru ja levitad siin jälle valesid, sai sulle ju kirjutatud vastus , puust ette tehtud ja punaseks värvitud jne." sest tänu nende väljaütlemistele selgub tihti mõnigi kitsaskoht, mille peale poleks ise tuldud ja mis aitaks ehk pisut neid mõtteid kohendada.
Ma ei oska öelda millel minu optimism rajaneb aga ma siiski loodan, et hea tahtmise juures saab teha nii mõndagi paremini ja et kunagi muutub kõik paremaks, ka inimeste mõttemaailm.
Juba tükk aega ei mõista ma, miks ei algatata EML juhtfiguuride poolt vastavate oluliste teemade üle diskussioone ( kas või siin lehel ) ega kaasata EML lihtliikmeid neisse aruteludesse millest sõltub iga eesti mesiniku käekäik.
Kas olete kuulnud midagi EML poolt läbiviidavast mesinduspropagandast, liikmete värbamisest, lihtliikmetele jagatavatest kohustustest, PRIAS registreerimisest jne.?

EML

Mulle tundub sama, ühel pool seina on EML oma juhtkonnaga-- teisal lihtliikmed. Kui kaugel on mesindus arengukava? Puudub arutelu! Varsi valmis --kui siis keegi midagi ütleb jälle pahasti.

Olen ka optimistlik. Ja

Olen ka optimistlik. Ja paremuse poole on ka läinud. Hr. Martvergile vastatakse. kuigi viimane vastus tekitas mul lisaküsimuse. Kui MP rahastab päris suures summas tõuaretust Aimar Lauge juhtimisel siis millega hakkab tegelema EMTS kes pole sentigi saanud. Mille jaoks nad rahasid taotlevad? Hakkavad konkurendiks? Samas oli väga meeldiv hr. Kilgi pöördumine mesinike poole oma arvamuste avaldamiseks kui oli ühise töögrupi loomine Pm.-i juurde. Ei olnud lihtsalt teadet Mesiniku lehes et tehti ja otsustati. Palju meist tolku oli polegi nii oluline. Peamine et meil oli võimalus ka oma sõna öelda.Polnud "seina" vahel.

Pronksmedal (100p.)

Konkreetsed lubadused

Siinkohal ma palun hr. Pihlikult täpsustust. Teie taotlus algab sõnadega "Mesinduse tõuaretustöö eesmärgiks on varustada Eesti mesilad meie kliimale vastavaks aretatud kvaliteetsete tõuemadega, et tagada mesinduse jätkusuutlikkus." Raha, mida te taotlete, tuleb maksumaksjalt, sh kõigilt mesinikelt.

Palun konkreetset vastust, mismoodi kavatsete realiseerida oma lubaduse "varustada Eesti mesilad meie kliimale vastavaks aretatud kvaliteetsete tõuemadega" ning mismoodi ja milliste kulutustega üks asjast huvitatud Eesti mesinik saab tulevikus hankida teie poolt riigi rahadega aretatud tõuemasid. Sh vajaks vastamist küsimus, kas tänu riigi poolt subsideeritud aretustööle on hind Eesti mesiniku jaoks turuhinnast soodsam?

Loomulikult on aktsepteeritav ka vastus, et see ongi Priit Pihliku, Aimar Lauge ja Jaanus Tulli äriprojekt ning kõik emad suudate ise oma mesilates ära kasutada või hakkate neid müüma turuhinnaga. Äriprojektid, k.a. riigi toetusega äriprojektid, ei ole ju midagi erakordset ega keelatut. Aga sel juhul oleks siiski eetiline ära jätta see jutt Eesti mesinduse uuele tasemele viimisest, jätkusuutlikkuse tagamisest jmt uhke retoorika.

Igasugune areng mesindussektoris on kahtlemata kasuks kogu mesindusele. Siiski mõne projekti juures oleks tore, kui vastused oleks konkreetsemad.

Martin Rebane

Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

Tere Martin jt

Üritan kirjutada mõned konkreetsed vastused, mida annab praegusel hetkel kirjutada.
1. Riigil on tõuaretuseks ettenähtud raha olemas, kas kunagi saab mesilaste tõuaretus sealt rahastuse või mitte, see ei ole täna kindel. Eelnevalt peavad tõumesilad vastama riigi poolt etteantud tingimustele. Vaatamata sellele, kas mesilaste tõuaretus kvalifitseerub või mitte, riiklik tõuaretuse raha kulutatakse ära, see on kindel mis kindel. Teised aretusühingud saavad selle nagunii ja meie ei saa siin mida teha. Kusjuures tegemist on tõesti maksumaksja rahaga.
2. Seni ei ole Eesti mesinik saanud osta puhtatõulisi mesilasemasid (Soomest ja mujalt on toodud tarbemesilasemasid), kuna neid lihtsal ei ole müügis. seega on suht keeruline öelda milline on tõuema turuhind täna ja kolme aasta pärast.
Tõuaretus tegevus on pikemaajaline protsess ning selleks kulub oluliselt rohkem aega, kui üks aasta. Kuna sa oled kursis uuringute andmete kogumise ja töötlemisega siis eeldan, et peaksid arusaama ka kulumahust tõuaretuses. Sarnaselt uuringutele on vajalik ka tõuaretuses andmete kogumine(rohkem kui üks kord aastas), neid saab koguda vaid mesilasperesid ükshaaval läbi vaadates (mesilasperest kahjuks andmeid ei saa neti teel koguda Smile ,peaksid taipama mida ma selle all mõtlen)
Tõuaretuse projekti on äärmiselt kahetsusväärne nimetada äriprojektiks, kuna rahastamise skeem sarnaneb suuresti mesindusprogrammi rahastamisega. Tegevusi kontrollib VTA ja raha kasutamist PRIA jne. Äriprojektiks võib pigem nimetada isikliku raha laenamist ja selle pealt protsendi teenimist.
4. Viimaseks. Kuna EML-i juhatus kiitis heaks mesindusprogrammi raames tõuaretuse meetme edasi arendamise siis jääb mulle arusaamatuks, miks ei suudeta arusaada mesilaste tõuaretuse olemusest ja vajalikkust.
Üks vastuse variantidest võib olla ka selline. Kui pole mesilasi siis pole ka tõuaretust vaja. Smile
Tartus konverentsil olles pidid sinagi kuulma Taani, Rootsi ja Norra ettekandeid, kus märgiti ära tõuaretuse rolli ja mõju nimetatud riikide mesindusele.

Jaanus

Pronksmedal (100p.)

Siiski..

Tere, Jaanus!

Ma mõistan hästi tõuemade vajalikkust mesilas ja kindlasti ei mõista hukka seda, kui tegu oleks äriprojektiga. Eks finantseerib riik ju nt EAS-i jt asutuste kaudu päris paljusid äriprojekte, miks mitte siis ka mesindust. Ning loomulikult, eks iga suur ettevõtmine toob kaasa ka omajagu kulusid.

Minu küsimus, mis on endiselt vastamata, on hoopis see: kuidas on planeeritud tõuaretuse tulemused (tõuemad) viia Eesti mesinikeni? Ma arvan, et see küsimus huvitaks paljusid mesinikke. Kasvõi selles perspektiivis, et teised mesinikud teaksid sellega oma tegevuses/äriplaanis arvestada.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

igal ühel

Igal ühel oma arusaam maailma asjadest.
Kuskil riiulite peal lebab maksumaksja raha, mis on tavaliselt riigi poolt laiali jagatakse . Oma osa saavad põllumehed, loomakasvatajad,mesinikud.Nagu tänapäeval kombeks ei jagata seda raha niisama vaid selleks tuleb kirjutada projekt ja esitada taotlus. On ka vist selgelt öeldud, et otsetoetusi hetkel ei jagata.
Meil on mitmeid erinevaid mesinike koondavaid ühinguid aga EML aktiivsete juhtide eestvedamisel õnnestus eelmistel perioodidel MP rahad suunata EML jagada. Tubli. Ma ei tea kui palju nende projektide koostamisele ja rahajaotusesse kaasati kõiki ühingu liikmeid aga eks see ole ju koosoleku protokollidest kerge järele vaadata, kel huvi on. Saabus 2010 aasta ja uue MP jaoks oli vaja kirjutada-esitada-kaitsta uus-vana projekt. Siin esimene mõtte- ja pausikoht , et vastata küsimusele miks „mina-sina“ ei osalenud selle loomise juures. Kui ei kutsutud, mis oleks võinud olla see põhjus aga äkki oleks pidanud ise kohale minema oma mõtete-ettepanekutega ja õigel ajal.
Aga oli üks seltskond mesinikke, kes vanamoodi polnud nõus edasi minema, koostasid oma projekti teistsuguse rahajaotuse plaaniga. Toonitaks lause osa „üks seltskond“, sest neid ühiste vaadetaga seltskondi ja nende projekte oleks vabalt võinud olla rohkem,…kui neid oleks olnud. Siin teine mõtte- ja pausikoht, et lasta mul ja sul teha kiire sisekaemus. Kui ma koostan konkureeriva projekti siis kellega ma seda arutan – ikka mõttekaaslastega. Kõik on valikute küsimus. Aga kui konkureerivaid projekte oleks rohkem. Midagi pole teha, on juba nii et kui tahta oma idee läbiminemist tuleb teisi kritiseerida, näidata, et oled tublim, targem, haritum jne. Loomulik asjade käik nüüdsel ajal. Valituks osutus käesolev MP teemade ja rahajaotus . Peale võitlust rusikatega ei vehita, kes tahab koostööd teha, kes ei , kes astub kõrvale, kes lahkub. Programm on oma koostajate nägu ja aktsendid on nende poolt paika pandud, kas siin oleks küsimusi,… minu meelest mitte. Ja ei tohiks ka olla juttu, et keegi on kellegi raha „tuuri pannud“, sest kõigil huvilistel oli projekti esitamise võimalus.
Elame vabal maal, kellele see asjade kulg ei meeldi, loogu oma ühing, koostagu oma projekt ja taodelgu oma mõtete elluviimiseks raha. Seal võib teha mida iganes, tõuaretust ühe, kahe, kolme rassiga; teha paarlaid 1-1000 perega,… kõike mida süda ihaldab ja mõistus võtab. Teha seda tõuaretuse või tõuparanduse nime all. Kui näiteks keegi kunagi tahab ehitada ühe suure meepakendus vabriku ja taotleb järgmisest MP või otes riigilt raha ja juhtumisi saabki raha kas see tähendab seda, et kõik mesinikud hakkavad nõu andma kuhu ehitada, kui suure võimsusega ja mis võiks olla selle vabriku nimi. Kas mesinikud saavad oma mee pakendada tasuta? Võib arvata, et kui see arutelu toimuks enne projekti kinnitamist siis oleks see veel kuidagi loogiline. Aga kui antud projektiga mitte seotud inimesed hakkavad vundamendi paigaldamise ajal targutama siis sobib siia vanasõna karavanist ja koerte haukumisest suurepäraselt. Siin kolmas mõtte- ja pausikoht.
Kui ma hakkan kirjutama mingit projekti ei tule mul ealiski pähe arutada seda suurel foorumil ja ei tule kunagi mõttesse ja ei oota, et keegi teine peaks kutsuma mind omale nõu andma. Ma ei tea millised on teiste foorumlaste enesehinnangud aga tundub, et osadel on see kaunis kõrge. Saab teha asju ilma teie käest nõu küsimata ja saab teha teiega koos. Kõik valikute küsimus. Kui üksi ei taha, ei saa, ei oska tehke koos teistega oma mõttekaaslastega,…aga tehke. Sellepärast tundub täiesti kohatu arutleda EMTS rahataotluse teema ümber.
Tore on oma mõtisklust ka rehkendamise abil mõistevamaks teha aga seekord kasutaks jagamise tehet:
MP 4.meede esimesel aastal 268 000.- eek
Plaan on tõuaretuseks kasutada 900 peret
Rehkendamine ei võta arvesse kõiki nüansse vaid on illustratiivne: c’a 270 000 / 900 = 300.- eek ehk siis 300 krooniga peab hakkama saama esimesel aastal kui õnnestub pere kilekotis,banaanikastis elus hoida. Isegi kui eesimesel aastal oleks peresid vähem, ei tea ma mesinikku kes mulle pere 1000.-eek eest müüks (tõuemast rääkimata)
Igal ühel oma arusaam maailma asjadest.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kuna

selle teemaga on palju tolmu üles keeratud, siis panen mõne täpsustuse. Nimelt mesilasperede ostmiseks raha ei anta programmist ega ka kusagilt mujalt. Samuti mitte tarude ostuks. Need peavad mesinikel olemas olema. Raha jagatakse nagu programmis kirjas on tõuemade ostuks ja paarumistarude ostuks. Meetme juht saab 26 000 krooni aastas ja transpordile on arvestatud 8 000 krooni.
Arli mõttekäik õige.
Mis puutub Martin Rebase küsimusele, kuidas mesilasemad jõuavad mesinikeni, siis usun et nagu koguaeg; kas käest kätte, järgi tulles, postiga saadetult, sõbra toodud jne. EMTS teeb ka reklaami, et info viia võimalikult paljude mesinikeni.

PS. Kedagi ei sunnita emasid ostma EMTS käest.

Aimar Lauge
4. meetme juht

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Õudselt palju tolmu

Miks üleüldse on tõuaretusega seoses tõusnud selline tohutu tolmupilv? Äkki seepärast, et märgatav kogus MP rahasid on mesilaste aretuseks suunatud, samal ajal on alustanud ka tegevust tõuaretajate selts. Kui isegi jätta kõrvale päris sobiv ajastus, siis vähene avalikustamine tekitab paratamatult segadust ja kaksipidi arvamsusi. Et mis rahad on nüüd liikunud kõigi Eesti mesinike huvides ja mis puhtalt tõuaretajate seltsi erahuvides.

Toon vaid üksikud näited, mis võimaldavad erinevat tõlgendamist põhjustades palju küsimusi:
Eelmisel kevadel MP valmimise ajal oli sellega suuremaid segadusi kuni kahe erineva programmini välja.
Tõuaretajate netileht vaikib järjekindlalt, seega täpsema infoga raskusi.
Ootamatult ja tagantjärgi teatamisega võeti ära mesindus.ee ülalpidamiseks olnud rahad.
Veel näiteks rida PP kirjast: .../Mesindusprogrammist ei sa EMTS mitte euro sentigi ja ei hakka kunagi saamagi/...
Paneme kõrvale paar rida tõuaretajate tegevuskavast.../„Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi 2010-2013“ raames, meetme 3.4 „Mesilasperede arvukuse suurendamise aretustöö“ alla on kavandatud osta kõigisse kolmesse tõumesilasse tõupuhtad mesilasemad, inkubaatorid, paarumistarud ja vajalik väikeinventar (mesilaste pühkimiskast, vageldamisinventar jm)/...
Või Aimari lause: .../Kedagi ei sunnita emasid ostma EMTS käest/...
Aga mesinike mõttekoja ettepanek emakasvatus litsenseerida? ettepaneku allikas on siin

Lugupeetud tõuaretajad, ma ei ole sugugi Teie tegevuse vastane, samuti nõustun ka suurema jao "arl"-i kommentaaris toodud seisukohtadega raha taotlemisest. Kuid mis parata, olgugi et eelmises lõigus toodud laused ja mõtted on paljuski kontekstist välja rebitud, tekitavad need suuremas koguses vandenõuteooriaid. Ning kui teooriad on ekslikud, on valearusaamade ümberlükkamine asjaga seotud isikute võimuses.

Eespool kommenteerijad on esitanud päris hulga igasuguseid küsimusi, paraku on mitmed neist veel ammendava vastuseta. Äkki asjaga lähemalt seotud isikud võtaksid siiski ette ühe tõhusama selgitustöö. Eesti mesinduse huvides.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

nujah

rebaseonule on ette heidetud vandenõuteooriaid, paranoiat ja masendumist
õied mille pungadele olen ammu osutanud ja lolli naljagi visanud hakkavad tasahilju avanema ja see on alles algus

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

ja-jah

kui mina mõni aasta tagasi omale esimese mesilaspere soetasin, ei osanud ma tõesti arvata, et mesilase teekond tarust õiele ja sealt tagasi nii pikk ja käänuline on. arvasin, et meie ei sega kedagi ja keegi ei sega meid. aga küll tulevad-visalt kuid kindlalt. aga noh, kui kunagi sellest jurast villand peaks saama ja statoili stardika muretsen, siis on mul vähemalt mingigi ettekujutus sellest valdkonnast ,kus mesilane õielt õiele lendab. niipalju siis eesti mesinduse arendamisest, populariseerimisest ja ilust. aga ärimeeste rõõmuks jälle 100kg jagu turgu rohkem. pole just palju , aga kes kopikat ei korja , see rublat ei saa.

Pronksmedal (100p.)

arusaadav

nüüd on selge miks mõne mehe mesilased salapäraselt surevad. Teki all pimedas sahmerdajatega ikka juhtub imelikke õnnetusi. Õiglus ei ole maailmast kadunud.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mesinikmurka-ehk räägid oma

mesinikmurka-ehk räägid oma mõtetest täpsemalt?

Pronksmedal (100p.)

no ikka juhtub

No ikka juhtub, et mesilaspered saavad kummalistel asjaoludel hukka nendel meestele kes salaja võõrasse püksi armastavad pissivad. Õiglus on ilmas olemas.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

igal ühel vol.II

Igal ühel oma arusaam maailma asjadest.
Kuna metsamesiniku arutluses oli mainitud ka minu nimi ja kommentaari küsimused olid suunatud avalikku – foorumiruumi, siis arutleks edasi.
Tunnistan, et esimese emotsiooni põhjal tekkisid mul seoses käesoleva MP samasuguseid küsimusi ja neid oli rohkemgi aga kui hakkasin süüvima igasse küsimusse detailselt siis paljudele leidsin ise vastuse ja millest aru ei saanud seda küsisin asjaosaliste käest otse. Kõrvutasin erinevate MP numbreid.
Eelmisel aastal oli minu meelest huvitava teemaga loeng Võrus, täna on Põltsamaal loeng , siit küsimus kuidas on see mulle kasulik kui ma ise kohal pole. Otseselt polegi, aga teised mesinikud kes kohapeal olid said targemaks,… vast. Otsest kasu saaks ühel ja samal ajal ainult siis kui kõigile otsetoetusi jagatakse.
Nüüd minu lemmikteema – emadekasvatus ja selle mesinduspoliitilise poolega haakuv emadekasvatuse litsenseerimine. Meil ja mujal on palju ameteid ja teenusepakkumisi millega tegelejatel on litsents. Näiteks on litsenseeritud autoremontijaid ja on neid tublisid tegijaid kellel see puudub,… no ja siis? Näen litsenseerimist võimalusena mitte kohustusena. Tavalisel emadekasvatajal on võimalus tõusta aste kõrgemale ja taodelda litsenseeritud emadekasvataja amet-tiitel-tunnustus. Eks sellega võivad kaasnevad tal teatud kohustused: pria reg., vet.ameti nõuete täitmine, mesilasema sertifikaadi andmine, jne. mida iganes. Kliendina-mesinikuna on mul turvalisem tunne kui valin „litsenseeritud teenusepakkuja“ aga võin ka paluda sõbra abi. Nõuet, et kõigilt emadekasvatajatelt hakatakse nõudma litsentsi vaevalt tuleb sellel lihtsal põhjusel,… saad isegi aru, kontrollida „salajast tegevust“ on reaalses elus võimatu. Alati jäävad litsentsita tegijad.

Arlile

Arl, kas Te väljastpoolt Eestit lubate mesilasemasid osta või tuleb osta ainult Teilt?
Tänan

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

oh,

milline küsimus,... tahaks küsida vastu miks tahate osta väljast poolt ja kas meile sõbralikust riigist aga põhjendage ja esitage taotlus, arutame siin seltsimeestega ja siis otsustame. Reeglina ostetakse ikka meilt.

Kasutaja tiktak pilt

Põhjus lihtne,miks mujalt

sest vaadates kaarti,kus me asume ja kui sa tahad juba kevadel laiendada oma mesilat(mis oleks ainuke õige aeg,kui soov on ka toodangut saada sel samal suvel).Soomlased,Rootslased jne. tellivad kõik paarunud emasid kevadel Lõuna -Euroopast,sest meil kahjuks apelsinid veel ei kasva.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

EL on

kaubade vaba liikumine tagatud. Mesilasemadega on sama moodi. Võime osta mesilasema oma naabrimehelt, kui ka näiteks Prantsusmaalt. Vet. ameti poolt on ainult nõue et sel juhul tuleb end registreerida. See on selleks et ära hoida haiguste levikut. Kolmandate riikidega on keerulisem, küsige täpsemalt Arvi Raie käest.
Mis litsenseerimis jutt siin käib? Pühendage mind ka asjasse.
Mis puutub varastesse emadesse, siis Eestist on võimalik paarunud mesilasemasid saada juba märtsi- aprilli kuus. Selleks peab nutti olema ja pole vaja kusagilt tellida, igaüks saab seda väheste vahendite ja oskustega oma mesilas teha. Käisin seda Põltsamaal rääkimas.

Aimar Lauge

Arl-il on õigus. Nii väikse

Arl-il on õigus. Nii väikse raha eest nagu minul on MP-s ei pea keegi mulle lahti seletama miks just sellisena ta kõige parim. Ma olen väga odavalt teada saanud kuda programmi koostati, lugedes sõltumatu Mesindus.ee foorumit ja MP lehes "Mesinik" lisana ilmunud Uku Pihlaku kirjutist.

Pronksmedal (100p.)

Diskussioon

Tere!

Mulle tundub, et see diskussioon on viljatu, sest vastuseid ei tule. Aga ma selgitaksin siiski veelkorra seda, miks see ettevõtmine minule imelik tundub. Sellepärast, et Aimari jt sõnavõtte mesindusprogrammi kasulikkusest Eesti mesindusele on kõigil olnud võimalik lugeda-kuulata "Mesinik"-lehe vahendusel või otse, kasvõi viimati Tartus vabariiklikul mesinduspäeval. Seda kõike serveeritakse kui Eesti mesinduse arendamist, uuele tasemele viimist jne. See ei pruugi olla vale, kui tõuaretustöö tulemused tõesti jõuavad ka teiste mesinikeni peale Aimari, Jaanuse ja Priit Pihliku.

Siinkohal tõstatubki tähtis küsimus - kas nad jõuavad ja millistel tingimustel nad jõuavad? Arvestades taotluse autorite sõnavõtte ja kirjutisi, kus rõhutatakse kasu kogu Eesti mesindusele, on see oluline küsimus. Priit Pihlik vastas sellele demagoogiaga kommunismist, Jaanus Tull jättis vastamata, Aimar Lauge osas ei saanudki aru, kas tegu oli demagoogia või Saaremaa naljaga: "Mis puutub Martin Rebase küsimusele, kuidas mesilasemad jõuavad mesinikeni, siis usun et nagu koguaeg; kas käest kätte, järgi tulles, postiga saadetult, sõbra toodud jne." Minu küsimus oli aga tõumaterjali hinnast (kas see on kulupõhine või kommertshind?) ja iga mesiniku ostuvõimalusest (kas materjali müüakse kõigile soovijaile?).

Asja iva on selles, et kui projekti esitletakse kui Eesti mesinduse uuele tasemele viimist, siis oleks mesinikel ka hea teada, kuidas see uus tase konkreetselt nende mesilasse jõuab. Kui aga tegu on lihtsalt äriprojekti käimalükkamiseks vajaliku toetusega, siis tekib küsimus, et kas Aimari tehtava propaganda ulatus on õigustatud ja kas on vaja rääkida suurest sammust kogu Eesti mesinduse jaoks?

Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

Hinnaküsimus

Vastus lihtne, praegu ei ole minul olemas mingit hinnavalemit.
Kui sul Martin on ettepanek, kuidas kujundada tulevase mesilasema hinda, ole hea ja anna teada.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Vastus diskussioonile.

Mina ei tee siin mingit nalja. Vastused on olnud otse ja ausalt. Ma ei saa tõesti aru millest tee ( Martin Rebane, Peep Markverd, Uku Pihlak) aru ei saa.
Proovin ühe korra veel selgitada ja kui ikka aru ei saada, siis tunnistan et olen kaotanud lõplikult eesti keele oskuse.
MP üks osa on 4. meede. Selles meetme nimi on "Mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöö". Täpselt sama nime kandis ka see meede eelmise programmi ajal ( 2007- 2010).
Programmi rahalisest mahust saab 4. meede 17,3 % ehk rahaliselt 17 128,28 €urot. Jutud sellest et programmist läheb suuremosa rahast 4. meetmele on demagoogia ja selge valetamine. 4. meede ei saa seega isegi mitte viiendiku rahast. Programmi tehes otsustasime et sellist rahade raiskamist kui eelmistes programmides enam ei saa lubada ja tõmbasime palga kulud miinimumini. 4. meetme juht saab oma meetme juhtimise eest koos transpordi kompentatsiooniga aastas 2173 €urot, millest tuleb tal maksta ise riigimaksed ( sots+ tulumaks). See teeb meetme kogu rahast 12,7 % ti.
4. meetme eesmärk on Eestis mesilasperede arvukuse tõstmine. Meie valisime selleks võimaluseks luua Eestisse vähemalt 3 tõumesilat ja osta neile alustuseks tõumaterjali ja paarumistarud. Lisaks antakse (kingitakse) mesilasemasid veel 4 vaatlus e. test mesilale. Kõik muu tuleb mesinikel oma rahadega teha.
Loomulikult me müüme tõumesilast emasid ja loomulikult tõuemasid. Selles kogu mõte ju on et anda mesinikele võimaluse hankida oma mesilasse tõuemad, millest mesinik oma mesila jaoks saab emasid paljundada. Näiteks hetkel tuuakse kraini emasid Austriast ja Eestis neid paljundatakse ja antakse mesinikele edasi. Nüüd jääb üks etapp vahele. Kas nende emade eest tuleb maksta- loomulikult, ega siis paarumistarusid ega emasid aita pannile panna Smile. Ega tõumesilad ju muud raha ei saa, kui emade ja mee müügist. Kui keegi ikka aru ei saa, siis anname tõumesilatele nn. õnge aga kala peavad ise püüdma.

Nüüd aga küsiks hoopis vastu. Kui SMÜ ja EKMÜ selle programmi koostasid ja esitasid ministeeriumile, kui see on nii üdini paha, miks siis EML soovis sellega ühineda? Vastupidi Uku Pihlaku laus valele , helistas hoopis Kilk mulle et kas on võimalik meiega ühineda ja meie lubasime. Seega kinnitas selle programmi ka EML juhatus, mille liikmed olid sell hetkel nii Martin kui ka Uku.
Miks tee nüüd loobite pidevalt kaikad kodaratesse ja mustate seda programmi ja meid? See on ju teie enda oma ka. Kui te tahtsite koostööd, siis teeme seda. Kui mitte siis öelge seda ministeeriumile. me saame ka ilma teieta (EML) hakkama.

PS. Mesilasema hind on loomulikult turu hind.

Aimar Lauge
4. meetme juht

Kasutaja tiktak pilt

Hinnaga probleeme

ju pole.See saab olla natuke kallim,kui L-Euroopast(slovakkiastjne.)tellides.Mida varem kevadel,seda kallim ja mida suve lõpupoole seda rohkem hind kukub.Selle ürituse komistuskiviks saab arvatavasti meie klimaatiline asukoht ja rääkida sellest,et saab märtsi-aprillikuus osta kohalike paarunud emasid juba praegu,seda juttu rääkige neile kes alles plaanivad alustada mesindusega.

Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

Küsimise suunasin teisele

Küsimise suunasin teisele Martinile (M.Rebasele Smile aga sa tiktak võiksid öelda, mida arvad kõrvalt vaadates tõuaretuse korraldamisest Eestis? Jättes välja varajaste emade saamine.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

LP. tiktak.

Eestis saab mesilasemasid osta märtsist septembrini. Tule ja küsi minu käest. Mult ostavad emasid kevadel ka sellised mesinikud kelle mesinduse staas üle 30 aastat ja mesilasperesid üle 200. Tegemist ei ole mingi naljaga.

Aimar

Kasutaja tiktak pilt

Minu arvamus

on lihtne ja praktiline.Jalgratast leiutada pole mõtet(kui aega ja raha palju siis muidugi võib)Tuleb lähtuda sellest kus me asume ja vaadata mida tehakse meist põhja pool,teha järgi kõigepealt ja siis paremini.Kui pidada rohkem peresid(üle 15 ne näiteks)siis tõuemadest ei pääse,see on fakt,kui tahad võita ajas ja rahas.Ideaalis oleks hea iga aasta kevadel uus paarunud ema anda(minim.pereheitmine,maksim.jõudlus jne),kuid meie kliimas läheb vist raskeks kohapeal toota.Ega muidu kavalamad soomlased neid kevadel Slovakkiast telli.Rääkida siin sellest et ise aretada,kasvatada ja talveks neid iduperesid talvitama jätta on paras peavalu,kui oled suurem mesindaja ja tähtis on toodang mee ja muu näol.Muidugi ,mis puutub suve keskel perede laiendamisse,siis on olukord teine.Kuid kavalam oleks ikkagi teha seda kevadel(saab samal suvel toodangut,talvituma läheb tugev pere jne.)Lugu pean ainult krainist ja itaallasest,see kolmas inimkätega loodud messias ,kes meid peaks paadiisi viima,sellest ei arva midagi,nagu meist põhja poolgi.Kahjuks hakkas telekast seriaal ja pean katkestama enda targutamised selleks korraks.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja juki pilt

Kõrvaltvaataja

Ei saa asjale pihta, ühed kes on tugevad mesinikud, ei peida oma perede arvu ja üritavad midagigi ära teha, et eesti mesindust arendada. Kasutades selleks olemasolevaid seaduslikke võimalusi. Teised kelledele see aga ei meeldi üritavad esimeste tegemisi maha teha, kahjustades tervikuna mesinduse mainet. Krt. kui teile ikka on väga vastumeelne tõumesilate rajamine ja sellega seonduv, tehke ise oma... mida iganes tahate ja soovite. Sellised võimalused on meil kõigil võrdsed. Isiklikult minul ei ole absoluutselt kadedust tegijatele ja samas pooldan mesinduse arengut. Samuti saan aru, et pole mõtet nendele selgitust jagada kellel on asjast isiklik arusaam ja töötavad vastu.
Jõudu ja jaksu neile kes teevad!

Jukile

Küsimus selles ju ongi, kas tegemist on Eesti mesinduse arendamisega või millegi muuga.
Mõnedes riikides toetatakse MP rahadest mesilasemade ja –perede ostmist. Nii jõuab see raha ju ka mesilaste tõuaretajate kätte aga tulemused ja raha teekond on nähtavad.

Kasutaja tiktak pilt

Lp.Lauge

nagu ma kuulsin,pidavat te pakkuma FRANKENSTEINI,mitte itaallast ja krainit,Nii et üks räägib aiast,teine aiaaugust.Teadmiseks nendele,kes siin osalevad ,et see on foorum ja me väljendame oma arvamusi mitte ei kiida siin üksteist.Kui keegi arvas,et ma siin kedagi või midagi tahan maha teha ,siis ta eksib.Ma toon esile ainult kuivasid faktisid,ilma emotsioonideta.Antud teema suhtes pole mul mingeid isiklike huvisid.Arusaamatuks jääb frankensteini(buckfast) tõu aretus(inimkäega loodud,seega saatanast).Ei näe tal erilisi eeliseid,et sellega tegeleda.Kui ta oleks nii hüper-super oleks ta Soomes Rootsis ka kasutusel.Kui seal mainid seda nime,siis vaadatakse sind kui veidriku.Aga jumala looduga(kraini,itaalia)tuleks kindlasti tegeleda rohkem kui praegu sellega tegeletakse.Oleks ju hea kui selle materjaliga tegeleks konkreetne jaam(jaamad),kust oleks osta kõrgema kategooria emasid(paarunud).

Pronksmedal (100p.)

Lugedes

viimaseid kommentaare arvan:Jagades teiste raha tarude kaupa kõigile(kust üldse selline mõte on tekkinud)olen kindel et sellest mesinduse hüvanguks kasutataks vähe.
tiktaki kommentaarn (agu ma kuulsin,pidavat te pakkuma FRANKENSTEINI)on jama.Aastatega pole veel kuulnud et mesilased oleks mutateerunud või mis iganes.Ei lähe need lapsed sugugi inetumaks kui naabrinaisele ära sätid.
Aimari väide et võimalik osta emasid juba varakult ka meil.Arvan et isegi praegu oleks võikalik .Võtan hoidlast sügisel paarunud ema 3 raami peal ja ongi lahendatud mure.Kuskil pole õeldud et tema väärtus sellest kehvem on et mõned munad eelmisse aastasse tegi .Isegi võime õelda et on toimunud eelkontroll.Meie mesinikud peaks jõudma ikka arengus edasi.Õppima ära abipereda loomise peakorje lõppedes.Selleks tuleb kas emasid osta või siis ise õppides proovides.
Silver

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Frankestein.

Nalja eest saab tiktak minu käest küll 11 punkti 10 palli süsteemis. Ma just mõtlesin et mis ma oma ühele mesilagruppile PRIAs nimeks panen, nüüd see mure murtud. Tänud.
Kahjuks on nn. frankesteini mesilaid nii Soomes kui ka Rootsis. Peale paremate meesaakide muid kohutavaid tagajärgi pole sündinud. Näiteks Soomes Ari Seppälä peab buckfasti ja itaalast ( tema oli see mesinik kes rääkis kuidas suuri meesaake saada nüüd Tartus, tema sõber kes saab Soomes suurimaid meesaake peab ka frankesteini mesilasi).
Rootsis on ju tuntud nn. egloni mesilased ja monticola mesilased, mis on teisiti öeldes frankesteini mesilased e. bukid nagu keegi buckfasti mesilast siin foorumis hellitavalt nimetas. Jaanus poeg oli ka Rootsis tööl 400 mesilas ja jälle koperdas nende buckfasti mesilaste otsa. Õnnetusi ikka juhtub.

Frankestein mesilaste pidaja Aimar Lauge.

Härrased Mesinikud

On kena näha – et algartiklile on tehtud juba pea 3600 klikki...mis suuresti tähendab seda, et artikli autori eesmärk - asja arutelu ja olemuse väljatoomine – on käimas täies hoos. On isegi mindud niikaugele – et osadele arvamutele on hakatud oma nime alla kirjutama - mis tegelikult tähendab ju, et ei häbeneta omi seisukohti. Arvamusi ja vastuseid on nii – ja naasuguseid; enamus positiivseid arvamusi on muidugi asja algatajate poolt – mis muidugi on loomulik. Samas pole ka loobutud arvamustest x nimede all – milledest mitmete esitusloogika on küll allkirjutanule jäänud arusaamatuks.
Seetõttu sooviks öelda veel järgmist:
1. Põhiprobleem – milleks üldse avalikustamist on vaja – pole mitte tekkinud sellest – et teatud kolmene seltskond on võtnud nõuks hakata oma mesilaid edasi arendama ja tõuemasi kasvatama. Probleem on selles – vahendid selleks võetakse EV mesindusele eraldatud summadest. Mesindusele eraldatavad summad on muide määratud mitte tolle seltskonna mesilasperede arvu järgi - vaid kogu eesti mesilasperede arvu järgi (olgu see arv määratud – kuidas nad on – see on teine küsimus)! Ehk lühidalt öeldes – on need summad ette nähtud KOGU mesinikepere toetuseks. Kas on eetiline arendada kolme eramesilat mesinikkonna nimel – selles on küsimus! Kui oleks tegemist äriprojektiga (äriprojekti rahastatakse EU poolt teatavasti teatud % omaosaluse täiendava juurdepanekul ( mitte olemasolul!)) – oleks tegemist n.ö. eraprojektiga – ja siis tõesti oleks see igmehe eraasi!
2. Ja kui siis seda küsimust edasi arutada – sõltub kõik sellest – kas too emadekasvatus (andku mulle too kolmikliit andeks – ma püüan vältida varemöeldud põhjendustel sõna tõuaretus) annab kui mitte kõigile – siis enamusele meie mesinikele siis soodsama, kiirema või mida iganes positiivset siia juurde lisada – arengu!? Ehk kas see on ikka on parim viis mesinduse rahade jagamisel – nagu seda on tehtud Mesinduse juhtkomisjoni poolt. EV mesindusele eraldatavatest summadest siis saate 3 aasta jooksul riikliku toetusena igal aastal 268000 krooni, kokku siis 804 tuhat krooni ehk 51385 euri?!? Kuigi ametlikult on kolmikliit justnagu eraldi PM rahastusest (Hr. Priit: Mesindusprogrammist ei sa EMTS mitte euro sentigi ja ei hakka kunagi saamagi) - tundub olevat see suht formaalne lähenemine. Ka edaspidi plaanitavad tõuaretuse summade taotlusest pole märgitud oma osaluse juurdepanekut – mis viitab maksumaksja raha 100% ärakasutamisele (siis jällegi 3 mesila edasiarendamiseks). Kui see on vale – siis paluks asjaosaliste selgitusi ka siin.
3. Ka ei leidnud - muidugi ootuspäraselt - selgitusi tolle PM rahade (27% tõuaretusele) jagamise „Juhtkomisjoni“ demokraatlikusest – ehk kuidas siis otsutuste langetamisel esindati vabariigi KOGU mesinike arvu järgi (ehk siis kogu mesinikkonnale) eraldatatava toetuse jagamise? Ehk kuivõrd oli sellise kooseisuga komisjon PÄDEV otsutama kogu mesinikkonna huve.– kuhu -. Ja kui palju raha jagati (kordan siinkohal veelkord komisjoni mesinduspoolset koosseisu: 1. Marje Riis – (mandrimesinikuna) Saaremaa MÜ esindaja (liikmete arv?),2. Aavo Meister – Eesti MÜ esindajana (liikmete arv?),3. Jaanus Tull – Eesti KMÜ esindajana (liikmete arv?),4. Aleksander Kilk – EML (mesinikke ca 500, tegelikkuses aga kogu mesinikonna huvide eest seisev liit),5. Aivar Raudmets – projektijuht. Pigem oli komisjon kokku pandud teatud grupi huvide nimel – ja sellest nood probleemid algasidki.
4. Aivar Lauge märkus: Miks tee nüüd loobite pidevalt kaikad kodaratesse ja mustate seda programmi ja meid? See on ju teie enda oma ka. Kui te tahtsite koostööd, siis teeme seda. Kui mitte siis öelge seda ministeeriumile. me saame ka ilma teieta (EML) hakkama....
Lisaksin ...aga siis kasutage EU-st tulevaid EV mesilasperede arvu järgi jagatavaid toetusi proportsionaalselt oma mesilasperede arvuga...ja oleksi asi korras ja mesinikevaheline konkurents aus!
5. Ei tulnud arvamusi ka toetuste kaudu tekkiva ebaausa konkurentsi kohta. Olgu toetus mis nimega tahes – ostetakse paarumistarusi, emasi vms – siis sisuliselt taandub see kolmikliidu mesilate arendamisele. Ja ikkagi – kuidas siis on lood ausa konkurentsiga nii seniste mesilasemade kasvatajate suhtes kui ka seniste mee-hulgimüüjate suhtes?! Tegelikult jah – ega siin küsida midagi ju polegi – vastus niigi näha.
6. Kommentaarides on ka ettepanekuid – pigem jagada see raha toetusteks haiguste vastu, suhkru ostmiseks - miks mitte ka mesilasemade ostmiseks, kütuse aktsiisi vähendamiseks –või ka lihtsalt tarutoetusteks.
7. Vastuseks Hr Priidu kommnetaaridele (vabandan natuke norivat selgitust neile) : vabariigi juhtivad tõuaretajad – huvitav sõnaühend on välja otsitud, paluks sellele viidet. Annan viite - vt allikat „Mesilaste tõuaretuse tegevuskava ja kava rakendamiseks loodava aretusühistu finatseerimise taotlus“. Kui Te seda pole veel vaadanud – siis sealt tuleb välja - et ise olete endid niimoodi nimetanud....
Teine kommentaar: See on ikka positiivne nähe kui Eestis rohkem mett tootma hakatakse aga hr. Martverk sooviks oleks mingi 10 000 mesilasperet Eestis. Vaat siia sooviks küll viidet...!?

8. Toetaks igati Arli mõtteavaldust – et sellisel vastutaval alal tegutsemiseks peab ikka olema pädevus (ka teoreetiline, mitte ainult praktiline) – ja see peaks olema vastava litsentsiga kinnitatud. Paraku on kolmikliiduol siiani juttu olnud põhiliselt raha taotlusest- ja mida selle eest ostetakse – pole aga sõnagi vastutusest – mis sellise üritusega kaasas peaks käima.
Pole ka arutelust välja tulnud – mida siis toodetakse. Vastused - Priit: F1 mesilasemasi, Jaanus, Aimar – tõupuhtaid emasi. Eesti kliimakindlusest kui ühest põhilisest argumendist enam juttu pole – kuid kuidas tagatakse haigusvabade emade tootmine, siin garantii tagamine näiteks trahhe lesta suhtes) jpm. Rääkimata siis hinnast – kust toetusrahad maha arvatud...
9. Lisaksin veel Hr Tulli väite: Tõuaretuse projekti on äärmiselt kahetsusväärne nimetada äriprojektiks, kuna rahastamise skeem sarnaneb suuresti mesindusprogrammi rahastamisega. Tegevusi kontrollib VTA ja raha kasutamist PRIA jne. Äriprojektiks võib pigem nimetada isikliku raha laenamist ja selle pealt protsendi teenimist.
Pole küll märganud – et Põllumajanduslikke, EU-st toetatavaid äriprojekte oleks Pria selliselt jaganud. Küll on aga äriprojektid - kus eeskätt just püüdega mitte VÄGA rikkuda ausat konkurentsi – nõutakse projekti taotlejalt ka sinna (enda rahad koos taotlusprojekti käimapanekuga) juurdepandavat omafinatseeringut- mis tavaliselt on 50% juures....! Kolme eramesila arendamine riiklike toetuste baasil – ükskõik millise nime all ja ükskõik milliste mesindustarvete ostude nimede all - kuuluks minu arvates küll äriprojekti alla. Ja selles ongi kogu asja point!

Annan kommantaaride järje üle
Lugupidamisega
Peep Martverk

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Eesti mesinduse vaenlased lõpuks leitud.

Suur tänu Peebule valgustava kommentaari eest!
Jah, tõesti peab nentima et kui Lauge, Pihlik ja Tull kõrvaldada Eesti Mesindusprogrammist ja mesindusest üldse ja parem kui nende nimegi enam ei mäletataks,( nende nimedega võib üle annetuid mesindus praktikante hirmutada)siis tuleb lõpuks ka "õnn meie õuele", nagu laulusalm ütleb. Loomulikult oleks hea veel Raudmets ka tuleriidale saata, kuna ta nagunii ajuteta tankist on. Riisid võib lihtsalt rattale tõmmata.
Kuidas siis 4. meetme rahasid kasutada? Osta emasid välismaalt ja jagada neid mesinikele. Jälle probleem , kuna kõigile ei jätku- keegi jälle rikastub teiste kulul. 268 000 krooni eest saab osta ainult ca. 900 vabalt paarunud emasid. Paarumistarusid ka osta ei saa kõigile- neid saab aastas osta samapalju kui emasid. aga kumba valida? Kuna meil on ca. 6000 mesiniku siis ehk anda igale mesinikule kätte 3 eurot aastas ja las igaüks ise vaatab mis teeb- peaasi et ta tõumesilat tegema ei hakata.
Samas on mul hea meel et on võimalik 268 000 krooniga aastas võimalik teha kolm tõumesilat kolme aastaga, ilma et mesinik omaltpoolt peaks midagi sisse panema.
Tunnistan et meie kurikuulus kolmik on teinud Eesti mesindusele korvamatut kahju , kahjustanud mesinike õiglustunnet, hakanud riisuma rahva raha isikliku kasu eesmärgil. Sirutamas kätt veel niigi õhukese Eesti riigi tühja taskusse, et tõuslikult elada edasi. Häbi meile ja eriti mulle kes ma ka teised sellele kuritahtlikule teele meelitasin, pidades silmas ainult enda kasu. Loodan et meie mõnitamine ja mustamine peseb selle ilge pleki maha mesinduse ausalt palgelt.

Elagu mitte midagi tegemine!

Häbistatud ja tõe valguse ees valelikuks jäänud
Aimar Lauge
4. meetme juht ( anastaja, varas, petis)

PS. Tuleb kindlalt jälgida et ükski eespool nimetatud nimedest ei saaks pettusega valitud tulevasse EML juhatusse, muidu see kurjajuur võib leida jälle pinna siiraste mesinike südames.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Sõbralik ettepanek

Aimar Lauge kirjutas:
Samas on mul hea meel et on võimalik 268 000 krooniga aastas võimalik teha kolm tõumesilat kolme aastaga, ilma et mesinik omaltpoolt peaks midagi sisse panema. Tunnistan et meie kurikuulus kolmik on teinud Eesti mesindusele korvamatut kahju, kahjustanud mesinike õiglustunnet, hakanud riisuma rahva raha isikliku kasu eesmärgil. Sirutamas kätt veel niigi õhukese Eesti riigi tühja taskusse, et tõuslikult elada edasi. Häbi meile ja eriti mulle kes ma ka teised sellele kuritahtlikule teele meelitasin, pidades silmas ainult enda kasu. Loodan et meie mõnitamine ja mustamine peseb selle ilge pleki maha mesinduse ausalt palgelt. Elagu mitte midagi tegemine!

Aimar, palun lisa ka mind sinna riisujate nimekirja (kui 4. meetme alla ei mahu, siis mõne teise vabalt valitud meetme alla) - olen nõus ka edaspidi väikese tasu eest tõusikute häbipostis olema.. Praegu on kuidagi imelik olla - mitte keegi ei sõima enam. Nii võib reha hoidev käsi veel vormist välja minna Smile

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Tormile

Tule seisa minu kõrvale- sa kiitsid nagunii kutsestandartit. Kaabakas selline Wink.

Aimar

PS. Vimpli asemel pane hoopis häbipost.

Pronksmedal (100p.)

segan

veel vett.Kas kõik EU toetusrahad ei olegi jagatud vastavalt EV panusele euroopasse.Siiamaani on kogu aeg kuuldusi et raha ei jagata õiglaselt.
Enamus rahasid ongi ju läinud äriprojektidele.Pole nagu täheldanud et EU rahad antakse riigile.Vastasel juhul lõpeks telekates ära see raha kerjamine küll puudega lastele küll rõndkeni ostmiseks haiglale.jne.
rahad antakse ikka äriprojektidele kust on ikka lootus mitmekordselt tagasi saada.(EU rahaga pead ikka ostma euroopa firma traktori jne.Et raha ikka õigetesse kätesse tagasi läheb.See selleks.Loomulikult on see projekt era äriprojekt.Mõelge palju maksab 500 mesipuud kõigi lisadega.Kas see ei olegi oma panus äriprojekti?
Kui meie omad tarkpead toompeal(meie isad,emad õed ,vennad, naabripoisini välja)otsustasid raha sedasi jagada.Vähemalt seekord tundub on nende otsus õige olnud.Loodan et see ettevõtmine ka korralikku vilja kannab.Küll me ka sellest osa saame kui suudame targaks saada ja mitte halada et meid on ninapidi veetud.
Kus see õeldud on et elu kerge ja õiglane on.
Ei ole eriti kuulnud et väga nutetaks kui meie raha antakse erakondadele valimiskampaania jaoks ega osteta lastele kõnnirobotit.
Meie raha jagatakse petistele suht haritud ja mõtetelt arenenud,kuid moraalselt rikutud-need on meie töötud kes ei suvatse tööd õppida jne.Parem on võtta abiraha ja samaaegselt välismaal tööl käija.
Joodikud ,pätid, vargad-jälle jagatakse neile meie raha.
Nüüd siin väita, et kellelegi jagati meile määratud raha on ka küsitav.Kas me oleme teinud midagi selleks et toetusrahasid saada?.Kaldun arvama et suurem osa mesinikke on priasse kandmata.
EML -500 liiget .EML peaks olema nagu kõik mesindusseltsid + sadakond erakut mesinikku, kes ei taha teha koostööd kohalikke seltsidega.Selle sajakonna inimesega peame lihtsalt leppima kui nad on sellised.Loogiliselt kõrgemasse organisatsiooni kuuluvad alam organisatsioonid.Isegi Batu kaani sõjavagi koosnes kümmnekonnast,edasi sadakonnast ,edasi tuhatkonnast.Kui meie peaorganisatsioon väljendab 500 isiku huve siis ei saa ta kanda EML nime.Teeme korda endi arusaamad,mõtted.Oleme ausad,õiglased küll siis ka meiega arvestatakse ja jagatakse kui ise ka anname.
Tundub, et läks kuhugi rappa minu mõttelõng.
Tahan oma mõtetega Teid panna nägema asju lahtiste silmadega ja mõistlikult arutlema.Minugi ahnus ütleb , et miks küll mulle ei anta.
Keegi ütles et see foorumi teema on arutelu.Mina ei näe siin kuskil arutelu.Kelleltki püütakse hoopis aru pärida.
Need küsimused tuleks jagajatele esitada kui see ülekohus nii suureks on kasvanud.
Silver

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Toetused muude põllumajandussaaduste müügiks ...

KADEDUSPISIKU OMAJATEL MITTE LUGEDA
Simman tõuemade toetuse . ümber ajab naerma. Toetus on saatanast ja saajate kohta puudub õige väljend.Kutsun asjasthuvitatuid mesindus mängule (RAJALT MAHA),millest osavõtjad on mesindusettevõtjad,
kes toodavad mesindussaadusi ehk tootjarühm.Toetus
pole eriti suur,ainult 310000€(eurot 5 aasta peale)
Mikroe... Mart
PRIA meetme 1.9 lugemine keelatud

Eesti Mesinike Liidu liigePronksmedal (100p.)

Ikka hittkomöödiast – millest siis veel!

Tuletan kohe alguses meelde, et Brüssel aksepteerib vaid üht programmi, seda, mis kõige rohkem vastab mesinike enamuse ootustele. Eestis on kõige suurem liikmeskond EMLil. Kas keegi Teist tõesti arvas, et Põllumajandusministeerium (PM) usaldab mesindusprogrammi (MP) täitmise paarikümnest inimesest koosnevale uusmoodustisele ja söandab sellise ettepanekuga Brüsselisse minna? Lootuses oma unistused teoks teha, pidite end kohe alguses EMLi külge puukima. Just sellepärast tulidki Marje ja Jaanus 17.märtsil 2010 Aleksandri juurde ettepanekuga jätkata PM koostamist ühiselt.

Oma läbirääkimiste ajal tehtud märkmeid üle vaadates, torkab silma kummaline tõik: Jaanus kaitseb jäigalt ainult oma sõpruskonna (EKMÜ ja SMÜ) positsioone. Ta ei paista mäletavat, et valiti 2009.aastal EMLi ase-esimeheks. Juhatusse kuulumine tähendab kohustusi. Pole antud ega saa võtta endale vabadust OMA asja ajamiseks või „plaanida paljut ja jagada seda infot ainult oma sõpradele ja mõttekaaslastele“ (tsitaat Jaanuselt 9. veebruaril k17:27).

Tänagi jätkab EML MP materiaalselt vastutava täitjana. Nagu varem, garanteerivad MP toimimiseks võetud pangalaenu kaks juhatuse liiget oma isikliku varaga. Laenuintressid tasutakse EMLi liikmemaksudest. Küsite ehk, miks siis mitte programmijuht või nagu nüüd ootamatult teada saime, „tegelikud koostajad“. Nemad võtavad hoopis vaevaks valvata selle üle, et EML eurorahad tõrgeteta nendeni toimetaks (Ega puuk lasegi enne koerast lahti kui rohkem ei mahu).

Nii MESINIK-lehes kui nüüd foorumis esitatud küsimustele vastamisest olete osavalt mööda hiilinud. Katsun põhjendada, miks.

MPi 4. meetme eesmärk on suurendada mesilasperede arvukust. Käesolevas programmis on selle alla topitud tõuaretus. Kuidas tõuaretus seda teeb, küsitakse Teilt kuimitmendat korda. Kogenud mesinike kauaaegsete tähelepanekute põhjal ei tea iga kolmas mesinik, missugune on mesilasema, mida temaga teha, rääkimata sellest, kuidas teda peresse anda. Ma tahaksin ikka väga kuulda, mis saab nendest tuhandetest puhast eesti verd tõuemadest sellise tasemega mesinikkonnas. Võin vabalt korraga olla kade, loll ja pahatahtlik, kui see oleks ammendav vastus kõikidele küsimustele. Kahjuks tundub mulle endiselt, et mesilasperede arvu suurendamise võti on mesilaste tervishoius ja mesinike harituses. Ma arvan, et perede arvukus oleneb vägagi mesilaste heast tervisest ja mesinduskultuuri tasemest. Seos ravi tulemuslikkuse, mesinike teadmiste ja perede säilitamise ning arvukuse suurendamise vahel on ilmne ja arusaadav. Kuid tõuaretusega alustamiseks kahmati raha just nendest valdkondadest.

Tartus kuuldust ei jäänud mulle küll muljet, et tõuaretuse buum oleks tabanud kogu Läänemere äärset mesinikkonda. Taanlasedki pusivad juba aastaid vaid ühe, buckfasti tõu kallal. Ainult meie entusiastide silmis hõõgub palavikuline kirg alustada kolme tõuga korraga, mis sest, et nullist.

Viimastest foorumi kirjetest saame lugeda, et kõlavalt sõnastatud eesti mesinduse peaeesmärk jääb selle MP raames täitmata. „Aretustöö on ju nii pika vinnaga“, et põrutavaid uudiseid lähiajal oodata ei maksa. Sellegipoolest lisatakse aina roosamaid toone maalile, mis kujutab kõigi mesinike soovunelmate täitumist. Vähemalt üks asi on ära otsustatud ja kokku lepitud: emasid saab osta turuhinnaga!

Aga äriprojekti käivitamiseks aitab kolmest aastast küll. Kõik on saadud, mille järele käpp välja sirutati. Küllap antakse mesindusüldsusele sobival ajal teada, et kõik oleksid võinud õnnelikeks tõuemade ostjateks saada, kui EMLi tagurlased poleks kogu aeg kaikaid kodaratesse loopinud. Naiivsed kaasajooksikud raputatakse maha, sest maksumaksja raha võib ka omavahel ära jagada. Kolm aastat peab veel vingerdama, alles siis saab vabade sõltumatute ärimeestena häbenematult igaühele öelda: „Pole teie asi!“ (ja enam pole ka)!

Lõpetuseks

Kui mõelda, siis ega peale vaikimise või hämamise Teil muud valida polegi, sest karavani sõpruskond peab hiilima koerte haistmis- ja kuulmisulatusest ohutusse kaugusse ning lootma, et jälg haihtub, huvi kaob ja kära raugeb. Enamuse ükskõiksusele võib alati loota, küllap seegi kord. Saate pühendunult üheskoos oma mulli puhuda, ainsaks mureks, et enne riikliku finantstoetuse saamist lõhki ei puhu.

Epiloog

Paartuhat aastat tagasi tõusis Senatis püsti mees ja küsis: „Quo usque tandem abutere, Catilina patientia nostra?“ – õnnetus hoiti ära ja Rooma muutus. Ehk mõistetakse kunagi Cicero lause tähendust siingi ja tuima näoga põhjamaalane tõuseb püsti ning küsib: „Kui kaua kavatsed Sina, Catilina, kuritarvitada meie kannatlikkust?“

Arl’ile: inimesed on tõesti väga erinevad. Juba siis olid… See annabki lootust.

Uku Pihlak

MP

Keegi eelnevalt tsiteeris -- antke mulle ka raha!Praegu uurides seda rahastus skeemi ja kõige tähtsamat vastutust, siis kordaks küll-- antke mulle ka ?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma

tahaks ka raha saada.
Aimar

Pronksmedal (100p.)

Vastus

Aimar, aitäh vastuse eest! Kui iga mesinik võib nüüd arvestada sellega, et tõuaretusprojekti õnnestumise korral saab ta kolme aasta pärast mesilasemasid sinu käest turuhinnaga osta, oskab ta ka oma mesila arenguplaane mitme aasta peale ette paremini teha.

Samas ma ei mõista, miks pidi sellist lihtsat vastust teilt peaaegu et välja pressima ja miks sellele eelnes selline demagoogia ja pilamine? Ma rõhutaksin, et Uku Pihlak, Martin Rebane ja Peep Martverk ei ole moodustanud mingit klikki Tulli-Lauge-Pihlaku vastu ega tõuaretuse tegevuskava omavahel arutanud. Pigem ühendab meie suhtumist teadustöö kogemus ülikoolis, kus viisakas, aus ja konstruktiivne kriitika ja argumenteeritud vastused sellele on igapäevatöö oluliseks osaks. Ilma oleks teaduslik areng praktiliselt mõeldamatu.

Sama joont oleme seni pidanud ka EML-is. Kui kellelgi on kõhklusi mingi otsuse või küsimuse suhtes, on tal õigus küsida ja vastutajatel kohustus vastata. Minule ongi vastuvõetamatu see, et kuigi Laugel, Tullil ja Pihlikul on ka ideid, mida ma muidu ehk mõistan ja toetan, siis peituvad need demagoogiliste vastuste ja väljaütlemiste taha, sisulist dialoogi osade küsimuste juures vältides, oponentide üle nalja heites. Ebameeldivate küsimuste vältimine, küsimusele vastuküsimusega vastamine, küsimusele teadlikult ebapiisava vastuse andmine, küsija sildistamine kadedaks, rumalaks vmt on kõik tuntud ja räpased demagoogiavõtted (mida võite ilmselt lähiajal rohkelt poliitilistel debattidel näha).

Ma eelistan, et mesinduselus kasutataks pigem ausat ja viisakat akadeemilist stiili. See tähendab ka seda, et vastaja argumenteeritud ja aus vastus ei pea meeldima küsijale ja valijaskonnale. See ongi debati mõte. Palun teadvustage oma uut rolli. Jaanus Tull ja Aimar Lauge ei ole antud juhul enam pelgalt mesinikud, kes võivad oma suva järgi valida, millal saalist lahkuda. Te olete nüüd aretusprogrammi osas vastutajad ja kui mesindusaktiivil on küsimusi, siis ma näen ainuvõimaliku lahendusena ausat ja argumenteeritud vastust. Õnneks on neid juba üksjagu ka tulnud.

Jõudu mesindamisel!

Martin Rebane
EML juhatuse liige

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Martin.

Me ei lähe kuhugi, ära mitte loodagi.
On plaanis ka 2013-2016 MP ära teha ja ilma EML-ta. Tühikargajaid pole vaja.

Aimar

Pronksmedal (100p.)

segane värk

mingid vennad hakkavad riigi rahaga, meeturgu solkima. Neid tegelasi tuleks lihtsalt boikoteerida.

Pronksmedal (100p.)

Lõpetuseks

Tundub, et antud foorumis teema selgeks rääkimiseni ei jõua, pigem on tegu vastupidise efektiga, kahju küll. Sellist poriloopimist aga Eesti mesindus ei vaja – kindlasti mõjub see arengule pidurdavalt ja jätab üldsusele kes teemaga väga kursis ei ole vale mulje.
2010-2013 a Mesindusprogrammi 4. meede kujunes selliseks läbirääkimiste käigus ja sai oma heakskiidu nii PM kui EL poolt. Hetkel on nagu hilja ja suhteliselt mõttetu, teema kallal negatiivseid emotsioone üles kiskuda. Parem oleks vaja juba 2014-2017 a. programmile mõelda, et vältida jälle kiirustamist. Mesindus.ee võiks olla foorum kus avaldatakse mõtteid mis osas järgmise programmi rahasid kulutada, et teema ei jääks jälle kitsa ringkonna otsustada. Kuid mulle isiklikult on jäänud mulje, et algul vaadatakse kaugelt ja lastakse asjad ära teha ning siis alles tulevad ettepanekud ja kommentaarid (loodan, et eksin).
Käimasoleva Mesindusprogrammi 4. meetme rakendamisel loodetakse saada puhaspaarumisalad, kust kohast oleks võimalik mesinikel osta tõupuhtaid mesilasemasid ja sealt ise edasi kasvatada toodanguemasid F1. See on võimalus kohapealt osta kontrollitud mesilasemasid. Kes ei pea seda otstarbekaks võib ka edaspidi mesilasemasid väljast poolt sisse tuua (VTA-d informeerides) ja kasvatada mesilasemasid oma soovide kohaselt.
Mis aga puutub EMTS-i tegevusse siis saab tulevikus selle seltsi tegemistel silma peal hoida www.estbee.eu kaudu. Kogu EMTS aruandlus käib läbi VTA ja juhindutakse nende reeglitest. Endiselt on oodatud huvilised osalema seltsi tegevuses, kellel on ettevõtlikust ja soov mesinduses edasi areneda. Kõik ettepanekud on oodatud meilile mesilasemad@gmail.com .
Soovin kõigile edu mesinduses ja rohkem julgust foorumites esinemisel kasutada enda päris nime. Foorumites vesteldes on oluline siiski teada oma kaasvestlejate tausta. Kui hr. Martverk oleks esinenud ka mingi „tutsu“ nime all ei oleks ta iial vastust saanud. Kummardus julgetele.

Lugupidamisega

Priit Pihlik

EMTS esimees

Jututoa moderaator

Priit!

Priit!....Mina sain küll aimu ja teavet juurde siit foorumist.Sellepärast teen sulle siiski ettepaneku edasi asjas selgitusi siin anda.Kuidas seda teha?....Lahuta emotsioon lihtsalt ära ja kirjuta vastuseid....kui neid muidugi on.Miks siin Foorumis?....Sellepärast, et siin käib palju mesinikke.See on ainuke koht, kus mesinikud koos käivad.Pori loopimise vastu ei saa...selliseid on ikka....
Muide ma üritan ka aretamisega liituda....kahjuks(sulle)...kollastega. Ja, et sa ei vastaks...kirjutan alla ainult eesnime.
Lugupidamisega
meelis
kolme lapse isa.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Küsimus kõigile foorumlastele


Küsimus kõigile foorumlastele. Õelge puht ausalt, palju on teil riideid seljas kui te mett võtate. Kuna minul on ülekaalus kransid veel siis mina olen skafandris, see tähendab (kaabu, näo võrk, mesindus  tunked, kummi saapad ja nahk kindad). Olenemata sellest et te välismaalt mesilasemasid sisse toote, kui rahulikud nad on, kas saate ujukate, kaabu ja plätudega mett võtta või ei.  (nõnda et ei oleks ühtegi nõela saanud). Kui seda olete saavutanud, siis tõesti pole mesilaste teil aretust vaja.  Kuna mina olen Aimari mesilastes käinud mett võtmas ujukate ,kaabu ja plätudega ning sain 8 h jooksul 1 nöela siis mul on mille poole püüelda.

See on minu arvamus aga mina toetan nende ettevõtmist 100 % liselt. Minu arvamus on selline ,kui on mesilased kes korjavad sama hästi kui need kes meil on praegu ja võibolla isegi natuke rohkem ,aga peaaegu ei nõelagi oleks uusi meinikke ka palju rohkem kui seni.  Kuna minu suhtluskonnas on palju mesindus huvilisi, kuid kes kardavad nõelamist. Kordan veelkord MINA NÄEN SEDA SELLES VALGUSES.

tubli

On rõõm näha, et keegi ka selle nurga alt asjale vaatab. Muidu käib tants ainult ümber finantside ja muu sellise. Tubli, Teemas, olen nõus täielikult sinu väljatoodud vaadetega.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja einokaiko pilt

Väga õige teemas ...

Väga õige teemas , mina vaatan mesilaste pidamisele samast vaatevinklist.  Usun , et meil siin eestis on olemas selline rahulik liin mesilasi , sest minule eelmisel suvel selline sülem tuli . Õnneks aiman kus kohast nad pärit on ja sellel suvel seisab ees suur töö , sest seina seest ( tühi maja selles osas , kus kaks peret elavad )  tuleb nad kätte saada.  Muide , nad elavad tavalise laudseina vahel ja on juba aastaid seal vastu pidanud , ka see on hea näitaja. Muidugi kõige tähtsam omadus on neil leebus .  Esialgul ma meetoodangu suurusele erilist rõhku ei pane .  Praegu on töökoja katusel üks  pere , aga kevadel panen 4 taru veel juurde , nendest 3 korpustarud.  


Nende mesilaste käitumisest nüüd veidi lähemalt .          Ei ole mina ühtegi nõela nende käest saanud , kui ise norinud pole. Tavalisel pereläbivaatusel kasutan küll maski , aga kindaid mitte . Muidugi olen suitsikut kasutanud , aga väga minimaalselt. Käte peal jooksed nad mul ülevaatuse ajal ringi ja ei mingit ärritatut olekut ei ilmuta. Igatahes meil väga sõbralik läbisaamine.         Muidugi tahaks kevadel põhjlangetise uurimisele viia , siis saaks ka nende tervislikust seisundist ülevaate.    Igatahes eelmisel suvel ei leidnud mina ühtegi lesta mesilastel seljas , kuigi uurisin neid päris põhjalikult.


Ps.  Ei ole mina mingite toetuste vastu , kes oskavad ja mõistavad toetusi hankida - tublib.  On ju mesindus väga pika ja aeglase arenguga , tulemusi tuleb aastaid oodata . Peaasi ,et kannatust jagub , aga seda ütlen küll , et see amet ärimeestele ei sobi .  Mesilastessa tuleb suhtuda austusega .  Nad on üks looduse imedest!


 



 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ando pilt

Kransid

On minulgi teadmatta tõugu nad! Eriti pole nõelata saanud aga ikka juhtub vahel.Mesindustunked on ikka selgas kui toimetan  nendega,ilma kinnastetta ja  jalas tavaliselt plätud.Nõelamist ei karda aga loomulikult võiksid olla sellised rahumeelsed  mesilased kelle juurde minnes poleks vaja midagi peale suitsiku,olen ka selliseid näinud :D 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

lisan


Tahtsin veel lisada et minu kransid on elajad, Nagu ütlesin käin neid vaatamas skahvanris ja alla 10 nõela sealt ei pääse. Eelmine aasta vahetasin emad vällja eks näis kuda see pölvkond ennast ülal peab.  Tegin selepere emast mis mul kõige paremini saaaki töi ja kõige normaalsem oli. Muidugi pole ranna riietusega sinna asja ,kuid ehk vets leebemad ikkagi on.  (ühe sõnaga suuna olen sinna suunda võtnud.  Nende krantsidega oli vahest selline tunne et tea kas ikka elusalt sealt pääseb. sirm ja skahvander oli mõne pere juures käiies nii paksult mesilasi täis et  on raskusi vällja nägemisega. Loodan et eelmise aasta pingutused on ehk natuke edu toonud.


edu teistele mesinikele.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja einokaiko pilt

Soovitus teemasele

Oli minulgi vene ajal üks selline pere kes kole tigeda loomuga . Õnneks olid teised 4 peret normaalse käitumisega.  Ei jäänutki siis muud üle , kui saatsin need tigedad mesilased taevastele rohumaadele , sest naiste kisa  lilleaias hakkas ära tüütama. 


Praegu mesilaste lend ei sega kedagi ja keegi peale minu neile ette ka ei jää. Muidugi on see pere praegu lausa rahu ise , sest suvel , kui juuksed sai päris nulliga ära aetud , käisin ilma maskita . Karvad mesilastele ei meeldi , seda tean ja tahtsin lihtsalt katsetada , kui pealagi sile , kuidas siis suhtuvad.  Arvan , et mul selle mesilas pere liiniga mingi hingeline , või siis biokeemiline side. Jalutavad minu kehal just kui uurides ja küsides , kuule mis teoksil , oleme ju sõbrad.   Igatahes püüan seda mesilasliini  paljundada ja kavatsen ka mesilasemade kasvatuse endale selgeks teha.

Lõpetuseks - ka enda poolt

Tundub, et artikli algatajana võiksin kah öelda omad järeldused arutluse käigust tõuaretuse teemadel. Otsustades, et klikke oli juba üle 5500 – võiks lugeda, et arutellu ja asja sisusse on haaratud õptis palju mesinikke – mis oligi artikli põhieesmärgiks.


Hr Priidu viimane artikkel (kes püüdis nii mõndagi asjalikumalt lahti seletada kui teised asjaosalised – v.a. muidugi viide käimasolevale arutelule kui poriloopimisele...) oli küll mõeldud justnagu kolmiku lõppsõnana. Et rohkem seletusi ega vastuseid küsimustele ei tule .

Vastamata jäid minu arvates siis kolmiku poolt järgmised põhilised küsimused:
  1. Asja otsutanud juhtkomisjoni pädevus, volitatus langetada otsuseid kogu mesinikkonna huvides: Ehk siis selle demokraatlikus. Samas on arusaadav – et parem on sellele küsimusele mitte vastata. Sest ka hr Priit ise tunnistab – et nood asjad tehti kiirustades... jäi küll lisamata - et kitsa ringikonna huvides. Isiklikult küll ei usu, et nood rahad – olles pandud mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi s Mesilasteperede arvukuse suurendamise arendustöö nime all seda arvukust oluliselt suurendavad. Noid emasi võinuks (ikkagi siis milliseid (väited: F1 Priit; tõupuhtaid Tull) – nagu varemgi, EML egiidi alla sisse tuua – niipalju kui tellitakse. Kah siis turuhinnaga – nagu tulevikus hakatakse müüma ka „meie“ emasi . Ehk vajanuks ikkagi komisjoni, kes esindaks mesinikkonda laiemalt? 
  2. Arendustöö nime all kolme mesila arendamine – saab olla ikkagi äriprojekt- mitte 100% riigi toetusel ettevõtmine. Oma enda tulevasi panustusi sellese (nagu EU poolt toetatavatele äriprojektile kohane kah siis ca 800000 eest...) pole siiani millegipärast keegi kolmikust näidanud. Et vältida monopoolsete eesti mee ja „eesti mesilase“ hindade kujundamist...sest paratamatult kaasneb 900 perelise emadekasvatusega siis ka riigipoolselt toetatud ka suur meesaak.
  3. Kas toda 27%-st igaaastast EU toetust tõuaretusele polnuks mõistlikum jagada ühtlasemalt, kasvõi näiteks tarutoetusteks, taruostu toetusteks vms – mis oleks kindlasti rohkem stimuleerinud mesinduse arengut Eestis - kui kolme mesila toetus teadmisega –et millalgi hakkame sealt saama mesilasemasi „turuhinnaga“.
  4. Raha saadakse – kuid vastutusest pole olnud sõnakestki!? Mis juhtub – kui asjast ei tule seda – millega arvestati (spetsiaalselt Eesti tingimustele vastavaid mesilasemasi) – või kui äkki mesinikkond koos tarude arvuga väheneb (vt põhieesmärk p.1-s)?! Tekib küsimus ka tõuaretuse pädevusest - eriti – kui seni on tegeletud vaid emade kasvatamisega.

Kui seni pole neile küsimustele konkreetseid vastuseid saanud – vaevalt et neid ka enam tuleb. Igal juhul tänu kõikidele selle lk külastajatele!
Peep Martverk

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Lõpetusdeks

Meiliaadres mesilasemad@gmail.gom ei toimi.


    Mart Rannu

Pronksmedal (100p.)

Toimib


Tere Mart!


Meil on täitsa olemas, mis Sa meile saatsid.


 


Priit


 

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Toetuse võimalikust mõjust teistele emadekasvatajatele

Tänasel majandusfoorumil "Tuulelohe lend" tõi ettevõtja Koit Uus toetuste andmise ühe suure probleemina välja toetuste negatiivse mõju ühele konkreetselt nimetamata majandussektorile.

Nimelt õnnestus sektori osadel ettevõtjatel välja ajada hästi suur eurotoetus ja selle tagajärjel surid ülejäänud selle sektori ettevõtjad välja kuna toetuse saajatele tekkis konkurentsieelis.

See tekitas minus küsimuse, kas kellelgi on olemas info, kui palju on praegu Eestis emadekasvatajaid, kes pakuvad omakasvatatud mesilasemasid müügiks?

See info oleks ilmselt olnud väga oluline sisend ka Põllumajandusministeeriumile aretusühistu taotluse hindamisel.
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kus kuradi kohas need

kus kuradi kohas need paarumisalad siis on,mis pidi antama koguni ühiskasutusse?tundub,et see programm kipub vaikselt nahhui minema(vabandan võõrkeelsete väljenduste pärast)


ainuke korralik teoreetiline programm,mis  saadud läbi ajaloo ka korralikult käima on -Judenfrei Europa-...Eesti Mesindusprogrommi elluviijad peaks Suur Saksamaa ideest eeskuju võtma..

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja einokaiko pilt

Mesindusprogrammist ja mesilaste aretusest

Muidugi on mesilaste aretus tähtis , aga kas sellest on ka kasu kogu eesti mesinduse arengule. Meie Eesti mesindus arengut tuleks võtta ikka sellest asbektist , et Eesti igas külas oleks vähemalt mõnigi mesilaspere . On ju tegelikult mesilaste põhiline looduse  poolt antud ülesanne tolmeldada ja nõnda kindlustada taimede paljunemine ja suurem saagikus.                                    Kas meie Mesinduprogrammi koostajad on ültse võimelised sõna otseses mõttes Eestiasja ajama , või ainult teatud seltsonna kitsarinnalisi ja omakasupüüdlike ideid ellu viima .  Eesti loodusele ja ka põldudele ning aedadele on tähtis , et jatkuks tolmeldajaid . Enne kui vastu võtta sellist tähtsat programmi mesinduse arengu kohta , tuleks teha uuringud ja selleks tuleks kaasata vastava ala teadlased , kes on tõesti kompentensed looduses mesilaste tehtavast tolmeldamise tähtsusest.               Kas me ikka armastame Eestimaad ja tunndub , et ei .  See mesindusprogramm on nagu silmaklapidega hobune vankri ees , aga kes on kutsar ?! Kas ta oskab näha kaugemale oma mätta otsast .   

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

sry

valesse kohta sai