Võrkpõhi

Pronksmedal (100p.)

Ma tean, mis on taru võrkpõhja otstarve. Aga ma ei saa aru, miks ta peab talvel külmal ajal lahti olema. Kas selleks, et mesilasperes ei oleks liiga hilist ja varast hauet? Kas liigne külm ei kuluta mesilasi ja söödavarusid (peavad rohkem soojust tootma) ja ei tekita mesilastes stressi? Niiskuse eemaldamiseks piisaks ju kui võimaldada õhuvahetus taru lae või ülemise lennuava kaudu.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

võrkpõhi*

Kuigi ma ei mesinda korpustarudega, arvan end kursis olema füüsika põhitõdedega. Liigne soojus pesas soodustab hilist hauet tõesti. Kogesin seda oma lamavates. Küllap oled näinud lendamas kuumaõhu palle. Kujuta ette, kui palli ülaosas oleks ava - milline oleks vajaminev kuuma õhu hulk? Sama ka korpuses, kui mesilaste poolt soojendatud õhk ülalt välja vuhiseb, peavad nad seda usinasti juurde tootma, kulutades sööta, ennast ja täites pärasooli. Edu ja peadset kevadsooja.

Pronksmedal (100p.)

võrkpõhi**

Mitte mõhkugi ei saanud aru, sest olen füüsikas nõrk. Ma olen näinud majades ventilatsiooniavasid, ega soe õhk sealt sellepärast kohe välja ei vuhise. Kas lahtise võrkpõhjaga tarus siis ülemine soe õhk ja alumine külm kunagi ei segune? Misasi neid eraldab? Ja kui taru on praktiliselt põhjata, miks siis üldse on vaja tal soojustatud seinu?

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Füüsika

Sest füüsikas on selline seadus, et soe tõuseb üles ja külm jääb alla. Õhk on väga seadusekuulelik. Näiteks kui saunas oled, siis alumisel astmel on ikka jahedam kui lae all istuda!

Pronksmedal (100p.)

võrkpõhi***

Vastus on leitud: avatud võrkpõhja korral kulub talvel 20% rohkem sööta kui kinnise põhja korral, muid olulisi erinevusi ei ole.

Võrkpõhi ":D"

Tore, kui on asjalikke mesinikke. beeboi tõstatas 07.02.11.a 12:43 teema võrkpõhjadest ja 21:05 skp olid tehtud uurimustöö ning saadud tulemused kinniste ja lahtiste põhjadega korpustes talvituvate mesilasperede talvesööda kulu erinevuses ,milleks eelnimetatu sai 20%.Kuidas see õnnestus sellise ajaga ja mesilastele stressi tekitamata, jääb mulle mõistmatuks. Paraku ka kasutaja andmetes ei kajastu, et tal oleks uurimustöö jaoks kasutada kümmekondagi enam-vähemgi identset mesilasperet. Eesti mesinduse arendamiseks oleks ammu aeg tarudesse paigaldada niiskuseeraldajad, konditsioneer ja termoregulaatoriga küte. Investeering ei ole väike, aga vähemalt väldime mesilastel stressi. Laughing out loud Pealegi võib PRIAst toetust taotleda! Laughing out loud Laughing out loud EDU.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

uurimustöö

Kas ma haistan sarkasmi?
Kuna on talvine aeg, võib oletada, et "mesilaspoiss" mitte ei võidelnud taru juures külmast kangestuma kippuvate, kuid siiski nõelamishimuliste mesilastega, vaid teostas oma uurimusi kasutades interneti ammendamatuid võimalusi. Isegi kaua läks oletades, et uuringu teostaja valdab ka vähemalt ühte võõrkeelt.

Kasutaja andmetest aga tõesti midagi ei selgu. Siit ka soovitus, lugupeetud kasutajad, pange natukenegi rohkem oma profiili kirja. Häbiasi pole ju mesinduslik staaž 1 aasta või tarude arv 3tk. Isegi maakond tuleks kasuks, sest mesilasperega toimetamine loode-Eestis erineb paljuski mesindamisest Põlvamaal.

Pronksmedal (100p.)

Hommikust.

Minu arvates on küsimus väga tõsine,arvan et sellel teemal tuleks teha tõsiseid uuringuid.Kes,kus,millal selleni jõuab on teadmatta.Selliseid asju uurivad väga tõsised entusiastid.Ajad on näidanud, et Eesti piirkonnas on selliseid 1-2 inimest põlvkonnas.Samas saab sellega tegeleda ka riigikeskselt,kuid riik on suretanud isegi mesinike väljaõppe.
Nüüd natuke asjale lähemale.Vaht polustürooli tootjad ütlevad et see materjal hingab samuti kui puit.Türoks(vaht polustürool) taru on kindlasti teistsuguste omadustega kui meil vineer,vill,peno,põrandapapp taru.Olen siin korduvalt kirjutanud et minu kilega kaetud tarud tunduvad märjad olema.
Berg ,kas sa ei ole oma naljaga natuke liiast agar. beeboi võibolla võttis selle 20 ka peast sest esialgu muud välja ei koorunud.

Silver

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Võrkpõhi

Sellesse väljahõigatud loosungisse, et kinnisel ja võrkpõhjal muud vahet ei ole kui 20% suurem söödakulu ei saa ju väga tõsiselt suhtuda. Miks peaks siis üldse keegi võrkpõhja kasutama, kui see ainult kulutusi kaasa toob?! Võrkpõhi tagab ikkagi eelkõige parema ventilatsiooni ja niiskuse väljaliikumise tarust ning sellega kaasneva mesilaste parema talvitumise!

Pronksmedal (100p.)

On

kellelgi vetpidavaid andmeid kuskohast on pärit võrkpõhi,millal seda kasutati jne.

Vent

Soome keelest tõlgitud raamatus ;Praktiline mesindus; on juttu läbipuhutavatest ja alt tuulutatavatest tarudest. Sööda kulus suurt erinevust ei pidanud olema.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

silver7 kirjutas:
kellelgi vetpidavaid andmeid kuskohast on pärit võrkpõhi,millal seda kasutati jne.

Kõige vet pidavamad vastused leiad loodusest endast. Vaata millistes tingimustes elavad mesilased siis kui mesinik seganud pole. näiteks teevad mesilased puu õõnde kus pöhja al pole kuid ülevalt on kinnine. Korpus taru on samal pöhimötel tehtud kuid maapeale toodud. Tegelikuses poleks seda vörku ültse vaja ,kui kahjureid jaärilisi poleks (iired, sipelgad ja muud taolised loomad ja putukad.

targutaks ka

       Viimased aastat kasutan ilma võrkpõhjata aga alt läbipuhutavaid korpuseid see seda tähendab,et lennuava on nii ees kui tagaküljes,tagumine on nii suvel kui talvel kaetud võrguga.Talvel kile peal pole,vaid kasutan kolmekordsest tuuletõkke plaadist matti.
Eestis ei ole vajadust korpuse külgede isolatsioonile kulutada aega ja raha,isegi itaalias,kus suved on palju kuumemad,kasutatakse ilma isolatsioonita korpuseid.Valmistan korpused 28mm paksusest kuuse lauast,seda on tehnoloogiliselt lihtne teha.
Kuulen juba suminat,et kes neid tõsta jaksab-jaksab küll kui seda kuuse lauast teete.Seda kahel põhjusel-korpus kerge  ja männipuust taru mesilased lihtsalt vihkavad,see ei hinga...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Targutan vastu.

 Mul on täispuidust korpusi ka. Olen proovi pärast lasknud mesilastel nendes talvituda. Talvitumine 5+ aga kevadel on probleeme. Soojustatud korpustes lähevad pered kevadises arengus ette. Puit korpused hingavad väga hästi,sellepärast on talvitumine nii hea.

Targutan ka

Jutul iva sees,et kevadel areng loid.Aga puhastuslend samal ajal isoleeritud korpustega toimub ja nad ei aja pükse kohe lennulaual maha.Ma olen nagu märganud,et isoleeritud korpuste mesilased reostavad lennulauda rohkem-tähendab tervis pole päris korras ja täispuidust korpustes on langetist vähem...Mul puudub korjeahelast paju,esimene saak alles vaher on ja seepärast pole tootlikkuses vahet märganud korpuse tüüpide vahel.
Mul on lamavtarust sülemid veel raagus ploomipuu oksa lennanud,kust kurat nad need lesed juba sel ajal leidsid aru ei saanud...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Targutame edasi.

Mina olen puitkorpuse headuses talvel veendunud.

    Kuid haudmeperioodil on soojustatud korpus parem. Mul pole ka pajukorjet aga paakspuu hakkab õitsema juuni teisel nädalal ja siis peavad pered olema juba suured. Mandril teil seal hakkab peakorje 2-3 nädalat hiljem, siis kui meil juba kõik läbi. Nii et kevadine kiire areng on tähtis, vähemalt mul. See on ka põhjus miks pean mesilasi isoleeritud korpustes- vahe on märgatav.